lühiuudised
- Keskkonnahaldus
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnatasud
- Keskkonnamõjude hindamine
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Vesi
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- Kalandus
KESKKONNAHALDUS
Tööd alustas Keskkonnateabe Keskus
1. aprillist jõustus Keskkonnateabe Keskuse põhimäärus, millega ühendati senise Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus üheks asutuseks. Sellega seoses on muudetud ka mitmeid Vabariigi Valitsuse korraldusi ja määrusi ning keskkonnaministri määruseid, milles on viimatimainitud asutusi nimetatud (vt allpool).
Uus keskus on Keskkonnaministeeriumi hallatav, sellele otseselt alluv riigiasutus, mille peamiseks eesmärgiks on Eesti keskkonnaseisundi ning seda mõjutavate tegurite kohta andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ja aruandluse pidamine, samuti asjaomaste andmekogude pidamine. Üheks asutuse paljudest tööülesannetest on ka Euroopa Keskkonnaagentuuri riiklikuks kontaktisikuks olemine.
Keskkonnateabe Keskuse kohta leiab esialgu infot aadressilt www.keskkonnainfo.ee, millel lubatakse aga peatselt asutuse enda kodulehe valmimist.
Vt Keskkonnateabe Keskuse põhimääruse teksti Riigi Teatajas.
Vt ka Keskkonnateabe Keskuse asutamisega seotud muid õigusakte:
Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2010. a määrus nr 37 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ühendamisega Keskkonnateabe Keskuseks”
Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a korraldus nr 131 „Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ühendamisega Keskkonnateabe Keskuseks”
Keskkonnaministri 26. märtsi 2010. a määrus nr 7 „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ühendamisega Keskkonnateabe Keskuseks
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Uus ülevaade Aarhusi konventsiooni rakendamisest avalikkuse kaasamisel 21 riigis
Euroopa keskkonnaorganisatsioon Euroopa Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau, EEB) on avalikustanud Euroopa kodanikuühenduste koalitsiooni ECO Forum raporti selle kohta, kuidas on rakendatud Aarhusi konventsiooni teise samba ehk keskkonnaotsustesse avalikkuse kaasamise nõudeid. Raportis antakse ülevaade ja analüüsitakse 21 riigi VVOde seisukohti avalikkuse kaasamise nõuete kohaldamisel; Eesti kohta esitatud andmed pärinevad Keskkonnaõiguse Keskuselt.
Raportis sedastatakse, et Aarhusi konventsiooni teise samba põhimõtted on võetud üle EL liikmesriikide õigusse ning mingis ulatuses ka EECCA piirkonna (Ida-Euroopa, Kaukasus ja Kesk-Aasia) riikide õigusesse, isegi riikides, kes ei ole konventsiooni täielikult ratifitseerinud. Samas märgitakse, et VVOde hinnang siseriiklikele õigusnormidele on üldiselt parem kui nende rahulolu normide mõju ja tegelike tulemustega, mis viib raporti koostajate hinnangul murettekitava järelduseni, et avalikkuse kaasamisele suunatud õigusnormid ei täida tegelikult oma eesmärki.
Vt raportit EEB avalikkuse kaasamise kampaania veebilehel (ingl k)
KESKKONNATASUD
Muutusid keskkonnatasu arvutuse vormid
Keskkonnaministri 29. märtsi määrusega muudeti keskkonnatasu arvutuse vorme, millega keskkonnatasu kohustatud isikud (loodusvarade kasutajad, saasteainete keskkonda heitjad, jäätmete kõrvaldajad jm) on kohustatud oma tegevusest aru andma, et oleks võimalik arvutada nende poolt makstavaid keskkonnatasusid. Keskkonnatasude maksmise kohustus tuleneb keskkonnatasude seadusest ning selle eesmärgiks on ‚saastaja maksab’ põhimõtte rakendamine.
Muudatused on peamiselt vormilised; nende üheks põhjuseks on keskkonnaministeeriumi selgitusel vajadus vähendada isikute aruandlusega seotud koormust ja anda isikutele võimalus kasutada keskkonnatasude seadusega ettenähtud aruannetes esitatud andmeid ka oma muudes aruannetes.
