Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

ÜRO Keskkonnaassambleel arutati viise üleilmse keskkonnareostuse vähendamiseks

4.-6.detsembril toimus Nairobis Keenias ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA), kus seekord oli peateemaks ülemaailmse keskkonnareostuse vältimine ja lõpetamine.  

Keskkonnaassamblee näol on tegemist kõige kõrgematasemelise keskkonnavaldkonna organiga ÜROs, mis loodi ÜRO Peaassamblee juurde 2012. a. Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse. Assamblee koguneb kaks korda aastas, et arutada keskkonnaprobleemidega seonduvat ning panna paika edasised tegevuse eesmärgid ja keskkonnapoliitika arengusuunad. 

Sel aastal juba kolmandat korda toimuval kohtumisel osalesid lisaks keskkonnaministritele esmakordselt ka riigipead, rahvusvaheliste ettevõtete juhid ning NASA teadlased. Kaasatud olid erinevad huvigrupid, valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaaktivistid. Kohtumise peateemaks oli keskkonnareostus, millest on saanud üks maailma suurimatest terviseriskidest. Hiljutise ÜRO keskkonnaraporti kohaselt on enimlevinud reostused õhusaaste, mereprügi ja kemikaalid, mis on igal aastal miljonite haigus- ja surmajuhtumite põhjustajaks. 

Assamblee töö tulemusena võeti vastu ühisdeklaratsioon reostuse vältimise kohta, 13 mittesiduvat resolutsiooni ja kolm otsust. Nendega seati muuhulgas eesmärgid ja tegevussuunad nt mereprügi, õhusaaste ja pinnasereostuse vältimiseks ja vähendamiseks, värvides ja patareides kasutatava plii vähendamiseks ning keskkonnakaitse tagamiseks sõjalise konflikti piirkondades. Euroopa Liit Eesti juhtimisel keskendus teemale „Keskkond ja tervis“, milles mh rõhutatakse valitsuste, ametite ja teiste osapoolte koostööd reostuse lõpetamiseks ja sellest tingitud terviseriskide vähendamiseks.  

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 

ÜRO keskkonnaassamblee veebileht



KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Riigikohus: kasutuslubade andmisel võivad asjakohased olla nii kaasamine kui otsuse põhjendamine (3-15-873)

Riigikohus tegi 4. detsembril otsuse, milles lahendas ühe maaomaniku kaebust naaberkinnistule väljastatud kasutuslubadele. Kaebaja taotles tema kinnistuga piirnevale kinnistule ehitatud hoonete 1 ja 2 kasutuslubade tühistamist mh seetõttu, et kaebajat ei kaasatud kasutuslubade andmise menetlusse ning kasutuslubasid ei põhjendatud. 

Riigikohus leidis, et kaebaja kasutuslubade menetlusse kaasamata jätmine oli õigusvastane. Kaebaja oleks tulnud menetlusse kaasata, sest ehitiste kasutamisega kaasnevad ebasoodsad mõjud kaebaja õigustele (nt liikluskoormuse ja müra suurenemine) ja seega puudutavad ehitistele antud kasutusload kaebaja õigusi, samuti on kaebajal kohtulikult kaitstav õigus nõuda vallalt teemaplaneeringust kinnipidamist. 

Riigikohus leidis, et kasutusloa vorm põhjenduste esitamist ei takista, need võib esitada näiteks "märkuste" lahtris 

Lisaks tuvastas Riigikohus, et kasutuslube oleks tulnud põhjendada, sest kuigi tegemist oli arendaja seisukohast lähtudes soodustavate haldusaktidega, mida põhjendada ei tule, oli see samal ajal kaebaja õigusi riivav. Põhjendamiskohustust ei välista ka see, et kasutusloa andmisel tuleb kasutada konkreetset vormi – Riigikohtu hinnangul võib põhjendused välja tuua nt vormil olevas märkuste lahtris. 

