Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikogu arutab jäätmeseaduse muudatusi, mis peaksid suurendama jäätmete taaskasutamist

Riigikogus on menetluses jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõu. Eelnõukohase seaduse eesmärk on kehtestada hulk uusi meetmeid, millega vähendataks jäätmete teket ning jäätmetega seonduvat negatiivset keskkonnamõju ning soodustataks ressursside tõhusamat kasutamist

Loe lähemalt



ÜLDOLULIST

Riigikogu asus uuesti arutama Keskkonnaameti ning –inspektsiooni ühendamist

Riigikogus läbis 13. mail esimese lugemise Keskkonnaameti (KeA) ja Keskkonnainspektsiooni (KKI) ühendamise eelnõu. Tegemist on osaga riigireformi kavast, millega soovitakse vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist riigiametites ning parandada samal ajal avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Keskkonnaameti ning –inspektsiooni ühendamise teemalised eelnõud on olnud Riigikogu menetluses juba kahel korral, kuid pole saanud nõutavat häälteenamust. 

KeA ja KKI ühendasutuse nimeks jääks Keskkonnaamet ja asukohaks saaks Pärnu.

KKI ja KeA ülesanded on eelnõu selgituste kohaselt tihedalt seotud – KeA viib ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleb nende valdkondade õigusaktide väljatöötamises, KKI ülesandeks on aga järelevalve looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle, sh nii keskkonnaalaste väär- kui kuritegude menetlemine. Asutuste ühendamine oleks eelnõu algatanud Keskkonnaministeeriumi hinnangul mugav KeA ja KKI kliendi jaoks, kes saaks siiani kahes asutuses aetavad teenused ajada korda vaid ühes ühendatud asutuses. Ühendamine hõlbustaks ka asutustevahelist koostööd ja parendaks teenuste kvaliteeti. Samuti tooks see kaasa mõningase kokkuhoiu. Eelnõu koostamiseks tellitud analüüsi kohaselt ei kahjusta asutuste ühendamine loamenetluse järelevalve sõltumatust. 

Ühendasutuse nimeks jääks Keskkonnaamet ja ametlikuks asukohaks saaks Pärnu, kus praegu on KKI juriidiline asukoht. Riigireformi üheks eesmärgiks on töötajate Tallinnast väljaviimine ning see on praegu nii KeA kui KKI puhul täidetud, kuna mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Eelnõu kohaselt toimuks ühinemine järgmise aasta 1. jaanuarist. 

Eelnõu materjalid

Riigikogu pressiteade




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon kiitis heaks 18 liikmesriigi toetustaotlused õiglase ülemineku kavade ettevalmistamiseks 

Euroopa Komisjon kiitis 7. mail heaks 18 liikmesriigi toetustaotlused „õiglase ülemineku” kavade ettevalmistamiseks. Kavad tuleb koostada õiglase ülemineku mehhanismi raames rahaliste vahendite saamiseks. Eesti taotlust ei esitanud. 

Euroopa Komisjon pakub taotluse esitanud riikidele toetust ja tehnilist tuge üleminekukava koostamiseks. Kava on eelduseks õiglase ülemineku mehhanismi rahastamisvahendist toetuse saamiseks.

Õiglase ülemineku mehhanism (JTM -- ingl k just transition mechanism) on osa Euroopa rohelise kokkuleppe (European Green Deal) investeerimiskavast, mille eesmärk on pakkuda täiendavat rahalist toetust kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks. Toetus on mõeldud üleminekust enim mõjutatud piirkondadele, kus ei suudeta probleemidega nii hästi toime tulla (ennekõike piirkonnad, mille majandus sõltub fossiilkütuste kaevandamisest ja kasutamisest). Käesoleva aasta jaanuaris välja pakutud rahastusmehhanismi abil loodetakse koguda umbes 100 miljardit eurot, et aidata piirkondadel töötajaid ümber õpetada ja muul viisil kohaneda eluga ilma kaevanduste ja nendega seotud töökohtadeta. 

Kuni 2020. aasta lõpuni, pakub Komisjon taotluse esitanud liikmesriikidele sihipärast toetust ja tehnilist tuge territoriaalsete õiglase ülemineku kavade koostamiseks. Taotlused esitanud 18 riigi seas on 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, kes ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal. Nende seas ka Poola, kes soovib saada lõviosa JTM rahadest.  

