- Keskkonnaalased õigused
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Merekaitse
- GMOd
- Kalandus
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Riigikogu jätkab teeseaduse muudatuste menetlemist
Eelmise kuu uudiskirjas käsitlesime mitmeid Riigikogus menetlemisel olevaid keskkonnaõigusega seotud seadusettepanekuid. 29. septembril läbis esimese lugemise nende hulka kuulunud Erakond Eestimaa Rohelised algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viimasega nähakse muuhulgas ette omandireformi käigus avalikult kasutatavast teest eraomandisse läinud tee kasutamise õigus isikutele, kes ei pääse muul viisil endale kuuluvale naaberkinnistule. Riigikogus toimunud arutelul avaldas majanduskomisjoni esindaja seisukohta, et varem avalikus kasutuses olnud erateede regulatsioon on probleemne, ning lahenduse leidmine vajalik. Samas juhiti tähelepanu asjaolule, et väljapakutud eelnõu ei ole selle täitmiseks kõige sobivam. Sellest hoolimata määrati täiendus- ja muutmisettepanekute tegemise tähtajaks 12. oktoober ning lõpetati eelnõu esimene lugemine.
Vt ka teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise stenogrammi Riigikogu kodulehel
Vt ka KÕKi septembrikuu uudiskirja uudist
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Komisjon töötas välja uue kodumasinate energiamärgistuse süsteemi
28. septembril tutvustas Euroopa Komisjon telerite, külmikute, nõudepesumasinate ja pesumasinate energiamärgistuse süsteemi muudatusettepanekuid. Esimeseks muudatuseks, mis puudutab kõiki nimetatud kodumasinate gruppe, on uuenenud märgistusviis – see ei oleks enam keelespetsiifiline ning sisalduks kodumasinate pakendis, võimaldades jaemüüjail need hõlpsalt toote tarbijale müügil välja panna.
Teleritele energiamärgistuse lisamine oleks esmakordne – seni ei ole tootjatel kohustust oma toote poolt tarbitavat elektrienergia hulka eraldi välja tuua. Muudatuste jõustumisel tuleks teleritele (mille poolt tarbitav energia moodustab ligi 10% keskmise majapidamise kogutarbimisest) kinnitada nähtav energiaklassi (A–G) märgistus. Süsteemi edukust kinnitab Komisjoni teatel kogemus külmikute, nõudepesumasinate ja pesumasinatega, mille puhul energiamärgistus on olnud kohustuslik aastast 2002. Kuna neis tootegruppides kuulub 90% hetkel müüdavatest toodetest juba energiaklassi A, on tarbijate paremaks teavitamiseks plaanis energiaklasside skaala ülemist otsa täiendada klassidega A+, A++ ja A+++.
Energiamärgistuse eesmärk on kahesugune – suunata tarbijaid kasutama vähem energiat tarbivaid ning seeläbi keskkonnasõbralikumaid ja säästvamaid tooteid ning nõudluse kujundamise kaudu suunata tootjaid oma toodete energiatõhusust suurendama. Muudatustega hõlmatud kodumasinad tarbivad ligikaudu kolmandiku Euroopa keskmises majapidamises tarbitavast elektrienergiast.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
Eesti müüb taas kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Vabariigi Valitsus volitas 23. septembri istungil keskkonnaministrit veel kolme Kyoto protokolli artikkel 17 alusel toimuvat heitkoguste müügitehingu sõlmimiseks. Vastavalt valitsuse korraldustele sõlmitakse müügitehingud kolme Jaapani kontserniga – Marubeni Corporation, Mitshubishi Corporation ja Sumitomo Corporation. Kokku müüakse heitkoguseid seekord mahus 5,8 miljoni AAUd (saastekvoodi ühikut). Saadud tulude eest on plaanis vähendada riigiasutustele või riigi ja kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevate eraõiguslike juriidiliste isikutele kuuluvate hoonete energiatarbimist. Vajalikud investeeringud kuulutab välja Riigi Kinnisvara AS, abikõlbulikud hooned ja hoonekompleksid on määratud vastavate korralduste lisades. Kokku on lisades 73 objekti, millest mõne puhul sõltub investeeringute tegemine nende omandamisest riigi või Riigi Kinnisvara AS poolt. Renoveeritavate objektide hulka kuuluvad koolimajad, Päästeameti depood, hooldekodud, muuseumid ja teatrimajad ning mõned büroohooned, muuhulgas Välisministeeriumi hoone.
AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. Uute tehingutega tõuseb Vabariigi Valitsuse poolt müüdud heitkoguste hind koos optsioonidega üle 2,5 miljardi krooni. Varasemalt on heitkoguseid teiste seas müüdud jaapani pangale SMBC, Hispaania Kuningriigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile ja Austriale. KÕK kajastas sel suvel toimunud heitkoguste müüki ka oma augusti uudiskirjas.
Vt ka Marubeni Corporationi, Mitshubishi Corporationi ja Sumitomo Corporationiga tehingute tegemise volitusi Riigi Teatajast.
LOODUSKAITSE
Euroopa Parlament määratles bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alaseid sihte
18.-29. oktoobril toimub Nagoyas (Jaapan) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 10. istung. Määratlemaks EL ja selle liikmesriikide seisukohti sellel kohtumisel, võtsid Euroopa Parlamendi saadikud 7. oktoobril vastu resolutsiooni, milles kutsuvad üles bioloogilise mitmekesisuse senisest tõsisemale kaitsele.
Resolutsioonis rõhutatakse vajadust integreerida bioloogilise mitmekesisusega arvestamine teistesse valdkondadesse, näiteks kliimamuutusega võitlemisse, metsade säilitamisesse ning erinevate toetuste süsteemi. Samuti tuuakse välja põlisrahvaste õiguste tagamise tähtsust bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning arenenud riikide rolli vähemarenenute toetamisel. Bioloogilise mitmekesisusega tõsisemal arvestamisel on ka majanduslik mõõde – uuringute kohaselt on mitmekesisuse kaoga seotud kulude suuruseks hetkel 50 miljardit eurot, mis praeguste tendentside jätkudes kasvab aastaks 2050 14 triljoni euroni (umbes 7% maailma SKTst). Samuti sisaldab resolutsioon konkreetseid globaalseid eesmärke, mille saavutamist Euroopa Komisjon ja liikmesriigid parlamendiliikmete hinnangul Nagoya kohtumisel toetama peaks.
21. septembril võttis parlament vastu ka resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitse kohta Euroopa Liidus. 2001. aastal seadis Euroopa Liit endale eesmärgiks peatada mitmekesisuse vähenemine oma piirides aastaks 2010. Kuna eesmärki ei ole saavutatud, kutsutakse resolutsioonis üles peatama bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2020 ning täiendavalt parandama ökosüsteemide olukorda, kus selline tegevus on mõistlik. Lisaks sellele rõhutas Parlament vajadust senisest parema merealade kaitse ning keskkonnamõjude hindamise direktiivi tugevdamise ning selle eesmärkide rangema tõlgendamise järele. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kaalutluste integreerimist teistesse valdkondadesse peeti oluliseks ka selles resolutsioonis, juhtides erilist tähelepanu ühise põllumajanduspoliitika reformi ning regionaalpoliitika järgmise programmiperioodi poolt pakutavale võimalustele.
Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi strateegiliste eesmärkide kohta 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil
Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise kohta
Euroopa Komisjon avalikustas juhised Natura 2000 aladel kaevandamise kohta
Euroopa Komisjon avalikustas 4. oktoobril juhise, mis käsitleb maavarade (v-a energiakandjate) kaevandamise võimalusi Natura 2000 aladel. Dokumendi eesmärk on suurendada selgust kaevandamistegevuse võimalikkuse ja tingimuste kohta juhul, kui kaevandatav maavara asub üleeuroopalise võrgustiku alal. Komisjon on seisukohal, et dokument aitab liikmesriikidel ja ettevõtetel senisest paremini rakendada EL linnu- ja loodusdirektiive, mis on Natura 2000 alasid reguleerivateks õigusaktideks.
Dokumendis leitakse, et kaevandustegevus ning elupaikade ja liikide kaitse ei ole teineteist tingimata välistavad, vaid kaevandamise lubatavust tuleks igal üksikjuhtumil lähtuvalt Natura 2000 ala kaitse-eesmärgist kaaluda. Vastandlike huvide lepitamisel peetakse tähtsaks strateegilist planeerimist, mis võimaldab konfliktidele lahenduse leida võimalikult varajases staadiumis. See on kasulik ka kaevandajatele, kellele luuakse niiviisi stabiilsem ja ettearvatavam tegevusraamistik. Aruanne rõhutab veel mõju hindamise tähtsust ning sobivate leevendusmeetmete väljatöötamise vajadust selle käigus.
