Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

EL Üldkohus selgitas keskkonnainfo kättesaadavuse reegleid (T-111/11 ja T-214/11)

13. septembril tegi EL Üldkohus otsused kahes kohtuasjas, mille algatas keskkonnaorganisatsioon Client Earth. Mõlemal puhul vaidlustas Client Earth seda, et EL asutused ei väljastanud neile soovitud keskkonnaalast infot. EL määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt on isikutel reeglina õigus saada EL asutustelt keskkonnaalast infot. Määruses on siiski loetletud teatud erandid, mil info andmisest võib keelduda. Erandeid tuleks seejuures Euroopa Kohtu varasema praktika kohaselt tõlgendada kitsendavalt.

Kohus: Euroopa Komisjon ei pea avaldama rikkumismenetlusega seotud dokumente, kui need võivad takistada liikmesriigiga rahumeelse lahenduse leidmist

Esimene vaidlus (asjas T-111/11) puudutas Euroopa Komisjoni poolt tellitud analüüse, mis käsitlesid EL õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide poolt. Komisjon ei soovinud analüüse kogu ulatuses väljastada, kuna need olid seotud Komisjoni poolse järelevalvetegevusega (nn rikkumismenetluse raames) ja seega oli tegu ühega määruses nr 1049/2001 toodud eranditest. Samuti leidis Komisjon, et andmete väljaandmisel oleks takistatud rahumeelne lahenduste väljatöötamine Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide vahel. Client Earth leidis muuhulgas, et andmed oleks tulnud välja anda ülekaaluka avaliku huvi tõttu, mis seisnes kodanike õigustatud huvis saada teada EL õiguse rakendamisest liikmesriigis ning tagada Komisjoni tegevuse suurem läbipaistvus. EL Üldkohus leidis otsuses, et keeldumine oli õigustatud, kuna see mõjutab Komisjoni võimalusi saavutada EL õiguse järgimine liikmesriigi poolt vabatahtlikus korras, ilma välise surveta. Kohus leidis ka, et Client Earthi poolt toodud väited ülekaaluka avaliku huvi kohta olid piisavalt konkretiseerimata.

Teises kohtuasjas (T-214/11) olid vaidluse all Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) ekspertide poolt antud hinnanguid seoses taimekaitsevahendite turule lubamisega. Selles vaidluses ei andnud Toiduohutusamet välja andmeid selle kohta, milliseid konkreetseid hinnanguid erinevad eksperdid uute taimekaitsevahendite kohta jaganud olid. Põhjusena tõi amet välja isikuandmete kaitse. Kohus leidis ka selles asjas, et keeldumine oli õigustatud. Kohtu hinnangul oli tegemist isikuandmetega, mille väljaandmisest keeldumine oli põhjendatud, kuna kaebuse esitajad ei põhjendanud piisavalt, miks neid andmeid vaja oli. Samuti leidis kohus, et kuigi EL asutuste tegevuse läbipaistvus on oluliseks eesmärgiks, ei ole see isikuandmete kaitsega võrreldes ülekaalukas.

Kohtuotsuse T-111/11 tekst

Kohtuotsuse T-214/11 tekst (ingl k)


Euroopa Komisjon kaebas Saksamaa kohtusse, kuna too ei taga keskkonnaasjades piisavat kaebeõigust

Euroopa Komisjon teatas 17. oktoobril, et kaebab Saksamaa kohtusse, kuna tolle õigusnormid piiravad liigselt keskkonnasjades tehtud otsuste vaidlustamise õigust. EL õigusnormide kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldsuse esindajatele võimaluse pöörduda kohtusse keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi ning tööstusheidete direktiivi alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks. Üldsusel, sh üldsuse esindajaks olevatel keskkonnaorganisatsioonidel peab niisiis olema võimalik olulise keskkonnamõjuga keskkonnalube vaidlustada. Komisjon leiab, et Saksamaa õigusnormides leidub lünki, mis vaidlustamise võimalust piiravad.

