KESKKONNATASUD
Riigikogu võttis vastu põlevkivi ja turba maksustamise muudatused
Riigikogu võttis juuni keskel
vastu keskkonnatasude seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on seada teatud
riigile kuuluvate loodusvarade (põlevkivi, turvas) kaevandamistasude suurus
sõltuvusse kaevandatud materjali väärtusest. Kajastasime planeeritavaid
muudatusi ka meie 2016.a
maikuu uudiskirjas.
Muudatuste kohaselt eristab
seadus edaspidi, missugused osad põlevkivi ja turba kaevandamisõiguse tasudest
on kohaliku häiringu kompenseerimiseks ning millist osa võetakse riigituluna.
Kohalikku häiringut hüvitav osa kaevandamistasudest laekub muudatuste kohaselt otse
kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, vähendamaks kaevandamise
negatiivset mõju ja tõstmaks kohalike heaolu. Ülejäänud osa laekub aga
riigieelarvesse.
Veelgi põhimõttelisema
muudatusena aga nähakse ette põlevkivi ja turba tasumäärade muutmist
turuhinnast sõltuvaks. Selle peamiseks põhjuseks on toodud kaevandatava
materjali turuhinna muutlikkus. Täpsemad tasumäärad on toodud eraldi määruses
(vt selle kohta järgmist uudist).
Keskkonnatasude
seaduse muutmise seadus 233 SE
Turupõhised põlevkivi ja turba kaevandamistasu määrad vähendavad riigi
tulusid lähiaastail 55 miljoni euro võrra
Juuli alguses võttis Vabariigi Valitsus vastu uued põlevkivi
ja turba kaevandamistasu määrad, mis on seatud sõltuvusse seotud või
võrreldavate materjalide maailmaturuhinnaga. Põlevkivi osas on tasumäär sõltuv
raske kütteõli maailmaturuhinnast ning turba puhul hakkepuidu hinnast.
Seejuures on tegemist ajutise meetmega, kuna eelnõu kohaselt on plaanis juba
järgmise aasta keskpaigaks (1. juuliks 2017) põhjalikumate uuringute põhjal
paika panna uus ressursitasu süsteem, mis jõustuks alates 2018. a.
Uus süsteem on mõeldud ajutise lahendusena, juba järgmise aasta keskpaigaks vaadatakse tasude süsteem põhjalikumalt üle.Uue süsteemi kohaselt on põlekivi minimaalseks tasumääraks
0,275 eurot/t (kui raske kütteõli hinnaks Rotterdamis on alla 240 eur/t), selline
oli hinnatase nt käesoleva aasta I kvartalis (159,1 eurot/t). Senikehtinud
kaevandusmäära taset (1,58 eurot/t 2016. a) rakendataks alles hinnast alates
350 eurot/t, taolist enam kui kahekordset hinnatõusu ei ole aga lähiajal ette
näha (nt USA energiaagentuur ennustab
järgmiseks aastaks Brenti toornafta hinna 20% tõusu võrreldes selle aastaga).
Turba puhul on minimaalseks tasumääraks 0,29 eurot/t.
Eelnõu seletuskirja kohaselt toob maksusüsteemi muudatus
kaasa ka riigieelarve ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) sissetulekute
drastilise vähenemise. Aastal 2016 väheneb KIK eelarvesse laekuvate
kaevandustasude summa ca 4 miljoni euro, aastal 2017 aga ca 7,8 milj euro võrra
(võrdluseks, aastas 2015 laekus KIKi eelarvesse ca 8,7 milj eurot
kaevandamisõiguse tasusid). Riigieelarve tulud vähenevad perioodil 2015-2017
kokku 55 miljoni euro võrra.
Uut süsteemi rakendataks tagasiulatuvalt, alates 1. juulist
2015. a.
