lühiuudised
- Keskkonnavastutus
- Keskkonnajärelevalve
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- GMOd
- Kalandus
KESKKONNA-VASTUTUS
Euroopa Kohus täpsustas keskkonnaalase vastutuse aluseid
Euroopa Kohus tegi 9. märtsil 2010.a. otsused kohtuasjas C-378/08 ning liidetud kohtuasjades C-379/08 ja C-380/08, milles esitas olulisi tõlgendamisreegleid EL keskkonnavastutuse direktiivi 2004/35 kohaldamiseks. Keskkonnavastutuse direktiiv sätestab, et teatud (direktiivi II lisas loetletud) tegevuste puhul on käitaja, kelle tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud.
Augusta reidi puhul, mis asub Itaalias Sitsiilias Priolo Gargallo regioonis, oli tegemist korduvate keskkonnasaaste juhtumitega juba 1960ndatest alates, kui sinna rajati petrooleumitööstuse keskus. Sellest ajast alates on piirkonda rajatud arvukalt kemikaalitööstusettevõtteid. Itaalia haldusorganid nõudsid ettevõtetelt, mis piirnevad Augusta reidiga, et nood kõrvaldaksid Priolo riikliku tähtsusega alal avastatud saastuse – eristamata seejuures saastuse tekkimise aega ja iga ettevõtte vastutust eraldi. Ettevõtted vaidlustasid haldusorganite nõude, mistõttu Sitsiilia regionaalne halduskohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks mitmes keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisega seotud küsimuses.
Euroopa Kohus leidis, et kui Itaalia siseriiklik õigus nii ette näeb, ei ole avaliku võimu organitel ettevõtetelt heastamismeetmete rakendamise nõudmisel kohustust esitada absoluutseid tõendeid selle kohta, et kahju on tekitatud just nende ettevõtete poolt, ent haldusorganid peavad siiski eelnevalt läbi viima uurimise, mille käigus tuleb anda ettevõtetele võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Samuti peavad haldusorganid suutma esitada veenvaid tõendeid, et ettevõtete vastutust eeldada – näiteks tõendades, et käitis asub saastuse lähedal ning et kahju tekitanud saasteained on seotud tehase tegevuses kasutatavate saasteainetega.
Keskkonnavastutuse direktiiv jõustus juba 30. aprillil 2007.a., ent selle rakendamine ei ole seniste märkide kohaselt eriti efektiivne olnud. Vastavalt direktiivile tuleb Euroopa Komisjonil esitada aruanne direktiivi rakendamise kohta 30. aprilliks 2010.a, sellest peaks direktiivi senise rakendamise seis täpsemalt selguma.
Euroopa Kohtu lahendiga tutvumiseks saab seda numbri (C-378/08, C-379/08 ja C-380/08) järgi otsida Euroopa Kohtu lahendite andmebaasist.
Vt ka Euroopa Kohtu 9. märtsi pressiteadet kohtuotsuste kohta (ingl k)
Loe keskkonnavastutuse direktiivi kohta lähemalt KÕKi kodulehe Keskkonnaõiguse rubriigist
Loe keskkonnavastutuse direktiivi senise rakendamise kohta lähemalt ka 2009.a. märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirjast
KESKKONNAJÄRELEVALVE
Riigikohus: Keskkonnainspektsioonil on detailplaneeringu vaidlustamiseks protesti esitamise õigus
Riigikohtu 3. märtsi 2010.a. määrusega kohtuasjas nr 3-3-1-97-09 lahendati vaidlust Keskkonnainspektsiooni (KKI) ja Otepää valla vahel seoses Otepää vallas Nüpli külas asuva Väike-Palava kinnistu detailplaneeringuga, mille Otepää vallavolikogu kehtestas 23. oktoobril 2008.a. Detailplaneeringu menetluses ei kooskõlastanud Valgamaa Keskkonnateenistus (KKT) detailplaneeringut, kuna see oli vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga. KKI esitas detailplaneeringu kehtestamise otsusele protesti, väites, et ilma Valgamaa KKT kooskõlastuseta ei oleks tohtinud detailplaneeringut kehtestada.
