Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Uue planeerimisseaduse eelnõu jõudis Riigikokku

Riigikogu võttis 13. jaanuaril menetlusse planeerimisseaduse eelnõu (571 SE). Tegemist on osaga juba 2008. a alanud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise protsessist, mille raames on nüüdseks jõudnud Riigikogu menetlusse ka uue ehitusseadustiku eelnõu (555 SE), samuti mõlema uue seaduse rakendusseadus (572 SE). Käesolevas uudises anname omalt poolt ülevaate olulisematest muudatustest planeerimisseaduses.

Loe lähemalt


Riigikogu menetleb uut ehitusseadustikku

Riigikogu võttis möödunud aasta 10. detsembril menetlusse uue ehitusseadustiku eelnõu (555 SE). Eelnõu kujutab endast senise ehitusõiguse põhjaliku reformi. Käesolevas uudiskirjas antav ülevaade keskendub olulisematele muudatustele nn üldosas, ehk kõiki hooneid ja rajatisi puudutavates sätetes.

Loe lähemalt


Euroopa Komisjon esitles meetmepaketti õhusaaste vähendamiseks

18. detsembril avalikustas Euroopa Komisjon uue õhusaaste vähendamise meetmepaketi eelnõu. Eelnõu eesmärk on parandada õhukvaliteeti Euroopas ning vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale. Peamiseks õhukvaliteedi parandamise mehhanismiks on tööstusest, liiklusest, elektrijaamadest ja põllumajandusest pärit kahjuliku heite vähendamine. Paketi tuumikuks on uus õhupoliitika strateegia ning kaks EL direktiivi –saasteainete heite ülemmäärade ja keskmise (1-50 MW) võimsusega põletusseadmete heidete kohta.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus selgitas ettevõtete poolt keskkonnateabe andmise kohustust (C-279/12)

Euroopa Kohus tegi 19. detsembril 2013. a otsuse asjas C-279/12, milles selgitas avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete kohustust anda isikutele keskkonnaalast teavet. Eelotsusetaotlusega oli Euroopa Kohtu poole pöördunud Suurbritannia kohus, kes lahendas vaidlust selle üle, kas Inglismaal ja Walesis tegutsevad vee- ja kanalisatsiooniettevõtted on kohustatud andma isikutele keskkonnaalast teavet, nt liigveeheite ja kanalisatsiooni võimsuse kohta. Vaidluse tuumaks oli, kas sellised ettevõtted on teabe andmiseks kohustatud riigiasutusteks EL direktiivi 2003/4/EÜ (nn keskkonnainfo direktiivi) tähenduses.

Ettevõtjate kohustused keskkonnainfo andmisel sõltuvad sellest, kas nad täidavad ise haldusülesandeid või on nad vaid avalike teenuste pakkujateks

Euroopa Kohus leidis, et sellised ettevõtted võivad olla käsitletavad kas „avalikke haldusülesandeid“ täitvate isikutena või keskkonnaga seotud avalike teenuseid osutavate, riigi kontrollile alluvate isikutena ((EL direktiivi 2003/4/EÜ art 2 lg 2 p b) või p c) tähenduses). Ettevõtjad on avalikke haldusülesandeid täitvateks juhul, kui neile on siseriikliku õigusaktide alusel antud märksa laiemad volitused kui tavapärastele eraõiguslikele isikutele (nt õigus anda üksikisikute suhtes haldusakte). Juhul, kui nad sellele kriteeriumile ei vasta, võivad nad olla siiski „riigiasutusteks“ EL direktiivi tähenduses, kui nende üle teostatakse riiklikku kontrolli. Viimane tähendab seda, et riigiasutustel on võimalik oluliselt mõjutada ettevõtjate tegevust. Euroopa Kohtu hinnangul võib see seisneda näiteks selles, et riik on kehtestanud täpsed reeglid, kuidas teenust osutada ning järelevalve korra, mis annab õiguse vajadusel teha ettevõtjatele ettekirjutusi ja trahve.

