Millele seisukohti esitada

Keskkonnalubade, planeeringute ning nende mõjude hindamise menetluse eesmärgiks on võimaldada otsusest puudutatud inimestel väljendada oma huve ning kaitsta oma õigusi. Seejuures tuleb aga tähele panna, et:

Sellises olukorras võib olla mõistlikum esitada menetluse käigus tegevuse elluviimisele sisulisi ettepanekuid – nt teha ettepanekuid mõjude vähendamise meetmete osas.

 Praktikas on sellisteks meetmeteks tegevuslubade menetluses olnud näiteks järgmised sisulised tingimused/ettepanekud (sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja mõjudest):

 Sisuliste ettepanekute esitamine ei tähenda, et ettepaneku esitaja tegevuse heaks kiidaks. Et sellist arusaamatust vältida, võib tuua seisukohtade esitamisel välja üldise vastuseisu („me ei soovi karjääri rajamist“), ent öelda siiski, et kui tegevust lubatakse, siis peaks seda tegema teatud tingimustel (ning need tingimused välja tuua).

Vt ka nõuandeid "Millal koguda allkirju" ning "Kuidas arendajaga kokkuleppeid sõlmida".

<Tagasi sisukorda


NIMBY sündroom

 Kohaliku vastuseisu puhul mõnele arendusprojektile on tõenäoline, et vastuseisjaid hakatakse süüdistama NIMBY sündroomis, mis: 

Põhjuseid, miks inimesed selliseid objekte oma kodu lähedale ei soovi, on mitmeid – negatiivsed keskkonna- või tervisemõjud ja sellest tulenev elukvaliteedi vähenemine, ohutuse vähenemine, negatiivsete mõjude tõttu omandi väärtuse vähenemine jne. Selline soov tundub olevat täiesti õigustatud.

 Samas tekib selliste projektide rajamisel alati küsimus, milline asukoht oleks nende jaoks kõige õigem – ning seega ka, kas ja miks just valitud asukoha kogukond ja keskkond peaks objektist tulenevate mõjude all kannatama. Kui keegi ei soovi selliseid objekte oma tagaõuele, siis võib juhtuda, et need rajatakse väiksemat vastupanu osutavatesse kogukondadesse, kellel ei ole suurt poliitilist ja majanduslikku mõju (nt madala sissetulekuga piirkonda).

 Teatud juhtudel on kohaliku vastuseisu kindel väljendamine aga täiesti õigustatud, näiteks kui: 


<Tagasi sisukorda