Euroopa Kohus: maaomanikud võivad taotleda maa Natura võrgustikust väljaarvamist (C-301/12)

Euroopa Kohus tegi 3. aprillil otsuse kohtuasjas C-301/12, milles võttis seisukoha, et kui Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala ei ole enam kaitsmist väärt, tuleks algatada selle võrgustikust väljaarvamise menetlus. Sellise menetluse algatamise ettepaneku võivad teha ka maaomanikud.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Keskkonnaõiguse ühendused vaidlustasid EL energiataristu projektide nimekirja Euroopa Kohtus

4. aprillil esitas üle-euroopaline keskkonnaõiguse ühenduste võrgustik Justice&Environment (J&E) Euroopa Kohtule kaebuse, milles taotleb Euroopa Komisjoni määruse nr 1391/2013 tühistamist. Vaidlustatud määrusega kehtestati üle-euroopaline energiavaldkonna prioriteetsete energiataristu projektide (nn PCIde) nimekiri, kuhu kuuluvad erinevad gaasiterminalid, elektriühendused jms projektid. Neile projektidele on võimalik taotleda EL-kaasrahastust, liikmesriigid peaksid projektidega seotud planeeringud ja load väljastama võimalikult kiiresti. J&E leiab, et otsus on õigusvastane, kuna selle ettevalmistamisel rikuti oluliselt avalikkuse kaasamise reegleid.

Kaebuse esitajad leiavad, et avalikkus sai projektide valikuprotsessis osaleda liiga hilja ja vaid formaalselt

J&E  pöördus määruse nr 1391/2013 vastuvõtmise järel esmalt vaidega (request for internal review) Euroopa Komisjoni poole, leides, et viimane on rikkunud nn Aarhusi konventsiooni ning seda EL asutuste jaoks täpsustavat EL määrust nr 1367/2006 (nn Aarhusi-määrust). Vastavalt nendele õigusaktidele tuleks avalikkust kaasata olulist keskkonnamõju omavate kavade ja programmide koostamisse tõhusalt ja võimalikult varajases etapis. Avalikkuse kaasamine varajases etapis on selliste otsuste puhul vajalik selleks, et valik saaks hästi ja põhjalikult läbi kaalutud. J&E hinnangul see antud juhul nii ei olnud, kuna avalikkus sai osaleda alles otsustusprotsessi hilistes etappides ning ka siis oli avalikustamine pigem formaalne.

Euroopa Komisjon jättis vaide rahuldamata, kuna Komisjoni hinnangul ei ole määruse näol tegemist ei haldusaktiga ega keskkonnavaldkonda puudutava otsusega. J&E leidis, et selline lähenemine ei ole kooskõlas ei Aarhusi konventsiooni ega selle rakenduspraktikaga Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee ning Euroopa Kohtu poolt. Seetõttu pöörduski organisatsioon järgmise sammuna Euroopa kohtusse.

J&E pressiteade kaebuse esitamise kohta

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

KMH direktiivi uus versioon võeti vastu

Euroopa Nõukogu teatas 14. aprillil uue EL keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi vastuvõtmisest. Sellega on lõppenud viis aastat kestnud protsess KMH süsteemi edasiarendamiseks ja täpsustamiseks.

Hinnang senise süsteemi toimimisele anti Komisjoni poolt 2009. aastal, 2010. a toimus avalik konsultatsioon ning 2012. a oktoobris avalikustati eelnõu esimene versioon, millest kirjutasime põhjalikumalt ka tollases uudiskirjas.

Millised muudatused uue direktiivi lõppversioon endaga kaasa toob, sellest kirjutame pikemalt järgmises uudiskirjas.

Euroopa Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

KLIIMAMUUTUS

Kliimateadlased: kliimamuutuse vastane võitlus ei ole koostöö korral ülemäära kulukas

31. märtsil avalikustas ÜRO egiidi all tegutsev rahvusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) raporti, milles kirjeldatakse nii kliimamuutustega kaasnevaid ohtusid kui võimalikke meetmeid nende ärahoidmiseks või leevendamiseks. Raporti näol on tegemist kõige uuema ja põhjalikuma uuringuga kliimamuutuste teemal, mille koostamisel osales üle 300 põhiautori 70st riigist, kes kaasasid töösse veel enam kui 400 kaasautorit.