Riigikohus leidis samas, et hoolimata formaalsetest vigadest puudus põhjus välja antud kasutusload tühistada. Hoonete korruselisus, kõrgused ja mahud jäävad detailplaneeringuga lubatu piiridesse ning hooned jäävad detailplaneeringuga lubatud ehitusala piiridesse. Kaebaja õigusi ei riku ka sademevee, päikese­valguse, vaate, tuleohutuse ja müratasemega seotud asjaolud. Seetõttu leidis Riigikohus, et vallal puudusid alused kasutusloa andmisest keeldumiseks ning formaalsed vead sisulist otsust ei mõjutanud. Kuna otsuste ebapiisav põhjendamine aga takistas kaebajal kaebuse eduväljavaadete hindamist, oleks õige olnud tuvastada kasutuslubade õigusvastasus. Viimane on oluline, kuna annab võimaluse kaebaja kantud kohtukulud tema kasuks vallalt välja mõista ning soovi korral esitada nt kahjunõue kinnistu väärtuse vähenemise eest. 

KÕKi hinnangul on tegemist olulise otsusega, kuna annab vastuse kahele praktikas sageli esinenud küsimusele – ehk kas naabreid jt otseselt mõjutatud isikuid tuleb kasutuslubade menetlusse kaasata ning kas kasutuslubade andmist tuleb põhjendada. Riigikohus on nüüd mõlemale küsimusele selgelt jaatavalt vastanud. 

Riigikohtu otsus


Riigikohus: ehitusloa võib vaidlustada ka juhul, kui häiringud ei ole väga intensiivsed (3-17-981)

Riigikohus tegi detsembri keskpaigas otsuse asjas, kus vaidluse all oli, kas Reidi tee ääres kinnistuid omav ettevõte võis kohtus vaidlustada teele ehitusloa andmise. Kaebuse esitanud ettevõtja leidis, et ehitusluba rikub tema õiguseid, kuna kaasneva müra ja õhusaaste tõttu väheneb kinnistute väärtus ning ettevõte võib loobuda kinnistutele elamute rajamise plaanist.

Haldus- ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, leides, et juriidilisel isikul pole õigust tervise kaitsele, mida häiringud riivata võiks. Ringkonnakohus leidis, et isik pidi samuti ette nägema, et teed hakatakse ehitama (sellega arvestati juba tema kinnistute detailplaneeringus), seega omandiõiguse riivele tuginedes ehitusluba vaidlustada ei saa.

Riigikohus rõhutas, et varasematest planeeringutest teadlik olemine ei välista ehitusloa vaidlustamise õigust

Riigikohus leidis erinevalt alamate astmete kohtute seisukohast, et kaebuse tagastamiseks ilma seda läbi vaatamata peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ka juhul, kui kaebaja faktiväited on tõesed. Riigikohus leidis, et tee ehitamisega võib tõepoolest kaasneda kinnistu väärtuse vähenemine (omanik ei pruugi leida kavandatavatele korteritele ostjaid). Isegi kui müra ei ületa normtasemeid, võib see olla vastuolus mõne muu õigusaktiga. Kaebeõigus on varasema kohtupraktika kohaselt ka neil isikutel, kelle õiguseid riivatakse väheintensiivsel viisil. Seega polnud naaberkinnistu omaniku kaebeõiguse puudumine ilmselge.

Mis puudutab seda, et tee-ehitusega oleks pidanud kaebaja juba varem kursis olema, siis leidis Riigikohus, et abstraktne teadmine tulevasest tee-ehitusest ei saa kaebeõigust välistada. Tehnilised üksikasjad tee-ehitusel otsustati ehitusprojektiga ning ehitusloa õiguspärasus sõltub sellest, kas projekt on kooskõlas planeeringuga, kas kaebaja huvidega on piisavalt arvestatud ning kas on rakendatud võimalikke leevendusmeetmeid.

