Üldplaneering

Mis on üldplaneering?

Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted – määratakse, millisel eemärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad.

Praktilises mõttes kujutab üldplaneeringu üks osa endast linna või valla territooriumi kaarti, millele on märgitud erinevate maa-alade kasutusfunktsioonid. Üldplaneeringu teine osa on seletuskiri, mis selgitab täpsemalt linna või valla maa-ala kasutustingimusi.

Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt raudteed, maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele, mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine.

Mis on osaüldplaneering?

Osaüldplaneering koostatakse ühe või mitme valla või linna territooriumi teatud osa (nt ühe linnaosa, mitme kohaliku omavalitsuse maale jääv rannaala vmt) kohta, praktikas kasutatakse seda ka konkreetse objekti (nt tuulepargi) planeerimiseks. Osaüldplaneeringu koostamises osalemise võimalused on samasugused kui tavapärase üldplaneeringu puhul, täpsusastme poolest sarnaneb see praktikas pigem detailplaneeringule.

Mis on üldplaneeringu teemaplaneering?

Üldplaneeringu teemaplaneering koostatakse kas kogu valla või linna territooriumi (praktikas mõnikord ka selle osade) kohta, ent lähtuvalt üksnes ühest teemavaldkonnast. See täpsustab või täiendab üldplaneeringut mingi kitsama teemaga.

Teemaplaneeringuid koostatakse näiteks teedevõrgustike, miljööväärtuslike hoonestusalade, tuuleparkide, elamualade jms planeerimiseks. Teemaplaneeringu koostamises saab osaleda samamoodi nagu tavapärase üldplaneeringu puhul.

Kuidas üldplaneeringut koostatakse?

Üldplaneeringu koostamiseks viib kohalik omavalitsus läbi menetluse, mis võib teatud juhtudel hõlmata ka keskkonnamõju hindamist.

Menetlusetappe vt allolevalt skeemilt.

NB! Skeemil saad erinevate etappide peal klikkides lisaselgitusi, mida konkreetses etapis otsustatakse ja mida sina saad selles etapis ette võtta.

NB! Pärast 1.07.2015. a algatatud üldplaneeringu koostamise kohta leiad selgitused siit!

NB! Planeeringu koostamise käigus võidakse ka enne vastuvõtmist korraldada mitmeid avalikke väljapanekuid ja arutelusid, aga nende toimumise otsustab kohalik omavalitsus.

Samuti võidakse planeeringu väljapanek ja arutelu praktikas korraldada samal ajal nagu KSH aruande väljapanek ja arutelu (sellist lähenemist pooldab Keskkonnaamet, kes valvab KSH menetluse nõuetekohasuse üle).

Kuidas saan teada, milline etapp parasjagu käimas on?

Selle kohta, millises etapis ÜP menetlus on, saab infot erinevatest kanalitest:

linna või valla planeerimisega tegelevalt ametnikult;
kohaliku omavalitsuse veebilehelt (reeglina on seal eraldi rubriik „Planeeringud“);
otsides planeerimismenetlusega seotud dokumente kohaliku omavalitsuse veebilehel asuvast dokumendiregistrist (tavaliselt rubriigis „Avalik teave“, „Juhtimine“ vmt);
otsides ametlikke teateid portaalist www.ametlikudteadaanded.ee (sisaldab teateid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja etappide kohta).

<Sisukord

Planeeringu etapid>