Raporti kohaselt on aset leidev kliimamuutus selgelt inimtekkeline. Uuring toob välja inimgrupid, ettevõtted ning ökosüsteemid, mis on kliimamuutuse poolt kergesti haavatavad. Haavatavuse peamisteks põhjusteks on vähene ettevalmistus muutuvaks kliimaks ja selle tagajärgedeks ning varade ja inimeste paiknemine ohupiirkonnas. Selleks, et kliimamuutusega kaasnevaid kahjusid vähendada, on vaja võtta meetmeid nii kohanemiseks kui kliimamuutuse kontrolli all hoidmiseks. Kliimamuutuste vastane võitlus (nt kasvuhoonegaaside heite vähendamine) on teadlaste sõnul jätkuvalt oluline, sest kohanemise meetmetega üksi olulisi kahjusid ära hoida ei ole võimalik.

Rahvusvahelise kliimamuutuse alase koostöö võimalikkusest saab aimu juunis Bonnis toimuval kohtuimsel

Selleks, et üleilmne kliima ei soojeneks enam kui 2 kraadi, ei tohi kasvuhoonegaaside heide 2030. aastaks ületada praegust taset. See tähendab, et nt elektritootmise valdkonnas tuleb madala süsinikuheitega allikate (nt tuule-, päikese ja tuumaenergia) osakaalu suurendada kolm kuni neli korda, mis omakorda eeldab muudatusi toetussüsteemides ja maksudes. Kliimamuutuse vastaste meetmete võtmine ei ole seejuures majanduslikult üle jõu käivaks – teadlaste hinnangul oleks selle hinnaks parimal juhul vaid 0,06% ülemaailmsest majanduse kogutoodangust. See stsenaarium eeldab samas kõigi maailma riikide koostööd ning jõulisemat tegevust just nende riikide poolt, kelle heited võiksid uute meetmeteta kõige enam suureneda. Kas teadlaste hinnangul odavaim stsenaarium ka poliitiliselt võimalik on, saab selgemaks juunis Bonnis toimuval konverentsil, kus esmakordselt kohtub uut rahvusvahelist lepet koostav kontaktrühm.

IPCC pressiteade uue raporti kohta (pdf, ingl k)

Raporti kokkuvõte (pdf, ingl k)

Raporti temaatiline veebileht (ingl k)

Muudatused EL lennunduse saastekvootide osas kiideti heaks

3. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks EL Nõukoguga saavutatud mitteametliku kokkuleppe, mille järgi hõlmaks EL heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) kuni aastani 2017 vaid EL-siseseid lende ning seejärel ka kõiki muid lende, mis algavad ja lõppevad ELis. Nõukogu andis oma ametliku heakskiidu 14. aprillil. Kajastasime mitteametlikku kokkulepet KÕKi 2014. a märtsikuu uudiskirjas koos lühiülevaatega senisest protsessist. Lennundussektori heidete reguleerimine on vaidlusi tekitanud alates 2012. aastast, mil lennutegevus EU ETS süsteemi lisati.

Parlamendi keskkonnakomitee oli kokkuleppele vastu, kuna pidas seda EL kliimapoliitika seisukohalt ebapiisavaks

Euroopa Parlamendi üldkogu kiitis muudatused heaks vaatamata sellele, et Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee eelnõud heaks ei kiitnud. Keskkonnakomitee ei nõustunud EL Nõukoguga peetud läbirääkimiste tulemusena tehtud muudatustega, mille kohaselt arvati EU ETSist 2017. aastani välja EList kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt ELi saabuvate lendude heitkogused. Keskkonnakomitee liikmete hinnangul ei panustaks lennundussektori heidete reguleerimine sellisel kujul piisavalt EL kliimapoliitika elluviimisesse.