VtKeskkonnaministri 29. märtsi 2010. a määrus nr 8 „Keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määruse nr 77 «Keskkonnatasu arvutuse vormid» muutmine”
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokoll jõuab lõpuks jõustumiseni
12. aprillil sai Eestist piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli 17. osalisriik, mis tähendab KSH protokolli jõustumist 11. juulil 2010.a. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse seisukohalt on tegemist märkimisväärse sündmusega, kuna KSH protokoll allkirjastati juba 2005.aastal, ent jõustumiseks vajaliku ratifitseerimiseni 17 liikmesriigi poolt jõuti alles nüüd, 5 aastat hiljem.
KSH protokolliga ühinenud riigid on kohustatud hindama planeeritavate ametlike kavade ning programmide keskkonnamõjusid. Protokoll näeb ette laiaulatuslikke võimalusi avalikkuse osalemiseks menetluses, muuhulgas õigust avaldada arvamust taoliste kavade ning programmide kohta ning saada ametivõimudelt põhjendatud lõplik otsus. EL liikmesriikide, sh Eesti jaoks KSH protokolli jõustumine eelduslikult olulisi muudatusi kaasa ei too, kuna siin on kavade ja programmide mõju hindamine reguleeritud EL direktiiviga 2001/42/EÜ, mis sätestab nõuded ka piiriülese mõju hindamise läbiviimiseks (ehkki piiriülese mõju hindamise praktika ei ole ka EL liikmesriikides kindlasti veel KSH protokolli nõuetele vastav – samuti ei ole päris selge, kas kõik KSH protokolli sätted on EL õigusse nõuetekohaselt üle võetud).
Espoo konventsioon on riikidevaheline lepe, mis seab selle osalistele kohustuse hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju planeerimise varajases staadiumis. Samuti seab see osalistele üldise kohustuse teavitada teisi osalisi ning nendega konsulteerida kõikide kavandatavate suuremate projektide osas, millel võib olla oluline negatiivne piiriülene mõju.
Vt lähemat infot Espoo konventsiooni ning strateegilise keskkonnamõjude hindamise protokolli kohta UNECE kodulehel (ingl k)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus selgitas tingimusliku kooskõlastuse tähendust planeerimismenetluses
Riigikohus tegi 15. aprillil otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-1-10, mis puudutas OÜ Alikante kaebust Keskkonnaministeeriumi (KKM) kirja peale, millega KKM kooskõlastas Purtse tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu tingimusega, et tuulikupargi Aseri fosforiidimaardlaga kattuvate kinnisasjade osas tuleb sõlmida kooskõlastuskirja p-s 3 toodud tingimustega lepingud, mis peavad tagama arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja juurdepääsu sellele maavaravarule.
OÜ Alikante vaidlustas ministeeriumi kooskõlastuse, leides et selles seatud tingimus rikub tema õigusi – ent alamate astmete kohtutes sisulise vaidluseni ei jõutud, sest nii halduskohus kui ringkonnakohus asusid seisukohale, et kooskõlastus on menetlustoiming, mida ei saagi halduskohtus lõpphaldusaktist (st planeeringu kehtestamise otsusest) eraldiseisvalt vaidlustada.
Riigikohus asus aga vastupidisele seisukohale ning leidis, et antud asjas KKM poolt antud tingimuslik kooskõlastus on oma toimelt sarnane kooskõlastuse andmisest keeldumisega – kuna sellel on edasisele menetlusele oluline tähendus (kui kooskõlastus lugeda õigusvastaseks, ei saa õiguspärane olla ka selle alusel muudetud planeering – kui aga planeeringut mitte muuta, oleks planeeringu kehtestamine õigusvastane KKM loa puudumise tõttu), on võimalik kooskõlastuskirja kui menetlustoimingu vaidlustamine. Seetõttu tühistas Riigikohus alamate astmete kohtute otsused ja saatis asja uuesti Tallinna halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Kohtuvaidluse edasine kulg võib olla huvipakkuv, kuna planeeringualal konkureerivad sisuliselt erinevad arendustegevused – arendaja soovib rajada tuuleparki, ent KKM hinnangul peab säilima ligipääs fosforiidimaardlas asuvale maavarale.