Eristus on oluline, kuna Euroopa Kohtu hinnangul sõltub sellest keskkonnaalase teabe andmise kohustuse ulatus. Avalikke haldusülesandeid osutavad isikud peavad andma huvilistele juurdepääsu kogu nende valduses olevale keskkonnateabele. Avalikke teenuseid osutavad, riigi kontrollile allutatud ettevõtted ei pea seevastu andma keskkonnateavet, mis ei ole seotud nende poolt osutatava teenusega. Lahendis toodud järeldused on olulised ka Eesti jaoks, selgitades kriteeriume, mille alusel otsustada, kas ja millises ulatuses peavad siinsed jäätmekäitlus-, kanalisatsiooni- ja veeteenuseid pakkuvad ettevõtted isikutele keskkonnainfot andma.

Euroopa Kohtu otsus asjas C-279/12


EL Üldkohus: ärihuvi ei välista keskkonnaheidetega seotud teabe avalikustamist (T-545/11)

2013. a oktoobris tegi EL Üldkohus otsuse kohtuasjas T-545/11, milles käsitles juurdepääsu keskkonda vabanevate heidetega seotud dokumentidele. Kohtule esitasid kaebuse Greenpeace’i ja Pestitsiidide Euroopa Tegevusvõrgustik (PAN), vaidlustades Euroopa Komisjoni tegevust. Viimane keelas juurdepääsu dokumentidele, mis puudutasid taimekaitsevahendites kasutatava toimeaine glüfosaadi turustamise lubamist (nt juurdepääs dokumentidele aine ohtlikkuse testimise kohta).

Euroopa Komisjon keeldus teavet avalikustamast, tuginedes EL määruse (EÜ) nr 1049/2001 (avalikkuse juurdepääs EL asutuste dokumentidele) artikkel 4 lõikele 2. Sätte kohaselt võib teabe avalikustamisest keelduda juriidilise või füüsilise isiku ärihuvide kaitsmiseks, va ülekaalukate avalike huvide korral. Komisjoni hinnangul on see säte üldiseks erandiks, mis välistab EL määruse (EÜ) nr 1367/2006 (mis käsitleb juurdepääsu keskkonnainfole) kohaldamise. EL Üldkohus Komisjoni seisukohaga ei nõustunud, rõhutades, et EL määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikkel 6 lõige 1 loob eelduse, et keskkonnaheidetega seotud informatsiooni avalikustamiseks esinevad ülekaalukad avalikud huvid. Selline teave tuleb avalikustada isegi siis, kui avalikustamine võib kahjustada ärihuvide kaitset. Kohus leidis, et kuna taimekaitsevahendit viiakse selle kasutamisel pritsimise teel õhku, on tegemist teabega, mis on piisavalt otseselt seotud heitega keskkonda.

Otsusel võib olla oluline mõju keskkonnainfo kättesaadavusele ka teistes valdkondades (nt EL GMO õigusaktide, biotsiidide määruses või REACH-määruse kohaldamisalas).

Allikas: EEL uudiskiri

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T-545/11

EEL uudiskiri (ingl k)




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

KMH direktiivi muudatuste osas põhimõtteline kokkulepe saavutatud

20. detsembril teatas EL Nõukogu, et selle alaliste esindajate komitee on jõudnud Euroopa Parlamendiga kompromissile keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi 2011/92/EL muudatuste osas. KMH direktiiv reguleerib EL tasandil seda, kuidas peab toimuma olulise keskkonnamõjuga arendusprojektide, nt suuremate prügilate, torujuhtmete, raudteede, veehoidlate, põletusseadmete jms keskkonnamõju hindamine ning sellesse avalikkuse kaasamine. Direktiivi muutmine algatati Komisjoni poolt 2012. aastal eesmärgiga muuta senine süsteem (mis on oluliste muutusteta kehtinud juba alates 1985. aastast) tõhusamaks. Senise protsessi kohta vt varasemate uudiskirjade uudiseid:

EL institutsioonide ja liikmesriikide läbirääkimiste tulemusena ei saa KMH direktiivi uus versioon küll nii karm kui Komisjoni algses plaanis ette nähtud, ent seda muudetakse siiski oluliselt

Kogu 2013. a detsembrikuu jooksul toimusid eelnõu täpsema sisu osas tulised läbirääkimised läbi nn trialoogi – Euroopa Komisjoni, Parlamendi ning EL Nõukogu alaliste esindajate komitee vahel. Vaidlusküsimusi oli hulgaliselt, olulisemana võib välja tuua, et kokkuleppe tulemusena ei muutu KMH kildagaasiprojektidele kohustuslikuks (nagu soovis Parlament). Samas tuleb projektide mõju hindamise tulemusena edaspidi selgemalt arvestada nende kumulatiivset mõju. Selle eesmärgiks on vältida olukorda, kus suurprojektid nö tükeldatakse väiksemateks osadeks, millest igaühe mõju eraldi käsitletuna oleks väiksem. Direktiivi lisatakse ka rangemad karistused KMH nõuete rikkumise puhuks jpm.