Muudatused jõustuvad pärast nende avalikustamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Nõukogu pressiteade eelnõu heakskiitmise kohta (pdf, ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade eelnõu heakskiitmise kohta (ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade keskkonnakomitee poolt mitteametliku kokkuleppe heakskiitmata jätmise kohta (ingl k)

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus (EL) nr 253/2014, 26. veebruar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 510/2011, et määrata kindlaks meetodid uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega muudeti määrust, millega on kehtestatakse tehnilised üksikasjad, selleks, et vähendada 2020. aastaks kaubikute jt väikeste tarbesõidukite CO2-heitetase 147 grammini CO2 /km.

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus (EL) nr 333/2014, 11. märts 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega muudeti määrust, millega on kehtestatakse tehnilised üksikasjad, selleks, et vähendada 2020. aastaks sõiduautode CO2-heitetase 95 grammini CO2 /km.

ENERGEETIKA

Euroopa Kohus: energiamärgistuse esitamise kohustus sõltub toote turustamise ajast (C-319/13)

3. aprillil tegi Euroopa Kohus otsuse vaidluses seoses kodutehnika müüjate kohustusega lisada teleritele nende energiatarvet tutvustav märgis. Vaidluse algatajaks oli Saksamaal tegutsev kodutehnika müüja, kes leidis, et tema konkurent rikkus EL õigusest tulenevaid norme. Rikkumine seisnes kaebaja arvates selles, et konkureeriv kauplus ei lisanud pärast 30. novembrit 2011. a kõikidele müüdavatele teleritele energiamärgist. See oli aga kuupäevaks, millest alates tuli energiamärgiseid vastavalt EL direktiivile 2010/30/EL kasutama asuda.

Euroopa Kohus asus vaidluses seisukohale, et EL õiguse kohaselt peab alates 30. novembrist 2011. a kinnitama energiamärgised kõigile teleritele, mis tehakse turul kättesaadavaks, st saadetakse tootja poolt turustusahelasse. Teleritele, mis on tootja poolt varem hulgi- või jaemüüjatele saadetud, EL direktiivi 2010/30/EL kohaseid energiamärgiseid aga kinnitama ei pea. Kohtu hinnangul oleks selline nõue ebaproportsionaalne, eriti keskmise ja väikese suurusega ettevõtetele.

Antud juhul puudutas vaidlus vaid telereid, samas on kohtu järeldused kohaldatavad ka kõigile teistele toodetele, millele EL õiguse kohaselt energiamärgiseid kinnitada tuleb (nt elektripliidid, külmikud).

Euroopa Kohtu otsus asjas C-319/13

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Liidu Teatajas avaldati sõidukite müra vähendamist puudutav EL määrus

21. märtsil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL määrus (EL) nr 3/2014, millega muudetakse rangemaks mootorsõidukite müratasemele kehtestatud normid. Muudatuste peamiseks ajendiks oli soov kaitsta inimeste tervist müra kahjuliku mõju eest. Lisaks müratasemete rangemaks muutmisele nõuab uus määrus müratasemeid näitava märgistussüsteemi loomist, mis annaks tarbijatele teavet sõiduki tekitatava müra kohta, ning hübriid- ja elektriautodele helihoiatussüsteemi paigaldamist (nende märgatavaks muutmiseks). Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a detsembrikuu uudiskirjas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu mitteametliku kokkuleppe saavutamisel.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

EL määrus (EL) nr 3/2014 mootorsõidukite müratasemete kohta (pdf)

Eesti valitsus peab laevade õhusaastenorme majanduslikult koormavaks

Vabariigi Valitsus võttis 27. märtsil vastu MARPOLi VI lisa muudatused, mis muudavad rangemaks laevakütuse väävlisisalduse nõuded. MARPOL on 1973. a vastu võetud rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatava merereostuse vältimiseks, Eesti liitus sellega 1992. aastal, kõnealuse lisaga VI 2007. aastal.