Saksamaa probleemidele keskkonnaalase kaebeõiguse tagamisel on tähelepanu juhitud varemgi. 2011. a maikuus leidis Euroopa Kohus, et kuna Saksamaa ei tunnista kaebuse esitamise õigust avalikes huvides, vaid ainult isiklike õiguste rikkumise korral, ei saa näiteks keskkonnaorganisatsioonid otsuseid üldse vaidlustada. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul tagatud KMH direktiivist tulenev kaebeõigus (kajastasime seda lahendit ka tollases uudiskirjas).

Komisjoni teatel on Saksamaa 2012. a novembris küll kaebeõigust reguleerivat seadust täiendanud, ent sellest ei piisa. Saksamaa on mh välistanud täiendatud kaebeõiguse alt menetlused, mis on alanud enne 2005. aastat ja ei ole veel lõppenud. Samuti on Komisjoni arvates liigselt piirav nõue, et otsuste vaidlustamisel kohtus võib kasutada ainult neid argumente, mis tõstatati varasemas haldusmenetluses.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: KMH menetlusnõuete rikkumise korral peab kohus igakülgselt hindama selle mõju otsusele (C-72/12)

Euroopa Kohus tegi 7. novembril otsuse asjas C-72/12, milles selgitas keskkonnamõju hindamisega (KHM) seotud otsuste vaidlustamise võimalusi. Vaidluse põhjuseks oli Saksamaal, Reini jõe ääres kavandatud tulvaveebasseini keskkonnamõju hindamisel tehtud menetluslikud vead. Vaidlust lahendanud Saksamaa kohus soovis Euroopa Kohtu hinnangut, kuidas oleks õige kohaldada EL KMH direktiivi sätteid, mis puudutavad riigiasutuste tegevuse vaidlustamist.

Kohtutel tuleb hinnata ka seda, kuivõrd halvendasid menetlusnõuete rikkumised isikute võimalusi saada infot ning otsuse tegemisel kaasa rääkida

Üheks olulisemaks vaidlusaluseks küsimuseks oli, kas liikmesriik võib piirata isikute õigust kohtusse pöörduda vaid juhtumitel, kus vaidlustatav otsus rikub nende õigusi ning otsuse sisu on selges põhjuslikus seoses menetluses tehtud veaga. Kohus leidis, et põhimõtteliselt on sellise reegli kehtestamine lubatud. Samas ei ole EL õigusega kooskõlas nõue, et kaebaja peab tõestama põhjusliku seose menetlusliku vea ja otsuse õigusvastasuse vahel. Euroopa Kohus leidis, et põhjusliku seose olemasolu peavad hindama siseriiklikud kohtud. Seejuures tuleb uurida kõiki asjas olulisi materjale ning hinnata, kuivõrd halvendasid menetluses tehtud vead isikute õigusi saada keskkonnainfot ja otsusetegemises kaasa rääkida.

Euroopa Kohtu lähenemine on KÕKi hinnangul üldjoontes sarnane Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on keskkonnaasjades menetlusnõuetel oluline tähendus. Riigikohus on aga läinud isegi sammukese kaugemale ning leidnud, et menetlusvigade tegemise korral ei ole enamasti võimalik veenvalt otsustada, et menetluse tulemusel tehtud otsus on õiguspärane (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-86-06 ja 3-3-1-35-13).

Kohtulahendi tekst


Riigikohus tühistas KMH menetluse vigade tõttu Ruu lubjakivikarjääri kaevandamisloa (3-3-1-35-13)

Riigikohus tegi 15. oktoobril otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, milles tühistas keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses tehtud vigade tõttu Ruu lubjakivikarjääri kaevandamisloa. OÜ-le Väo Paas 2011. aastal antud loa oli vaidlustanud MTÜ Ruu küla heakorra selts. Selts leidis, et kaevandamise keskkonnamõjusid kajastav KMH aruanne on puudulik, kaevandamise mõjusid on hinnatud pealiskaudselt ning kavandatud leevendavad meetmed on negatiivsete mõjude ärahoidmiseks liiga üldised. Kaevanduse rajamist ei nähta ette Jõelähtme valla üldplaneeringus ega arengukavas, maardlat ei kajastata ka maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub alal rohevõrgustiku tuumala, üldplaneeringus on see määratud kaitsemetsaks. Samuti ei ole karjääri avamine otstarbekas, kuna killustiku pakkumine turul ületab nõudlust ning suuremad tee-ehitused on hiljemalt 2013. aastal juba lõpetamisel.

