Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Uus jahiseadus suurendab maaomanike õigusi jahinduses

25. aprillil võttis Riigikogu vastu uue jahiseaduse, mis võrreldes varasema jahiseadusega suurendab maaomanike õigusi jahinduses, ning 16. mail avaldati see Riigi Teatajas. Võrreldes kehtiva õigusega seab uus jahiseadus alused jahimeeste ja maaomanike lepinguliste suhete tekkimisele (st et hakatakse kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal jahipidamine toimub) ning näeb ette ulukikahjustustega seonduva kahju hüvitamise.

 

Muudatuste ajend

Uut jahiseadust on ette valmistatud juba alates 2008. aastast. Muudatuste ajendiks on asjaolu, et varasema jahiseaduse rakendamisel ilmnes mitmed konflikte maaomanike ja jahimeeste vahel. Vaidlused puudutasid peamiselt omandiõiguse küsimusi, kuna praeguseni oli jahindus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Lisaks on probleemid tekkinud seoses sellega, et riik moodustas jahipiirkonnad ning jahimaade kasutamise eest maksti tasu riigieelarvesse. Samaaegselt tuli aga maaomanikul kanda 100%liselt ulukite poolt metsa- ja põllumajanduslikule tegevusele tekitatud kahju ning maaomanike õigused rääkida kaasa ulukite arvukuse reguleerimisel olid piiratud. Sellest tulenevalt on maaomanikud soovinud võrreldes kehtiva õigusega suurendada maaomanikele kuuluvaid õigusi jahinduses, sh õigust jahipiirkondade määramises.

 

Jahipiirkonna kasutamine

Ehkki maaomanikud on soovinud jahipiirkondade moodustamise õigust, siis uue jahiseadusega seda neile ei võimaldatud – praegused jahipiirkonnad säilivad. Küll aga antakse maaomanikule õigus algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine, ent üksnes juhul, kui seda nõuavad vähemalt 51% jahipiirkonda jäävate kinnisasjade ja 51% jahimaa omanikest.

Samuti jäeti jahipiirkonna kasutusõiguse luba jätkuvalt tähtajaliseks (sarnaselt varasemale kehtivusega 10 aastat), ehkki jahiseaduse eelnõuga taheti muuta see tähtajatuks. Seletuskirjast nähtuvalt oli tähtajalise loa kehtestamise ajendiks asjaolu, et tähtajatu luba ei motiveeri jahipiirkonna kasutajaid piisavalt maaomanike huvidega arvestama.

 

Lepingulised suhtes maaomanike ja jahimeeste vahel ning kahju hüvitamine

Uue jahiseaduse kohaselt tuleb jahimehel edaspidi sõlmida maaomanikuga leping tema kinnisasjal jahipidamiseks, välja arvatud kui tegemist on piiramata või tähistamata alaga, ent ka sellisel juhul säilib maaomanikul õigus keelata oma maal jahipidamine.

Lisaks on uue jahiseadusega nähtud ette ulukikahjustustega seonduv kahju hüvitamine. Kahju hüvitamises tuleb üldjuhul kokku leppida jahimehe ja maaomaniku vahel sõlmitavas lepingus, ent lisaks on ette nähtud uluksõraliste (põdra, punahirve, metskitse ja metssea) tekitatud kahju osaline hüvitamine jahimeeste poolt ka juhul, kui maaomanikul ja jahimeestel ei õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks. Samas tekib sellisel juhul maaomanikul nõudeõigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest. Sellega seoses saavad jahimehed lisaks ulukite ohjamisele potentsiaalsetes kahjustuskohtades planeerida võimalike kahjunõuete ulatust ning ennetavalt koguda vahendeid uue jahiseaduse alusel loodavasse reservfondi. Samas ei pea jahipiirkonna kasutaja kahju hüvitama, kui maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal.

Uue jahiseadusega nähakse ette metsaomanikele kahjustuste kompenseerimiseks reservfondi loomine, mis aitab tagada ulukikahjustustega seonduva kahju hüvitamise elluviimise. Fondi vahendid kogutakse jahimeestelt (nt maksed, toetused, muu tulu näol), ent lisaks jahimeeste rahalisele panusele on jahimeestel võimalik 30% ulatuses taotleda toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

 

Vibujahi legaliseerimine

Ühe uue põhimõttelise muudatusena otsustati hakata lubama seni keelatud vibujahti. Sellega seoses kehtestati ka nõuded jahivibule, selle kasutamisele. Vibujaht on lubatud üksnes väikeulukitele jahipidamisel. Jahipidamiseks ei või kasutada igasugust vibu, vaid üksnes sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi, mida kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number. Samuti on seotud nõuded vibunooltele. Vibujahi pidamiseks on vaja omada laskekatse tunnistust – laskekatse korraldamise nõuded kavatsetakse sätestada jahieeskirjas, mille eelnõu on esitatud ka ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile Eelnõude infosüsteemis. Vibujahi laskekatse tunnistuseta jahipidamine on jahiseaduse kohaselt karistatav.

 

Jahinõukogude moodustamine

Veel üheks oluliseks muudatuseks on maakondadesse jahindusnõukogude moodustamine, kuhu kuuluvad nii jahimehed kui ka maaomanike esindajad. Nõukogu pädevuses on riigile ettepanekute tegemine jahimaade jaotamisega seonduvalt ning uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri osas) kokkuleppimine, aga ka seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta. Ka see muudatus peaks maaomanikele jahipidamise osas enam sõnaõigust andma.

 

Veel mõningaid muudatusi

Lisaks sisaldab uus jahiseaduse eelnõu mitmeid muid muudatusi kehtiva õigusega võrreldes. Näiteks lisatakse suurulukite nimekirja uus jahiuluk – hallhüljes; edaspidi võib kasutada kinni püütud väikeuluki surmamiseks püstolit või revolvrit; pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega kümne aastani (kehtivas seaduses 5 aastat); maaomanikule annab väikeuluki küttimise loa jahipiirkonna kasutaja, mitte Keskkonnaamet; jahipiirkonna kasutamise tasu asendatakse madalama jahimehe aastamaksuga.

Täpsemad nõuded jahipidamisele sätestatakse uuendatud jahieeskirjas, mille eelnõu on samuti avalikustatud (vt uudist).

Seadus jõustub 1. juunil 2013. a.

 

Uue jahiseaduse tekst Riigi Teatajas

Uue jahiseaduse eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

KÕKi 2010. a juunikuu uudiskirja uudis eelnõu kontseptsiooni kohta

KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudis ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohta

KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirja uudis eelnõu menetlusse Riigikogus võtmise kohta