Eesti valitsus soovis varem edasi lükata uute väävlinormide jõustumist ning soovib hetkel sama lämmastikuheite osas

MARPOLi lisa VI reguleerib laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reegleid. Muudatused võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastava komitee poolt vastu juba 2008. aastal, ent Eesti on nende jõustumise seni edasi lükanud, tuues põhjuseks vajaduse hinnata kõigepealt laevakütuse väävlisisalduse piirnormide kehtestamise majanduslikku mõju. Valitsuse hinnangul on see Eesti erihuvi tänaseks lõppenud, kuna nüüdseks reguleeritakse laevakütuse väävlisisaldust juba EL direktiiviga 2012/33/EL.

Samas jätkab Eesti ettevaatlikku lähenemist laevade uutele õhusaastenormidele. 20. märtsi istungil otsustas Vabariigi Valitsus, et soovib ka IMO uue ettepaneku, rakendada alates 2016. aastast uusi lämmastikuheite norme, edasilükkamist 5 aasta võrra. Euroopa Komisjon on pakkunud välja EL ühisseisukoha, mille kohaselt EL ei peaks normide rakendamise edasilükkamisega nõus olema. Eesti seisukoht seevastu on, et uute lämmastikuheite normide kohaldamine 2016. aastast oleks valitsuse hinnangul ehitatavatele laevade suhtes liiga koormav.

Vabariigi Valitsuse 27.03.14 korralduse tekst Riigi Teatajas

Vabariigi Valitsuse 20.03.14 istungi kommenteeritud päevakord (p 22)

Info MARPOLi kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Euroopa Komisjoni direktiiv 2014/43/EL, 18. märts 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta) I, II ja III lisa

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud direktiiviga muudetakse traktorite heitenorme sätestavat direktiivi selliselt, et see oleks kooskõlas heidete vähendamise meetmeid käsitleva EL direktiivi 97/68/EÜ muudatustega.

Keskkonnaministri 25.03.2014. a määrus nr 8 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“

Riigi Teatajas avaldatud määrusega uuendatakse ja täpsustatakse ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste määramise metoodikat. Kajastasime muudatuste sisu eelnõuna lähemalt KÕKi 2014. a märtsikuu uudiskirjas. 

LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjon kaebab Kreeka kohtusse, sest Natura alal ei ole merekilpkonnade kaitse piisavalt tagatud

Euroopa Komisjon teatas 28. märtsil, et kaebab Kreeka Euroopa Kohtusse, põhjuseks ohustatud merekilpkonnade vähene kaitsmine. Konkreetne juhtum puudutab arendustegevust Kyparissia lahes Peloponnesose poolsaare lääneosas, mis on üks teatud liiki merikilpkonnade (caretta caretta) jaoks üks olulisemaid munemispaiku. Tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga, ometi on seal antud hulgaliselt lube arendus- ja ehitustegevuseks, mis on ohustatud kilpkonnadele negatiivselt mõjunud.

Natura võrgustiku alade ebapiisav kaitse võib riikidele kaasa tuua vaidluse Euroopa Kohtus ja trahvid

Komisjon alustas rikkumismenetlust juba 2011. a oktoobris, mil Kreekale saadeti esimene formaalne teatis, millele aasta hiljem järgnes põhjendatud arvamus rikkumise kohta. Kreeka võttis vastu tegevuskava selle ohustatud liigi kaitseks, selle rakendamiseks erilisi edusamme ei ole tehtud ning  ehitustööd alal on jätkunud.

Juhtum näitab veelkord, et kui liikmesriik ei kaitse Natura võrgustiku ala piisavalt ning lubab sellisel alal kaitstavat liiki kahjustavat tegevust, võib tulemuseks olla Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ning kohtuvaidlus. Liikmesriigi kohtussekaebamine on EL rikkumismenetluse viimane samm, mis võib liikmesriigi jaoks lõppeda ulatuslike trahvidega.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Kohtu pressiteade (pdf, ingl k)

Eelnõudega muudetaks taimede kaitsekategooriaid

Eelnõude Infosüsteemis avaldati 14. aprillil määruste eelnõud, millega muudetaks mõningate katteseemnetaimede ja sammaltaimede kaitsestaatust. Mõned liigid viidaks eelnõuga madalama kaitsestaatusega kategooriasse  (nt sile kardhein II kategooriast III kategooriasse). Teiste liikide puhul aga tõstetaks nende kaitsestaatust (nt emaputk oleks eelnõu kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluv taim praeguse III kategooria asemel). Muudatuste aluseks on Eesti Maaülikooli ettepanek „Eesti kaitsealuste taimeliikide kaitsekategooriate muutmise vajadusest“.