Komisjoni määratud toetuse abil koostatavates kavades määravad liikmesriigid kindlaks piirkonnad, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek kõige rohkem mõjutaks, toovad esile nende piirkondade arenguprobleemid ja visandavad nende ülemineku kliimaneutraalsele majandusele kuni 2030. aastani. Alles siis, kui Komisjon on üleminekukava heaks kiitnud, avaneb liikmesriigil võimalus saada toetust JTM rahastamisvahendist. Mehhanismi raames antakse sihtotstarbelist toetust ajavahemikul 2021–2027, seega kui kava sel aastal kokku panna, võib juba järgmine aasta saada toetusi konkreetseteks tegevusteks.

 

Euroopa Komisjoni pressiteade

 



LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: kevadist linnujahti võib lubada vaid juhul, kui usaldusväärsed teaduslikud tõendid kinnitavad populatsiooni säilimist rahuldaval tasemel (C-217/19)

Aprilli teises pooles langetas Euroopa Kohus otsuse, milles selgitas, millistel tingimustel võib erandkorras lubada lindude jahti nende kevadisel sigimisperioodil. Vaidlus sai alguse sellest, et alates 2011. aastast on Soome Ahvenamaa piirkonnas lubanud kevaditi isaste hahkade jahti. Kuna jaht langeb kokku nende lindude pesitsusperioodiga, võib sellist jahti EL linnudirektiivi kohaselt lubada vaid erandjuhul. Euroopa Kohus leidis, et antud juhul eksis Soome vastavate reeglite vastu. 

Vastavalt EL linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktile c võib lindude sigimisperioodil lubada lindude „mõistlikku kasutamist“ vaid siis, kui teiste rahuldavate lahenduste puudumisel tehakse seda range järelevalve all ja valikuliselt, „vähesel arvul“. Euroopa Kohus on oma varasemas praktikas (kohtuasjas C‑182/02) leidnud, et selliseks „mõistlikuks kasutamiseks“ võib olla ka lindude jaht (sh jaht meelelahutuslikul, mitte vaid looduskaitse korraldamise või teaduslikel eesmärgil). 

Antud asjas rõhutas Euroopa Kohus esmalt, et linnudirektiivi kõnealust erandit tehes peab liikmesriik seda hoolikalt ja asjakohaselt põhjendama. Selleks, et linnujaht kvalifitseeruks „mõistlikuks kasutuseks“ erandi tähenduses, peab jahitava liigi populatsioon säilima „rahuldaval tasemel“. Populatsiooni seisundit ja mõju sellele tuleb Euroopa Kohtu hinnangul tõendada otsuse tegemise ajal kättesaadavate usaldusväärsete ja ajakohaste tõenditega. Antud juhul leidis kohus mh, et varasemaid (enne 2014. a) jahilube ei saanud õigustada hilisemate uuringutega, samuti võis kaheldavaks pidada seitsme aasta vanustele andmetele tuginemist. Kokkuvõttes leidis kohus, et Soome riik ei olnud esitanud piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et jahitava hahaliigi populatsioon püsib rahuldaval tasemel ja seega ei saanud jahi lubamist pidada mõistlikuks kasutuseks. 

Kuigi see ei olnud eeltoodut arvestades enam määrav selgitas kohus ka seda, kuidas tuleks tõlgendada erandis toodud tingimust, et jahtimist tohib lubada vaid „vähesel arvul“. Kui Soome riik leidis, et seejuures võiks arvestada kogu haha Waddenzee (Hollandi mandriosaga piirnev lindude talvitumisala) ja Läänemere rändpopulatsiooni, siis Euroopa Kohus sellega ei nõustunud. Kohus leidis, et vältimaks liiga suurte jahikvootide lubamist, tuleb pesitsusajal arvestada vaid jahipiirkonnas pesitsevate lindude arvuga – seega pidanuks otsuse tegemise aluseks olema Ahvenamaa hahapopulatsioon. Seegi kujutas endast olulist eksimust. 

Eestis praegu kevadist linnujahti meelelahutuslikul eesmärgil ei lubata ning Euroopa Kohtu lahendi valguses oleks sellise erandi lubamine ka keeruline. Lahendit võib oluliseks pidada ka seetõttu, et mitmes küsimuses rõhutas kohus, et linnudirektiivi reegleid tuleb sisustada lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest (st kahtluse korral hoiduda keskkonna kahjustamisest), juhtides taaskord tähelepanu selle põhimõtte olulisusele EL looduskaitseõiguses. 