Riigikohus leidis, et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda luba realiseerimatuks (ega õigusvastaseks). Planeeringuid on võimalik hiljem muuta. Samas ei anna ka kaevandamisluba õigust reservatsioonideta kaevandamiseks. Kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb enne kaevandamistegevusega alustamist vastuolu kõrvaldada ja vajadusel planeeringuid muuta. See nõuab omakorda kaalukaid põhjendusi, et õigustada nt maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidest kõrvalekaldumist. KÕKi hinnangul tule Riigikohtu otsusest siiski piisavalt selgelt välja, miks vastuolu planeeringuga ei takista kaevandusloa andmist, ning kuidas tagada, et kaevandamistegevusega enne planeeringu muutmist ei alustata.

Ka väiteid KMH ebapiisavuse kohta ei lugenud Riigikohus põhjendatuks. Kohus leidis, et ehkki algses KMH aruandes oli olulisi puuduseid, said need hilisema täiendamise käigus kõrvaldatud. Kaevandamisloa tühistamise põhjuseks oli aga asjaolu, et täiendatud KMH aruannet enam ei avalikustatud. Täiendatud KMH aruande uuesti avalikustamise nõue tuleneb otse seadusest – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lg 5 punktist 2. Riigikohus leidis, et sellise imperatiivse sätte rikkumine oli nii oluline, et ei ole võimalik välistada, et õiguspärase menetluse korral olnuks menetluse lõpptulemus teistsugune.

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-35-13




ÖKOMÄRGIS

Euroopa Komisjoni otsus 2013/641/EL, millega kehtestatakse WC-pottidele ja pissuaaridele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsuses on toodud tingimused, millele peavad vastama nii elu- kui ka mitteeluhoonetes kasutatavad WC-potid ja pissuaarid selleks, et neile omistataks (vabatahtlik) EL ökomärgis kooskõlas EL määrusega nr 66/2010.




KESKKONNATASUD

Riigikontroll: põlevkivi maksustamisega oleks riigil võimalik teenida täiendavat eelarvetulu

Riigikontrolli poolt Riigikogule 4. novembril esitatud aastaaruandes käsitletakse muude teemade kõrval põlevkivi maksustamise küsimust. Riigikontroll juhib aastaaruandes tähelepanu, et kuna eurotoetused tulevikus vähenevad, ei piisa Eesti riigi toimetulekuks üksnes kulutuste piiramisest, vaid on oluline leida, kust saada täiendavat eelarvetulu. Üheks sellise tulu allikaks võiks Riigikontrolli arvates olla põlevkivi kasutamisest saadava tulu maksustamine.

Senised keskkonnatasud ei ole põlevkivi kaevandamise kahjulike mõjude leevendamiseks piisavad, kuna need on seatud üksnes põlevkivi kaevandamisele ja tootmisele. Siiani tekitab iga kaevandatud põlevkivitonn riigile lisakulu

Riigikontroll toob välja, et põlevkivi tarbimine on viimase 14 aasta jooksul kasvanud 6 miljoni tonni võrra. Kasvu põhjuseks on põlevkivist toodetud õli ja elektri eksport. Toodetud põlevkiviõlist eksporditi 2012. aastal 78% ning põlevkiviõli tootmine on olnud tootjatele suure kasumlikkusega. Samas on põlevkivitoodete eksport ühiskonnale kasulik üksnes juhul, kui tootjad korvavad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Eestis tekkiva keskkonnakahju ning riik saab ettevõtjate kasust õiglast tulu. Ühtki üksnes sellel eesmärgil kehtestatud maksu põlevkivi kasutamisele seatud ei ole – keskkonnatasusid nõutakse üksnes põlevkivi kaevandamise ja töötlemise eest. Põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata aga ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Seega tekitab iga kaevandatud põlevkivitonn hoopis riigile ja ühiskonnale laiemalt lisakulu. Riigikontroll näeb põlevkiviõlist saadava tulu maksustamist ühe võimalusena seda olukorda parandada.

