Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel

Projekti eesmärgid: 

• Vabaühendused ja kohalikud omavalitsused on teadlikud, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte tuleb keskkonnamõju hindamises arvestada.
• Eestis on jõutud suurema õigusselguseni selles, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte tuleb keskkonnamõju hindamises arvestada ning kuidas nendele keskkonnaotsuste tegemisel vääriline kaal anda.

Projekti kestus: 2021 - 2023

Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites. Suurimad väljakutsed on seotud energiatootmise ja tarbimisega, transpordi ja liikuvusega ning põllumajandusega. Tootmise ja tarbimise kliimamõju vähendamine ei ole iseenesest uus teema, sellega on tegeletud juba paarkümmend aastat keskkonnamõju hindamise raames.

Keskkonnategevuslubade ehk KMH ja strateegiliste planeerimisdokumentide (ruumiliste planeeringute ja valdkondlike arengukavade) ehk KSH menetluses on ühe mõju valdkonnana nimetatud ka mõju kliimale. Keskkonnamõju hindamise uuringu (SEI Tallinn & KÕK, 2019) tulemusena selgus, et keskkonnamõju hindamise asjaosalistele (ekspertidele, otsustajatele) valmistas muuhulgas muret kliimamuutuse mõju käsitlemine keskkonnamõju hindamises ja selles valdkonnas sooviti eraldi koolitust.

Euroopa Komisjon on andnud soovitusi kliimamõju ja elurikkuse võimaliku kao, sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, arvestamiseks nii KMHs kui ka KSH-s (2013). Samuti on ilmunud mitmeid akadeemilisi artikleid kriteeriumitest, mida kliimamõju puhul keskkonnamõju hindamisel arvestada (nt Agrawala et al 2011; Sok et al 2012; Ohsawa et al 2014; Larsen 2014 jt). Eestis on suur vajadus sisustada KMH ja KSH menetluses mõisted mõju kliimale ja kliimamuutusele, sealjuures võttes arvesse nii kliimamuutuse leevendamist kui sellega kohanemist.

Ka õiguslikul tasandil puudub Eestis selgus, kuidas ja kuivõrd sisuliselt peaks keskkonnamõjude hindamisel kliimaaspekte arvestama. Muuhulgas on mitmete kaevanduste (sh põlevkivikaevanduste) puhul läbi viidud KMHde puhul jäänud kliimamõjud sisuliselt hindamata (näiteks Ahtme II kaevandusloa KMH aruanne). Seni puudub selgus, kuivõrd oluliselt on sel juhul eksitud seaduse nõuete vastu.

Kliimamõju sisulisem arvestamine näiteks maavara kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel aitaks nii planeerimisdokumentide koostamisel kui ka kaevandamis- ja tootmistegevuste kavandamisel liikuda selles suunas, et eelistataks väiksema negatiivse kliimamõjuga tegevusi ja tehnoloogiaid. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivina võetaks kasutusele tõhusad leevendus- ja kohanemismeetmed. Selline areng aitaks kaasa nii Eesti võetud kliimaeesmärkide täitmisele, kvaliteetsema elukeskkonna loomisele, aga ka suuremale innovatsioonile Eesti tööstuse ja majanduse arendamisel.

Oodatud tulemused

• KOVid on teadlikumad ja oskavad keskkonnamõju hindamise tellimisel kliimaaspektidega arvestada;
• Vabaühendused on teadlikumad kliimaaspektide hindamise olemusest keskkonnamõjude hindamisel ja oskavad huvikaitset teostades sellele tähelepanu pöörata;
• Asjakohane praktiline juhendmaterjal loob eelduse selleks, et keskkonnamõjude hindamisel on võimalik kliimaaspekte sisuliselt hinnata;
• Eestis on jõutud senisest suurema õigusliku selguseni, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte tuleb keskkonnamõju hindamises arvestada ning kuidas nendele keskkonnaotsuste tegemisel vääriline kaal anda;
• Riigi tasandile on edastatud info, millised muudatused seadusandluses aitaksid paremini saavutada kliimaaspektide arvestamise keskkonnamõjude hindamises.

Tegevused

• Olukorra kaardistamine - analüüs, rahvusvahelise kogemuse uurimine;
• Eelneva põhjal valmivad juhend selle kohta, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte keskkonnamõjude hindamisel arvestada ning kuidas kaalutlusotsustes kliimamõjudele vääriline kaal anda & Eesti olukorra õiguslik analüüs koos soovitustega, kuidas kehtiva õiguskorra kohaselt peaks keskkonnamõju hindamisel kliimamõju hindamine toimima;
• Juhendi ja õigusliku analüüsi põhjal koolituste korraldamine kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele;
• Kohalike omavalitsuste õigusnõustamine. Kuni kolme omavalitsuse nõustamine, kes soovivad keskkonnamõjude hindamise protsessis kliimamõjude hindamisega sisuliselt tegeleda;
• Vabaühenduste õigusnõustamine olukorras, kus keskkonnamõjude hindamisel ei ole piisavalt arvestatud kliimaargumentidega;
• Huvikaitse eelkõige juhul kui õiguslikust analüüsist selgub, et Eesti seadusandlus on antud küsimuses lünklik.

Partnerid: Eesti Roheline Liikumine ja eksperdina kaasatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI-Tallinn)

Meeskond KÕKis: juristid Triin Jäädmaa ja Tiina Georg, kommunikatsioonijuht Katre Liiv ja projektijuht Tarmo Treimann

Projekti eelarve: 61986, 50 eurot

Rohkem infot: 

Tarmo Treimann, projektijuht, telefon 5650 2636, tarmo@k6k.ee
Katre Liiv, kommunikatsioonijuht, telefon 5076519, katre@k6k.ee

Projekti "Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.