Otepää vallavolikogu väitis, et KKI-l ei olnud õigust detailplaneeringu vaidlustamiseks protesti esitada, kuna KKI järelevalvepädevus on piiratud vaid halduse üksikaktide õiguspärasuse kontrollimisega, detailplaneering aga ei ole halduse üksikakt; planeeringute üle teostab järelevalvet maavanem (kes antud asjas oli planeeringule ka heakskiidu andnud).
Riigikohus leidis, et kehtestatud detailplaneering, millega hõlmatav ala jääb kaitseala looduspargi piiranguvööndisse ning mille kehtestamiseks oli vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on siiski käsitletav sellise keskkonnakaitsealase üksikaktina, mille seaduslikkust on KKI pädev riikliku järelevalve korras kontrollima ja vajadusel pöörduma protestiga halduskohtusse. Asjaolu, et planeeringute üle teostab järelevalvet ka maavanem, KKI pädevust ei piira, sest keskkonna efektiivsema kaitsmise eesmärgil on riigil õigus kehtestada rangemaid meetmeid, luues vajadusel ka dubleeriva riikliku järelevalve süsteemi (tuleb ka arvestada, et KKI ja maavanema järelevalve ulatus on erinev).
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-3-1-97-09
RUUMILINE PLANEERIMINE
Koostamisel on uus üleriigiline planeering „Eesti 2030+”
Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2010.a. korraldusega on algatatud uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamine.
Üleriigiline planeering on Eestis ruumilist planeerimist käsitlev kõrgeima tasandi dokument, mis paneb paika üldised suundumused ruumiliseks arenguks, suunates muuhulgas asustuse arengut ja kujundades üleriigilist transpordivõrgustikku, samuti rohelise võrgustiku aluseid. Üleriigiline planeering seab ülesanded maakonnaplaneeringutele, mille alusel omakorda koostatakse valdade ja linnade üldplaneeringud. Hetkel kehtib 2000.a. heaks kiidetud üleriigiline planeering „Eesti 2010”, mis vajab sisulist uuendamist.
Uus üleriigiline planeering koostatakse koostöös maavanematega, maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega ja ministeeriumidega. Planeerimisseadus ei näe ette üleriigilise planeeringu koostamisse avalikkuse kaasamist, ent Siseministeerium on kaasamiskavas siiski ette näinud avalikkuse teavitamise ja ettepanekute esitamise võimaluse veebilehe kaudu. Samuti saab laiem üldsus osaleda üleriigilise planeeringu koostamisel läbi selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), mis on algatatud regionaalministri poolt 16. veebruaril 2010.a.
Planeeringu koostamist puudutav info on kättesaadav Siseministeeriumi veebilehel selleks eraldi loodud alalehel www.siseministeerium.ee/eesti2030 (seal on avaldatud ka planeeringu koostamise lähteseisukohad ning erinevate osapoolte ja ekspertide arvamused).
Vt ka Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2010. a korraldust nr 32 „Üleriigilise planeeringu «Eesti 2030+» koostamise algatamine” Riigi Teatajas
Vt ka kehtivat üleriigilist planeeringut „Eesti 2010” Siseministeeriumi kodulehel
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Liit ja kliimamuutus: Kopenhaageni kohtumise järel uutele tegudele
Veebruaris ja märtsis on kliimamuutusega toimetulek olnud oluliseks teemaks kõigis EL juhtorganites – nii Euroopa Parlamendis, Komisjonis kui keskkonnanõukogu 15. märtsi kohtumisel.
Euroopa Parlament võttis 10. veebruaril vastu resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta, milles avaldas kahetsust Kopenhaagenis saavutatud kokkuleppe nõrkuse pärast, ning leidis, et EL peab sellest hoolimata senist suunda jätkama ja oma eesmärke täitma. Samuti nõuab Parlament EL-lt mitmete meetmete rakendamist, et jõutaks rahvusvaheliselt siduvate kokkulepeteni.