Määruse
tekst Riigi Teatajas
ENERGEETIKA
Euroopa Parlament kiitis heaks määruse eelnõu, mis korrastaks kodumasinate
energiamärgistust
Euroopa Parlament kiitis juuli
algul heaks määruse eelnõu, mis kehtestaks kodumasinatele senisest rangema
energiatõhususe märgistuse. Praeguses süsteemis lisatakse märgistusele üha enam
plusse (A+, A++). Nn pluss-tasemete lisamine tuleneb tehnika arengust, mille
tõttu vastab suur osa tänasel päeval toodetavatest seadmetest algselt kõige
kõrgema - A-kategooria – nõuetele. Tarbijates segadust tekitav märgistus vähendab
saadikute arvates ettevõtete motivatsiooni energiatõhususe parandamiseks. Kehtiva süsteemi põhiprobleemiks on, et suur osa kodumasinaid kuulub juba A-kategooriasse, jättes neist põhjendamatult keskkonnasõbraliku mulje.
Uus, rangem skaala (tähistusega
A-G) võimaldaks seda aga muuta, kuna eristaks selgemini ja arusaadavamalt vähem
tõhusaid seadmeid kõige tõhusamatest ja paneks ettevõtteid taas pingutama selle
nimel, et nende tooted oleksid kõige kõrgemas grupis. Määruse eelnõu kohaselt
peaks nõuded märgistele kehtima 10 aastat. Märgistuse reeglite muutmine oleks
võimalik vaid juhul, kui 25% ELi turul müüdavatest toodetest kuulub
energiatõhususklassi A või kui 50% ELi turul müüdavatest toodetest kuulub kahte
kõrgeimasse energiatõhususklassi (A ja B). Toodete etikettidele peaks edaspidi
trükkima nii toote energiaklassi märgise kui ka uue nõudena absoluutse
energiatarbimise (kWh) aastas või muu sobiva ajavahemiku jooksul.
Lisaks eeltoodule peaks määrus
tagama, et mõõtmis- ja arvutusmeetodid ning katsetingimused nii tarnijate kui
järelevalveasutuste puhul oleksid usaldusväärsed ning imiteeriks võimalikult
hästi olukordi, milles keskmine tarbija antud toodet kasutab.
Planeeritavaid muudatusi tuleks
ühtse A-G skaala tagamiseks ellu rakendada 21 kuud kuni 6 aastat pärast
direktiivi jõustumist. Üleminekutähtaja pikkus sõltub konkreetsest
tooterühmast.
Euroopa
Parlamendi pressiteade
Jõustunud energiamajanduse korralduse seaduse eesmärk on suurendada
energiatõhusust
Juuli keskel jõustus
energiamajanduse korralduse seadus, mis seab üldiseks eesmärgiks aidata riigil
vähendada enda sõltuvust energiaimpordist, vähendada energiatarbimist (EL-i
eesmärgiks on vähendada 2020. aastaks maavarade ja kütuste tarbimist 20%
võrreldes olukorraga, kus lisameetmeid ei kehtestataks), ning aidata seeläbi
piirata kliimamuutusi. Kohustus vastavate eesmärkide täitmiseks vajalikke
meetmeid võtta tuleneb EL direktiivist 2012/27
(nn EL energiatõhususe direktiiv). Varasemalt oleme antud eelnõud kajastanud
meie 2014.
aasta novembrikuu uudiskirjas.
Uus seadus kohustab keskvalitsust
(Vabariigi Presidendi kantseleid, Riigikogu Kantseleid, Riigikohust,
Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantseleid, Riigiprokuratuuri ning
valitsusasutusi) rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3% nende omanduses ja
kasutuses olevate hoonete pinnast, nii et need vastavad energiatõhususe
miinimumnõuetele. Samuti peaks keskvalitsus riigihangete läbi hankima
energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Vastav muudatus peaks kaasa
aitama hoonete sisekliima parandamisele ja mõjuma positiivselt inimese
tervisele, samuti looma uusi töökohti. Samuti kehtestatakse üldine energiatõhususkohustus,
mis tähendab, et edaspidi tuleb saavutada energiasääst või parandada
energiatõhusust energia tootmisel, ülekandel ja jaotamisel ning energia
lõpptarbija juures. Vastava kohustuse tagamiseks tuleb riigil maksustada
kütuseid ja elektrit aktsiisiga ja toetada korterelamute ja tänavavalgustuste
rekonstrueerimist.