Otsuse tekst


Looduskaitse seaduse muudatused piiraks raietegevust kaitsealadel

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud looduskaitseseaduse (LKS) muudatused. Muudatustest olulisimad puudutavad täiendavaid piiranguid metsaraiele kaitsealadel.  

Ühe muudatusena soovib Keskkonnaministeerium keelata kaitsealadel raietööd 15. aprillist 15. juulini. Raierahu kehtestamine loob võimalused metsalinnuliikide tõhusamaks kaitseks ning raierahu kestmine juuli keskpaigani võimaldab parimal juhul kasvatada edukalt üles ka teise pesakonna. Lisaks täiendataks loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist. Oluline muudatus täpsustab linnukaitse sätteid puiduraidmete tõstmisel ja veol, kus tuleb arvestada, et mitmed linnuliigid ehitavad pesi oksahunnikutesse ja näiteks hakkpuidu tegemisel need pesad hävivad.

Eelnõu näeb ette kaitsealadel raietööde piiramist 15. aprillist kuni 15. juulini. Metsaseaduse muudatustega väheneks lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektaril viiele.

Samal ajal metsaseaduses kavandatud muudatustega vähendataks lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Erandiks on ühe metsaeraldise piiresse jääv raielank, mis võib olla ka üle viie hektari. Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud näitavad, et lageraiealade suured pindalad on inimeste jaoks probleemiks. Muudatusel ei oleks tagasiulatuvat mõju, see laieneks vaid neile metsateatistele, mis esitatakse pärast eelnõu muudatuse jõustumist. 

Lisaks kaotataks eelnõuga ära riigi ostueesõigus loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub näiteks ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Eelnõu koostajate hinnangul vähendaks riigi ostueesõiguse kaotamine haldusorganite (notar, Maa-amet, Keskkonnaamet) töökoormust ja kiirendaks ostu-müügitehingute sõlmimist. Muudatusel nähakse olulist positiivset mõju ka maaomanikele. Jäävad ära inimeste küsimused ja pahameel, miks riik tahab sekkuda omandiõiguse teostamisse. Eelnõu koostajate hinnangul puudutab muudatus kokku enam kui 2000 maaomanikku aastas. Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. 

Eelnõuga täpsustatakse ka mitme LKSi sätte sõnastust. Näiteks täpsustatakse õuemaa mõistet, et eristada seda elamumaa mõistest. Muudatus on tingitud sellest, et kohtupraktikas on ekslikult õuemaa võrdsustatud elamumaaga. Õuemaa on tavamõistes ala elamu ja selle vahetus läheduses asuvate ehitiste vahel, mis on vajalik elamu teenindamiseks ning mida isik hooldab ja kasutab iga päev. LKS is on õuemaa leevendused ettenähtud alale, mis on inimese aktiivses kasutuses ehk selleks, et võimaldada juba väljakujunenud elukeskkonna toimimist. Elamumaa tähendus on aga oluliselt laiem, hõlmates vahel ka kinnistu osasid, mida nii aktiivselt ei kasutata. Õuemaa ja elamumaa sisuline võrdsustamine ei ole aga kooskõlas kaitstavatel loodusobjektidel ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndis õuemaaga seotud kitsenduste või leevenduste eesmärgiga. Näiteks võib õuemaale ehitada abihooneid jm ilma ehituskeeluvööndit vähendamata, mistõttu võiks sellise leevenduse kasutusala olla piiratud. 

Täpsustatakse veel näiteks ehituskeelu- jt vööndite laiuse määramist üleujutatavatel aladel.

Praegune sõnastus on tekitanud praktikas väärarusaamu, et kalda piiranguvööndile, veekaitsevööndile ja ehituskeeluvööndile ei liideta üleujutusala, vaid see sisaldub juba nende vööndite laiuses. Uus sõnastus täpsustab, et veekoguäärse kaitsevööndi laiusele liidetakse üleujutatav ala, kus kehtivad vastava vööndi nõuded. Üleujutavatel aladel paiknevad mitmed väärtuslikud elupaigad, seetõttu vajavad ranna-ja kaldaalad lisapuhvrit, et oleks täidetud nende kaitse eesmärgid.  