Lisaks taimi puudutavatele muudatustele võetaks ühe eelnõuga kaitse alla pügmee-nahkhiir. Seda nahkhiireliiki eristatakse kääbus-nahkhiirest alates 1990. aastatest ning liigi esinemine Eestis registreeriti esmakordselt alles 2000. aastal. Sarnaselt teistele nahkhiireliikidele omistatakse pügmee-nahkhiirele II kaitsekategooria.

Liigi kaitsekategooriast sõltuvad erinevad looduskaitselised piirangud, nt see, kui suur osa vastava liigi esindajate elupaikadest tuleb kaitse alla võtta.

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmise eelnõu jm materjalid

Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ muutmise eelnõu jm materjalid

VESI

Jõustusid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatused 

Riigikogu poolt 13. märtsil vastu võetud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse muudatused on juba ka Riigi Teatajas avalikustatud ning jõustunud. Muudatused puudutavad peaasjalikult vee-ettevõtja määramise korda, vt ka varasemaid uudiseid.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse muudatused Riigi Teatajas

MAAPÕU

Riigikontroll: riik ei ole vähendanud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju

Riigikontroll avalikustas märtsis uue auditiaruande „Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel“, milles uuris, kas põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas seatud eesmärgid – vähendada põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõju ja suurendada nende efektiivsust – on saavutatud. Auditis tuuakse selgitusena välja, et põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju on suurem kui ühelgi teisel tööstusharul Eestis – põlevkivisektori õhusaaste moodustab üle 70% Eesti õhuheitmetest ning põlevkivijäätmed moodustavad umbes 70% tava- ja 82% ohtlikest jäätmetest. Samuti kasutatakse põlevkivi tootmisel ja kasutamisel suurel hulgal põhjavett ning rikutakse nii põhjavee kui pinnavee kvaliteeti. Samal ajal on põlevkivisektori panus Eesti SKT-sse vaid 4%.

Riigikontroll: põlevikiviga seotud keskkonnatasud ei ole piisavad, et muuta ettevõtjate käitumist

Riigikontroll leiab, et täidetud ei ole ei eesmärki kaevandada ja kasutada põlevkivi efektiivsemalt, ega ka eesmärki vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju. Põlevkivi kaevandamisel on jätkuvalt suured kaod (karjäärides 11%, allmaakaevandustes 28%). Põlevkivi kasutamise arengukavas ei ole määratud ühtki tegevust, millega keskkonnamõju vähendada. Põlevkivi keskkonnatasud on nii madalad, et need ei motiveeri ettevõtjaid kahju vältima või vähendama – tasusid on aastate jooksul küll suurendatud, ent see on riigikontrolli hinnangul olnud pigem aritmeetiline. Seni ei ole välja selgitatud, kui suur kahju põlekivi kaevandamise tootmise ja kasutamisega üldse kaasneb – nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslike mõjude tõttu. Seetõttu ei ole ka teada, kui palju oleks vaja raha mõjude leevendamiseks ja kahjude likvideerimiseks.

Lisaks tuuakse Riigikontrolli auditis välja, et ka järelevalve põlevkivi kaevandamise üle on olnud puudulik. Põlevkivikaevandustes ei ole tehtud kontrollmõõdistusi, mis tähendab, et riik on aastakümneid usaldanud vaid põlevkivi kaevandajate deklareeritud andmeid.