Komisjoni juhis ei ole õiguslikult siduv ning see ei lisa õiguslikus mõttes ka mingeid põhimõtteliselt uusi järeldusi – tegevuste lubamine Natura 2000 alade lähtub ka hetkel konkreetse juhtumi asjaolude hindamisest. KÕKil on hea meel tõdeda, et ka Komisjon on välja toonud, et kaevanduste asukoha valik tuleks teha strateegilise planeerimise faasis, kus on võimalik kaasata võimalikult lai avalikkus ning suur hulk huvigruppe – sama seisukohta toonitas KÕK ka oma analüüsis „Kaevanduste rajamise korraldus Eestis“, mille avalikustasime käesoleva aasta juunikuus.
Vt ka Euroopa Komisjoni juhiseid (inglise keeles, PDF-formaadis)
Kassikakk ja niidurüdi võeti rangeima kaitse alla, hallhüljeste kaitsekategooriat muudeti madalamaks
23. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse istungil muudeti kolme Eestis leiduva liigi kaitsekategooriaid. Senisest rangema kaitse alla võetakse niidurüdi (Calidris alpina schinzii)ja kassikakk (Bubo bubo), kes nüüdsest kuuluvad I kaitsekategooriasse ehk hävimisohus olevate liikide hulka.
Niidurüdi on kogu maailmas haruldane liik, kokku leidub kolm isoleeritud populatsiooni, Eestis pesitseb vähemalt 1/3 Läänemere asurkonnast – 2009. aastal tõenäoliselt alla 200 haudepaari. Kuna niidurüdi arvukus on nii Eestis kui ka Läänemere piirkonnas tervikuna viimasel kümnendil oluliselt vähenenud, mis võib viia liigi välja suremiseni, on I kaitsekategooriasse määramise tingimused täidetud.
Kassikaku arvukus on samuti viimasel ajal oluliselt vähenenud – hetkel leidub Eestis 60-120 paari, mis ei ole tõenäoliselt liigi pikaajaliseks säilimiseks piisav. Täiendavat probleemi kujutab endast liigi sigimisedukus, 2009. aastal ei lennuvõimestunud Eestis teadaolevalt ühtegi kassikaku poega.
Samal ajal on sigimisel edukaks osutunud hallhüljes (Halichoerus grypus), kelle arvukus Eesti rannikumeres on viimase kümne aasta jooksul tõusnud enam kui 2 korda, 1500-lt 3700–4000-ni. Seetõttu arvati liik II kaitsekategooriast III kaitsekategooriasse.
Vt ka Vabariigi Valitsuse määrust Riigi Teatajas
Riigikogu võttis menetlusse looduskaitseseaduse ja ehitusseaduse muudatused
Riigikogu juhatus otsustas 30. septembril võtta menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud looduskaitseseaduse ja ehitusseaduse muudatusettepanekud. Viimaste kohaselt antaks Vabariigi Valitsusele õigus loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse ehitatud hoone või rajatis võtta riigi omandisse ilma omanikule kompensatsiooni maksmata juhul kui hoonet või rajatist saab kasutada teaduslikul eesmärgil või muudest üldistest huvidest lähtudes, vastasel juhul kuuluks hoone lammutamisele. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb muudatuste vajadus asjaolust, et viimasel ajal on suurenenud ebaseaduslikult püstitatud ehitiste arv kaitsealustel laidudel ning rannikualadel.
KÕK nõustub eelnõu seletuskirjas toodud probleemiga, samas leiame, et pakutud lahendus on õiguslikust aspektist oluliste puudustega. Esmalt pole kehtivas õiguskorras võimalik ehitise võõrandamine eraldi kinnisasjast, millel see asub. Samuti läheb sanktsioneeriv, kompensatsioonivõimaluseta omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine vastuollu sundvõõrandamise olemusega, nii nagu see on sätestatud põhiseaduse §-s 32. Ebaseaduslikult püstitatud ehitiste probleemile tuleks leida lahendusi, mis on kooskõlas kehtiva õiguskorraga, seejuures võib abiks olla ka Riigikontrolli 2007. aasta aruanne „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal“.