Riigikohtu otsus




KESKKONNATASUD

Ajutisi põlevkivi kasutustasu määrasid pikendati veel üheks aastaks

Vabariigi Valitsus kiitis 14. detsembri istungil heaks eelnõu, millega muudetakse määrust „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“. Muudatuste kohaselt pikendatakse praegu kehtivat põlevkivi hinnastamise regulatsiooni 2019. aastani. Põlevkivitasude teemal oleme kirjutanud ka möödunud aasta märtsi ja juuli uudiskirjades. 

Eelmise aasta juuli alguses võeti vastu maavarade kaevandamise tasumäärasid kehtestav määrus, millega seati põlevkivi ja turba kaevandamistasu määrad sõltuvusse nendega seotud või võrreldavate materjalide maailmaturuhinnast. Ettevõtjate jaoks tähendas see kaevandamistasude langemist, riigile aga keskkonnatasude laekumise ulatuslikku vähenemist. Tasumäärade alandamine pidi olema ajutine ja erakorraline meede põlevkivisektori turgutamiseks. Tasude vähendamise ajal oli plaanis käesoleva aasta 1. juuliks põlevkiviressursi jaoks välja töötada põlevkivist loodava väärtuse põhjal tasustamise mudel, mis oleks tasumäärade muutmise aluseks alates 2018. aastast. 

Uus tasumäärade süsteem, mis seaks erineva hinna elektri- ja õlitootmiseks kasutatavale põlevkivile, töötatakse välja järgmise aasta esimeses pooles

Uut tasumäärade süsteemi ei suudetud 1. juuliks luua. Selle peamiseks põhjuseks oli vajadus lahendada põlevkivi eristava hinnastamise ettepanek (erinevat tasumäära rakendatakse elektritootmise ja õlitootmise jaoks kasutatavale põlevkivile) koos põlevkivi jaotussüsteemi muutmise ettepanekuga, mille üle arutelud veel jätkuvad. Samuti ei jõutud otsustada, kuidas rakendada 2016. aastal valminud põlevkivi optimaalse tasustamise uuringu tulemusi. Sellest pikendati ajutiste tasumäärade kehtivust kuni järgmise aasta lõpuni. Uus tasustamismudel plaanitakse lõplikult välja töötada 2018. a esimeses pooles, et seda rakendada tasumäärade alusena alates 2019. aastast. 

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KLIIMAMUUTUS

Bonni kliimakonverentsil tehti edusamme Pariisi leppe rakendamise tehniliste reeglite osas

4-17. novembrini toimus Bonnis Saksamaal kliimakonverents COP 23 (23. rahvusvahelise kliimamuutuste teemalise raamkonventsiooni osapoolte kohtumine). Kohtumise keskseks teemaks oli Pariisi kliimaleppe täitmine, eelkõige heitkoguste täiendav vähendamine, arengumaade rahaline toetamine ning oskusteabe ja tehnoloogia jagamine. Konverentsi taustast kirjutasime pikemalt novembrikuu uudiskirjas

Kaks nädalat väldanud läbirääkimiste käigus õnnestus saada suurem selgus selles, kuidas riigid kavatsevad heitkoguste vähendamise reegleid rakendada ja heitkoguste üle arvet pidada. Seega liiguti edasi kliimaleppe rakendamiseks vajaliku üksikasjaliku (tehnilise) reeglistiku väljatöötamise poole, mis peaks lõplikult vastu võetama järgmise aasta detsembri kliimakonverentsil. 

Kohtumisel olid suureks vaidlusteemaks ka arengumaade kohustused ning nende rahaline toetamine

Suureks vaidlusteemaks konverentsil osutusid arengumaade kohustuste ja toetamisega seotud küsimused. Neile tehti kuni 2020. aastani heitkoguste vähendamise osas mitmeid mööndusi ja kliimamuutustega toimetulekuks lubati arengumaadele jätkuvalt eraldada 100 miljardit dollarit abiraha aastas. Siiski ei ole lõplikult teada, kust see raha tuleb. 