Kokkuvõttes ei tee kokkulepitud muudatused KMH nõudeid küll nii suurel määral rangemaks nagu on lootnud Parlament, Komisjon ja suured valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, ent olemasolevate nõuetega võrreldes muudetaks seda olulisel määral. Põhimõttelise kokkuleppe saavutamine ei tähenda siiski veel muudatuste jõustumist; selleks tuleb eelnõu Euroopa Parlamendi ning EL Nõukogu poolt veel ametlikult vastu võtta.

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)




ÖKOMÄRGIS

Muudatused EL ökomärgise kriteeriumites ja ökodisaininõuetes 

2013. a detsembris avaldati Euroopa Liidu Teatajas otsused, millega pikendati seepide, šampoonide ja juuksepalsamite ökomärgise andmise nõuete kehtivust ning seati uued ökomärgise nõuded koopiamasinatele ja printeritele. Sel kuul kehtestati aga elektrimootorite ökodisaini nõuete muudatused.

EL otsusega nr 2013/793/EL pikendati seniste ökomärgise omistamise kriteeriumite ning vastavate hindamis- ja kontrollinõuete kehtivust seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele kuni 31. detsembrini 2014. a.

EL otsusega nr 2013/806/EL kehtestati tingimused EL ökomärgise omistamiseks kodudes ja büroodes kasutatavatele kujutise reprodutseerimise seadmetele (nt printer, koopiamasin).

EL määrusega (EL) nr 4/2014 muudeti elektrimootorite nimistut, millele kehtestatakse ökodisaini nõuded. Tegemist on nõuetega, millele mootorid peavad edaspidi vastama, et neid saaks ELis turustada. Peaasjalikult puudutavad muudatused nõuetele vastama pidavate mootorite nimistu laiendamist, raskemates tööoludes (nt kõrgemal) kasutatavatele elektrimootoritele.




KLIIMAMUUTUS

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele F-gaaside heite vähendamise määruse osas

18. detsembril 2013. a jõudsid EL Nõukogu ja Euroopa Parlament põhimõttelisele kokkuleppele uue EL määruse eelnõu osas, millega plaanitakse vähendada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) heidet praeguse tasemega võrreldes 2030. aastaks 2/3 võrra. F-gaasid on osoonikihti kahandavate ainete asendajad – need ei kahanda osoonikihti, ent nende globaalse soojenemise potentsiaal on väga suur. Selliseid gaase kasutatakse näiteks tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites.

Ühe olulisema muudatusena kavatsetakse keelata F-gaaside kasutamine teatud uutes seadmetes (nt kodustes külmikutes), kus F-gaasidele on juba praegu olemas kliimasõbralikumad asendusained. Teiseks kavatsetakse alates 2015. aastast piirata kõige suurema F-gaaside rühma – fluorosüsivesinike (HFC-d) – koguhulka, mida ELis võib müüa, ning vähendada seda 2030. aastaks 1/5-ni praeguse müügimahuga võrreldes. Kuigi põhisisus on eelnõu jäänud selliseks, nagu see Euroopa Komisjoni poolt 2012. a novembrikuus välja pakuti, on sellesse tehtud mõningaid muudatusi. Näiteks on täiendatud keelustatavate seadmete ja toodete nimistut (nt on sellesse lisatud HFC-sid sisaldavad aerosoolid ja vahud) ning muudetud uute nõuete rakendamise tähtaegu.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu poolt ametlikult heaks kiita. Parlamendi täiskogu arutab eelnõud eelduslikult 2014. a esimeses pooles.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)


Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu otsus nr 1359/2013/EL, 17. detsember 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamist käsitlevate sätete täpsustamiseks

Euroopa Liidu teatajas avaldati otsus, mis volitab Euroopa Komisjoni teatud hulga EL kvooditurul kaubeldavate CO2 saastekvootide müüki ajutiselt peatama. Eelnõu sisu ja selle menetluskäiku kajastasime lähemalt KÕKi möödunud kuu uudiskirjas.