Suurettevõtetel (rohkem kui 250
töötajaga ja üle 50 miljoni eurose aastakäive või üle 43 miljoni eurose
aastabilansi kogumahuga ettevõtted) on kohustus edaspidi regulaarselt (iga
nelja aasta järel) läbi viia energiaauditeid. Auditis tuleb käsitleda nii
olemasolevat olukorda kui energiatõhususe suurendamise meetmeid. Ettevõtetele kehtestatakse
auditi miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Vastav muudatus
peaks kaasa tooma ulatuslikuma energiasäästu suuremates ettevõtetes. Energiaettevõtjatele
seatakse uus kohustus mõõta lõpptarbijate energiakasutust ja anda lõpptarbijate
ligipääs energiatarbimise andmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi. Parem
ülevaade peaks suunama lõpptarbijaid senisest enam enda energiatarbimist
kontrollima ja seeläbi säästma.
Energiamajanduse
korralduse seadus
VÄLISÕHU KAITSE
EL liikmesriigid ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele õhukvaliteedi
reeglites
Peale mitmeid kuid kestnud
läbirääkimisi on Euroopa Komisjon, Parlament ja EL Nõukogu jõudnud
kompromissile seoses uute õhusaasteainete piirmäärade kehtestamisega
liikmesriikides. Rangemate piirmääradega soovitakse aastaks 2030 vähendada õhusaastest
põhjustatud mõjusid tervisele pea 50% võrra.
Õhusaasteainete piirmäärad EL
liikmesriikides on hetkel kindlaks määratud nn NEC (National Emission
Ceilings)direktiiviga 2001/81/EC.
Kehtestatud on riigipõhised ülemmäärad nelja saasteaine kohta: vääveldioksiid
(SO2),
lämmastikoksiidid (NOx), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja
ammoniaak (NH3). Nende ainete inimtekkelisi heiteid reguleeritakse,
kuna need põhjustavad happevihmu, kahjustavad pinnast, põhjustavad veekogude
eutrofeerumist ning kahjustavad nii otse kui kaudselt inimtervist.
Euroopa Komisjon algatas NEC direktiivi ülevaatamise nn Puhta õhu paketi raames 2013. a lõpus. Komisjon
soovib kehtestada rangemad piirmäärad vahemikuks 2020 kuni 2029, mis
karmistuvad veelgi aastast 2030. Lisaks eelpool nimetatud neljale saasteainele kehtestataks
alates 2020. a piirmäärad ka tahketele peenosakestele (PM2,5). Metaanile (CH4) kompromissi
kohaselt esialgu piirmäärasid ei kehtestataks. Üheks peamiseks järeleandmiseks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt oli, et metaanile piirmäärasid ei kehtestatud.
Uue direktiiviga kehtestataks iga liikmesriigi jaoks eraldi
indikatiivsed piirmäärad 2025. aastaks, mida lineaarselt järgides peaks
liikmesriik jõudma 2030. aastaks õiguslikult siduvalt kindlaks määratud tasemeni.
Liikmesriik võib eesmärgini jõuda ka heiteid mitte-lineaarsel viisil
vähendades, kui see on tõhusam. Liikmesriikide nõudmisel jäi kehtima tingimus,
et kui mõnel liikmesriigil ei õnnestu nt erakordselt külma talve või kuiva suve
tõttu täita konkreetseks aastaks seatud eesmärki, siis võib see riik arvestada
piirmäärasid eelmise ja järgmise aasta keskmise taseme järgi.
Läbirääkimised osapoolte vahel kulgesid vaevaliselt, kuna
liikmesriigid pooldasid oluliselt vähem ambitsioonikaid piiranguid kui
Parlament ja Komisjon. Ka algselt plaanitud piirmäära kehtestamine metaani
suhtes jäi direktiivist välja just liikmesriikide tugeva vastuseisu tõttu. Järeleandmisi
tehti veelgi, näiteks algselt soovisid Komisjon ja Parlament eesmärgiks võtta õhusaastest
tulenevate tervisemõjude 52% vähendamise, kuid liikmesriikide survel kahanes
see 49,6% tasemele.