Kanada ja Suurbritannia kuulutasid Bonnis välja süsinikupõhisest majandusest loobumise koalitsiooni (Powering Past Coal Alliance), millega ühinesid rohkem kui 20 riiki, sh näiteks meie põhjanaaber Soome. Suured kivisöest energiat tootvad riigid nagu Saksamaa, Poola, Hiina, Austraalia ja ka USA kokkuleppega ei ühinenud. Koalitsiooni liikmete allkirjastatud kivisöest loobumise ühisdeklaratsiooni kohaselt tuleb Pariisis kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks lõpetada kivisöe kasutus OECD ja EL riikides 2030. aastaks ning ülejäänud maailma riikides hiljemalt aastaks 2050. Eesmärk on ambitsioonikas, kuid kokkuleppega allakirjutanute jaoks mingit konkreetset tähtajalist kohustust siiski ei kaasne. 

Järgmine kliimakonverents toimub järgmisel aastal Poolas, sellel on ka märgiline tähtsus, kuna Poola on ainus EL liikmesriik, kes ei ole veel ratifitseerinud Kyoto protokolli Doha muudatust. Viimane kohustab EL riike vähendama aastaks 2020 heitkoguseid 30% võrra 1990. a tasemega võrreldes. Siiski on kõigil riikidel vaja pingutada ja läbirääkimisi jätkata, et järgmise aasta detsembris saaks kinnitada Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajaliku täpsema reeglistiku. 


Lisainfot:

CarbonBrief veebilehekülg

E3G veebileht



VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” muutmine

Õhukvaliteedi hindamise reegleid sisaldavat tehnilist määrust täiendati nõuetega selles osas, milliseid meetodeid konsultantidel kasutada tuleks; mh saab selleks kasutada Keskkonnaministeeriumi lehel kättesaadavat tasuta avalikku rakendust Airviro.




LOODUSKAITSE

Koalitsioonipoliitikud algatasid eelnõu kaitsealuste maade riigi poolt ostmise kiirendamiseks

Riigikogu koalitsioonifraktsioonid on algatanud eelnõu, mille eesmärk on kiirendada kaitsealuste maade riigi poolt ostmise protsessi. Eelnõukohase seadusega tehtaks muudatusi kehtivasse looduskaitse- ja metsaseadusesse. 

Looduskaitseseaduse järgi omandab riik kokkuleppel omanikuga kinnisasja, kui see asub kaitsealal ja selle sihtotstarbeline kasutus on omaniku jaoks seetõttu piiratud. Kuna see protsess sõltub selle jaoks eraldatud eelarvelistest vahenditest, siis on kinnisasjade omandamise tempo ebamõistlikult aeglane. Näiteks on praegu ootejärjekorras kinnisasju, mille omanikud on oodanud oma maa võõrandamist riigile üle 10 aasta. Ka õiguskantsler on öelnud, et maade omandamisega sedavõrd kaua viivitamine pole õiguspärane. Õiguskantsleri seisukohta käsitlesime 2016.a septembrikuu uudiskirjas. 

Muudatused võimaldaks maadeostuks kasutada ka RMK vahendeid (kinnisasajade müügitulu ja puhaskasumit)

Eelnõu muudatuste eesmärk on luua lisaks riigieelarvelistele vahenditele võimalus kasutada ka teisi allikaid selleks, et riik saaks tõhusamalt looduskaitsepiirangutega kinnisasju omandada. Muudatuste jõustumisel saaks riik tulevikus omandada kinnisasju ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahenditest. Täpsemalt saaks edaspidi lisaks riigieelarves ettenähtud summadele kasutada RMK hallatavate kinnisasjade müügist saadavat tulu ja organisatsiooni puhaskasumit. 

