Kliimamuutuse pidurdamine

Inimtekkeline, eelkõige kasvuhoonegaaside heitest tulenev kiire kliima muutumine kujutab ohtu nii elurikkusele kui ka inimestele. Eesti on Euroopa Liidu liikmena otsustanud kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada. Samas on Eesti ühe elaniku kohta üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid Euroopas ja maailmas. Lõviosa sellest heitest tuleb põlevkivienergeetikast. Üha suurenev põlevkivi kasutamine vedelkütuste tootmiseks võimaldab küll Eestis tekkivat CO₂ heidet vähendada, ent on maailma mastaabis jätkuvalt kahjuliku mõjuga.

KÕKi eesmärgid kliimamuutuse valdkonnas:

• Kliimaargumente arvestatakse olulise kliimamõjuga eelnõude, planeeringute ja projektide puhul sisuliselt ning kliimamõjudele antakse keskkonnaalaste otsuste tegemisel vääriline kaal.
• Kliimavaldkonda puudutavate strateegiliste kavade koostamisel ja õigusaktide koostamisel kaasatakse avalikkust (sh vabaühendusi) sisuliselt ning otsused aitavad jõuda kliimaneutraalsuseni, on kooskõlas nii rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste kui ka strateegia “Eesti 2035” põhimõtetega.
• Avalikkus on teadlik, et kliimamõjudega on vaja kohaneda ning avalik võim kaasab avalikkust ja vabaühendusi temaatilistesse aruteludesse sisuliselt.

Eesmärkide saavutamiseks räägime kaasa kliima- ja energeetikavaldkonna dokumentide koostamise juures, teeme muudatusettepanekuid ning analüüsime valdkonna olukorda.

 

Uuendatud 10.04.2022