Vt lähemalt Euroopa Parlamendi resolutsiooni tekstist
Euroopa Komisjon esitles 9. märtsil uut strateegiat, millega soovitakse jätkata ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuse ohjamisel. Komisjoni teatises tehakse ettepanek, et EL hakkaks kiiresti ellu viima möödunud aasta detsembris Kopenhaagenis sõlmitud kokkulepet, eriti seoses finantstoetustega arenevatele riikidele. Komisjon arvab, et EL peab asuma juhtrolli ja võtma osana 3. märtsil esitletud strateegiast „Euroopa 2020. aastal” (vt IP/10/225) konkreetsed meetmed selleks, et saada maailma kõige kliimasõbralikumaks piirkonnaks. Teatises tuuakse ära konkreetsed meetmed ajalises raamis, mida EL peaks rakendama.
Selle taustal on ehk oluline ka asjaolu, et veebruaris teatas Komisjon kahe uue peadirektoraadi – energia- ja kliimameetmete peadirektoraatide – loomisest (vt sellekohast pressiteadet siit).
Vt Euroopa Komisjoni 9.03.10 teatist „International climate policy post-Copenhagen: Acting now to reinvigorate global action on climate change” (ingl k)
Vt Euroopa Komisjoni 9.03.10 pressiteadet teatise esitlemise kohta
15. märtsil toimunud keskkonnanõukogu kohtumisel (EL liikmesriikide keskkonnaministrite kohtumine) arutati samuti Kopenhaageni kohtumise järeldusi ning kutsuti Euroopa Komisjoni üles konkreetsete meetmete rakendamisele, kinnitades seniseid lubadusi, ent meenutades Komisjonile muuhulgas, et 2010.a. märtsis tuleb Komisjonil esitada üksikasjalik ülevaade Kopenhaageni kohtumise tulemustest, et hinnata olukorra mõju mh Euroopa tööstuse jm sektorite konkurentsivõimelisusele.
Vt Keskkonnanõukogu 15.03.10 järeldusi kliimamuutuse teemal (ingl k)
Euroopa Kohus: kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ei riku ettevõtjate individuaalseid õigusi
Euroopa Kohus on teinud 2. märtsil otsuse kohtuasjas T-16/04, milles jättis läbi vaatamata terasetootja ArcelorMittal hagi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi peale.
ArcelorMittal esitas hagi nõudega tühistada EL direktiiv 2003/87/EÜ, millega on loodud EL-s kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem. Direktiiv põhineb EL kohustustel, mis tulenevad ÜRO kliimamuutuse raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist. Arcelor, kes on alates 2006. aastast maailma tähtsaim terasetootja, väitis, et direktiivi vastuvõtmise tõttu on talle tekkinud kahju (seoses vajadusega ettevõtte tegevus täielikult ümber korraldada) ning et direktiivi sätted rikuvad EL õiguse mitmeid põhimõtteid nagu õigus omandile, ettevõtlusvabadus, proportsionaalsuse printsiip, võrdse kohtlemise printsiip, õiguskindluse printsiip jne.
Euroopa Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Arcelor ei ole direktiivist ei isiklikult ega otseselt puudutatud. Direktiiv rakendub üldiselt ja abstraktselt kõigile käitajatele, kellele direktiivi lisa kohaldub, sh terasetootjatele. Hageja ei ole tõendanud, et tema olukord oleks muudest malmi- ja terasetootjatest erinev. Arcelor ei ole näidanud, et direktiiviga oleks piisavalt tõsiselt rikutud eelmainitud õigusi ja põhimõtteid, mistõttu ei teki ka kahju hüvitamise kohustust.
Vt lähemalt Euroopa Kohtu 2.03.10 pressiteatest (ingl k)
Euroopa Kohtu lahendiga tutvumiseks saab seda numbri (T-16/04) järgi otsida Euroopa Kohtu lahendite andmebaasist.
Valitsus kiitis heaks Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute müümise Austriale
Vabariigi Valitsuse 4. märtsi istungil otsustati volitada keskkonnaministrit Eesti ja Austria vahelise lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks ning kehtestati kokkuleppe täitmise regulatsioon.