RMK-le maade omandamiseks volituste andmise läbi loodetakse kogu protsessi kiirendada ja lühendada kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu. Oktoobrikuu seisuga on omandamise nimekirjas 177 avaldust hinnangulise maksumusega 12 miljonit eurot. 

Muudatused peaksid jõustuma juba 2018. a 1. jaanuarist. 

Eelnõu materjalide Eelnõude Infosüsteemis


Eesti valmistab ette ballastvee käitlemise konventsiooniga ühinemist

Valitsus kiitis 23. novembri istungil heaks Eesti ühinemise laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (nn ballastvee käitlemise konventsioon) ning esitas Riigikogule konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu.  

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel 2004. a vastu võetud konventsioon jõustus käesoleva aasta 8. septembril ning sellega on liitunud 63 riiki, kelle lipu alla kuulub ligi 70% maailma kaubalaevastiku mahust. Läänemere piirkonna riigid, sh Eesti, seadsid eesmärgiks ühineda konventsiooniga juba 2013. aastaks. Konventsiooni eesmärk on merekeskkonna kaitse laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Konventsioon puudutab ligikaudu 26 suuremat Eesti laeva, millel ballastvett kasutatakse, ning 1-2 sadamat, millel on võimekus puhastada ballastvee mahuteid ja vastu võtta setteid. Hetkeseisuga Eestis ballastvett vastu võtvaid sadamaid ei ole. 

Võõrliikide levik on üks viiest peamisest ohust looduse mitmekesisusele. Läänemeres on võõrliik taim või loom, kes on siia jõudnud inimtegevuse tagajärjel. Võõrliigid võivad olla ohuks loodusliku ökosüsteemi toimimisele, hävitades oma elutegevusega olemasolevaid liike või nende elupaiku. Senini on Läänemeres leitud 140 võõrliiki. Ballastveega (laevade stabiilsuse tagamiseks neile sadamates sisse- ja väljapumbatava veega) on siia jõudnud näiteks mitmed krabilised ja molluskid, mis on ohuks kohalike kalaliikide arvukusele. Ballastvee käitlemise konventsiooni rakendamine üle kogu maailma aitab piirata võõrliikide levikut merealal ja vähendada nende poolt tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju. 

Selleks, et ballastveega kaasa võetavad loomad ja taimed ei pääseks sadamas või teel sadamasse merekeskkonda, näeb konventsioon ette nõuded laevade ballastvee käitlemisele, eelkõige tuleb laevadele paigutada puhastussüsteemid. Erandina on konventsiooni kohaselt võimalik anda laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud, samasuguse looduskeskkonnaga sadamate vahel, ballastvee käitlemise nõuetest vabastusi. Vabastuse saab anda korraga kuni 5 aastaks ning sellele peab eelnema nõuetekohane riskihindamine. Taotlusi nõuetest vabastamiseks hakkab läbi vaatama Veeteede Amet. Eeldatavasti taotletakse vabastusi ka Eesti regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholmi vahel sõitvatele laevadele. Sadamad, kus toimub ballastveesetete äraandmine või tankide puhastamine, peavad konventsiooniga ühinemise järel hakkama järgima samuti ballastvee setete käitlemise nõudeid.

 

Valitsuse istungi kommenteeritud päevakord (p 2)

Keskkonaministeeriumi uudis

Eelnõu materjalid Eelnõud Infosüsteemis 




MAAPÕU

Valitsus lõpetas ehitusmaavarade arengukava elluviimise

Novembri lõpus otsustas Vabariigi Valitsus lõpetada Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020 elluviimise. Keskkonnaministeeriumi hinnangul oli arengukava sisult suuresti juba ellu viidud ning osas, milles see veel juhtunud ei ole, saab juhinduda suvel vastuvõetud maapõuepoliitika põhialustest.

