Peateemad
lühiuudised
- Üldolulist
- Keskkonnamõjude hindamine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Maapõu
- Jäätmed
- GMOd
- Kalandus
Ülevaade veeseaduse muudatustest
Nagu eelmises uudiskirjas märkisime, jõustusid 17. juulil muudatused veeseaduses. Kuna tegemist on oluliste muudatustega, ning lisaks on muudatuste alusel kehtestatud juulis rida uusi määruseid või kehtivate määruste muudatusi, anname siinkohal nendest põhjalikuma ülevaate.
Muudatused olid põhiliselt ajendatud veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) sätete ülevõtmise vajadusest. Samuti võeti üle põhjaveedirektiivi (2006/118/EÜ), üleujutuste direktiivi (2007/60/EÜ) ning keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi (2008/105/EÜ) sätteid.
Muudatuste hulka kuuluvad veemajanduskavade ning meetmeprogrammide koostamise kohustus vesikondade kaupa, ohtlike ainete kasutamise piiramine, põhjavee kaitse meetmete täiendamine ning üleujutuse vastaste ning nende kahju piiravate meetmete väljatöötamine.
Loe edasi
Jõustusid muudatused jäätmekäitluse korralduses
19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses. Oleme muudatuste menetlemist Riigikogus üldisemalt kajastanud ka käesoleva aasta aprillikuu ning märtsikuu uudiskirjas, ent teema olulisuse tõttu käsitleme käesolevas numbris lähemalt jõustunud muudatuste sisu. Peamised muudatused puudutavad kaevandusjäätmete regulatsiooni kehtestamist, probleemtoodete tootja kohustuste täiendamist, aga ka olulisi muudatusi kohaliku omavalitsuse jäätmeveo korralduses.
Loe edasi
ÜLDOLULIST
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu saadetakse Riigikogule menetlemiseks
5. augusti istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KSÜS) eelnõu. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on koondada olemasolevad keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku, lahendades seejuures ka kehtivas õiguses esinevaid vastuolusid. Lisaks sellele sätestatakse esmakordselt õigusakti tasandil keskkonnakaitse põhimõtted (ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte jne) ning määratletakse valdkonna põhimõisted (nt keskkonnahäiring, keskkonnarisk, saastus, heide jne).
Lisaks sätestatakse KSÜS eelnõus keskkonnakaitselised põhikohustused ning õigused. Esmakordselt sätestatakse õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (nn õigus puhtale keskkonnale), lisaks sellele plaanitakse täpsemalt ja selgemalt reguleerida õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaotsuste tegemisel ning õigust keskkonnaasjades tehtud otsuseid vaidlustada (juurdepääs õiguskaitsele), mis tulenevad Aarhusi konventsioonist Esmakordselt on kavas sätestada siseriiklikus õiguses valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse eritingimused, mille osas kohtud on seni kohaldanud otse Aarhusi konventsiooni artiklit 9.
Oluliselt on plaanis muuta keskkonnaalast loamenetlust, kus seniste eraldi haldusmenetlust nõudvate erilubade (vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kaevandamisluba) asemel on kavas anda üks keskkonnaluba ühes haldusmenetluses.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu on vaid esimene osa keskkonnaõiguse kodifitseerimise projektist. Valitsuse poolt heakskiidetud eelnõule lisaks on plaanis kehtestada KSÜSis sätted keskkonnamõjude hindamise, keskkonnaseire, keskkonnajärelevalve ja keskkonnavastutuse teemal. Lisaks on juba praegu koostamisel keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu, mis ühendab kehtivatest eriseadustest tulenevad sätted looduskaitse, veemajanduse, jäätmete, välisõhu kaitse jm valdkondades ja mis peaks valmima 2010.a. lõpuks.
Vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu viimast avalikustatud versiooni e-õiguses (ddoc)
Loe keskkonnaõiguse kodifitseerimise projekti kohta lähemalt justiitsministeeriumi blogist
Keskkonnaalaste õiguste ja Aarhusi konventsiooni kohta saab lähemat infot KÕKi kodulehe keskkonnaõiguse rubriigist
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Jõustus Espoo konventsiooni KSH protokoll
11. juulil jõustus Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll (KSH protokoll), mille Eesti ratifitseeris käesoleva aasta 12. aprillil. Eesti poolt protokolli ratifitseerimisega sai täidetud eeltingimus protokolli jõustumiseks (protokolli pidi ratifitseerima 17 osapoolt); protokoll jõustus 90 päeva pärast nõude täitmist. Enne jõustumist jõudsid protokolli ratifitseerida veel Serbia ning Sloveenia.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) hõlmab riiklike kavade, programmide ja muude strateegiliste otsuste mõjude hindamist. Avalikkuse kaasamine nende otsuste tegemise protsessi täidab võimalikult varajase kaasamise eesmärki. Espoo konventsiooni KSH protokolli kohaselt kuuluvad hindamisele kõik strateegilised otsused, sõltumata nende piiriülesest mõjust. Olulise uuendusena rahvusvahelises keskkonnaõiguses leidub protokollis nõue arendustegevuse planeerimisel tervishoiuasutustega konsulteerida.
Eesti ning teiste selle ratifitseerinud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide jaoks ei too protokolli jõustumine kaasa väga olulisi muudatusi – protokoll tugineb suuresti EL direktiivile 2001/42/EÜ (nn KSH direktiiv), mis peaks siseriiklikult juba üle võetud olema. Samas on sellel suur tähendus juba liitunud ja liituvatele riikidele, kes EL-i ei kuulu. Näiteks Montenegro on protokollile tuginedes juba oma siseriikliku planeerimistegevust täiustanud, eriti mis puudutab naaberriiki Albaaniat mõjutada võivaid hüdroenergia arendamise kavasid.
Espoo konventsiooni kohta saab lugeda ka meie aprillis ilmunud uudiskirjast
Vt ka lähemat infot Espoo konventsiooni ning strateegilise keskkonnamõjude hindamise protokolli kohta UNECE kodulehel (ingl k)
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Eesti müüb täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Juulis ja augustis volitas Vabariigi Valitsus keskkonnaministrit sõlmima kolme Kyoto protokolli artikkel 17 alusel toimuvat heitkoguste müügitehingut. 19. juuli istungil otsustati 0,5 AAU (Assigned Amount Units – saastekvoodi ühiku) müük jaapani pangale SMBC (Sumitomo Mitsui Banking Corporation) ning 688,5 miljoni krooni suuruse Hispaania kuningriigiga sõlmitud müügitehingu heakskiit. Saadud vahendite eest on plaanis vastavalt vähendada teatud riigiasutuste ning riigi valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute kasutuses olevate hoonete energiatarbimist ning toetada tuuleenergia toetamist ning soetada uusi maakonnaliinide busse. 5. augustil volitati keskkonnaministrit sõlmima sama skeemi raames 470 miljoni krooni suurune tehing Luksemburgi Suurhertsogiriigiga. Sellest tehingust saadud vahendid suunatakse korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate investeeringute toetamiseks.
AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. Koos plaanitava Luksemburgiga sõlmitava leppega suureneb Eesti kasutamata saastekvoodi ühikute müügimaht 1,5 miljardi kroonini.
Vt Hispaaniaga, SMBC-ga ning Luksemburgiga tehingute tegemise nõusolekuid Riigi Teatajast.
 LOODUSKAITSE
Kaitse alla võeti 30 merikotka püsielupaika
Keskkonnaministeeriumi 21. juuli määrusega kinnitati 30 merikotka püsielupaiga, st pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, piirid ja kaitsekord. Tegu on väljapoole kaitsealasid jäävate pesapaikadega, mis asuvad Hiiu-, Lääne-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare- ja Viljandimaa Natura aladel. Püsielupaigas on inimestel keelatud viibida kotkaste pesitsusajal, 15. veebruarist 31. juulini (v.a. erandjuhtumitel, näiteks pääste- ja järelevalvetöödel). Püsielupaika läbivaid teid ja radu on siiski lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada.
Merikotkas on I kategooria kaitsealune liik, mille arvukus hakkas taastuma alles 1970. aastate teisel poolel, 1960. aastate lõpus olid merikotkad Eesti territooriumil peaaegu välja suremas. Praegu on läheneb pesitsevate merikotkapaaride arv 200-le. Pesapaigad võeti kaitse alla MTÜ Kotkaklubi ettepaneku alusel, kokku pandi ette 55 pesapaiga kaitse alla võtmist. Kavas on kaitse alla võtta ka teisi ettepanekus nimetatud pesapaiku. Uute püsielupaikadega seotud piirangud rakenduvad umbes 800 hektaril, millest ligi 300 hektarit kuulub eraomandisse.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Vt keskkonnaministri määrust Riigi Teatajas
MEREKAITSE
Gretagrundi madal võeti kaitse alla
Valituse 12. augusti istungil otsustati Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul kaitse alla võtta Gretalundi madal, uus hoiuala hõlmab endast 14 650 hektarit madalal ning sellega piirneval merealal. Kaitse alla kuuluvad veealused liivamadalad ja karid, ning linnustiku kaitse direktiivi (2009/147/EÜ) lisas I kuuluvad linnuliigid ning rändlinnuliigid nagu järvekaur, väikekajakas, punakurk-kaur, aul, tõmmuvaeras ja alk ning nende elupaigad. Eksperthinnangu kohaselt on tegu ainulaadse ja puutumatu elupaigaga, millel on oluline koht Eesti teiste loodusväärtuste seas. Kaitsekord tagab ka merisiia Eesti suurima koelmuala kaitse.
Hoiualal on keelatud hävitada ja kahjustada kaitstavaid elupaiku ning oluliselt häirida kaitsealuseid liike. Keelatud on ka kaitstavate elupaikade ning liikide soodsat seisundit.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt valitsuse 12.08.10 istungi kommenteeritud päevakorda
Seoses merekaitse kavandamisega plaanitakse veeseaduse muutmist
EL direktiivist 2008/56/EÜ (nn merestrateegia raamdirektiiv) tulenevate kohustuste täitmiseks on Keskkonnaministeerium ette valmistanud veeseaduse ja ehitusseaduse muudatuste eelnõu. Olulisimaks muudatuseks on peatüki „Mereala kaitse kavandamine” lisamine veeseadusesse. Mereala kaitse kavandamise eesmärgiks on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund hiljemalt aastaks 2020. Selle eesmärgi täitmisel on kandev roll merestrateegial, mis töötatakse avaliku kaasamiseks välja vastavalt avatud menetluse sätetele. Strateegia väljatöötamisel koostatakse esmalt mereala esialgne hinnang ning selle põhjal jätkuva seire programm. Hinnangu põhjal koostatakse meetmeprogramm, mis on merekaitse alaste tegevuste aluseks. Muuhulgas peab lisaks seatud keskkonnasihtidele meetmeprogrammi väljatöötamisel järgima ka säästva arengu põhimõtet ning kavandatud meetmete sotsiaalset ning majanduslikku mõju.
Merekeskkonna tõhusaks ja integreeritud kaitseks on Keskkonnaministeeriumil kavas välja töötada merekeskkonna kaitse ja säilitamise seadus, ent veeseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kuna selle seaduse väljatöötamine on pikaajaline protsess, otsustati merestrateegia raamdirektiivist tulenevate kohustuste täitmiseks esmalt muuta olemasolevaid seadusi.
Vt veeseaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirja e-õiguses
MAAPÕU
Valitsus andis nõusoleku lubjakivi kaevandamises Ruu mäeeraldisel
29. juulil andis Vabariigi Valitsus nõusoleku kaevandamisloa andmiseks OÜ Väo Paas, kes taotles luba ehituslubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivimaardlas, Jõelähtme vallas. Loataotlus esitati ettevõtte poolt juba 2004. aasta oktoobris, ent seoses KMH aruande puudustega ning selle täiendamise vajadusega kiideti aruanne heaks alles 22. septembril 2008. Samas ei nõustunud loa andmisega Jõelähtme vallavalitsus. Peamiseks põhjuseks oli piisava teabe puudumine otsuse langetamiseks (kuna „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020” oli alles valmimisel) ning sellest tulenev alternatiivide kaalumise võimatus. Samuti leidis kohalik omavalitsus, et kuna Eesti Energia Kaevandused AS plaanis suurendada omapoolset killustikutootmist mahuni, mis rahuldab Eesti vajaduse antud materjali järele, ei ole karjääri vaja.