Riigikontrolli hinnangul võiks näiteks juhul, kui seada põlevkiviõlist saadavale tulule 25% tulumaksumäär, saada riik 2020. aastal lisatulu 72 miljonit eurot. Igal juhul tuleks põlevkivi maksustamise küsimuses leida lahendus enne 2015. aastat, kuna selleks ajaks valmivad uued energiamajandust ja põlevkivi kasutamist puudutavad arengukavad.

Riigikontrolli aastaaruande täistekst (pdf)




KLIIMAMUUTUS

Varssavi kliimakonverentsil tehakse ettevalmistusi üleilmse kokkuleppe sõlmimiseks 

11.-22. novembril toimub Varssavis ÜRO kliimamuutuste konverents. Konverentsil plaanitakse ühe olulisema punktina kavandada ja pidada läbirääkimisi uue rahvusvahelise kliimakokkuleppe üle. Lepe loodetakse sõlmida 2015. aasta kliimakonverentsil Pariisis ning seda jõustada 2020. aastast. Tegemist oleks esmakordse ülemaailmse õiguslikult siduva leppega, mis kohustaks kõiki saastajaid (sh India, Hiina, USA) kasvuhoonegaaside heidet vähendama. Põhimõtteline kokkulepe vastava leppe väljatöötamiseks saavutati 2011. aastal Durbanis toimunud ÜRO kliimakonverentsil, selle tulemusi kajastasime ka KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirjas.

Kohtumise eel arutasid EL seisukohti ka Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. EL leiab, et kliimakonverentsil tuleks seada ühine ajakava ja vajalikud sammud, et tagada eelmainitud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine 2015. aastal. Selleks tuleks 2014. aastal riikidel ette valmistada ettepanekud enda 2020. aasta järgsete heitkoguste kohta ja anda nende väljaselgitamiseks vajalikku teavet. Samuti tuleks hinnata, kas vastavad ühiselt võetud kohustused oleksid piisavad üleilmse õhutemperatuuri tõusu hoidmiseks alla eesmärgiks seatud 2 °C.

Samuti leiab EL, et konverentsil tuleks arutleda ka enne 2020. aastat võetavate meetmete üle, kuna seni võetud kohustused ei taga Euroopa Komisjoni sõnul eesmärki hoida atmosfääri soojenemine alla 2 °C. Lisaks plaanitakse arutleda kliimamuutusega seotud kahjude küsimusi, eriti haavatavate arengumaade osas, arengumaade jaoks ette nähtud kliimameetmete rahastamise küsimusi ning  panna paika Kyoto protokolli teise kohustusperioodi (2013–2020) üksikasjalikud eeskirjad.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL keskkonnanõukogu seisukohad kliimakonverentsiks (ingl k, pdf)


EL eelnõu Kyoto protokolli teise kehtivusperioodi jõustamiseks

6. novembril avalikustas Euroopa Komisjon eelnõu, millega EL Nõukogu ratifitseeriks Kyoto protokolli teise rakendamisperioodi (2013-2020). 2012. a Dohas kliimakonverentsil võeti rahvusvahelise kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli jätkuvaks rakendamiseks vastu protokolli muudatus. Sellega pikendati leppe kehtivust alates 1. jaanuarist 2013. a algavaks uueks perioodiks ning täpsustati leppe kohaldamise tingimusi samal perioodil (vt ka KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirjast).  Hetkel on Kyoto protokoll ainsaks õiguslikult siduvaks lepinguks, mis kohustab arenenud riike vähendama õhku paisatavaid heitkoguseid, eesmärgiga hoida maakera keskmise temperatuuri soojenemist alla 2º C.

Ratifitseerimisotsuse eelnõuga plaanitakse EL ja selle liikmesriike ning Islandit kohustada Kyoto protokolli teisel rakendamisperioodil ühiselt vähendama kõikide kasvuhoonegaaside koguheidet 20% võrreldes 1990. aasta või muu riigi valitud võrdlusaastaga. Aastatel 2008-2012 seadis Kyoto protokoll riikidele eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 5% võrra võrreldes aastaga 1990. Euroopa Parlamendi sõnul ei muudeta eelnõuga ühtki kliima- ja energiapaketis sätestatud riiklikku kohustust ega ka EL heitkogustega kauplemise süsteemi piirnormi (21% alla 2005. aasta saastetaseme 2020. aastal).