Ettepaneku suhtes olid kriitilised nii Rahandusministeerium kui ka keskkonnaühendused, sh KÕK. Kriitikute hinnangul on mitmed sisulised eesmärgid (nt ruumilise planeerimise ja kaevandamise parem ühildamine) jätkuvalt täitmata ning maapõuepoliitika põhialused ei sisalda piisavalt konkreetset tegevuskava nende saavutamiseks. Ministeerium jäi siiski endale kindlaks ning otsus pälvis ka Vabariigi Valitsuse heakskiidu.

Tulevikus on Keskkonnaministeeriumil jt riigiasutustel plaanis minna üle eelarvepõhisele planeerimisele, mis tähendab sisuliselt seda, et uueks perioodiks (alates 2020. a) ei pruugi eraldi ehitusmaavarade arengukava üldse tulla, vaid selle asemel käsitletakse maapõue ühe alateemana keskkonnavaldkonna strateegilises plaanis.

 30.11. Vabariigi Valitsuse istungi päevakord (vt p 2)


Keskkonnaministeerium plaanib uuendada maavarade uurimise ja arvele võtmise teemalisi määruseid

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ eelnõu. 

Määrus kehtestatakse seoses 1. jaanuaril jõustunud uue MaaPS‑iga. Määrusega ühendatakse kolm sarnast valdkonda reguleerivat määrust ühtsesse tervikteksti, sest puudub vajadus kolme eraldi määruse järele. Määruste sisu ei ole võrreldes varasemaga uues määruses oluliselt muudetud ning muudatused on peamiselt keele- ja normitehnilised. Samuti on uuest määrusest välja jäetud mõned sätted, mis pole enam asjakohased. 

Suurt osa määruses sätestatud nõuetest on juba praegu hea tava raames geoloogilise uurimistöö ning geoloogiliste uuringute aruannetes kajastatud, kuid aruannete hea loetavuse, andmeselguse ja ühtse vormistuse huvides viiakse need uude määrusesse sisse. Aruannete vormi- ja sisunõuded muutuvad eelnõu koostajate hinnangul selgemaks, lihtsasti mõistetavamaks ja ajakohasemaks ning täieneb elektrooniliselt esitatavate andmete hulk, mis võimaldab lihtsamini andmeid korduv- ja ristkasutada.                                                

Lisaks ajakohastatakse määruses ehitusmaavarade arvele võtmise kriteeriumid ja seotakse need maavaradest tehtavatele materjalidele kehtestatud EL nõuetega. See tähendab muuhulgas seda, et hakatakse kasutama ühtset mõõtühikute süsteemi maavara omaduste kirjeldamiseks. Need muudatused aitavad eelnõu koostajate hinnangul hinnata adekvaatselt maavarade tegelikku varustuskindlust (seda, kui hästi on maavara piirkonnas lähiaastatel kättesaadav), ühtlustab turu- ja konkurentsitingimusi tegevusala ettevõtete vahel ja aitab maksustada maavara lähtuvalt selle tegelikest kasutusvõimalustest. 

Määruse nõudeid tuleb täies mahus hakata järgima aruannete puhul, mis esitatakse pärast 1.01.2019. a. 

Eelnõu materjalid




JÄÄTMED

Jõustusid reoveesette kasutamise määruse muudatused

2. detsembril jõustusid keskkonnaministri määruse “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muudatused. Määrus seab nõuded reoveesette kasutamisele põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimeste tervisele. Muudatuste peamine eesmärk oli parandada määruse sätetes esinenud tehnilised vead ning viia settest proovide võtmise nõuded vastavusse tegelike vajadustega. 

Määrusesse lisati täiendus, mille kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid teadus- ja arendustegevusele, eeldusel, et on tagatud pinna- ja põhjavee, taimede, loomade ja inimeste tervise kaitse. Et reoveesetet käsitletakse määruses jäätmena jäätmeseaduse tähenduses, siis kuulub vastava hinnangu andmine Keskkonnaameti kui jäätmeloa ja registreeringu andja pädevusse. Täiendus võimaldab hõlpsamini reoveesette kasutuse katsetamist katsealadel. Lisaks ei pea muudatuste kohaselt sette kasutamiseks andja enam jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks esitama andmeid nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, vaid saab valida neist kahest endale meelepärasema viisi.  