Euroopa Komisjoni otsus 2014/9/EL, 18. detsember 2013, millega muudetakse otsuseid 2010/2/EL ja 2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektoritega, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsus täiendab nimekirja toodetest, mille tootmiseks on võimalik saada tasuta kasvuhoonegaaside saastekvoote. Nimekirja lisati nt kipsist ehitustoodete tootmine ja kuivatatud kartulid pulbri, jahu, helveste, graanulite ja terade kujul.




ENERGEETIKA

EL prioriteetsusega energiataristu projektide nimekiri kinnitatud

14. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu nimekirja, milles on loetletud 248 võtmetähtsusega energiataristu projekti. Tegemist on trans-Euroopa energiataristu, nn TEN-E võrgustikuga, millesse kuuluvaid projekte nimetatakse „ühishuviga projektideks“ (Projects of Common Interest, PCI). Loetelusse kuuluvaid projekte peaksid liikmesriigid käsitlema olulise prioriteedina; nendeks lubade taotlemise protsessid peaksid kulgema sujuvamalt (menetlus võib kesta maksimaalselt 3,5 aastat) ning nende elluviimiseks on võimalik saada toetust EL fondidest. Nimekirja kuulumiseks peab projekt tooma kasu vähemalt kahele liikmesriigile, toetama ühisturu integreerumist, edendama varustuskindlust ning vähendama CO2 emissioone. Nimekirja uuendatakse iga kahe aasta järel. Vastavad reeglid tulenevad EL varasemast määrusest 347/2013.

Eesti energiaprojektidest on prioriteetseks peetud mitmeid elektriliine, Balticconnectorit ning LNG terminali. Viimase asukohta ei ole küll paika pandud ning see võib tulla ka Lätti või Soome

Eestit puudutavatest projektidest on loetelusse kantud näiteks Kilingi-Nõmme ja Riia vaheline elektriliin, samuti Harku ja Sindi vaheline riigisisene elektriliin, Eesti-Läti-Leedu võrkude üheaegne sidumine Mandri-Euroopa võrkudega, pumpelektrijaam Muugal. Gaasivõrkudest on loetelus Eesti ja Läti ühenduse parandamine, Eesti ja Soome ühendus Balticconnector ning vedeldatud maagaasi (LNG) terminal. Viimase osas on kurioosne, et loetelus ei ole kindlaks määratud konkreetset projekti, vaid terminali asukoht on jäetud lahtiseks (võimalikud variandid on Paldiski, Tallinn, Läti või Soome). Kogu pikas nimekirjas on peale selle vaid üks projekt, mille puhul on lõpliku asukoha suhtes välja pakutud alternatiivsed lahendused (vedelgaasiterminal Kreekas).

Mitme üle-Euroopalise keskkonnaorganisatsiooni hinnangul ei toimunud projektide nimekirja koostamine piisavalt läbipaistvalt ning valitsusväliste organisatsioonide arvamusi ei võetud piisavalt arvesse. Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide ühendus Justice & Environment (mille liikmeks on ka KÕK) esitas seetõttu Euroopa Komisjonile 10. detsembril vaide PCI-projektide nimekirja kehtestamise määruse tühistamiseks.

EL määrus 1391/2013 ELT-s (pdf)

Info PCI projektide kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2013/53/EL, 20. november 2013, väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uue direktiiviga sätestatakse rangemad õhuheite-, müra- ja ohutusnõuded spordi- ja vabaajategevuseks kasutatavate väikelaevade (2,5-24 m pikkuste aluste) mootoritele. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a oktoobrikuu uudiskirjas, sisulisi muudatusi eelnõusse hiljem tehtud ei ole.