Täiendavalt avalikustati ka Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse Kyoto protokolli teise rakendamisperioodi tehnilisi küsimusi. Järgmise sammuna saadetakse eelnõud Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule arutamiseks. Seejärel tuleb lisaks EL-ile pikendatud Kyoto protokoll ratifitseerida ka EL liikmesriikidel ja Islandil.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)


EL eelnõu muudaks lennundussektori kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi

16. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, millega muudetaks EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) selliselt, et see hakkaks hõlmama lennundussektori heitkoguseid üksnes teatud lendude osas, mis toimuvad Euroopa õhuruumi piires.

Tegemist on võimaliku lahendusega pikka aega vaidlusi põhjustanud küsimusele. Nimelt soovis EL lisada EL lennujaamades maanduvad ja/või neilt startivad lennud oma heitkogustega kauplemise süsteemi juba alates 1. jaanuarist 2012. a, ent oli sunnitud selle teiste riikide survel edasi lükkama (selle kohta saate lähemalt lugeda meie 2012. a detsembrikuu uudiskirjast). EL plaanis järgnevalt lükata skeemi rakendamise edasi 2013. aastani, seades tingimuseks rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise (vastasel juhul kohaldaks EL oma süsteemi ühepoolselt). Möödunud kuul vastav rahvusvaheline kokkuleppe saavutatigi – kajastasime seda ka enda 2013. a oktoobrikuu uudiskirjas.

Eelnõu kohaselt hõlmaks EU ETS Euroopa sisestel lendudel tekitatavaid heitkoguseid ning EList kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt ELi saabuvate lendude heitkoguseid, mis on tekitatud Euroopa õhuruumis. Erandina ei oleks süsteemi hõlmatud teatud arengumaadesse suunduvad või sealt tulevad lennud ning Euroopa riikidest üle lendavad lennud. Eelnõuga kavandatavaid muudatusi plaanitakse hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. a ning kuni aastani 2020, mil eelduslikult hakatakse rakendama kavandatavat ülemaailmset turupõhist meedet. Järgmisena asuvad Komisjoni ettepanekut arutama Euroopa Parlament ning EL Nõukogu.

EL direktiivi eelnõu (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)


EL soovib uue transporditaristu strateegia abil vähendada CO2 heidet

17. oktoobril tegi Euroopa Komisjon ametlikult teatavaks 9 uut transpordikoridori, mis saavad osaks üle-euroopalisest nn transpordi põhivõrgust. Uued transpordikoridorid hõlmavad vähemalt kolme transpordiliiki, kolme liikmesriiki ning kaht piiriülest lõiku ning peaksid parandama ühendusi liikmesriikide vahel. Mitmed uued koridorid on ida-lääne suunalised, sh Põhjamere-Balti koridor, mille kõige olulisemaks projektiks on Rail Baltic. Koridori osaks olevatele projektidele on võimalik taotleda EL rahastust vastavast erifondist, Connecting Europe Facility.

Uute transpordiühenduste üheks eesmärgiks on vähendada transpordisektori CO2 heidet. Keskseks põhimõtteks uute ühenduste rajamisel on reisijate ja kaupade veo suunamine maanteedelt raudteedele ja sisevetele. Seetõttu loodab Euroopa Komisjon, et tegu on olulise meetmega, mille abil vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 60% võrra, nii nagu seda näeb ette 2011. a EL transpordipiirkonna strateegia (nn „valge raamat“).

Euroopa Komisjoni pressiteade ja memo

Euroopa Komisjoni transpordi teemaline veebileht




ENERGEETIKA

Euroopa Komisjoni uued juhised taastuvenergeetika turu reguleerimiseks

Euroopa Komisjon avalikustas 5. novembril juhise, mille eesmärgiks on anda liikmesriikidele nõu, kuidas riiklike vahenditega energeetikaturgu selliselt reguleerida, et tagatud oleks nii elektrienergia hinna jõukohasus kui kliimamuutusega võitlemise eesmärk.