Muudatused lihtsustaksid reoveesette kasutamist põllumajanduses, teadus- ja arendustegevuses ning ka sette kasutamiseks andmisega seotud paberimajandust

Reoveesette proove võib nüüdsest võtta vaid isik, kes on atesteeritud reoveesette valdkonnas ning proove peab analüüsima labor, mis on reoveesette valdkonnas vastavate näitajate analüüsimiseks akrediteeritud. See tähendab, et proovivõtja pädevusnõudeid ei ole  täidetud, kui atesteerimistõendilt puudub reoveesetete valdkond, ning laboril peab olema akrediteering reoveesette  näitajate määramiseks.  

Reoveesette kasutamisel põllumajanduses peab seirama raskemetallide sisaldust mullas. Muudatustega vähendati ka selle seire sagedust, seda juhul kui kasutatava sette raskmetallide sisaldus on väiksem mullale kehtestatud piirnormidest. Proovivõtunõudeid sisuliselt ei muudetud. 

Muudatustel on kokkuvõtvalt halduskoormuse seisukohast positiivne mõju nii sette põllumajandus kasutajatele, sette kasutamiseks andjale kui ka teadus- ja arendustegevuse tegijatele, lihtsustades ja vähendades nende tegevusele seatud nõudeid. 

Määruse muudatused Riigi Teatajas

Määrus “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”




OHTLIKUD AINED

Glüfosaadi kasutamise luba pikendati

Novembri lõpus kiitis Euroopa Komisjon pärast seitset ebaõnnestunud kohtumist heaks vastuolulise, ent laialt kasutatava taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutusloa pikendamise, seda viie aasta võtta. Senine kasutusluba oleks kaotanud kehtivuse 15. detsembril. Kirjutasime glüfosaadi kasutusloa pikendamise varasematest arengutest ka novembrikuu uudiskirjas. 

Pärast viimast luhtunud hääletust novembri alguses esitas Komisjon ettepaneku glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks 5 aasta võrra apellatsioonikomiteele, mis koosneb EL liikmesriikide kõrgema tasandi esindajatest. Glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt hääletas 27. novembril 18 valitsust 28-st. Oma varasemat seisukohta muutsid ja kasutusloa pikendamise poolt hääletasid varasemalt hääletamisest loobunud Saksamaa, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia, kellest kaalukaim oli Saksamaa hääl. Vastu hääletasid Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luxemburg, Malta ja Austria ning hääletamisest loobus ainsana Portugal. 

Glüfosaadi muudab vastuoluliseks see, et kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab seda tõenäoliselt vähki põhjustavaks, siis EL ametid seda ei arva

Otsus võeti vastu vaatamata 1,3 miljoni EL kodaniku allkirjastatud petitsioonile glüfosaadi keelustamiseks, mida arutati 20. novembril Euroopa Parlamendis. Glüfosaati on põllumajanduses kasutatud üle 40 aasta, kuid selle ohutus sattus kahtluse alla, kui Maailma Terviseorganisatsioon leidis 2015. aastal, et see kemikaal võib tõenäoliselt põhjustada vähki. Euroopa Kemikaaliamet ning Euroopa Toiduohutusamet on aga hiljem kinnitanud, et glüfosaat on inimestele ohutu. 

Lisalugemist:

Uudisteportaali Reuters artikkel

Maalehe artikkel




GMOD

Riigikogu arutas GMOde kasvatamise piiramist Eestis

5. detsembril toimus Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni ühisistung, kus arutati rahvaalgatuse korras Riigikogule laekunud kollektiivset pöördumist. Pöördumises nõutakse, et Eesti keelustaks oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamise.  