Õhusaastest tingitud terviseriskid on ELis igal aastal rohkem
kui 400 000 enneaegse surma põhjuseks, samuti on õhusaastest ohustatud looduskeskkond
ja ökosüsteemid. Keskkonnaorganisatsioon European
Environmental Bureau (EEB) ei loe saavutatud kompromissi piisavaks ja
süüdistab EL Nõukogu NEC direktiivi eesmärkide nõrgestamises ning heidab
liikmesriikidele ette tööstuse ja põllumajandusliku arengu eelistamist
inimeludele.
Parlamendi keskkonnakomisjonis toimus hääletus NEC
direktiivi uuenduste suhtes 12. juulil, Parlamendi Üldkogu kinnitab direktiivi
sügisel, seejärel esitatakse see EL nõukogule vastuvõtmiseks.
Euroopa Parlamendi pressiteade
(ingl k)
Euroopa
Nõukogu pressiteade (ingl k)
VESI
Veeseaduse muudatused täpsustavad nõudeid veemajanduskavadele ja lubavad
karjatamist siseveekogude ääres
Juuni keskel võttis Riigikogu
vastu veeseaduse muudatused, millega täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud
teabe esitamist veemajanduskavades. Samuti sätestati volitusnorm määruse
kehtestamiseks, mis sisaldaks põhjavee looduslike ainete taustatasemete
määramise metoodikat. Metoodika leiaks kasutust põhjaveekogumite seisundi
hindamisel. Muudatuste ajendiks oli Eesti kohustus võtta üle EL direktiiv 2014/80
(nn põhjaveedirektiiv). Samuti lubatakse muudatustega loomade karjatamist
siseveekogude ääres. Loomade karjatamist siseveekogude ääres lubatakse, et kohelda loomakasvatajaid võrdselt - mere ääres võis juba varem loomi karjatada
Olulisemad muudatused on
järgnevad:
Veemajanduskavas tuleb edaspidi esitada
täiendavat teavet põhjaveekogumite kohta (nt põhjaveekogumi ulatus, looduslike
ainete korral nende taustatasemed ja teave põhjavett ohustavate saasteainete
kontsentratsioonide kohta, mille ületamisel loetakse põhjavee seisund halvaks).
Need andmed on vajalikud, et lihtsustada Euroopa Komisjonil liikmesriikide
poolt põhjavee keemilise seisundi kohta esitatud andmete võrdlemist; Antakse volitus põhjavee keemilise seisundi nn taustataseme
(inimtegevust üldse mitte või väga vähe mõjutavad põhjaveekogumile iseloomulike
keemiliste omaduste) määramise metoodika kehtestamiseks. Ühtse metoodika
kehtestamine võimaldab täpsustada põhjaveekogumite saasteainete läviväärtusi ja
hinnata senisest täpsemalt põhjaveekogumite seisundit , mis omakorda aitab
kaasa nende kaitseks meetmete võtmisele. Tausttaseme määramiseks valitakse
sellised seirekaevud, kus inimtekkeline mõju on minimaalne; Lubatakse loomade karjatamist lisaks
mererannikule ka maismaaveekogude veekaitsevööndis. Vastav muudatus on sisse
viidud võrdsete võimaluste tagamiseks loomakasvatajatele. Veekeskkonna kaitseks
on lisatud täiendavaid nõudeid (näiteks, et karjatamine ei tohi endaga kaasa
tuua maaparandussüsteemi mittenõuetekohast toimimist ja karjatamisel ei tohi
anda loomadele üldjuhul lisasööta, välja arvatud mineraalsööta).
Seletuskirja kohaselt peaks
muudatuste tulemusel suurenema põhjaveekogumite seisundile antud hinnangute usaldusväärsus
ja suurenema põhjavee kaitseks võetud meetmete rakendamise põhjendatus.
Veeseaduse muutmise seadus
Jõustus veeseaduse muudatus kalapääsude rajamise kohta
2015. a lõpus tegi õiguskantsler
ettepaneku viia veeseaduse (VeeS) paisutamist puudutavad sätted kooskõlla
põhiseadusega, kirjutasime sellest lähemalt 2015.a detsembrikuu
uudiskirjas. Enne suvepuhkusele minekut, täiendas Riigikogu sellest
lähtuvalt VeeS § 17 lisalõikega, mis annab haldusorganile paisudele kalapääsu
rajamise küsimuses rohkem kaalutlusruumi.