Komisjon leiab juhises, et liikmesriigid peavad järjkjärgult lõpetama taastuvenergeetika toetamise feed-in tariifide näol ning minema üle teistlaadsetele toetustele. Nn feed-in tariif on kindel summa, mida makstakse taastuvenergia tootjatele toodetud energia eest (fikseeritud tasu iga toodetud energiaühiku eest, sõltumata elektri turuhindadest). Hetkel on just selline taastuvenergeetika toetamise viis Euroopas domineeriv, seda kasutab 19 liikmesriiki. Komisjon leiab, et kuna taastuvenergia tootmise tehnoloogiad üha arenevad ning kulud vähenevad, peaksid toetusskeemid olema edaspidi paindlikumad ning tootmiskulude vähenemisega arvestama, nt võiks toetust maksta elektri müügihinnale lisanduva fikseeritud toetusena (nagu Eestis). Tulevikus peaks taastuvenergia olema turul konkurentsivõimeline ning lõpuks tuleks toetus sellele üldse ära jätta. Toetusskeemide muutumine ei tohi olla siiski järsk ega tagasiulatuv, arvestada tuleb tootjate õigustatud ootust juba tehtud investeeringute pealt tulu teenimiseks.

Samal ajal tuleks tagada energiavarustus ka selleks ajaks, kui „päike ei paista ja tuul ei puhu“. Komisjon soovitab jätta liikmesriikidel alles paindlikud fossiilkütustel põhinevad jõujaamad, mida saaks vajadusel sisse ja välja lülitada. Siiski tuleks eelnevalt analüüsida ebapiisava energiavarustuse põhjuseid ning tagada, et ei esineks turumoonutusi.

Tulevikus kaalub Komisjon ka vastava EL õigusakti eelnõu väljatöötamist, et juhistes kajastatud põhimõtete rakendamine oleks täielikult tagatud.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Juhis ja sellega seotud materjalid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)




MEREKAITSE

Euroopa Komisjon ootab arvamusi mereprügi vähendamise võimaluste kohta 

25. septembril algatas Euroopa Komisjon mereprügi vähendamist puudutava avaliku konsultatsiooni, kus ootab arvamusi mereprügi probleemi võimalike lahenduste kohta. Antud konsultatsiooni ajendiks on 2012. a toimunud ÜRO säästva arengu maailmakonverentsil „Rio+20“ vastu võetud kohustus vähendada aastaks 2025 märkimisväärselt mereprügi, et ennetada ranniku- ja merekeskkonnale põhjustatavat kahju (vt Rio+20 konverentsi tulemuste kajastust KÕKi 2012. a juulikuu uudiskirjast). EL tasandil on antud kohustus viidud ka seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi, kus kutsutakse üles liiduüleselt mereprügi hulga vähendamise eesmärki (sihttaset) seadma (vt tegevusprogrammi kohta lähemalt KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjast).

Konsultatsiooni küsimustik sisaldab mitmeid tegevusvõimalusi mereprügi mõju vähendamiseks – nt ühekordseks kasutamiseks mõeldud kilekottide ja plastikpudelite vältimine, teadlikkuse tõstmine, koristustegevus, vähendamise tasemete/eesmärkide seadmine riiklikul või kohalikul tasandil. Nende ja mitmete teiste mereprügi vähendamise tegevusvõimaluste osas oodatakse arvamusi nii kodanikelt kui muudelt huvigruppidelt (nt laevandus- ja kalandusettevõtted, plastikutootjad, tarbijad, jaemüüjad). Samuti on teretulnud muud lahendusettepanekud, et leida võimalikke täiendavaid meetmeid prügi hulga oluliseks vähendamiseks.

Konsultatsiooni tulemusi plaanitakse arvesse võtta esialgse mereprügi vähendamise sihttaseme väljaarendamiseks. Konsultatsioon kestab 18. detsembrini 2013. a.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Avaliku konsultatsiooni veebileht (ingl k)




JÄÄTMED

Euroopa Komisjon soovib vähendada õhukeste kilekottide kasutamist

4. novembril avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, mis muudaks EL direktiivi 94/62/EÜ (nn pakendidirektiivi) ja seaks nõuded õhukeste kilekottide kasutamise vähendamiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on kavandavate muudatuse ajendiks asjaolu, et õhukesi kilekotte kasutatakse reeglina vaid ühe korra, ent keskkonnas säilivad need sadu aastaid, kujutades ohtu eelkõige mereelustikule. Eelnõu tugineb 2011. aasta suvel toimunud kilekottide vähendamist puudutava avaliku konsultatsiooni tulemustele, mille kohaselt väljendati laialdast toetust ELi algatusele selles valdkonnas (vt konsultatsiooni toimumise kohta KÕKi 2011. a juunikuu uudiskirjast).

Eelnõu kohustaks liikmesriike võtma meetmeid, et vähendada selliste kilekottide tarbimist, mis on õhemad kui 50 mikronit (0,05 mm). Eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel valida selleks sobivaimad meetmed, nagu näiteks tasude kehtestamine (nn kilekotimaks), turustuspiirangud (selliste kilekottide kasutamise vähemalt osaline keelustamine) või riiklike vähendamiseesmärkide seadmine ja nende saavutamine muude meetmete abil. Euroopa Komisjoni sõnul näitab mõnes ELi liikmesriigis maksude ja muude meetmete abil (nt hinnakujundusmeetmed, kokkulepped jaemüügisektoriga ning teadlikkuse tõstmise kampaaniad) saavutatud edu kilekottide tarbimise vähendamisel, et tõhusate vahenditega on võimalik jõuda tulemusteni.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu heaks kiita ja vastu võtta Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL direktiivi eelnõu (pdf, ingl k)


Õiguskantsler: jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks üldise tähtaja seadmine kõigile isikutele ei ole kooskõlas seadusega

Õiguskantsler on andnud 16. oktoobril seisukoha korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tähtaja küsimuses. Seisukoha andmise ajendiks oli Maardu linna praktika inimeste vabastamisel korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Maardu linnas kehtiva jäätmeveo korra kohaselt sai linnavalitsus isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada – seda juhul, kui isikule kuuluval kinnistul ei elata ja kinnistut ei kasutata. Sama korra kohaselt võis linnavalitsus seada sellise vabastuse tähtajaks maksimaalselt 6 kuud. Tähtaja seadmisel tugines linn jäätmeseaduse § 69 lõikele 4, mis sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada jäätmevaldaja taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

Õiguskantsler leidis, et viidatud 6-kuulise tähtaja seadmisel eksis Maardu linnavolikogu jäätmeseaduse § 69 lg 4 vastu. See säte ei olnud õiguskantsleri hinnangul mõeldud üldise tähtaja seadmiseks kõigile jäätmeveoga liitumisest vabastatutele, vaid seadusandja eesmärk oli võimaldada kohalikel omavalitsustel igal konkreetsel juhtumil otsustada, milliseks tähtajaks jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada, võttes arvesse jäätmevaldaja olukorda ja konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid.

Õiguskantsleri hinnangul oli küll arusaadav, et Maardu linn soovis üldise tähtaja kehtestamisega lahendada lihtsama vaevaga tüüpilise jäätmeveost vabastamise juhtumi – Muuga aedlinna suvilaomanike jäätmeveost vabastamise külmal aastaajal, mil suvilas ei viibita. Valitud lahendus võtab õiguskantsleri arvamuse kohaselt aga linnalt ära otsustusruumi nendel juhtudel, mil isik soovib põhjendatult vabastust pikemaks ajaks kui 6 kuuks. Seetõttu oli sellise tähtaja kehtestamine Maardu linnavolikogu poolt vastuolus jäätmeseadusega ning põhiseadusega.

Õiguskantsleri seisukoht (pdf)




OHTLIKUD AINED

Uuendati elektri- ja elektroonikaseadmete loetelu, mille suhtes rakendatakse turule laskmise keeldu

6. novembril avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri probleemtoodetes ohtlike ainete sisaldust reguleeriva määruse muudatused. Muudatuste peamiseks ajendiks on EL direktiivi 2011/65/EL (nn uue RoHS direktiivi) lõplik ülevõtmine Eesti õigusesse. RoHS direktiiviga piiratakse ohtlike ainete (nt plii ja kaadmiumi) kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Suurem osa uue RoHS direktiivi nõuetest võeti üle käesoleva aasta jaanuaris jõustunud jäätmeseaduse muudatustega, mida tutvustasime eelnõuna 2012. a oktoobri uudiskirjas. Peamiselt puudutab muudatus elektri- ja elektroonikaromude jagamist erinevatesse kategooriatesse – uues direktiivis kasutatakse uusi kategooriaid, mis on nüüd Eesti õigusesse üle võetud keskkonnaministri määruse lisaga.

