Jõustunud on EL keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi muudatused, mis võeti Euroopa Nõukogu poolt vastu 14. aprillil ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 25. aprillil.

Sellega on lõppenud viis aastat kestnud protsess KMH süsteemi edasiarendamiseks ja täpsustamiseks, mille tausta ja põhjuste kohta saab lähemalt lugeda 2012. a novembrikuu uudiskirjast. Anname ülevaate olulisematest muudatustest, mis hakkavad puudutama ka Eesti keskkonnamõju hindamise norme, eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS).

Mõjude hindamise kohustuslikkus

Selles osas, milliste tegevuste puhul üldse tuleb keskkonnamõju hindamine läbi viia, muudatusi ei tehta. Kehtima jäävad senise KMH direktiivi lisad I ja II, millest esimeses on loetletud keskkonnamõju hindamise kohustusega projektid ning teises valdkonnad, mille projektide korral tuleb KMH algatamist igal üksikjuhul kaaluda.

Direktiivi muutmise eelnõu koostamisel oli arutuse all KMH kohustusega tegevuste nimekirja täiendamine. Euroopa Parlament oleks soovinud lisada sinna näiteks merealal maavarade uurimise, lammutustööd, maavarade kaevandamise, kildagaasi uurimise ja kaevandamise jm. Läbirääkimiste tulemusena jäid mõju hindamise kohustuslikkuse piirid kehtima siiski muutmata kujul.

Eestis on KMH kohustusega projektide loetelu kehtestatud KeHJS § 6 lõikes 1 ning kaalumiskohustusega tegevusvaldkondade loetelu KeHJS § 6 lõikes 2.

KMH algatamise otsuse tegemine ja avalikustamine

Direktiivi artiklis 4 täiendatakse KMH algatamise otsustamise (nn screening) kriteeriume ning nõutakse eraldi põhjendatud KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse vormistamist ja avalikustamist. Samuti on seatud algatamise otsuse vastuvõtmisele ajaline piir (üldjuhul 90 päeva, arvates tegevusloa taotluse esitamisest).

Eestis on otsuse tegemise ja avalikustamise nõuded juba kehtivas regulatsioonis üsna täpselt paika pandud (KeHJS § 11-12), ent KMH vajaduse üle võib otsustada terve loamenetluse kestuse ajal, st ka alles tegevusloa menetluse lõpus. Kuna näiteks keskkonnakomplekslubade puhul on tööstusheite seaduses määratud menetluse maksimumpikkuseks 180 päeva, siis tuleb ka Eesti nõudeid KMH algatamise otsuse tegemisele ilmselt muuta.

KMH sisu ja nõuded aruandele

Seda, milliseid aspekte tuleb mõju hindamisel arvestada, on oluliselt täpsustatud (art 3, art 5 lg 1-2 ning uus lisa IV). Lisaks senistele aspektidele nagu taimestik, loomastik, vara jm, on lisatud kohustus hinnata kavandatavate tegevuste mõju inimtervisele, rahvastikule, elurikkusele ning kliimale. Samuti on selgemalt välja toodud vajadus arvestada mõju hindamisel õnnetuste ohuga.

Euroopa Parlament tegi ettepaneku lisada hinnatavate mõjude loetellu ka visuaalne mõju, ent muudatuste lõplikus tekstis seda siiski ei kehtestatud. Küll on visuaalse mõju ehk ehitiste või loodusmaastike ja linnaalade väljanägemise muutuste olulisust rõhutatud muudatuste direktiivi preambulas (p 16).

Eestis on üsna täpselt reguleeritud, millist teavet tuleb KMH aruandes esitada (KeHJS § 20 lg 1), ent täiendused eeldavad muudatusi ka meie õigusnormides, kuna kõiki tulevikus kohustuslikke asjaolusid ei ole mõju hindamise sisunõuetes loetletud.

Nõuded KMH eksperdile

Direktiivi muudatuste kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et mõju hindab pädev ekspert. Algses, 2012. a avalikustatud eelnõus oli plaan seada EL tasandil KMH eksperdile akrediteerimise nõue, ent läbirääkimiste tulemusena jäeti see nõue ära.

Eestis peab eksperdil KMH läbiviimiseks olema vastav litsents, mistõttu akrediteerimise nõue ei oleks meile märkimisväärset muudatust toonud.

Avalikkuse osalemisvõimalused

Täiendatud on avalikkuse osalemise võimalusi mõju hindamise menetluses, seda eelkõige kahest aspektist:

• lisatud on elektroonilise teavitamise ning andmete elektroonilise kättesaadavuse kohustus (art 6 lg 2-3) ning liikmesriikidel tuleks sisse seada keskne elektrooniline portaal teadete ja info avalikustamiseks (art 6 lg 5);

• muudatustega sätestatakse miinimumtähtajad avalikkusega konsulteerimiseks: miinimumperiood KMH aruande teemal konsulteerimiseks võib olla 30 päeva (art 6 lg 6).

Seni KMH direktiivist avalikkusega konsulteerimiseks konkreetseid tähtaegu ei tulene, ent Komisjoni tellitud 2009. a uuring näitas, et EL liikmesriikides on kasutusel väga erinevad tähtajad. Eestis kehtib nii KMH programmi kui aruande väljapanekule hetkel miinimumtähtaeg 14 päeva, mis on 2009. a läbi viidud uuringu kohaselt üks lühemaid kogu Euroopa Liidus. Direktiivi muudatus tähendab meile seega olulist muudatust ning elanikele, kohalikele ühendustele, keskkonnaorganisatsioonidele jt huvilistele mõjude hindamises osalemise võimaluste paranemist.