Allikas: Riigikontroll

Riigikontrolli audit „Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel“

JÄÄTMED

Euroopa Parlamendi saadikud soovivad õhukeste kilekottide vastu rangemate meetmete võtmist

16. aprillil kiitis Euroopa Parlamendi täiskogu vastu eelnõu, mis nõuaks õhukeste kilekottide kasutuse olulist vähendamist. Parlamendi poolt heakskiidetud eelnõu on tunduvalt ambitsioonikam Komisjoni esialgsest plaanist, mida tutvustasime 2013. a novembri uudiskirjas.

Euroopa Komisjoni algne eelnõu oleks liikmesriikidele seadnud vaid üldised eesmärgid ning andnud neile palju vabadust meetmete valikul. Parlament seevastu seadis eelnõus liikmesriikidele siduvaks eesmärgiks vähendada 2017. aastaks õhukeste kilekottide tarbimist poole võrra ning 2019. aastaks 80% võrra. Euroopa Parlament sooviks sätestada ka meetmed, mille vahel liikmesriigid valima peavad. Nende hulka kuuluvad maksustamine, müügipiirangud või koguni kilekottide kasutamise keeld.

Heakskiidetud eelnõu üle EL Nõukoguga läbirääkimiste pidamine jääb juba järgmise parlamendikoosseisu ülesandeks.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Riigi Teatajas avaldati muudatused elektri- ja elektroonikaromude kogumise regulatsioonis

8. aprillil avaldati Riigi Teatajas elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumist puudutava Vabariigi Valitsuse määruse muudatused. Muudatuste peamiseks ajendiks oli EL direktiivi 2012/19/EL (uus elektroonikaromu direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse. Muudatustega sätestati tootjatele elektroonikaromude kogumise määrad ning muudeti kasutajate jaoks lihtsamaks väikeste elektroonikaromude (nt MP3 mängijad, mobiiltelefonid, laste mänguasjad, säästupirnid, pardlid jne) äraandmine. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a oktoobrikuu uudiskirjas, kui eelnõu oli kooskõlastusringil Eelnõude Infosüsteemis.

Pärast kooskõlastusringi on määruse sisu mõnevõrra muudetud. Kui eelnõu algne versioon nägi ette, et  turustaja on kohustatud oma müügikohas vastu võtma nn väikese elektroonikaromu, kui müügikoha müügipind on vähemalt 200 m2, siis vastu võetud muudatuste kohaselt kohaldub nõue üksnes 400 m2 müügipinnaga turustajatele. Selline oli ka direktiivis sätestatud miinimumnõue. Suured elektroonikapoed peavad hakkama vastu võtma kõiki väikeseid elektroonikaromusid, sõltumata sellest, kas klient soovib uut analoogset toodet osta või mitte. Seni oli poodidel kohustus romusid vastu võtta vaid uue samalaadse seadme ostmisel, suurte elektri- ja elektroonikaseadmete ja väiksemate poodide osas jääb see reegel kehtima.

Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” muudatused Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

OHTLIKUD AINED

EL piirab kroomi ühendite kasutamist nahatoodetes

Euroopa Liidu Teatajas avaldati 26. märtsil Euroopa Komisjoni määrus nr 301/2014, millega piiratakse kuuevalentse kroomi sisaldust nahktoodetes ja nahkosi sisaldavates toodetes. Määruse kohaselt ei tohi tootjad alates 1. maist 2015. a turule viia nahktooteid ja nahkosi sisaldavaid tooteid, mis puutuvad kokku nahaga ning mis sisaldavad enam kui 3 mg kuuevalentse kroomi osakesi enam kui 3 mg/kg kohta. Määruse eesmärgiks on vältida ja vähendada juhtumeid, kus naha parkimisel selle vormipüsivuse ja vastupidavuse suurendamiseks kasutatavad kroomi ühendid põhjustavad toodete kasutajatel tugevaid allergilisi reaktsioone.

Lisaks sellele määrusele muudeti EL määruse nr 1907/2006 ehk nn REACH-määruse lisasid ka 28. märtsil avaldatud Euroopa Komisjoni määrusega nr 317/2014. Tegemist oli formaalsete muudatusega, mis olid vajalikud erinevate EL kemikaalialaste määruste ühtlustamiseks.