Vt ka eelnõuga seotud materjale Riigikogu kodulehel.
MEREKAITSE
Euroopa Parlament avaldab Komisjonile naftapuurtornide osas survet
Mehhiko lahel naftapuurtornil Deepwater Horizon toimunud õnnetuse järelkajana viib Euroopa Komisjon alates juulist läbi EL avamere-naftapuurtornide alase regulatsiooni hindamist. Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger peaks nn pingetesti tulemused avaldama oktoobri keskpaigas. Selle aruande alusel seadusandlusesse viidavaid muudatusi üritab omaltpoolt mõjutada ka Euroopa Parlament. 7. oktoobril võttis üldkogu vastu mittesiduva resolutsiooni, kus tehakse mitmeid ettepanekuid eksisteeriva regulatsiooni muutmiseks. Ühe konkreetse lahendusena nähakse keskkonnavastutuse direktiivi muutmist selliselt, et selle reguleerimisalasse kuuluks merele tekitatud kahju ning sellesse lisataks kohustuslikku finantstagatist käsitlevad sätted. Lisaks sellele leitakse, et Komisjon peaks uurima vajadust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav kohustuslik kindlustussüsteem või erifond, mis tagaks rahalised vahendid võimalike keskkonnakatastroofide kõrvaldamiseks, samuti selle läbi kahju kannatanud ettevõtetele (kalurid, turismiettevõtted) kahju hüvitamiseks.
Euroopa parlamendi keskkonnakomisjoni poolt heaks kiidetud resolutsiooni eelnõu sisaldas ka nõuet ajutiselt peatada uute puurtornide rajamine kuni seadusandluse uuendamiseni, nagu seda on teinud samuti Põhjamerest naftat ammutav Norra. Parlamendi üldkogu istungil selline seisukoht siiski toetust ei leidnud.
Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni teksti
GMO
Põllumajandusnõukogu arutas GMOde kasvatamisega seotud muudatusettepanekut
Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu arutas 27. septembril toimunud istungil muuhulgas Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega soovitakse liikmesriikidele anda täiendavaid õigusi otsustada geneetiliselt muundatud organismide külvamise üle oma territooriumil. Ettepanek on reaktsiooniks Hollandi delegatsiooni poolt 23. märtsil 2009 esitatud ettepanekule, milles leitakse, et ühe lahendusena GMOdega seotud probleemidele oleks siseturu reeglite rakendamine toodete impordile, jättes samas kasvatamisega seotud küsimused otsustada liikmesriikidele. KÕK kajastas muudatusettepaneku sisu ka oma augustikuu uudiskirjas.
Nõukogu arutas nii muudatusettepaneku mõjusid kui ka selle ühilduvust siseturu ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Muret avaldasid nõukogu liikmed just viimase kahe osas, paljud delegatsioonid ootavad enne liikmesriigi seisukoha kujundamist Nõukogu õigusteenistuse hinnangut. 14. oktoobril asub ettepanekut arutama keskkonnanõukogu, kes jätkab ka edasise õigusloomealase tegevusega.
Vt ka Komisjoni ettepanekut
Vt ka Põllumajandusnõukogu pressiteadet
KALANDUS
Täiendavad kalapüügipiirangud Riksu ojas ja lahel ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel
Septembri keskpaigas keelati keskkonnaministri määrustega aasta lõpuni kalapüük Saaremaal, Riksu ojas ning Riksu lahel ning kalapüük kutseliste vahenditega Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini, samuti piirati viimatinimetatud veekogudes põhjanooda kasutamist. Riksu ojas ning lahel on püügikeeld tingitud võõrliigi - signaalvähi laialdasest levikust. Signaalvähk kannab endaga kohalikule jõevähile ohtlikku haigust vähikatku. Vältimaks kalapüügivahenditega haigusetekitajate teistesse veekogudesse levitamist, ongi kalapüük neis veekogudes keelatud. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel on püügipiirangute taga on püügikvoodi ammendumine – kutseliste kalapüügivahenditega püütava ahvena ja latika selleaastane kvoot ammendub tõenäoliselt 1. oktoobriks, millest alates on taoline püük keelatud. Põhjanoodaga püügil nähakse noodapäras kasutatavaks väikseimaks silmasuuruseks ette 110 mm.
Vt ka keskkonnaministri määruseid Riksu oja ja lahe ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kohta Riigi Teatajas