Vt Riigikohtu lahendi teksti (3-3-1-1-10)
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Jätkuvad arutelud kliimamuutuste alaste jõupingutuste osas pärast Kopenhaageni konverentsi
25.-26. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu arutas muude küsimuste seas ka kliimamuutuse vastase võitluse edasisi tegevusi pärast Kopenhaageni kohtumist. EL riikide esindajad on endiselt veendunud, et kogu maailma hõlmav terviklik juriidiline kokkulepe on ainus tõhus viis saavutada kokkulepitud eesmärk hoida ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus allpool 2 ºC taset võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga. Selle eesmärgi nimel soovitakse omalt poolt hoogustada rahvusvahelist läbirääkimisprotsessi, kasutades etapiviisilist lähenemist.
Konkreetsemalt leiti, et Bonnis toimuval järgmistel kohtumisel tuleks esimese sammuna koostada tegevuskava läbirääkimiste jätkamiseks. Seejärel 29. novembrist 10. detsembrini Cancunis toimuval kohtumisel tuleks vähemalt vastu võtta konkreetsed otsused, millega kinnistataks Kopenhaageni lepe ÜRO läbirääkimisteprotsessi osaks. Ülemkogu kinnitas ka EL-i valmisolekut täita oma kohustusi selle kokkuleppe raames, mh eraldada ajavahemikus 2010-2012 igal aastal 2,4 miljardit eurot kiireks rahastamiseks.
Vt Euroopa Ülemkogu järeldusi 25.-26. märtsi kohtumiselt (pdf, ingl k).
10.-11. aprillil Bonnis toimunud maailma riikide valitsuste kohtumisel jõuti kokkuleppele intensiivistada läbirääkimiste kava enne järgmisel aastal Mehhikos toimuvat kohtumist. Samas ilmnesid kohtumisel ka valitsuste erinevad nägemused eriti selles osas, kuivõrd Kopenhaagenil saavutatud kokkulepe peaks edasisi rahvusvahelisi läbirääkimisi mõjutama. Ehkki USA peab Kopenhaageni lepet edasiste läbirääkimiste aluseks, ei ole näiteks India ja Hiina sellega nõus, väites, et et leppega ei ole ühinenud kõik riigid. Läbirääkimised jätkuvad.
Allikas: EEL Newsletter
Riigikogus on menetlemisel rohelise investeerimisskeemi rakendamist puudutav eelnõu
Riigikogu võttis 6. aprillil menetlusse välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE), mille eesmärgiks on täiendada kasvuhoonegaaside (KHG) lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Muudatused ongi peamiselt rakenduslikud ja käsitlevad KHG lubatud heitkoguste kauplemisel riigisisest korraldust rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise ja elluviimise osas; samuti sätestatakse rohelise investeerimisskeemi definitsioon. Eelnõu on määratud esimesele lugemisele 5. mail 2010.a.
Vt eelnõu 726 SE teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
VESI
Riigikogu arutab veeseaduse muudatusi
24. märtsil oli Riigikogus esimesel lugemisel veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega muudetakse põhjalikult veemajanduse korraldamist. Senisest täpsemalt soovitakse sätestada veekaitse põhimõtteid oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Kõige olulisema muudatusena viiakse sisse nn rangeima keskkonnanõude kohaldamise põhimõte, mille kohaselt mitme erineva keskkonnanõude või -kohustuse samaaegse kehtimise korral tuleb alati lähtuda rangemast.
Väiksemate muudatuste hulka kuuluvad tulevikus vesikonnapõhiste tegevusprogrammide koostamine, põhjavee seisundi hindamise kriteeriumite kehtestamine põhjavee kvaliteedi hindamiseks, üleujutustest tuleneva ohu vältimiseks ja leevendamiseks rakendatavad meetmed ning puurkaevude rajamise korra muudatused. Oluliselt on lihtsustatud erapuurkaevude loomise korda: eelnõu kohaselt pole nende rajamiseks vaja taotleda ehitusluba, vaid piisab ka kohaliku omavalitsuse kirjalikust loast. Lisaks eeltoodule muutuvad vee erikasutusloa alusel vett kasutatavatele veetarbijatele loa taotlemine ning määratletakse keskkonna kvaliteedi standardid, viimase eesmärk on Eestis teiste EL liikmesriikidega samaväärsel tasemel keskkonnaseisundi hindamise võimaldamine.
Veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmine on tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusega, muutmise vajadus on Keskkonnaministeeriumi teatel tingitud nn veepoliitika raamdirektiivi sätete täiendava ülevõtmise kohustusest.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet selgitustega eelnõu kohta
Vt ka eelnõu teksti ning seletuskirja Riigikogu kodulehel
Valitsus kinnitas Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli korraldusega nr 118 kinnitati Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad. Veemajanduskavade koostamise kohustus tuleneb EL vee raamdirektiivist; tegemist on olulise raamdokumendiga kõigile veekasutajatele, millega seatakse vee kasutusele piirangud ja soovitakse parandada veekogude seisundit. Selleks plaanitud tegevuste maksumus on valitsuse teatel ligikaudu 25-30 miljardit krooni, hõlmates kõiki veega seotud erinevaid valdkondi, sh põllumajandust, regionaalarengut, transporti, energeetikat jms.
Vt Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010.a. korraldust nr 118 Riigi Teatajas
MEREKAITSE
Riigikogu kiitis heaks Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatused
17. märtsil võttis Riigikogu vastu Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) muudatuste heakskiitmise seaduse. Täpsemalt puudutavad konventsiooni muudatused Helsingi konventsiooni III lisa ning need on vastu võetud Helsingis Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni (HELCOM) 2000. aasta 20. märtsi soovitusega 21/1 ja 2007. aasta 15. novembri soovitusega 28E/4.
Muudatuste eesmärgiks on rakendada senisest rangemaid meetmeid osalisriikide territooriumilt lähtuva lämmastiku- ja fosforikoormuse vähendamiseks, et vähendada Läänemere eutrofeerumist (toitainetega rikastumist) ning tagada selle isetaastumisvõimet.
Vabariigi Valitsuse hinnangul suuremaid ümberkorraldusi eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne, kuna suurem osa muudatustes sisalduvaid nõudeid on Eestis juba praegu rakendatud ja kohaldatavad. Teatud lisanõuded kaasnevad põllumajandustootjatele seoses väetise laotamise tehnika uuendamisega osas ettevõtetes.
Vt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni
Vt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seadust Riigi Teatajas
Vt Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni soovitusi 21/1 ja 28E/4 Riigi Teatajas
Vt eelnõu seletuskirja Riigikogu kodulehel
METSANDUS
Muudeti riigimetsa majandajatele riigimetsas uuendusraiega lubatavat optimaalset pindala
Keskkonnaministri 31. märtsi 2010.a. määrusega muudeti riigimetsa majandajatele 2010.a. riigimetsas uuendusraiega raiuda lubatavat optimaalset pindala. Vt lähemalt määruse tekstist Riigi Teatajas.
JÄÄTMED
Muutusid jäätmeloa taotluse ja jäätmeloa vormid
Keskkonnaministri 19. märtsi määrusega nr 5 muudeti prügilate jäätmeloa vormi, täpsustades ja täiendades teatud andmete esitamise nõudeid. Muudatuste eesmärgiks on viia prügilate jäätmelubades esitatavad andmed kooskõlla keskkonnatasude seadusega, et jäätmeload sisaldaksid saastetasude arvutamiseks vajalikku teavet. Keskkonnatasude seaduse kohaselt arvutatakse saastetasu prügilas ladestatud jäätmete kogumahult, ent jäätmeloa senine vorm ei sisaldanud infot ladestatud jäätmete kogumahu kohta. Määrus jõustus 3. aprillil 2010.a.
Vt Keskkonnaministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 5 „Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» muutmine”
Riigikogus on menetlemisel jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise eelnõu
Riigikogus oli 7. aprillil esimesel lugemisel jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE), millega viiakse jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandusjäätmeid käsitlev regulatsioon ja muudetakse ka muid jäätmeseaduse sätteid üsna ulatuslikult. Kirjutasime sellest ka märtsikuu uudiskirjas, ent teema olulisuse tõttu olgu eelnõu põhisisu siinkohal põhjalikumalt ära märgitud.
Kaevandamisjäätmete regulatsiooniga seotud muudatused on mahukad ja põhimõttelised, kuna seni ei ole kaevandamisjäätmetega seonduvat Eesti õiguses eriti reguleeritud. Muuhulgas kehtestatakse kaevandamisjäätmete mõiste, kaevandamisjäätmete jaoks vajaliku jäätmehoidla mõiste, jäätmehoidla käitlemiseks vajaliku loa taotlemise ja andmise regulatsioon, kaevandamisjäätmekava mõiste (tuleb esitada koos loataotlusega ning saab olema osa jäätmeloast) jne. Lisaks kaevandamisjäätmete teemale muudetakse ka mitmeid muid sätteid, mis on seotud tootevastutusega (muudetakse tootja mõistet elektri- ja elektroonikatoodete, patareide ja akude ning mootorsõidukite ja rehvide tootjate osas ja lisatakse või täiendatakse nende tootjate kohustusi).
Nende muudatuste peamiseks ajendiks on asjaolu, et Euroopa Komisjon on esitanud Eesti vastu Euroopa Kohtusse hagid, milles leiab, et Eesti ei ole täitnud EL direktiivist 2006/21/EÜ (kaevandustööstuse jäätmete käitlemise direktiiv) tulenevat kohustust võtta vastu direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid, ning et Eesti on rikkunud EL direktiivist 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv) tulenevaid kohustusi. Direktiivid tulnuks üle võtta juba 2008.a.
Muud jäätmeseaduse kavandatavad muudatused on suunatud prügistamisega võitlemisele ja puudutavad korraldatud jäätmeveo sätteid kohalikes omavalitsustes, täpsustades ja muutes rangemaks kohalike omavalitsuste kohustusi jäätmevaldajatelt jäätmete kogumise osas (mh kehtestatakse tingimus, et korraldatud jäätmeveost võib isiku vabastada ainult juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata). Täpsustatakse ka jäätmelubade menetlemise ja aruandluse korraldust, antakse täiendavad volitused järelevalveorganitele ja suurendatakse jäätmeseaduse rikkumise eest juriidilistele isikutele kohaldatavaid trahve kuni 500 000 kroonini (kehtivas regulatsioonis kuni 50 000 EEK).
Vt lähemalt eelnõu 700 SE tekstist ja seletuskirjast Riigikogu kodulehel
Vt ka uudist KÕKi 2010.a. veebruarikuu uudiskirjas „Euroopa Komisjon kaebas Eesti riigi kaevandusjäätmete käitlemise ja elektroonikaseadmete käitlemise direktiivide ülevõtmata jätmise tõttu Euroopa Kohtusse”
Riigikogus on menetlemisel pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muudatused
Riigikogus oli 7. aprillil esimesel lugemisel pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE), millest kirjutasime lähemalt juba märtsikuu uudiskirjas.
Vt ka eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Riigikogu võttis menetlusse plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu
25. märtsil võttis Riigikogu menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu (722 SE). Eelnõu kohaselt maksustataks plastkotte aktsiisiga, suuruses kolm krooni ühik. Muudatuse eesmärgiks on muuta tarbijate harjumusi ning suunata neid müügikohast kaupade kaasavõtmisel kasutama keskkonnasõbralikumaid alternatiive, nt korduvalt kasutatavaid poekotte või varem soetatud kilekotte, samuti hankida riigieelarvesse täiendavaid vahendeid.
Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Vt ka Riigikogu pressiteadet
KALANDUS
Kehtestati ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010.a.
Keskkonnaministri 31. märtsi 2010.a. määrusega nr 9 on kehtestatud ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010.a. Vaata lähemalt määruse tekstist Riigi Teatajas.
Riigikogu võttis menetlusse kalapüügiseaduse muutmise seaduse
Riigikogu võttis 6. aprillil menetlusse valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise eelnõu (724 SE), mille eesmärgiks on lahendada kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu tekkinud probleemid. Olulise muudatusena võib Vabariigi Valitsus edaspidi määrata kindlaks rannakalurite aastase lubatud saagi suuruse, mille ammendumise korral rannapüük peatatakse. Praegu määratakse rannakalurite puhul kalapüügiloa andmisel kindlaks üksnes püügivahendite arv, mitte püütava kala kogus, samal ajal kui kalalaeva kalapüügiloa andmisel määratakse kindlaks ka püüda lubatud kala kogus.
Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Vt ka Vabariigi Valitsuse selgitusi eelnõu kohta valitsuse 25.03.10 istungil (p 3)
|
