Juhtumi kirjeldus
Otepää valla uus üldplaneering nägi ette riigikaitselise otstarbega maa-ala Otepää valda Pilkuse külla Otepää loodusparki (Natura alale). Sellele maa-alale soovis Kaitseministeerium rajada õhuseire radariposti ning sellega seotud ehitisi. Üldplaneeringu menetluse raames viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Esialgses KSH aruande versioonis ei käsitletud kavandatavate riigikaitseobjektide mõjusid. Hilisemas, Keskkonnaameti poolt heakskiidetud aruandes käsitleti radarijaama mõjusid, ent suhteliselt üldsõnaliselt.
Paralleelselt üldplaneeringuga planeeriti 2012. aastast sama objekti varasemat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses. Koos detailplaneeringuga ei algatatud keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Kaks eksperthinnangut mõjude hindamise vajalikkuse kohta (nn KSH eelhinnangut) jõudsid järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid ning KSH läbiviimine ei ole vajalik, kui viiakse läbi täiendavaid uuringuid. Samas ei ole KSH eelhinnangutes (millele tugineb ka menetletava uue üldplaneeringu KSH) lõplikult välistatud negatiivsed mõjud Natura alale.
Pilkuse küla elanikud osalesid aktiivselt nii üldplaneeringu ja selle KSH menetluses kui ka detailplaneeringu menetluses. KÕK pakkus kohalikele selleks nõu ja abi 2012. a juunikuust 2013. a märtsini. Korduvalt juhiti valla ja Keskkonnaameti tähelepanu Natura alale avalduvate mõjude hindamise puudustele – peaasjalikult sellele, et ükski eksperthinnang ei välistanud oluliste
negatiivsete mõjude esinemist. Samuti tõid kohalikud elanikud välja, et objekti planeeriti vale tasandi planeeringuga.
Juhtumi olulisus
Antud juhtum oli oluline esiteks riigikaitseliste objektide asukohavaliku praktika seisukohalt. Planeerimisseaduse kohaselt tuleks üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste otstarbega maa-alad määrata maakonnaplaneeringus, mitte valla üldplaneeringu või detailplaneeringu tasandil, nagu seda antud juhul tehti. Rikkumine oli ka sisulise tähendusega, kuna objekti asukoha valimine maakonnaplaneeringu tasandil aitaks paremini tagada selle, et valituks osutub kõikidest aspektidest lähtudes soodsaim asukoht.
Teiseks oli juhtum oluline Natura aladel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise seisukohalt. Natura alal kavandatavad tegevused on üldjuhul lubatud vaid juhul, kui on välistatud, et need võiksid kahjustada ala terviklikkust või mõjutada negatiivselt selle kaitse-eesmärki. Antud juhul väitsid eksperdid, et eeldatavasti ei ole kavandatavatel objektidel olulist negatiivset mõju, ent ei välistanud täielikult mõju esinemise võimalust.
Tulemus
Kahest paralleelselt menetletud planeeringust kehtestati esimesena detailplaneering, Otepää valla 27.06.2013. a otsusega. Kuigi planeeringu lõpplahendus nägi jätkuvalt ette radariposti rajamise Otepää loodusparki, siis algselt samasse planeeritud meeskonnahoone ning helikopteri maandumisplats otsustati rajada mujale. Algselt plaanituga võrreldes nihutati ka radariposti ja selle juurdepääsuteede asukohti planeeringuala piires.
Pärast üldplaneeringu KSH aruande täiendamist hinnanguga radarijaama võimalikele mõjudele kiitis Keskkonnaamet mõjude hindamise aruande heaks. Kuna üldplaneeringule esitatud vastuväiteid ei õnnestunud Otepää vallal lahendada, suunati planeering maavanema järelevalve menetlusse. Üldplaneeringu lõplik versioon kehtestati Otepää valla poolt
Materjalid
Tornimäe DP kehtestamise otsus
Otepää valla üldplaneeringu materjalid (Otepää valla kodulehel)