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis

Keskkonnaministeeriumi pressiteade


Riigikohus tühistas Natura-hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku (3-18-529)

Riigikohus tegi eile, 19. mail otsuse, millega rahuldas osaliselt kodanikuühenduste Avalikult Rail Balticust ning Eesti Looduskaitse Seltsi kaebused, millega vaidlustati Rail Baltic asukoha määranud maakonnaplaneeringud. Lahendis rõhutas Riigikohus taaskord Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamise tähtsust. Kuna otsus saabus napilt enne uudiskirja väljaandmist, anname järgnevalt vaid lühikese ülevaate Riigikohtu seisukohtadest, pikema analüüsi aga järgmises uudiskirjas. 

Riigikohtu otsuse kohaselt tühistati Rail Balticu asukohavalik Lõuna-Pärnumaa osas. Põhjuseks oli mõjude hindamisel tehtud eksimused Luitemaa linnuala osas. Kuigi planeeringu mõjusid hinnanud eksperdid leidsid, et raudteetrassi rajamisel linnuala serva võivad olla kaudsed mõjud kaitstavatele liikidele, ei viidud läbi täiemahulist Natura hindamist, vaid piirduti nn eelhindamisega. 

Riigikohus rõhutas: juba pelgalt kahtluse korral, et projekt võib kahjustada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke, tuleb läbi viia teaduslikele tõenditele põhinev ja põhjalik Natura hindamine.

Riigikohus rõhutas uues lahendis, tuginedes nii Euroopa Kohtu kui enda varasemale praktikale, et juba pelgalt kahtluse korral, et projekt võib kahjustada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke, tuleb teaduslikele tõenditele põhinev ja põhjalik Natura hindamine läbi viia. Seejuures ei oma tähtsust, kas mõjud on kaudsed või otsesed – ka kaudsed mõjud nt müra, inimtegevusega kaasnevate häiringute või veerežiimi muutuse näol võivad olla samamoodi olulised nagu elupaiga otsene hävitamine ehitustegevusega.  

Riigikohus selgitas lisaks, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi, nt raudtee asukoha osas, käsitleda sisuliselt. Välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura-alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. Antud juhul nt oli küsimuseks, kas ühe võimaliku asukohana oleks võinud kaaluda raudtee rajamist Via Baltica (Tallinn-Pärnu-Ikla maantee) kõrvale – alale, mis on küll formaalselt Natura 2000 ala, ent juba inimtegevusest oluliselt mõjutatud, samas kui planeeringuga valitud asukoht Luitemaa linnuala kõrval oli seni inimtegevusest suhteliselt puutumatu. 

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Siim Vahtrus ja Merlyn Mannov olid koos advokaadibüroo Derling Primusega antud vaidluses keskkonnaühenduste nõustajateks. 

Otsuse tekst

Riigikohtu pressiteade




VESI

Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 “Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused

Riigi Teatajas avaldatud määrus on sisult suuresti sarnane varasema sellesisulise regulatsiooniga. Mõningal määral on muudetud veekogude (ökoloogilise) seisundi hindamise metoodikat, vastavalt senisele praktikale ning uutele Euroopa Komisjoni juhenddokumentidele.

 

Riigikohus: omavalitsuste kohustust ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel ei välista rahapuudus (3-17-2637)

Riigikohus tegi 7. mail otsuse kohtuasjas, milles lahendas ühe Kohila vallas asuva kinnistu omaniku kaebust, milles vaidlustati Kristalli väikekoha (väikekoht – asulast väiksem maa-ala) planeeritava ühisveevärgiga (ÜVK) liitumisest välja jätmine. Vald otsustas Kristalli väikekoha jätta ÜVK-ga liitumise kavast välja, kuna vallale kuuluv vee-ettevõtja poleks vastasel juhul suutnud tasuda torustike väljaehitamiseks vajalikku omafinantseeringut. Ühisveevärgisüsteemist välja jäänud piirkondades oleks seetõttu seaduse kohaselt tulnud võtta kasutusele lekkekindlad reoveekogumismahutid, mis tähendaks aga kinnistu omanikele suuremaid kulutusi võrreldes ÜVK-ga liitunud isikutega. 