VESI

Keskkonnaministri 9. septembri 2010. a määruse nr 49 „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus” muutmine

Määruse muudatusega täpsustatakse, millistele nõuetele vastavaid statistilisi meetodeid peab seiretulemuste keskkonnakvaliteedi suurimale lubatud piirväärtusele vastavuse hindamisel kasutama. Muudatus on ajendatud Euroopa Komisjoni arvamusest, mille kohaselt ei ole EL direktiivi 2008/105/EÜ (veepoliitika keskkonnakvaliteedi standardite kohta) Eesti õigusesse täielikult korrektselt üle võetud.




METSANDUS

Uue metsaseaduse rakendamiseks muudeti mitmeid seda täpsustavaid määruseid

2013. a detsembris avaldati Riigi Teatajas kolme metsandust puudutava keskkonnaministri (KKM) määruse muudatused. 2014. a jaanuaris esitati lisaks üks metsandusalase määruse muudatusettepanek Eelnõude Infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringile. Kõigi muudatuste ajendiks on 1. jaanuarist 2014. a jõustunud ulatuslikud metsaseaduse muudatused, mille sisu ja tausta kajastasime lähemalt KÕKi 2013. a oktoobrikuu uudiskirjas. Riigi Teatajas avaldati:

Jaanuaris 2014 EISis kooskõlastusringile esitatud KKM määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muudatuste eelnõu puudutab olulisemate muudatustena uuendusraiete (lageraie ja turberaie) regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist, laoplatsi rajamise tingimuste sätestamist ning täiendavate nõuete sätestamist säilikpuudele. Eelnõu on kooskõlastusringil 15. jaanuarini.

KKM 21. detsembri 2006. a määruse nr 83 „Metsateatise vorm ja esitamise kord” muudatused

KKM21. detsembri 2006. a määruse nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded” muudatused

KKM 15. novembri 2006. a määruse nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded” muudatused

KKM 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmise eelnõu




JÄÄTMED

Riigi jäätmekava 2014-2020 eelnõu ootab kommentaare

Avalikustatud on riigi jäätmekava 2014-2020 ning selle rakendusplaani eelnõu, mis ootab osalusveebis ka avalikkuse kommentaare.

Uues jäätmekavas antakse kõigepealt hinnang eelmise perioodi (2008-2013) riigi jäätmekavas seatud eesmärkide täitmisele, üldhinnangu kohaselt on täitmine olnud edukas. Korraldatud jäätmevedu toimib, ladestatavate jäätmete taaskasutamise sihttase on saavutatud ning üldiselt on jõutud ka nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiseni. Negatiivseks tendentsiks on biolagunevate jäätmete osakaalu suurenemine ladestatavates jäätmetes, mille põhjusena on välja toodud segaolmejäätmete käitlemise madal hind, nõrk järelevalve ja vähene teadlikkus. Samuti ei ole läinud plaanipäraselt pakendijäätmete ringlussevõtt ega hakanud toimima omavalitsuste koostöö. Täpsemalt saab eelmise perioodi eesmärkide täitmisest lugeda KKM koostatud ülevaatest, milles ei ole paraku kajastatud kõiki meetmeid ega esitatud numbrilisi andmeid kõigi eesmärkide kohta.

Uue jäätmekava eelnõule saab seisukohti esitada 27. jaanuarini

Uue perioodi strateegilisteks eesmärkideks on seatud jällegi jäätmetekke vähendamine, suurem ringlussevõtt ja taaskasutus ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine. Suure osa kavandatavatest tegevustest moodustavad uuringud uute tehnoloogiate (nt taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga suurendamine) väljatöötamiseks, samuti tarbijate teadlikkuse tõstmine ning andmete kogumine (sh jäätmearuandlus). Otsesemalt praktilist mõju avaldava tegevusena on kavas optimeerida jäätmete kogumisvõrgustikke ning luua üleriigiline biolagunevate jäätmete käitlusvõrgustik.

KÕKi hinnangul on arengukava eelnõu eesmärkide ja meetmete osas paraku üsna üldsõnaline, mis võib hiljem tekitada probleeme arengukava eesmärkide saavutamise hindamisel. Ehkki Eestis moodustasid 2011. aastal üle 80% tekkivatest jäätmetest põlevkivisektori jäätmed, ei ole nende vähendamiseks seatud konkreetseid sihte ega praktilisi tegevusi, piirdutakse pigem üldsõnalise eesmärgiga, et vaja on „uusi tehnoloogiaid“ ning selleks on vaja teha investeeringuid.