GMO on selline organism, mille pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud, eesmärgiga suurendada organismi vastupidavust ja toiteväärtust. EL-s reguleerib GMO-de kasvatamist nn GMO direktiiv (2001/18/EÜ), mis annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist vajadusel piirata või keelata. Hetkel on 19 liikmesriiki kas täielikult või osaliselt keelanud GMOde kasvatamise oma territooriumil. Eesti nende hulka ei kuulu.  

GMOde kasvatamist ja turustamist reguleerib Eestis Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, mille kohaselt on GMOde keskkonda viimiseks vaja taotleda luba. Tänase seisuga ei ole Keskkonnaministeerium välja andnud ühtegi sellist luba ja ka ainukest ELis lubatud GMO maisi (MON108) Eestis ei kasvatata. Seetõttu puudub Eestil otsene vajadus keelustamisotsust teha. 

Toimunud arutelul jäi kõlama seisukoht, et Eesti peaks ka tulevikus jääma GMO-de kasvatamisest vabaks, kuid põhimõttelist „ei“ ei tasu igaks juhuks veel öelda, sest tehnoloogia ja teaduse arenedes võib praegust vastuseisu hiljem kahetsema hakata. Seetõttu pooldatakse otsusetegijate poolt Eestis praegu pigem juhtumipõhist lähenemist.  

Riigikogu pressiteade




KALANDUS

Keskkonnaministri 1. juuli 2015. a määruse nr 40 „Eripüügiloa vorm, eripüügi lisatingimused, taotluse läbivaatamine, andmine ja kehtetuks tunnistamine, eripüügiõigustasu ning elektripüügivahendi kasutamise taotlemine, tõendi andmine ja tõendi kehtetuks tunnistamine” ja keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord” muutmine

Novembri teises poolest tehtud muudatused kalapüügialastes määrustes on vajalikud selleks, et võimaldada elektroonilise eripüügiloa väljastamist ning uue kalanduse andmekogu asutamist (viimasest kirjutasime lähemalt veebruarikuu uudiskirjas). 


Keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määruse nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ muutmine

Detsembri keskpaigas vastu võetud muudatuste kohaselt asub kutselise kalapüügi korraldamisega seotud ülesandeid Maaeluministeeriumi asemel täitma Veterinaar- ja Toiduamet. Ministeeriumi rolliks jääb poliitika kujundamine.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕK hakkab juhtima tähelepanu senisest tõhusama õiguskaitse vajadusele keskkonnaasjades

Keskkonnaõiguse Keskus ühes Euroopa keskkonnajuristide võrgustikuga Justice & Environment  ning juristidest koosneva ülemaailmse keskkonnaühendusega ClientEarth püüavad ühisprojektiga “Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus - õigusala spetsialistide teadlikkuse tõstmine” („Education and Awareness Raising of Legal Professionals on Access to Justice”) parandada avalikkuse juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Lisaks Eestile on projekti partnerriigid Suurbritannia, Ungari, Hispaania, Austria, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia.


Loe edasi »


Marian Hiire: Kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama kahju tekkimist loodusele?

Marian oli meie juures praktikal septembrikuus. Praktika ajal alustas ta ülevaate koostamist sellest, kuidas keskkonnaõigus reguleerib tõendamiskoormist keskkonnaasjus ning milline näeb välja praktika. Lihtsamalt öeldes uuris Marian seda, kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama (võimalikku) kahju tekkimist loodusele? Ta leiab, et on kummaline, et mitmetes kohtuvaidlustes on leitud, et see on keskkonna eest võitlejate-vaidlejate kohustus ning tõstatab küsimuse, et kas selline praktika üldse toetab ideelist mõtet, et tegelikult vajame me kõik keskkonda iseendale, elamiseks? 


Loe edasi »