Varem kehtinud seaduse järgi pidi
lõheliste elupaigana kinnitatud veekogul asuva paisu omanik rajama paisust
üles- ja allavoolu kalade läbipääsu või siis hoopis paisu lammutama. VeeS § 17
lg 4 ei näinud ette erandit ega kaalumisruumi juhtudeks, mil kalapääsu rajamise
vastu on ülekaalukad põhjused, nt kui see on vastuolus muude avalike huvidega
või muinsuskaitseliste väärtustega.
Täiendatud sätte kohaselt on
võimalik eelnimetatud kohustust erandjuhul leevendada või vabastada paisu
omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustusest. Kaalutlusotsuse teeb selles
küsimuses Keskkonnaamet. Muudatus jõustus 1. juulist.
Veeseaduse § 17 täiendamise seadus
Määruse muudatused täpsustavad nõudeid veeseireprogrammidele
Juuli algul jõustus
keskkonnaministri määrus vesikonna veeseireprogrammide nõuete muutmise kohta,
mille eesmärgiks on täpustada seda, milline peab programm olema ja kuidas seda
ellu viia. Määruse muudatused on suuresti vajalikud EL direktiivist 2014/101
tulenevate veepoliitika raamdirektiivi muudatuste, EL direktiivist 2013/39
tulenevate veekeskkonna kvaliteedi piirväärtuste muudatuste ja EL direktiivist 2014/80
tulenevate põhjavee kaitsega seotud muudatuste ülevõtmiseks.
Määrus muudab veekogude keemilise,
bioloogilise ja ökoloogilise seisundi hindamise süsteemi senisest täpsemaks ja
teiste EL liikmesriikidega paremini võrreldavaks. Muudatuste tulemusel on
võimalik koguda rohkem infot veekogusid mõjutavate ohtlike ainete ja
lisanduvate hüdromorfoloogilist seisundit iseloomustavate näitajate kohta.
Lisanduvad uued vooluveekogumites seiratavad tunnused nagu näiteks “värvus
kraadides Pt-Co skaalal”, mis võimaldab värvuse muutuse kaudu teha järeldusi
veekogu elukeskkonna muutumise kohta ja paremini eristada maismaalt tulenevat
inimmõju. Samuti arendatakse lähiajal välja tunnus “jõgede suurtaimestiku
indeks”, mis võimaldab hinnata jõgede ökoloogilist seisundit kaldataimestiku
järgi. Uue seiratava tunnusena lisatakse “vooluveekogumi ühendatus põhjaveega”,
mis võimaldab paremini aru saada, kuidas liiguvad saasteained vooluveekogumisse
ja kuidas võib põhjaveetaseme ulatuslik alandamine mõjutada vooluveekogumite
seisundit.
Seoses sisseviidavate
muudatustega ja vajadusega senisest põhjalikumalt infot koguda, suurenevad
aastatel 2016-2021 märkimisväärselt vesikonna veeseireprogrammi täitmise kulud.
Vastavate kulude täpsed suurused selguvad seireprogrammide ettevalmistamisel.
Keskkonnaministri 6.
aprilli 2011. a määruse nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta”
muutmine
Määruse muudatustega kehtestati
põhjaveekogudes looduslikult esinevate ainete taustatasemete määramise
metoodika (vt lähemalt selle kohta sellekuist uudist veeseaduse muudatuste
kohta). Samuti lisati riigile kohustus kaaluda põhjaveekogumitele nitritite ja üldfosfori
või fosfaatide läviväärtuste määramist. Läviväärtused on saasteainete
kontsentratsioonile seatud piirväärtused, mille ületamise korral ei loeta
põhjaveekogumi seisundit enam „heaks“.