Keskse veebiportaali loomine eeldaks Eestis uut veebirakendust. KMH teated avaldatakse praegu Ametlikes Teadaannetes ning ajalehtedes, KMH aruannete eelnõud on välja pandud Keskkonnaameti või Keskkonnaministeeriumi veebilehtedel. Ent puudub portaal, mille kaudu oleks võimalik lihtsalt ja kiiresti olla kursis uute teadete ja lisandunud infoga, samuti ei ole veebis kättesaadavad varasemad KMH aruanded.

Tegevusloa andmise otsuse tähtaeg jm nõuded

Muudatustega sätestatakse nõue, et tegevusluba tuleb anda mõistliku aja jooksul. Algses eelnõus oli kavandatud seada sellele konkreetne tähtaeg (3 kuud), ent läbirääkimiste käigus sellest loobuti.

Samuti on läbirääkimiste käigus muutunud leebemaks loas seiremeetmete kehtestamise kohustus.  Lõpliku teksti kohaselt tuleb seiremeetmed loas kehtestada, “kui see on asjakohane”, ent seire ei pea tingimata olema arendaja kohustuseks, vaid selle teostamiseks võib kasutada juba olemasolevaid seiresüsteeme.

Huvide konflikti vältimine

Direktiivi muudatused näevad pädevatele asutustele ette huvide konflikti vältimise kohustuse. Iseäranis olukorras, mil KMH-d läbi viiv asutus on ühtlasi arendajaks, tuleb tal eraldada vähemalt omavahel vastuolus olevad fuktsioonid.

See nõue võib Eestis saada iseäranis asjakohaseks juhul, kui realiseerub pooleliolev plaan anda KMH nõuete kontroll tegevusloa andja pädevusse. Näiteks tee-ehituse korral võib Maanteeamet sattuda sel juhul mitmesse rolli korraga. Sellist olukorda tuleks KMH direktiivi muudatuste kohaselt tulevikus vältida.

Karistused nõuete rikkumise eest

Direktiivi muudatused näevad ühtlasi ette, et direktiivi nõuete rikkumise eest tuleb liikmesriikidel ette näha tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. KÕKi hinnangul Eesti kehtiv õigus sellele nõudele hetkel kindlasti ei vasta. KeHJS-s on nõuete rikkumise eest füüsilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Eksperdi poolt nõuete rikkumise tagajärjeks võib olla litsentsi äravõtmine, ent seda ei ole KÕKile teadaolevalt seni kasutatud.

KMH praktika kohta aruandmine

Muudatustega täiendatakse oluliselt EL liikmesriikide kohustust anda KMH direktiivi rakendamisest Komisjonile aru (art 1 lg 4 ja art 12 lg 2). Eesmärgiks on saada edaspidi täpsemat infot, kui palju ja millist laadi projektide keskkonnamõjusid liikmesriikides on hinnatud, kui kaua menetlused kestsid ja kui palju need üldiselt maksma läksid. Infot tuleb Komisjonile esimesel korral 2017. a maikuus, edaspidi iga 6 aasta tagant.

Uute nõuete jõustumine ja tähendus Eesti kontekstis

Ehkki KMH direktiivi muudatused on ise tänaseks juba jõustunud, ei tähenda see uute nõuete ja kohustuste automaatset kehtima hakkamist. Direktiiv näeb nõuete kehtestamiseks tähtajana ette 16. mai 2017, mistõttu liikmesriikidel on nende ülevõtmiseks omajagu aega.

Eesti keskkonnamõju hindamise normid KÕKi hinnangul ulatuslikku muutmist ei vaja, kuna meil on KMH nõuded oluliselt täpsemad ja selgemad kui senine KMH direktiiv ette nägi. Siiski tuleb tõenäoliselt täiendada seda, milliseid aspekte üks mõjude hindamine peab käsitlema, lisada sätted huvide konflikti vältimiseks ning täiendada karistusi nõuete rikkumise eest.

Olulised muudatused tuleks teha ka kehtiva KeHJS üldsuse teavitamise ja kaasarääkimise nõuetes – esiteks tuleb pikendada avaliku väljapaneku miinimumtähtaega 14 päevalt 30 päevani ning teiseks täiendada KMH teadete ja aruannete elektroonilise avalikustamise viise.

Materjalid

KMH direktiivi senine tekst (pdf)

KMH direktiivi muudatuste tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja varasemad uudised KMH direktiivi muutmise teemal:

-  Avaldati uuring keskkonnamõju hindamise praktika kohta EL liikmesriikides (august 2009)

-  Hinnang keskkonnamõju hindamise mehhanismidele: süsteem on tööle hakanud, ent seda on vaja täiustada (oktoober 2009), põhjalikum ülevaade senistest uuringutest

-  Avalikud konsultatsioonid seoses muudatustega keskkonnamõju hindamise süsteemis (juuli 2010)

-  Euroopa Liidu KMH süsteemi ootab ees kergekujuline reform (juuni 2011)

-  Euroopa Komisjon avalikustas KMH direktiivi muudatuste eelnõu (oktoober 2012), põhjalikum ülevaade kavandatavatest muudatustest

-   Euroopa Parlament hääletas uue KMH direktiivi eelnõu poolt (oktoober 2013)

-   KMH direktiivi muudatuste osas põhimõtteline kokkulepe saavutatud (jaanuar 2014)

-   KMH direktiivi uus versioon võeti vastu (aprill 2014)