Keskkonnaministri määruse „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid” tekst Riigi Teatajas

Määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni 2009. ja 2011. aasta muudatuste heakskiitmine

Vabariigi Valitsus andis 31. oktoobril omapoolse heakskiidu Stockholmi konventsiooni lisade täiendamiseks uute ainetega. Heakskiit on formaalne, kuna vastavad nõuded tulenevad ka EL õigusest.




GMOD

Euroopa Komisjon tahab taaselustada arutelu liikmesriikidele GMOde viljelemiseks suurema otsustusvabaduse andmise teemal 

Euroopa Komisjon teatas 6. novembril, et esitab Euroopa Nõukogule ettepaneku anda ettevõttele Pioneer luba geneetiliselt muundatud maisi 1507 (Bt-mais) kasvatamiseks Euroopa Liidus. Komisjoni ettepaneku ajendiks oli 26. septembril avalikustatud EL Üldkohtu otsus kohtuasjas T-164/10. Kohtuasja ajendiks oli see, et Euroopa Komisjon ei olnud suutnud senini lõpuni menetleda Pioneeri poolt juba 2001. aastal esitatud taotlust Bt-maisi kasvatamiseks. Kohus leidis, et Komisjon jättis sellega täitmata nn GMO-direktiivist 2001/18/EÜ tuleneva kohustuse.

See ajendas Komisjoni tõstatama uuesti arutelu ka 2010. aastal algatatud eelnõu suhtes, millega muudetaks kehtivat GMO-direktiivi 2001/18/EÜ, ning antaks liikmesriikidele suuremad võimalused GMOde viljelemise üle otsustamiseks. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt 2010. a augustikuu uudiskirjas. Euroopa Parlament toetas 2011. aastal eelnõud (küll muudetud kujul), ent liikmesriigid ei jõudnud selle osas kokkuleppele.

Komisjon peab vajalikuks eelnõu teemal arutelu jätkamist ning tegi liikmesriikidele ettepaneku võtta teema üles keskkonnanõukogus, mis tuleb kokku 13. detsembril.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL Üldkohtu otsus kohtuasjas T-164/10 (ingl k)




KIIRGUS

Uus EL direktiiv elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest

7. novembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas uus EL direktiiv, milles määratakse nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Uue direktiivi vastuvõtmise ajendiks oli asjaolu, et vee manustamine on üheks võimaluseks radioaktiivsete ainete jõudmiseks inimkehasse, mis oli seni reguleerimata.

Uues direktiivis määratakse radioaktiivsete ainete seire kontrollväärtused, sagedus ja meetodid. See näeb ette, et iga liikmesriik korraldab seireprogrammide läbiviimist, mille raames kontrollitakse olmevee nõuetele vastavust. Seire hõlmab radooni, triitiumi sisalduste testimist, aga ka indikatiivdoosi kindlakstegemist. Lisaks sätestab direktiiv nõuded parendusmeetmete rakendamiseks ja avalikkuse teavitamiseks. Uus EL direktiiv hõlmab olmevett, st joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks mõeldud vett (nii pudelis, paagis kui jaotusvõrgus), ent direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu looduslikud mineraalveed ja meditsiinilised otstarbel kasutatavad veed.

EL liikmesriikidel tuleb uus direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2015. a.

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

Uue EL Nõukogu direktiivi tekst (pdf)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ess-soo pääses kaevandamisest

Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest. Loe edasi »


Uuring: inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel oktoobri lõpul valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva. Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse.

Uuringu tulemused näitavad laialdaste muutuste vajadust. Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks. Kuna seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head, on muutust vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.

Loe edasi »


Looduskaitsjad kaebavad Paldiski LNG terminali puudutava kohtuotsuse edasi

Tallinna Halduskohus avalikustas 30. oktoobril otsuse Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kohtuasjas. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) kaebus jäeti rahuldamata. Organisatsioonid kavatsevad otsuse edasi kaevata, kuna terminali ehitamine Pakri poolsaarele kahjustab sealseid loodusväärtusi. KÕK on ELFi ja EOÜ esindajaks.

Loe edasi »