Vabariigi Valitsus on oma otsuses seisukohal, et antud vastuväited ei ole tõesed, kuna Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava eelnõu kohaselt on Tallinna piirkonnas killustiku nõudluse täitmiseks uue kaevanduse rajamine vajalik. Samuti ei ole seda nõudlust võimalik rahuldada Eesti Põlevkivi Kaevandused AS toodangu arvelt, kuna selle kvaliteet ei ole piisav. Seetõttu kasutas Valitsus maapõueseaduse § 34 lõikest 2 tulenevat õigust nõusoleku andmiseks kaevandamisloa väljastamisele juhul, kui kohalik omavalitsus sellest keeldub.
Siinkohal on oluline märkida, et Loodusliku ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020 oleks algse plaani kohaselt tulnud esitada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks juba 15. detsembril 2009.a. ning selle vastuvõtmine oleks pidanud toimuma juba 2010.a. jaanuaris. Samas on arengukava menetlemisel esinenud KÕKi hinnangul mitmeid puuduseid, eeskätt avalikkuse kaasamise osas. Seda teemat on lähemalt käsitletud KÕKi poolt juunis avalikustatud juhtumianalüüsis.
Vt Vabariigi Valitsuse nõusolekut kaevandamisloa andmiseks Riigi Teatajast
Vt ka Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava eelnõu viimast versiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehel
 JÄÄTMED
Täpsustati tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõudeid
17. juulil jõustusid keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” muudatused. Määrus võimaldab tavajäätmete (st kõikide jäätmete, mida ei loeta ohtlikeks jäätmeteks) väikestes kogustes taaskasutamist või tekkekohas kõrvaldamist ilma jäätmeloata, kehtestades sellisele tegevusele siiski teatud täiendavad tingimused.
Oluline muudatus seisneb selles, et määrusesse lisati paragrahv, mis loetleb põhjalikult üles üldised nõuded tavajäätmete taaskasutamisele või tekkekohas kõrvaldamisele. Määrusele lisati ka Lisa 2, mis sisaldab jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtusi, samuti täiendati Lisa 1, mis sisaldab tavajäätmete nimekirja ning konkreetsemaid nõudeid vastavalt jäätmeliigile.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Muutusid asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded
Keskkonnaministri määrusega jõustusid 19. juulil muudatused asbesti sisaldavate jäätmete käitlemises. Peamise muudatusena on tulevikus keelatud asbesti sisaldavate jäätmete taaskasutamine. Ka juhul, kui asbestijäätmed on muudetud tavajäätmeteks, kuuluvad need endiselt ladestamisele. Lisaks sellele tuleb tavajäätmeteks muutmata asbestijäätmeid eraldada muust prügilaalast piirdega ning igast küljest tähistada hoiatavate siltidega. Antud muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 1907/2006 (EÜ), mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH).
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
GMO
Euroopa Komisjon plaanib muudatusi GM-kultuuride kasvatamise regulatsioonis
Euroopa Komisjon avalikustas 13. juulil oma ettepanekud geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamise osas, mis kujutavad endast praegusega võrreldes tõsist muudatust. Komisjoni ettepanekul muudetaks uue EL määrusega kehtivat EL direktiivi 2001/18/EÜ, mis reguleerib GMOde keskkonda viimiseks ja turustamiseks lubade andmist.
Ettepanekud näevad ette liikmesriikide volituste suurendamist valdkonna reguleerimisel, mh võimaluse piirata kogu oma territooriumil või osal sellest teatud kultuuride kasvatamise muudel põhjustel kui teaduslikud hinnangud tervise- ja keskkonnaohtudele (seni on liikmesriikide poolt GMOde kasvatamise ajutine keelamine lubatud vaid teaduslikust hinnangust tulenevate uute riskide selgumisel). Lisaks sellele plaanib Komisjon anda liikmesriikidele laialdasemad võimalused GM ja mitte-GM kultuuride kooseksisteerimise reguleerimiseks, samuti lubada GMO-vabade piirkondade loomist.