Rahvusvaheliste saastekvoodi ühikute, AAU’de, müügireeglid Rohelise Investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) raames näevad ette, et kvoodi müügist saadud raha tuleb suunata CO2 jt. kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. Keskkonnaministeerium on teatanud, et soovib tehingust saadavat tulu kasutada soojatrasside renoveerimist ning soojuse- ja elektri koostootmisjaamade rajamise projektide jaoks.
Tegemist on Eesti esimese Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud rahvusvahelise saastekvoodi ühikute AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-müügilepinguga. Kokkuleppe jõustumiseks on vaja lisaks ka Austria keskkonnaministri ja vastava komisjoni heakskiitu.
Vt ka Keskkonnaministeeriumi 4.03.10 pressiteadet „Keskkonnaminister sai volituse müüa Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid”
Loe saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta lähemalt 2009.a. septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirja uudisest „Eesti kaalub kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise alustamist”
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus selgitas Natura aladel projektide ja kavade mõju hindamise nõudeid
Euroopa Kohtu 4. märtsi otsusega kohtuasjas C-241/08 leiti, et Prantsusmaa on rikkunud EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) nõudeid, kuna on siseriiklikku õigusesse valesti üle võtnud loodusdirektiivi sätted, mis puuudutavad Natura 2000 võrgustiku aladel projektide ja kavade mõju hindamist. Rikkumised seisnesid Kohtu hinnangul selles, et Prantsusmaa:
- oli kehtestanud üldised õigusnormid, mille järgi teatud tegevused (nt kalastamine ja jaht), mida teostatakse muudes seadustes sätestatud tingimustel ja aladel, ei vaja mõjude hindamist, kuna nendel tegevustel ei ole häirivat mõju;
- on vabastanud mõjude hindamise kohustusest Natura 2000 alade majandamist puudutavates lepingutes ette nähtud töid;
- on vabastanud mõjude hindamise kohustusest tööd ja planeeringud, mille jaoks ei ole vaja saada haldusorganilt luba või heakskiitu, vaid millest tuleb ainult teavitada.
Iseäranis viimane rikkumine võib olla asjakohane ka Eesti õiguse seisukohalt – ehkki Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) on ette nähtud, et mõjude hindamine Natura aladele avalduda võiva mõju osas (nn Natura hindamine) viiakse läbi kõigi tegevuste osas, mis võivad Natura aladele negatiivset mõju avaldada, on mõju hindamise menetlus ette nähtud vaid selliste tegevuste osas, mille jaoks on vaja tegevusluba.
Euroopa Kohtu lahendiga tutvumiseks saab seda numbri (C-241/08) järgi otsida Euroopa Kohtu lahendite andmebaasist.
MEREKAITSE
Merekeskkonna kaitse seaduse eelnõu valmib aastaks 2012
10. veebruaril toimunud Läänemere äärsete riikide tippkohtumisel osalenud peaminister Andrus Ansip ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tutvustasid seal kohustusi, mida Eesti on Läänemere keskkonna kaitsmiseks endale võtnud. Muuhulgas tutvustati plaani Eesti merekeskkonna kaitse seaduse koostamiseks, mis on kavas valmis saada aastaks 2012 ning jõustada aastaks 2014.
Vt valitsuse pressiteadet
Riigikogus oli arutusel Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmine
Riigikogus oli 17. veebruaril esimesel lugemisel valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (670 SE), millega kaasnevad teatud lisanõuded põllumajandustootjatele, mis on seotud väetise laotamise tehnika uuendamisega osas ettevõtetes.
Allikas: Riigikogu
Vt Riigikogu 17.02.10 istungi stenogrammi
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku
Jõustusid veeseaduse ja teiste seaduste muudatused merre ehitamise võimaldamiseks
27. veebruaril jõustusid veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, millega lisati kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon, millest kirjutasime eelmises uudiskirjas.
