Väike kaevandussõnastik

Aheraine - majanduslikult kasutud maavaraga välja kaevandatud kivimid ja mineraalid.

Avalik arutelu - arutelukoosolek kaevandamisloa andmise teemal. Arutelu võidakse ära jätta, kui keegi varem kirjalikke seisukohti ei esita.

Aluspõhi – enne jääaega tekkinud kivimid. Eestis eelkõige lubja- ja liivakivi.

Geoloogiline uuring – maavarade uuring, mis eelneb kaevandamisloa väljaandmise üle otsustamisele. Uuring on täpsem kui üldgeoloogiline uurimustöö*. Uuringu eesmärk on välja selgitada vajalik info kaevandamisloa taotlemiseks ja võimaldab maavara määratleda tarbevaruna*.

Jääkvaru – kaevandamistegevuse käigus veel kaevandada jäänud kaevandatav varu*.

Kaevandamisega rikutud maa – maa-ala, kus kaevandamine on pinnast rikkunud. Kaevandamise lõppedes tuleb see ala korrastada korrastamistingimuste* ja –projekti* alusel.

Kaevandamisjäätmed – maavara uurimise, kaevandamise, rikastamise, ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed, nt põlevkivi sortimisel (rikastamisel) tekkiv nn aheraine.

Kaevandamisjäätmekava – kaevandamisloaga kaasnevdokument, mis on vajalik, kui kaevandamisjäätmeid hoitakse teenindusmaa*l väljaspool kaevandamisjäätmete hoidlat*.

Kaevandamisjäätmete hoidla – kaevandamisjäätmete pikemaajalisema hoidmise koht, millele on kehtestatud nõuded jäätmeseaduses.

Kaevandatav varu – maavara kogus, mis kaevandamisloa alusel on lubatud maapõuest eemaldada.

Kaevandus – allmaakaevandus.

Kaitstavad loodusobjektid – koondnimetus kaitsealadele, hoiualadele ja kaitsealustele üksikobjektidele (nt püsielupaigad).

Karjäär – avakaevandamismeetodit kasutades tekkiv auk, kust maavara kaevandatakse.

Katend – kaevandatava maavara kohal olev materjali (mulla, kruusa vms) kiht, mis tuleb karjääris maavarani jõudmiseks eemaldada.

Keskkonnamõju hindamise aruanne – keskkonnamõjude hindamise lõppdokument, mis kirjeldab võimalikke mõjusid ja nende leevendamise viise.

Keskkonnamõju hindamise programm – keskkonnamõjude hindamise lähteülesanne, dokument, milles määratakse kindlaks mida ja kuidas uuritakse.

Keskkonnamõju (olulisuse) eelhinnang – hinnang sellele, kas konkreetsel juhul onkeskkonnamõjud piisavad, et neid lähemalt uurida. Eelhinnang koostatakse juhul, kui mõjude hindamine ei ole kohustuslik ehk kui kaevandusala pindala jääb alla 25 hektari.

Korrastamistingimused – Keskkonnaameti poolt kehtestatud tingimused rikutud maa korrastamiseks. Korrastamistingimused põhinevad kaevandamisloal ja on omakorda korrastamisprojekti* koostamise aluseks.

Korrastamisprojekt – kaevandaja poolt koostatud projekt rikutud maa korda tegemiseks. Korrastamisprojekt peab sisaldama nii jooniseid kui ka selgitusi korrastamistööde ja nende ajakava kohta.

Kumulatiivne mõju – erinevate tegevuste koondmõju keskkonnale.

Maardla – keskkonnaregistris arvele võetud maavarade* kogum. Maardla moodustamise aluseks on geoloogiline uuring* või üldgeoloogiline uurimustöö*

• Üleriigilise tähtsusega maardla – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nimekirja kuuluv maardla, mille uurimiseks ja kaevandamiseks annab loa Keskkonnaministeerium.
  
• Kohaliku tähtsusega maardla – maardla, mis ei ole vastavas nimekirjas nimetatud. Selliste maardlate maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks annab loa Keskkonnaamet.
  

Maavara kaevandamise aastamäär – maavara kogus, mille võib kaevandamisloa alusel selle kehtivusaja jooksul keskmiselt ühes aastas maapõuest eemaldada.

Maavara kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär – maksimaalselt ühes aastas kaevandada lubatud maavara kogus. Kehtestatakse turba ja põlevkivi puhul. Teiste maavarade puhul võidakse maksimaalne aastamäär seada, kui see on vajalik keskkonna kaitseks.

Maavaravaru – Keskkonnaregistris arvele võetud maavara. Jaguneb uurituse astmele vastavalt reserv-*, tarbe-* ja prognoosvaruks* ning vastavalt kasutamise võimalikkusele aktiivseks* ja passiivseks varuks*.

• Tarbevaru – geoloogilise uuringuga* kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud.
  
• Reservvaru – maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või kattub tarbevaruga (asub selle all/vahel/kohal).
  
• Prognoosvaru – geoloogilise uurimistöö* põhjal Keskkonnaregistris arvele võetud maavara, mis asub kas tarbevaru või reservvaru kõrval või mille esinemist prognoositakse geoloogiliste teadmiste põhjal. Prognoosvaru ei ole lubatud kaevandada eelnevalt täiendavaid uuringuid läbi viimata.
  
• Passiivne varu – maavara, mida ei ole lubatud kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel. Nt maavara, mille kaevandamine ei ole lubatud tulenevalt looduskaitseala kaitse-eeskirjast.
  
• Aktiivne varu – maavaravaru, mis on arvele võetud ja mille kaevandamine ei ole välistatud. Selle maavara kaevandamiseks tuleb esitada kaevandamisloa taotlus Keskkonnaametile.
  

Maavaravaru plokk – maavaravaru kogum maardlates

Maaüksuse sihtotstarve – maakatastris planeeringute alusel määratud maatüki (katastriüksuse) kasutamise eesmärk.

Mäeeraldis – maapõue osa, kus tohib kaevandamisloa alusel kaevandada.

Müra normtasemed – mürale kehtestatud arvulised piirväärtused, mille ületamine on keelatud.

Purustus-sorteerimissõlm – seade, mis purustab ja sorteerib kaevandatud maavara (kruusa, lubjakivi). Tavaliselt üks olulisemaid müraallikaid karjäärides.

Rohevõrgustik – maakonna- ja üldplaneeringutes kindlaks määratud alad, kus tegevus on elurikkuse kaitseks piiratud. Koosneb suurematest tuumaladest ning neid ühendavatest rohevõrgustiku koridoridest.

Seirekava – dokument, millest lähtudes tehakse õhusaaste-, vee-, müra- vms seiret pärast kaevandamistegevuse algust.

Teenindusmaa – kaevandamiseks mõeldud maa-ala mäeeraldise* kohal ja/või ümber. Karjääride* puhul on teenindusmaa vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suurem.

Uuringuruum – maa-ala, millel tehakse üldgeoloogilist uurimistööd või geoloogilist uuringut.

Üldgeoloogiline uurimustöö – üldisem maavarade uuring, mis selgitab maavarade paiknemise maapõues.