Samas on muudatus saanud laialdase kriitika osaliseks. Ehkki muudatus annaks paljudele GMO-dele vastu seisvatele riikidele võimaluse kehtestada keeld GMOde kasutamiseks siseriiklikul tasandil, kardavad paljud keskkonnaorganisatsioonid ning ka Euroopa Roheliste fraktsioon Euroopa Parlamendis, et antud meetmega kaasneb „vahetuskaubana” uute GM-kultuuride kasvatamislubade andmise kiirenemine ning GMOde kasutamise kiire kasv riikides, kes seni on GMOdesse suhtunud pooldavalt. Omapoolset kriitikat on jaganud ka biotehnoloogiatööstus, kes leiab, et antud meede seab ohtu ühisturu toimimise ning takistab talunikel vaba valiku tegemist. Viimane aga võib viia kahjunõueteni liikmesriikide vastu, kes GM-kultuuride kasvatamist piiravad või keelustavad.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka antud teemal portaalis EurActiv avaldatud artiklit
Loe GMOde kasutamise reguleerimise kohta lähemalt KÕKi kodulehelt
 KALANDUS
Kalapüügiseaduse muudatustega plaanitakse kalapüügi nõuete lihtsustamist
5. augusti istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks kalapüügiseaduse muudatused, millega muudetakse nii harrastus- kui kutselise kalapüügi regulatsiooni, samuti nähakse ette meetmeid ebaseadusliku kalapüügi ohjeldamiseks. Juhul, kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saab harrastuskalastajate jaoks olema suurimaks muudatuseks see, et kalastuskaarti saab ka elektrooniliselt taotleda alates kella 9-st, praegu saab seda elektrooniliselt teha juba varem, alates kella 00.00-st. Harrastuskalapüügil on eesmärgiks kaotada ka paberkujul kalastuskaardid, püügiõigust hakatakse kontrollima isikut tõendava dokumendi alusel. Kutselise püügiga tegelejad saaksid muudatuste kohaselt anda oma püügivõimalusi kasutada teistele püügiõiguse omanikele selliselt, et see ei muudaks nende ajaloolise püügiõiguse suurust. Samuti võimaldataks kalalaevaregistris tekkinud vaba püügivõimsuse ülekandmist ühest laevastiku segmendist teise.
Eelnõu loetleb üles ka sellised tõsised kalapüüginõuete rikkumised, millele võib järgneda kalapüügiloa tühistamine, seda juhul, kui uus rikkumine pannakse toime varasema rikkumise eest määratud karistuse kehtivuse ajal. Euroopa Liidu vastavast määrusest ajendatuna lisatakse ka nõudeid merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoodete impordile, ekspordile ja reekspordile.
Valitsuses heakskiidetud seaduseelnõu jõuab edasisteks aruteludeks Riigikokku.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Vt seaduseelnõu teksti ja seletuskirja e-õiguses
Muudeti nõudeid kalapüügilaevade poolt esitatavale püügiteabele
26. juulil jõustunud keskkonnaministri määrusega muudeti kalapüügilaevade sadamasse tuleku ning pardalolevate kalakoguste kohta teate esitamise nõudeid. Uue regulatsiooni kohaselt on kalapüügilaeva kaptenil õigus esitada andmed püügipäevikusse kantud kalakoguste kohta liikide kaupa ning lossitavate või ümberlaaditavate kalakoguste kohta liikide kaupa pärast viimast püüniste nõudmist, ent mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. Edastada tuleb ka kalalaeva andmed, mille järgi on võimalik kindlaks teha andmete esitaja. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt tuli andmed pardal olevate kalakoguste kohta esitada vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist.
Kui kalalaeva saabumine hilineb enam kui 30 minutit teates märgitud kellaajast, on kapten kohustatud sadamasse jõudmise kellaaega täpsustama või varasema teate tühistama. Ka sellel juhul tuleb andmete esitaja kindlakstegemiseks esitada kalalaeva andmed.
Kalapüügilaevade poolt esitatud teabe esitamise aeg on oluline Keskkonnainspektsiooni (KKI) poolt püütud koguste kontrollimisel. Nii leidis näiteks Riigikohus 2010.a. juunis kohtuasjas nr 3-1-1-42-10 tehtud lahendis, et teabe esitamise aja (2 tundi enne sadamasse saabumist) nõude tõttu tuleb ka püügipäevik täita enne sadamasse jõudmist. Viidatud kohtuasjas esitas kalalaeva kapten KKI-le nõudel pärast sadamasse saabumist koheselt püügipäeviku, milles ei olnud aga veel kirjas samal päeval püütud kalakoguseid.
Vt keskkonnaministri määrust Riigi Teatajas
|