JÄÄTMED
Jõustusid jäätmete taaskasutamist- ja kõrvaldamistoimingute nimistu
muudatused
Juuni lõpus jõustus jäätmete
taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu muutmise määrus, millega
lisatakse taaskasutustoimingusse uus alamtoiming (jäätmete taaskasutamine
tagasitäitena) ning ilmastikutingimustega seotud energiatõhususe ja
küttekraadipäeva väärtusega seotud meetodid (kaks viimast on vajalikud EL
direktiivi 2015/1127
ülevõtmiseks).
Täpsemad muudatused on järgnevad: Taaskasutamistoimingute loetellu lisatakse uus
alamtoiming kooditähisega R5t, millega tähistatakse jäätmete tagasitäiteks
(jäätmete kasutamine maa-alade täitmise, taastamise või kaevandatud maa-ala
korrastamise eesmärgil) kasutamist. Praktikas on muudatus vajalik ehitus- ja
lammutusjäätmete taaskasutamise kontrolliks. Muudatus nõuab jäätmete
taaskasutamise tagasitäitmise kajastamist keskkonnalubades. See aitab kaasa ka
Keskkonnaagentuuri töökoormuse vähendamisele, sest võimaldab edaspidi
ettevõtete esitatavaid andmeid jäätmete tagasitäitmiseks kasutamise kohta
automaatselt koondada. Vastav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2017. a; Kehtestatakse ilmastikutingimusi arvestav
paranduskoefitsent, mida saab arvestada jäätmepõletustehaste energiatõhususe
arvutamisel ning sätestatakse küttekraadipäeva väärtuse arvutamise meetod. Need
muudatused on vajalikud selleks, et selgitada, kas jäätmepõletustehastes toimuv
jäätmete põletamine on taaskasutamine (jäätmeid kasutatakse kütusena või
energiaallikana) või kõrvaldamine. Paranduskoefitsendi arvutamisel tuleb
arvutada välja küttekraadipäev, mille eesmärgiks on selgitada välja energia
hulk, mis on vajalik hoonete kütmiseks aktsepteeritava tasemeni.
Määruse muudatused võimaldavad taaskasutamistoimingute
andmete automaatset koondamist, kuna enam ei pea Keskkonnaagentuuri töötajad
ettevõtete tegevusalade analüüsi põhjal käsitsi eristama jäätmete
tagasitäitmiseks kasutamist muudest toimingutest. Samuti paraneb ülevaade
jäätmete käitlemisest erinevate taaskasutamistoimingute läbi.
Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 2011. a määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamistoimingute nimistud” muutmine
KIIRGUS
Uus kiirgusseadus lihtsustab väikese ohuga kiirgustegevuse kiirgusloa
taotlemist
Riigikogu võttis juuni alguses
vastu uue kiirgusseaduse, mille eesmärgiks on korrastada kehtivat õigust,
lihtsustada kiirgusseadusest arusaamist ning kiirgustegevusloa taotlemist. Kavandatud
muudatusi kajastasime juba meie 2016. a jaanuarikuu
uudiskirjas.
Sisulisi muudatusi seadusesse
vahepealsel ajal ei tehtud ja seetõttu on peamised muudatused järgnevad:
Lisatud on võimalus anda väikse ohuga
kiirgustegevuseks kiirgusluba tähtajatult; Edaspidi tuleb NORM (looduslikku radioaktiivset
materjali sisaldavaid) jäätmeid või jääke kiirgustegevusloas sätestatud nõuete
kohaselt ümber töödelda või hajutada (kiirgustegevuse käigus tekkinud
radioaktiivseid aineid laiali juhtida, mis vähendab ainete koosmõjus tekkivat
ohtu); Keskkonnaametil (KeA) on kohustus avarii- ja
püsikiirituse olukorras hinnata, mõõta ning teostada kiirgusseiret ja
dokumenteerida radioaktiivse aine levikut ja saadavat kiiritust. Tegemist on
erimeetmetega, mille elluviimisel on KeAl õigus edaspidi siseneda ilma
nõusolekuta isiku valdusesse ja teostada läbivaatlusi. Vastav tegevus on
lubatud vaid juhtudel, kui tekkinud on põhjendatud kahtlus, et kiirgusallikad
võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiirgust, kui on lubatud.