Halduskohus ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata. Riigikohus seevastu leidis, et kaebus tuleb rahuldada, kuna vald rikkus ÜVKga seotud osade alade väljajäämist käsitletavates otsustes kaalutlusreegleid ja uurimispõhimõtet. Vald käsitles ebaõigesti lekkekindlaid kogumismahuteid ühiskanalisatsiooniga võrdväärsetena ning tugines otsuste tegemisel põhjendamatult enda rahaliste vahendite nappusele. Ka oli vastustaja ühekülgselt hinnanud ühiskanalisatsiooni rajamise kulude põhjendatust ning on jätnud välja selgitamata alternatiivkulud. 

Kristalli väikekoht asub üle 2000 inimekvivalendi (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalal, st alal, kus kohalikul omavalitsusel on veeseadusest tulenev kohustus tagada põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni olemasolu. Sellisel alal võib ühiskanalisatsiooni asemel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid seaduse kohaselt vaid siis, kui ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Eelistatud on ühiskanalisatsioon ning see tagab ka tõhusama keskkonnaeesmärkide saavutamise. Nõuetekohaste lekkekindlate kohumismahutite paigaldamisega kaasneb kinnistuomanikele suuri kulutusi ning pädevad asutused peavad nende üle järelevalvet tegema. Ühiskanalisatsiooni eelistatakse kogumismahutitele selgelt ka EL asulareovee puhastamise direktiivis. 

KOV võib küll ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada enda rahalist võimekust, ent seda tuleb kõrvutada keskkonnaaspektidega.

Riigikohus selgitas, et KOV võib küll ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada enda rahalist võimekust, kuid see ei tohi olla esmane ja määrav, vaid seda tuleb kõrvutada keskkonnaaspektidega. Seejuures tuleb KOVidel rahaliste vahendite planeerimisel arvestada ka ühisveevärgiga liitumiste vajadusega. Ühiskanalisatsiooni rajamata jätmist ei õigusta ka riigi ebapiisav rahaline tugi, kui ÜVK rajamine on keskkonna- ja majandusaspekte kogumis arvestades põhjendatud. 

Selleks, et eelistada ÜVK süsteemi laiendamisele lekkekindlaid kogumismahuteid, peab ühiskanalisatsiooni rajamine olema põhjendamatu, kui võrrelda selle kulusid keskkonnale tekkiva kasuga. Kulude põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata alternatiivkulusid ka leibkondade, mitte ainult omavalitsusüksuse eelarve seisukohast. Selleks on tarvis ligikaudseltki teada, millised kulud kaasneksid majapidamistele lekkekindlate mahutite ehitamise ja regulaarse tühjendamisega. Üldjuhul ei tohiks kogumismahutite paigaldamine, hooldamine ja kasutamine olla kinnistuomanikele kulukam kui ÜVKga liitumine ja selle teenuste kasutamise kulud. Vald oleks seega pidanud tegema analüüsi, selgitamaks välja, kas ühiskanalisatsiooniga liitumine oleks kinnistuomanikele majanduslikult mõistlikum. Ühtlasi oleks vald pidanud enne piirkonna ÜVKga kaetavast alast väljaarvamist uurima, kui suur hulk majapidamisi juba kasutab nõuetele vastavaid mahuteid ja mis mahus tuleks nende kasutusele võtuks investeeringuid tegema hakata, samuti mis kulud kaasneksid mahutite perioodilise tühjendamisega ja nende üle tehtava järelevalvega. Seda aga vald ei teinud, mispärast Riigikohus tühistas vastavad otsused oluliste asjaolude ebapiisava väljaselgitamise tõttu. 

Otsus kohtuasjas nr 3-17-2637




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ühenduste pöördumine Euroopa Komisjoni poole: Eesti investeeringud põlevkivisse lähevad vastuollu ELi toetustega

12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskust asub juhtima Tarmo Treimann

Tarmo Treimann tuleb Keskkonnaõiguse Keskusesse (KÕK) Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist (KÜSK). KÜSKis koordineerib ta vabaühenduste konsultante ning on pikemalt olnud seotud kohaliku omaalgatuse programmi teemadega. Tarmol on aastatepikkune töökogemus ka notaribüroost ning ta on tegutsenud MTÜ Kodaniku Hääl ühe eestvedajana. Ta on õppinud õigusteadust Tallinna Majanduskoolis ning haldusjuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis.


Loe edasi »