Seisukohti uue perioodi jäätmekava ning selle rakendusplaani eelnõule saab esitada igaüks läbi osalusveebi 27. jaanuarini 2014. a.

Eelnõu materjalid osalusveebis

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Jäätmekava koostamisega seotud materjalid Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Riigi jäätmekava 2008-2013 (pdf)




KALANDUS

EL uue kalanduspoliitika määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas

28. detsembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas määrus EL uue ühise kalanduspoliitika kohta, mis keskendub peaasjalikult ülepüügi lõpetamisele ja kalanduse jätkusuutlikuks muutmisele. Kui seni on EL kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel valitud pigem lühiajaliste huvide rahuldamine kui pikemas perspektiivis kasulikum ressursside kaitse, siis nüüdse reformi eesmärgiks on Euroopa Komisjoni sõnul kalaressursside kaitse. Kajastasime reformi sisu ja ajendeid lähemalt KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas ja 2011. a juulikuu uudiskirjas.

Uues kalanduspoliitikas püütakse rohkem tähelepanu pöörata kalaressurside kaitsele

Ühe olulisema muudatusena puudutab uus kalanduspoliitika jätkusuutliku kalanduse taastamist saagi vette tagasi laskmise (soovimatute kalade üle parda heitmise) järkjärgulise keelamise kaudu. Senikehtinud eeskirjad kohustasid kalureid soovimatu saagi tagasi merre heitma, kuid uus poliitika üldjuhul keelab selle. Samas lubatakse selliste liikide tagasiheitmist, millel on teaduslike andmete kohaselt merre tagasi laskmisel suur tõenäosus ellu jääda. Samuti seab uus poliitika maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgile vastavaid kalavarude kasutamise määrasid, sisaldab meetmeid laevastike püügivõimsuse kohandamiseks püügivõimalustega, reguleerib püügivõimsuseid, määrab  püügivõimalusi teaduslike nõuannete põhjal ning toetab väikesemahulist kalapüüki.

Ühise kalanduspoliitika algatus pärineb 1970. aastast, mil Euroopa Ühenduse kuus asutajaliiget otsustasid luua ühise kalandusturu. Poliitikat on mitu korda muudetud – viimane suur reform tehti 2002. aastal.

EL määrus (EL) nr 1380/2013 uue ühise kalanduspoliitika kohta




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uus analüüs annab suuniseid ruumilise planeerimise korraldamiseks EL riikides

2013. a lõpus koostasid Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustiku Justice&Environment juristid võrdleva analüüsi, milles vaadeldi avalikkuse osalemise võimalusi ruumilisel planeerimisel. Analüüsis käsitleti 6 EL liikmesriigi õigusnorme ning nende rakenduspraktikat, Eesti kohta koostas ülevaate KÕKi jurist Siim Vahtrus. Austria, Eesti, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari õiguse ja rakenduspraktika võrdlus näitas, et kuigi avalikkuse osalemise võimalused ja nendega seotud väljakutsed on riigiti erinevad, leidub ka ühisjooni. Analüüsis on võrdlustulemuste põhjal antud ka soovitusi õigusnormide ja praktika kujundamiseks.

Loe edasi »


Ootame ametnikke kaalutlusotsuste tegemise koolitusele

Lähiajal korraldame KÕKi poolt kolm avalikku koolitust heade kaalutlusotsuste tegemise teemal. Koolitused toimuvad 29. jaanuaril Tallinnas, 30. jaanuaril Tartus ning 6. veebruaril Pärnus.

Koolitused on suunatud kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja Keskkonnaameti töötajatele, kellel tuleb oma igapäevatöös teha kaalutlusotsuseid, nt planeeringute, keskkonnamõju hindamise ning keskkonnalubade andmise menetlustes. Neis menetlustes on kaalutlusnõuete hoolas järgimine ning otsuste põhjendamine olulised, kuna see loob eelduse hea kvaliteediga otsuste tegemiseks. Nõuete täitmata jätmine võib samas tuua kaasa kulukad ja tülikad kohtuvaidlused.

Loe edasi »