Vt veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust Riigi Teatajas
Loe muudatustest lähemalt 2010.a. veebruarikuu uudiskirjast
Keskkonnaorganisatsioonid vaidlustasid Nord Streami rajamiseks antud load
10. veebruaril teatasid Saksa keskkonnaorganisatsioon Bund ning WWF Saksa haruorganisatsioon, et on vaidlustanud Saksamaa ametnike poolt 2009.a. detsembris antud loa Nord Stream gaasitrassi rajamiseks Saksamaa territoriaalmeres. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et gaasitrassi rajamine kahjustaks Läänemerd rohkem kui loa andmisel arvestatud, ning et ettenähtud kompensatsioonimeetmed ei ole piisavad.
Vt lähemalt WWF ja Bund 10.02.10 pressiteatest (saksa k) või Eestimaa Looduse Fondi pressiteatest (eesti k)
16. märtsil teatas Eestimaa Looduse Fond, et on koos teiste Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonidega vaidlustanud Nord Stream AG-le Soome ametkondade poolt väljastatud veekasutusloa gaasitrassi rajamiseks Soome territoriaalmeres.
Vt kaebuse põhjendusi ja teksti lähemalt Eestimaa Looduse Fondi 16.03.10 pressiteatest
METSANDUS
Euroopa Komisjon käivitab avaliku arutelu Euroopa metsade kaitsmiseks kliimamuutuste eest
Euroopa Komisjon teatas 1. märtsil, et võttis vastu rohelise raamatu, milles on esitatud EL võimalikud lähenemisviisid metsade kaitsele ning metsaressursside ja metsade seisundiga seotud teabele.
Rohelises raamatus on loetletud põhiprobleemid, millega Euroopa metsad silmitsi seisavad. Selles on kirjeldatud olemasolevaid metsateabesüsteeme ja metsade kaitsmise vahendeid ning tõstatatud mitu küsimust seoses tulevaste poliitikavõimaluste arendamisega. Raamat on koostatud jätkuks komisjoni poolt aprillis 2009 vastu võetud valgele raamatule kliimamuutustega kohanemise kohta.
Avalik arutelu rohelise raamatu üle toimub käesoleva aasta 1. märtsist 31. juulini veebilehel Your Voice in Europe (http://ec.europa.eu/yourvoice). Arutelu raames korraldab komisjon Brüsselis 3. juunil rohelise nädala käigus seminari ja kohtumise sidusrühmadega. Rohelist raamatut arutatakse ka metsade kaitset käsitleval konverentsil, mille korraldab eesistujariik Hispaania Valsainis Hispaanias 6.–7. aprillil.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt lähemalt Euroopa Komisjoni pressiteatest
Vt ka rohelist raamatut metsade kaitse ja metsateabe kohta EL-s
JÄÄTMED
Euroopa Kohus: Itaalia jäätmekriisi ajal rikuti EL nõudeid
Euroopa Kohus tegi 4. märtsil otsuse kohtuasjas C-297/08, milles leidis, et Itaalia rikkus 2007.a. Campania regiooni „jäätmekriisi” ajal EL direktiivi 2006/12/EÜ nõudeid. 1997.a. otsustas Itaalia valitsus regionaalse jäätmekorralduse süsteemi kasuks, ent ei suutnud nõuetekohast süsteemi sisse seada. Selle tulemusena ei suudetud prügi ära vedada, see kogunes avalikele teedele ning kohalike omavalitsuste jäätmekogumiskohtadesse; meeleheitel kohalikud elanikud panid paljud prügihunnikud põlema.
Euroopa Komisjoni poolt esitatud märkusele EL nõuete rikkumise osas vastasid Itaalia võimud, et tunnistavad probleemi, ent selgitasid, et selle põhjuseks on organiseeritud kuritegevuse lai levik Campania regioonis, mida tuleks käsitleda vääramatu jõuna. Kohus leidis, et ei kohalike elanike vastuseis ega lepinguliste kohustuste täitmatajätmine, ega ka kuritegevus ei ole käsitletavad vääramatu jõuna, mis õigustaks direktiivist tulenevate kohustuste rikkumist.
Vt ka Euroopa Kohtu 4.03.10 pressiteadet (ingl k)
Euroopa Komisjon kehtestas erandid romusõidukites plii kasutamise kohta
Euroopa Komisjon võttis 23. veebruaril vastu direktiivi 2000/53/EÜ muudatuse seoses romusõidukitega. Muudatus puudutab nõudeid, millega lubatakse erandi tegemist raskmetallide kasutamise keelust. Otsuse kohaselt on keelust ajutiselt vabastatud viis pliisisaldusega materjali ning komponenti, ning viis materjali ja komponenti määramata ajaks. Viimastest eranditest vaadatakse üks üle aastal 2012, teised aastal 2014. Erandite tegemise põhjuseks on asjaolu, et nende pliisisaldusega materjale ja osi kasutamist ei ole tehniliselt ja teaduslikult ikka veel võimalik vältida.
Vt ka Komisjoni otsust Euroopa Liidu Teatajas
Pakendiseaduse muudatused välistavad taaskasutusorganisatsiooni sattumise jäätmekäitlejate kontrolli alla
Riigikogu võttis 17. veebruaril vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (594 SE), mis tagab pakendiettevõtjate valitseva mõju taaskasutusorganisatsiooni üle vältides nende sattumise jäätmekäitlejate kontrolli alla ning sellega kaasneva võimaliku hinnatõusu.
Allikas: Riigikogu
Vt pakendiseaduse muudatusi Riigi Teatajas (muudatused jõustusid 15.03.2010)
Tulekul uued nõuded kaevandusjäätmete käitlemise osas
Riigikogu võttis 9. märtsil menetlusse jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE I), millega plaanitakse viia jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandamisjäätmeid käsitlev regulatsioon.
Eelnõuga täpsustatakse ka tootja vastutusega seotud sätteid ja olmejäätmeveo regulatsiooni, tuuakse esile konkreetsemad karistused olulisemate jäätmehooldusalaste kohustuste täitmata jätmise eest ning täpsustatakse kehtivat seadust sätete osas, mis käsitlevad pädevate järelevalveasutuste määramist.
Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 18. veebruaril 2010.a.
Loe plaanitavate muudatuste kohta lähemalt Keskkonnaministeeriumi 18.02.2010 pressiteatest
Valitsus kiitis heaks pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise
Valitsus kiitis 11. märtsi istungil heaks pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on pakendiaktsiisi laekumise parandamine läbi üheselt mõistetava maksukohustuse tekkeaja fikseerimise.
Eelnõu kohaselt loetakse aktsiisimaksja kohustused taaskasutusorganisatsioonile üleantuks alates kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäevast. Pakendiettevõtja ei saa enam tagasiulatuvalt kohustusi üle anda lepingu sõlmimisele eelnenud maksustamisperioodi eest, mille täitmise tähtaeg on juba möödas. Pakendi, mille osas aktsiisimaksja ei ole oma kohustusi taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, aktsiisiga maksustamise periood on kvartal.
Seaduse muudatus võimaldab maksuhalduril kontrollida, kas ja millise perioodi eest on pakendiettevõtjal kohustusi ning vajadusel sisse nõuda vastava perioodi eest makstav pakendiaktsiis. Siiani kehtiv lai seaduse tõlgendus võimaldab aktsiisimaksmise eest kõrvale hoiduda ning muudab maksuhalduri poolt teostatava kontrolli äärmiselt keeruliseks.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Muudeti ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusele ja pädevusele esitatavaid nõudeid
Keskkonnaministri 3. veebruari määrusega on muudetud ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusele ja pädevusele esitatavaid nõudeid. Muudatused puudutavad nõudeid senisele töökogemusele (nüüdsest on lisaks jäätmekäitlusalasele töökogemusele aktsepteeritav ka töökogemus tegevusvaldkonnas, kus tootmisest või toodangust tekivad ohtlikud jäätmed) ning haridusele (lisaks riiklikult tunnustatud kõrgharidusele on nüüdsest aktsepteeritav ka omandatud keskharidus ja kutseharidus keskkonnakaitse riikliku õppekava järgi).
Vt Keskkonnaministri 3. veebruari 2010. a määrust nr 2 „Keskkonnaministri 12. aprilli 2007. a määruse nr 28 «Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusele ja pädevusele esitatavad nõuded» muutmine”
GMO
Euroopa Komisjon andis loa geneetiliselt muundatud kartuli kasvatamiseks
Euroopa Komisjoni 2. märtsi otsustega nr 2010/135/EL lubati Euroopa Liidus turule kartulisort, mida on geneetiliselt muundatud tärklise amülopektiinkomponendi sisalduse suurendamiseks. Tegemist on esmakordse geneetiliselt muundatud kartulisordi turulelaskmise lubamisega (seni turule lubatud GMO-d on olnud peamiselt maisisordid), kusjuures turustamisloaga antakse luba ka selle kartulisordi kasvatamiseks kogu Euroopa Liidus (sh Eestis).
Kartulisort on turule lubatud vaid tööstuslikuks kasutamiseks ja loomasööda tootmiseks ning see ei ole mõeldud inimtoiduks. Siiski tähendab Euroopa Komisjoni poolt 2. märtsil tehtud teine otsus (2010/136/EL), et selle geneetiliselt muundatud organismi (GMO) teatud sisaldus toidus on siiski lubatav. Nimelt nähakse selles otsuses ette, et lubatav on toit, mis sisaldab seda kartulisorti (või sellest toodetud tooteid) alla 0,9%, kui selle GMO sisaldus toidus on juhuslik või tehniliselt vältimatu.
Vt Euroopa Komisjoni otsust 2010/135/EL geneetiliselt muundatud kartuli (Solanum tuberosum L., liin EH92-527-1) turulelaskmise kohta
Vt Euroopa Komisjoni otsust 2010/136/EL, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud kartulist EH92-527-1 (BPS-25271-9) toodetud sööta ning nimetatud kartuli juhuslik või tehniliselt vältimatu sisaldus toidus ja muudes söödatoodetes
Euroopa Komisjon andis load järjekordsete geenmuundatud maisisortide turustamiseks
Euroopa Komisjon tegi 2. märtsil otsuse ka kolme uue GM-maisisordi turulelubamiseks, vt otsuseid Euroopa Liidu Teatajas:
Komisjoni otsus, 2. märts 2010, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON863xMON810xNK603 (MON-ØØ863-5xMON-ØØ81Ø-6xMON-ØØ6Ø3-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid
Komisjoni otsus, 2. märts 2010, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON863xMON810 (MON-ØØ863-5xMON-ØØ81Ø-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid
Komisjoni otsus, 2. märts 2010, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON863xNK603 (MON-ØØ863-5xMON-ØØ6Ø3-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid
Vt ka Euroopa Komisjoni selgitavat pressiteadet GMOde kohta lubade väljaandmise kavatsuse kohta
KALANDUS
Kehtestati rakenduseeskirjad EL kalalaevade püügitegevuseks EL vetest väljaspool
Euroopa Komisjoni 10. märtsi 2010.a. määrusega 201/2010 kehtestati EL määruse 1006/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Määrus 1006/2008 käsitleb EL kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks EL vetest väljaspool (nt Põhjamere ja Fääri saarte vetes) ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu EL vetele.
Vt Euroopa Komisjoni määrust 201/2010 Euroopa Liidu Teatajas
Muudatused kutselise kalapüügi võimalustes 2010. aastaks
Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2010.a. määrusega nr 18 muudeti kutselise kalapüügi võimalusi 2010. aastaks.
Määrusega kehtestati kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi mitte püügimahu, vaid püügi-vahendite kaupa, siis kehtestati määrusega ainult Eesti räime- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel kasutatav osa.
Määrusega kinnitati ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. Saagi määramise aluseks on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe ja riikidevahelise kalapüügikomisjoni otsus.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2010. a määrust nr 18 „Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2009. a määruse nr 166 «Kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks» muutmine”
|