Euroopa Komisjoni määrus nr 301/2014 (pdf)

Euroopa Komisjoni määrus nr 317/2014 (pdf)

KALANDUS

Kalapüügieeskirjas muudatused suurendavad tuulehaugi püügikoormust

8. aprillil avaldati Riigi Teatajas kalapüügieeskirja muudatused, millega lubatakse edaspidi püüda tuulehaugi nakkevõrkudega. Muudatuste ajendiks on eelnõu seletuskirja kohaselt see, et tuulehaugi püüdmiseks sobilike kastmõrdadega ei saa kala praktikas sageli püüda, kuna selle käigus püütaks lisaks kinni teisi kalu, keda kas püügikvoodi varasema täitumise tõttu või muul põhjusel püüda ei tohiks.

Eelnõu seletuskirjast tulenevalt nähakse muudatustega ette täpsemad nõuded püügivahendile, selle paigutusele ja püügiperiood (mai-juuni), et vältida soovimatut teiste kalaliikide (eelkõige alamõõdulise koha ja ahvena) püüdmist.

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” muudatused Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Riigikogu menetleb kalapüügi kontrollisüsteemi täiustamist kalalaeva mootorite osas

18. märtsil võttis Riigikogu menetlusse kalapüügiseaduse muudatuste eelnõu (620 SE), mis puudutab kalapüügi kontrollisüsteemide täiustamist, kalapüügivõimaluste jaotamise täpsustamist ning kalapüügiga seotud andmete elektroonilist esitamist. Eelnõuga rakendataks EL määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse EL kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ning selle rakenduseeskirju sisaldavat  määrust (EL) nr 404/2011.

 Eeltoodud EL õigusaktidega kehtestati kalalaevade mootorite kontrollimise ja järelevalve meetmed ning sätestati kalalaevade peajõuseadmete sertifitseerimise nõue, mis tuleb nüüd ka Eesti õigusesse üle võtta. Eelnõu seletuskirjast tulenevalt on nõuded vajalikud, kuna suurema mootorivõimsusega kalalaevaga on võimalik ajaühikus rohkem kala püüda.

Kajastasime muudatuste sisu eelnõuna lähemalt KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjas seoses eelnõu esitamisega kooskõlastusringile. Seejärel on eelnõusse tehtud mõningaid täiendusi, nt kutseliseks kalapüügiks kasutatavate kalalaevade kohta esitatavate nõuete ja püügikorralduse, kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise ning püsiasustusega väikesaare püsielaniku ajaloolise püügiõiguse võõrandamise osas.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Kalapüügiseaduse muudatuste eelnõu 620 SE tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

JAHINDUS

Riigikohus selgitas metslooma abitu seisundi mõistet (3-1-1-16-14)

Riigikohus tegi 27. märtsil otsuse kohtuasjas nr  3-1-1-16-14, milles selgitas metslooma abitu seisundi mõistet. Kohtuasi puudutas Keskkonnainspektsiooni (KKI) otsust, millega karistati jahimeest kaheksa abitusse seisundisse sattunud metssea surmamise eest. Nii varem kehtinud kui ka 1. juunil 2013. a jõustunud jahiseaduse (JahiS) kohaselt on selline tegevus reeglina keelatud. KKI hinnangul seisnes metssigade abitu seisund selles, et jahitegevuse käigus olid loomad suunatud jääle, kust nad läbi vajusid ja selle tulemusena puudus neil põgenemisvõimalus. Metslooma abitu seisundi mõistet ei ole samas defineeritud õigusaktides ega selgitatud eelnõude seletuskirjades. Seetõttu oli vaidluse all küsimus, kas antud juhul oli tegemist keelatud viisil jahipidamisega.