Radioaktiivse saaste eemaldamist teostab uue seaduse kohaselt radioaktiivsete
jäätmete käitleja, kelle nimetab ametisse majandus- ja kommunikatsiooniminsteerium.
Seadus jõustub 1. novembril 2016.
aastal.
Kiirgusseadus
Uus kiirgusseadus toob muudatusi rakendusaktidesse
Keskkonnaministeerium avalikustas
juunis-juulis neli kiirgusseaduse rakendusakti eelnõud, mille eesmärgiks on
viia määrused kooskõlla uue, 1. novembrist kehtima hakkava seaduse
terviktekstiga. Oluliseks muudatuseks on kiirgustöötajate tervise kaitseks kehtestatud piirnormide rangemaks muutmine.
Muudetavateks rakendusaktideks
on:
sekkumis- ja tegutsemistasemete määrus, milles
alandatakse sekkumises osaleva vabatahtliku hädaolukorrakiirituse efektiivdoosi
piirmäära (aastane doosi piirmäär on edaspidi 20 millisiivertit). Selle
tulemusel koheldakse hädaolukorras vabatahtlikult sekkujaid võrdselt
kiirgustöötajatega ning väheneb kiirgusega seotud terviseriskide tekkimise oht; radionukletiidide väljaarvamistasemete
tuletamise aluste määrus, mis määrab kindlaks selle, millistel juhtudel ei ole väikese
ohuga kiirgustegevuse jaoks vaja kiirgusluba taotleda. Sätete kohaselt on ka
edaspidi tegevus lubatud ilma loata juhul, kui ühegi mõjutatud inimese
efektiivdoos ei ületa 30 mikrosiivertit. Efektiivdoos on kogu inimkeha suhtes lubatava kiiritusedoosi suurus; kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi määrus, milles
alandatakse kiirgustöötajate aastast efektiivdoosi (praegu kuni 50
millisiiverit, edaspidi 20 millisiivertit aastas) ja silmaläätse
ekvivalentdoosi aastaseid piirmäärasid (edaspidi 50 millisiivertit aastas), et
vähendada kiirgusega seotud kutsehaigustesse haigestumise riski; - välistöötajate (Eestis töötavate teistest
riikidest pärinevate kiirgustöötajate või Eestist pärit ja teistes riikides
töötavate kiirgustöötajate) doosikaartide määrus. Määruses tehti vaid
redaktsioonilisi muudatusi, sisulisi uuendusi ei tehtud.
Määrused peaksid jõustuma koos
kiirgusseadusega 1. novembril.
Määruse
"Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja
väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei
nõuta" eelnõu materjalid
Määruse
" Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja
jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad" eelnõu materjalid
Määruse
"Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär
kiirgushädaolukorras" eelnõu materjalid
Määruse
„Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord
ning välistöötaja doosikaardi vorm“ eelnõu materjalid
KALANDUS
Riigi Teatajas avaldati uue kalapüügieeskirja terviktekst.
Enamjaolt on tegemist täpsustavate muudatustega, olulisemaid muudatusi kajastasime
lähemalt eelmise kuu
uudiskirjas.
JAHINDUS
Muudatused jahieeskirjas piiravad linnujahti
Keskkonnaminister võttis juuli
keskpaigas vastu jahieeskirja muudatused, millega piiratakse varasemaga
võrreldes linnujahi võimalusi. Muudatuste kohaselt on edaspidi võrreldes
varasemaga keelatud haha ja auli peibutus-, varitsus- või hiilimisjaht ning
jaht jahikoeraga. Hallhane, rabahane, suur-laukhane, kanada lagle ja
valgepõsk-lagle jaht on edaspidi lubatud ettenähtud meetoditega alles alates
20. septembrist varasema 10. septembri asemel. Keelatud on ka hallhaigrute jaht
kahjustuste vältimise eesmärgil ning rongajaht selle linnuliigi tekitatud
kahjustuste piirkonnas.
Muudatuste ajendiks on osalt
Eestile EL
linnudirektiivist tuleneva kohustused ning Eesti Ornitoloogiaühingu tehtud ettepanekud.
Muudatused jõustusid 18. juulil.
Muudatuste
tekst Riigi Teatajas
|