Riigikohus: abitus seisundis on loom, kes peab võitlema samaaegselt mitme ebasoodsa välise mõjuriga

Riigikohus sedastas, et abitu seisundi all tuleb eelkõige silmas pidada olukorda, kui uluk on inimese (jahimehe) poolt välja toodud talle liigiomaselt loomulikust elukeskkonnast ja ta peab võitlema samaaegselt mitme ebasoodsa välise mõjuriga. Riigikohtu sõnul võib uluki abitule seisundile viidata ka asjaolu, kui lühikese aja jooksul surmatakse ühe isiku poolt samas kohas mitmeid loomi. Kohus ei nõustunud samas maakohtu seisukohaga, et uluk on relvaga jahti pidava inimese suhtes alati abitus seisundis ning JahiS § 40 lg 2 p 9 puhul võis seadusandja silmas pidada üksnes juhtumeid, kui kütitakse haigeid või vanematest sõltuvaid noorloomi. Riigikohtu hinnangul on seadusandja noorloomade kaitset reguleerinud nt jahikeelu aegade kehtestamisega ning haigete loomade küttimine võib olla metsa sanitaarseisundi tagamisteks teatud juhtudel isegi vajalik.

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-1-1-16-14

Keskkonnaministri 1. aprilli 2014. a määrus nr 9 “Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri”

Riigi Teatajas avaldatud määrus reguleerib kitsede, põtrade, metssigade ja punahirvede poolt põllumajanduskultuuridele ja okaspuudele tekitatava kahju hüvitamist kahel juhul. Need on juhud, kui jahipiirkonna kasutaja ja maaomanik ei ole sõlminud kinnisasja jahindusliku kasutamise kokkulepet või jahipidamine on looduskaitselistel vm põhjustel keelatud.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Linnade ja valdade päevadel arutati KOVide keskkonnaalaseid ülesandeid ja väljakutseid

26. ja 27. märtsil toimusid Tallinnas juba traditsiooniliseks muutunud linnade ja valdade päevad. Suurüritusel oli sarnaselt eelmise aastaga üheks teemavaldkonnaks keskkond ning sellega seotud KOVide ülesanded.

Ürituse kordaminekuks aitasime ka KÕKi poolt oma nõu ja jõuga kaasa. Kolmapäeval modereeris juhatuse liige Siim Vahtrus keskkonnajärelevalve ja jäätmemajanduse teemalisi ettekandeid ja arutelusid. Teine KÕKi juhatuse liige, Kärt Vaarmari oli raportööriks nii kolmapäeval kui ka neljapäeval, mil keskenduti eelkõige keskkonnakasutuse maksustamise teemale ning veemajandusele.

Loe edasi »

Kodanikuühendused: Maapõueseaduse eelnõu vajab põhjalikku arutelu

 Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK), Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) sedastasid sel nädalal keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises, et märtsi alguses avalikustatud uus maapõueseaduse eelnõu vajab täiendamist ning põhjalikku arutelu. Tegu on oluliste muudatustega senises korras, mida ei ole avalikkusega läbi arutatud, seetõttu valitsusele kinnitamiseks seda kindlasti veel esitada ei tohi. 

Loe edasi »

Kohus: kaevandamislubade otsustamisel on võrdselt tähtsad nii keskkonnakaitse kui varustuskindlus

 Tallinna Ringkonnakohus leidis märtsi lõpus tehtud otsuses, et Vabariigi Valitsuse kehtestud Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 ei ole õigusvastane. Samas möönis kohus, et arengukavast ei saa järeldada, nagu peaks kaevandamine olema igas olukorras prevaleeriv huvi, vaid arvesse tuleb võtta ka keskkonnakaitset. 

Loe edasi »

Kodanikeühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

 Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.  

Loe edasi »

Siim Vahtrus tutvustab ajakirjas „Eesti Mets“ raiereeglite muutuseid ja tagamaid

Hiljuti ilmunud ajakirja „Eesti Mets“ 2014. a kevade numbris tutvustab Siim Vahtrus KÕKi eelmisel aastal valminud õigusliku analüüsi „Metsa majandamise piirangud“ tulemusi. Artikkel keskendub praktikas väga olulistele puidu hankimise eesmärgil tehtavate raiete piirangutele. Kirjutises antakse ülevaade lage-, turbe ja valikraie reeglite muutumisest viimase 15 aasta vältel ning nende tagamaadest.

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee