Uuel aastal jõustub uus maapõueseadus

Riigikogu võttis oktoobri lõpus 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõu, mis peaks asendama kehtiva maapõueseaduse (MaaPS), viima maapõue kasutamise reeglid vastavusse keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS) ja tooma kaasa suurema õigusselguse. Seaduses tehtud muudatused mõjutavad peamiselt riigi rolli maapõue kasutamisel, maavarade arvele võtmist, geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandamiseks lubade andmist, lubade sisu ja turba kaevandamist.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: keskkonnaühendused tuleb kaasata Natura-alasid puudutavate tegevuslubade menetlusse (C-243/15)

Euroopa Kohus langetas novembri esimeses pooles otsuse, milles selgitas EL liikmesriikide kohustust kaasata avalikkuse esindajaid Natura 2000 võrgustikku mõjutada võivate otsuste tegemise menetlusse. Samuti selgitas Euroopa Kohus nende otsuste kohtutes tõhusal viisil vaidlustamise võimaluse tagamise nõuet.

Slovakkiast alguse saanud vaidluse üheks osapooleks oli keskkonnaühendus Lesoochranárske zoskupenie VLK (LZ). 2008. a teatasid slovaki ametivõimud LZ-le, et on saanud taotluse, millega sooviti laiendada taraga ümbritsetud hirvekasvatusparki Natura 2000 võrgustiku alale. Saanud arendusplaanist teada, taotles LZ enda kaasamist loamenetlusse ja menetluse peatamist, kuna kavandatav tegevus oleks olnud vastuolus EL direktiiviga 92/43/EMÜ (nn EL loodusdirektiiviga). Ametivõimud LZ aga menetlusosalisena kaasata ei soovinud. LZ pöördus küll kohtusse, ent pisut enam kui nädal pärast seda anti hirvepargile laiendamiseks luba. Järgnevas kohtuvaidlustes oli peamisteks küsimusteks, kas LZ oleks pidanud saama õiguse menetluses osaleda ning tehtud otsuseid vaidlustada.

Natura-alasid puudutavate otsuste osas kaasa rääkimiseks ning nende vaidlustamiseks annavad õiguse nii EL loodusdirektiiv kui Aarhusi konventsioon

Euroopa Kohus leidis uues otsuses esmalt, et LZ-taolistel keskkonnaühendustel on õigus osaleda Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutada võivatele tegevustele loa andmisel. See õigus tuleneb EL loodusdirektiivi artikli 6 lõikest 3 koosmõjus keskkonnaasjades osalemist reguleeriva Aarhusi konventsiooni artikkel 6 lõike 1 punktiga b.

Järgmisena rõhutas kohus, et EL põhiõiguste harta art 47 näeb ette, et EL liikmesriigid peavad tagama igaühele EL reeglitega tagatud õiguste tõhusa kaitse kohtutes. See nõue kehtib ka loodusdirektiivi art 6 lg 3 alusel tehtavate otsuste suhtes. Õigus vaidlustada Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavaid otsuseid ning nende aluseks olevate nn Natura-hindamisi tuleb samal ajal ka Aarhusi konventsiooni art 9 lõikest 2. „Tõhusaks“ nende sätete tähenduses ei saa pidada selliseid kohtumenetluse reegleid, mille kohaselt ei pea loamenetlusse kaasamise küsimuse osas kohtule esitatud kaebust tingimata läbi vaatama loamenetluse aja jooksul, aga samas loa andmisel kohtumenetluse ajal jäetakse kaebus automaatselt läbi vaatamata. Praktikas oleks tõhususe tagamiseks vaja taolised kohtuasjad kas kiirelt läbi vaadata või peatada loamenetlus kohtuvaidluse ajaks.

Eestis peaks keskkonnaorganisatsioonide kaasamise Natura-alasid mõjutavatele tegevustele lubade andmise menetlusse osaliselt tagama nõue, et nn Natura-hindamist tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vormis. Lisaks on keskkonnalubade puhul samuti ette nähtud avalik menetlus. Samas nt hoiuala teatiste alusel elluviidavate tegevuste või ehitus- ja kasutuslubade ning metsateatiste puhul keskkonnaühenduste kaasamine tingimata tagatud ei ole. Seetõttu tasub uue Euroopa Kohtu lahendi valguses ka Eesti seadusandjal kehtiv õigus kriitilise pilguga üle vaadata.

Kohtulahendi tekst

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: tuulegeneraatorite paigaldamist reguleerivate otsuste keskkonnamõju tuleb hinnata (C-290/15)

Euroopa Kohus tegi oktoobri lõpus otsuse kohtuasjas, milles selgitas EL direktiivis 2001/42 (nn KSH-direktiivis) kasutatud mõiste „kavad ja programmid“ olemust ja kohustust viia sellele mõistele vastavate dokumentide suhtes läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Taotlus esitati Euroopa Kohtule vaidluses, mille poolteks on P. D´Oultremont jt ning Vallooni piirkond Belgias. Vaidluse tuumaks oli küsimus, kas KSH-direktiivi tähenduses „kavaks või programmiks“, mille suhtes tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist, tuleb lugeda otsust, mis sisaldab endas erinevaid nõudeid tuulegeneraatorite paigaldamise kohta (sh ohutus-, kontrolli-, taastamis- ja garantiimeetmeid ning määratletud müra normtasemeid). Tegemist on n-ö raamnõuetega, mis on aluseks tuulikute rajamiseks ja käitamiseks vajalike lubade andmisele (Eesti kontekstis oleks tegemist määruse või teemaplaneeringuga). Kaebajad leidsid, et tegemist oli otsusega, mille suhtes jäeti keskkonnamõju hindamine ning üldsuse kaasamine õigusvastaselt tegemata.

Euroopa Kohus leidis, et mõiste „kavad ja programmid“ hõlmab mis tahes akti, mis nõudeid ja järelevalvemenetlusi määratledes kehtestab tingimused tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga projektile loa andmiseks või seab arvestatava suurusega hulga kriteeriumeid ja tingimusi sellise projekti teostamiseks. Seetõttu leidiski kohus, et otsused, mis sisaldavad erinevaid nõudeid tuulegeneraatorite paigaldamise kohta ja mida tuleb järgida halduslubade andmisel tuulikute rajamiseks ja käitamiseks, on hõlmatud mõistega „kavad ja programmid“ selle direktiivi tähenduses.

Eesti konteksti silmas pidades on oluline ka kohtu järeldus, et KSH-direktiivis (erinevalt nt nn Aarhusi konventsioonist) ei ole eristatud kavasid ja programme õigustloovatest (normatiivsetest) aktidest. „Kava või programmi“ mõiste alla kuuluvad igasugused otsused, mis võetakse vastu avaliku võimu poolt ja mille vastuvõtmise kohustus tuleneb siseriiklikest õigusnormidest. Seega tuleneb Euroopa Kohtu uuest otsusest, et ka teatud üldkohustuslike õigustloovate aktide (määruste) menetluses tuleb läbi viia KSH.

Euroopa Kohtu otsus C-290/15

KLIIMAMUUTUS

Marrakechi kliimakonverentsil arutati Pariisi kliimaleppe praktikasse rakendamist

Novembris toimus Marokos Marrakechis ÜRO 22. kliimakonverents (COP22). Tegemist on ÜRO kliimakonventsiooni ja Kyoto protokolli osaliste igaaastase kohtumisega,kus arutatakse ühiseid kliimaalaseid eesmärke ja tegevusi. Kuna novembri alguses jõustus Pariisi kliimakokkulepe, siis oli seekordse kohtumise peateemaks eelkõige Pariisis saavutatud kokkuleppe jätkutegevused ja meetmete ellurakendamine. Pariisi kliimaleppe sisu käsitlesime pikemalt 2015. a detsembrikuu uudiskirjas.

Pariisi kokkulepe sõlmiti 195 riigi osalusel ja selle peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu alla 2 kraadi Celsiuse järgi. Kokkuleppega pandi paika ka kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ja kohanemise pikaajaline kava.

Praeguseks on leppe ratifitseerinud veidi enam kui pooled 197 ÜRO kliimakonventsiooni riigist. Ühe asjana arutatigi Marrakechi kliimakonverentsil, kuidas kindlustada Pariisi leppe edasine sujuv ja tõhus ratifitseerimisprotsess. Samal ajal soovitakse hoida lepet nö avatuna ja võimaldada kliimaalaseid tegevusi ka nende riikide puhul, kes pole lepet veel ratifitseerinud.

Konverentsil vaadati üle Pariisi kliimaleppe põhielemendid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Ühtlasi seati eesmärgiks rakenduseeskirjad 2018. a detsembriks lõplikult paika panna. Leppe rakendamisel tehtud edusammud vaadatakse üle järgmise aasta kliimakonverentsil Bonnis.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade

Rahvusvaheline kokkulepe nõuab riikidelt F-gaaside vähendamist

Pärast aastatepikkusi kõnelusi saavutasid ca 200 riigi esindajad Rwandas toimunud kohtumisel kokkuleppe, mille eesmärgiks on vähendada keskkonnale kahjulike fluorosüsivesinikgaaside (HFC) ehk F-gaaside kasutamist. Kokkulepet peetakse seni olulisimaks panuseks Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisesse.

F-gaasid on võrreldes CO2-ga kümneid tuhandeid kordi "võimsamad" kasvuhoone-efekti tekitajad, samas kasutatakse neid paljudes külmutus- ja jahutusseadmetes

F-gaasid ei kahanda osoonikihti, kuid põhjustavad kliima soojenemist ning on potentsiaalselt kuni 15 000 korda suuremad „kliima soojendajad“ kui näiteks CO2. F-gaaside kasutamine on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud, seda eriti arengumaades üha enam ruumide jahutamiseks kasutatavate konditsioneeride tõttu. Lisaks kasutatakse F-gaasi laialdaselt ka külmutusseadmetes ja aerosoolides. Rwanda kokkulepe sõlmiti osoonikihi kaitseks sõlmitud Montreali protokolli  (1987) raames. Uus kokkulepe on suunatud kliimamuutuste ennetamisele ja sellega loodetakse hoida üleilmne õhutemperatuuri tõus alla 2 kraadi Celsiuse järgi, mis on ühtlasi ka üheks Pariisi kliimaleppe eesmärgiks.

Kokkuleppe kohaselt vähendavad riigid HFC kasutamist aastaks 2036 85% võrra. Arengumaad, sh Hiina peavad sama eesmärgi saavutama 2045. aastaks. Praktikas tähendab F-gaaside kasutuse vähendamine eelkõige seda, et nende tootmine ja kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja minnakse üle ohututele looduslikele külmaainetele või kliimat vähem mõjutavate ainete kasutamisele.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Uus fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse määruse eelnõu peaks vähendama sõidukitelt pärinevat F-gaaside leket

Keskkonnaministeerium saatis oktoobri lõpus kooskõlastusringile fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemist ja aruandlust reguleeriva määruse eelnõu, mis koostati seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. a. Määruses on tehtud ka sisulisi muudatusi, mis on seotud fluoritud kasvuhoonegaase (nn F-gaaside) sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemise ja seotud aruandlusega.

Määruse muudatused oleksid järgnevad:

• Laiendataks kliimaseadmete lekkekindluse tagamise kohustust kõigile (liiklus- ja raudteeseaduse tähenduses) mootorsõidukitele, raudteeveeremitele, trammidele ja trollidele. Hetkel on vastav kohustus vaid sõiduautodel, milles ei ole rohkem kui 9 istekohta, ja veoautodel, mille täismass ei ületa 3,5 t. Muudatusega loodetakse veelgi rohkem vähendada sõidukitest pärinevat leket;

• Vähendataks aruandekohustusega veesõidukite arvu (edaspidi on kohustus aruanne esitada vaid tööotstarbel kasutatavatel ning 24-meetrise kogupikkusega ja suurematel laevadel, millel on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid jahutus-, kliima- või tuletõrjeseadmeid). Väikelaevadel edaspidi aruandekohustust ei oleks;

• Aruandlus toimuks edaspidi Keskkonnaameti e-teenuses (FARU aruandlusmoodul), mis eelnõu kohaselt peaks aitama lihtsustada kasvuhoonegaaside kohta andmete kogumist.

Määrus peaks jõustuma järgmisest aastast koos atmosfääriõhu kaitse seadusega.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

Keskkonnaministri 26. oktoobri 2016. a. määrus nr 42 „Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus“

Riigi teatajas 1. novembril avaldatud tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusaluse määrus on kehtestatud seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. aastal. Tõhususe võrdlusalus väljendab toodetud süsinikdioksiidi kogust elektrienergia megavatt-tunni kohta. Sisulisi muudatusi määruses tehtud ei ole.

Vabariigi Valitsuse 11. Novembri 2016. a määrus nr 126 „Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord“

Riigi teatajas avaldati lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise korra määrus, mis jõustub koos uue atmosfääriõhu kaitse seadusega 1. jaanuaril 2017. aastal. Määrus nimetab vastavate enampakkumiste korraldajaks Keskkonnaministeeriumi. Sisulisi muudatusi määruses tehtud ei ole.

ENERGEETIKA

MKM avalikustas uue soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõudeid sisaldava määruse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“ eelnõu, millega võetakse üle EL direktiivi 2012/27/EL  (nn energiatõhususe direktiivi) nõuded. Tegemist on juba varem elektrituruseaduse alusel kehtestatud määruse uuesti kehtestamisega. Uus määrus kehtestatakse elektrienergiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) alusel.

Määrusega sätestataks tõhusa koostootmise nõuded ja kütusesäästu arvutamise põhimõtted. Koostootmine tähendab ühes protsessis samaaegselt soojus- ja elektrienergia tootmist, mis võimaldab kasutada kütust efektiivsemalt , säästes seeläbi loodus- ja elukeskkonda.

Vastavalt EnKS peavad energiasektori ettevõtjad peavad soojuselektrijaama tõhusaks koostootmisseadmeks muutmiseks koostama kulude ja tulude analüüsi. Määruse eelnõu muudatused annavad energiatootjale ülevaate tõhususe nõuetest ja aitab kaasa analüüsi tulemuste väljaselgitamisele. Praegu on Eestis üheksa tõhusa režiimiga koostootjat, kellele makstakse koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest ka toetust.

Määrus jõustuks alates 1. jaanuarist 2017.a

Uue määrusega kehtestati energiasäästu arvutamise eeskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vastu võtnud määruse energiasäästu arvutamise eeskirja kohta. Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) energiasäästu arvutamist käsitlevad nõuded.

Määrusega kehtestatakse üldised arvutusreeglid, mille alusel toimub riigis rakendatavate energiasäästu meetmete mõju hindamine. Määrus kirjeldab energiasäästu arvutamise meetodeid, mida nn energiasäästu koordinaatoril (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium- MKM) tuleb nt käitiste, sõidukite, seadmete energiasäästu ning ka tarbijakäitumisest tuleneva energiasäästu hindamisel kasutada. Lisaks peab MKM määruse järgi esitama sellekohase aruande Euroopa Komisjonile. Määrust kasutakse lisaks eeltoodule ka riikliku energiatõhususe tegevuskava koostamisel ja selles kavandatud meetmete mõju hindamisel.

Määrus jõustus 1. oktoobril 2016.

Määruse tekst Riigi Teatajas

VÄLISÕHU KAITSE

Vastu võetud AÕKS rakendusaktid reguleerivad välisõhu kvaliteedi hindamist, teatud saasteainete summaarseid heitkoguseid ja liikuvaid heiteallikaid

Novembri keskel avalikustati Riigi Teatajas kolm, koos uue atmosfääriõhu kaitse seadusega (AÕKS), jõustuvat määrust, mis jaotavad riigi territooriumi õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks, seavad paiksetele ja liikuvatele heiteallikatele saasteainete heite summaarsed piirkogused ning nimetavad isikud, kellel on liikuvate heiteallikate kohta andmete esitamise kohustus. Kõik uued määrused peaasjalikult kas täiendavad või täpsustavad hetkel kehtivaid määruseid.

Riigi territooriumi jaotataks uue määruse kohaselt õhukvaliteedi hindamise eesmärgil piirkondadeks ja linnastuteks. Linnastute määramise aluseks on kas elanike arv (vähemalt 250 000) või elanike tihedus (vähemalt 1000 in/km2). Eestis on kaks linnastut – Tallinn ja Kohtla-Järve. Ülejäänud riigi territoorium jagatakse kaheks piirkonnaks maakonnapiiride põhjal (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti). Riigi territooriumi jaotamisel piirkondadeks ja linnastuteks on arvestatud riikliku välisõhu seire andmeid (nt seirepunktides mõõdetud vääveldioksiidi tunni keskmist sisaldust, transpordist tuleneva lämmastikdioksiidi hulka, peenosakeste ööpäeva keskmist piirväärtust ja keemilist koostist). Seniste mõõtmiste tulemusel uusi õhuseirepunkte juurde vaja luua ei ole, sest hetkel töötavad seirepunktid võimaldavad adekvaatse saada ülevaate õhu kvaliteedist erinevates piirkondades ja linnastutes.

Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatavatele teatud saasteainetele (SO2, NOx, LOÜ-d, NH3) summaarseid piirkoguseid seadvas määruses on tehtud vaid redaktsioonilisi muudatusi (välja on jäetud reeglid, mis on juba sätestatud muudes õigusaktides).

Liikuvate heiteallikate andmeid esitama kohustatud isikute määruse teksti sisuliselt muudetud ei ole. Määrus sätestab aruande esitamise kohustuse iga kalendriaasta kohta järgmise aasta 1. juuniks isikutele, kes peavad arvestust liikuvate heiteallikate hulka kuuluvate transpordivahendite ja liikurmasinate üle (Maanteeamet, Lennuamet ja raudteeveo-ettevõtjad).

Määrused jõustuvad 1. jaanuaril 2017. aastal.

Riigi territooriumi jaotus õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks õhukvaliteedi taseme järgi ning linnastute määratlemiseks vajalik asustustihedus

Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende saavutamise tähtajad

LOODUSKAITSE

Looduskaitseseaduse plaanitud muudatused rakendaks geneetilisi ressursse reguleerivat rahvusvahelist Nagoya protokolli

Keskkonnaministeeriumis on valminud looduskaitseseaduse (LKS) muutmise eelnõu, millega viiakse seadus kooskõlla rahvusvahelise Nagoya protokolli nõudeid sisaldava EL määrusega (511/2014/EL) geneetiliste ressursside juurdepääsu kohta.

Kuna sama teemat reguleerib otsekohalduv EL määrus, siis LKSi muudatustega määrataks eelkõige kindlaks nõuete rakendamise eest vastutavad asutused

Nagoya protokoll on 2010. a vastu võetud rahvusvaheline leping, mis täiendab Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Protokolliga kehtestati rahvusvaheline kord, mis toetab üht bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kolmest eesmärgist ehk geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamist. Selle eesmärk on võimaldada säilitada elurikkust ja selle säästvat kasutamist. EL kiitis protokolli heaks 2014. a ja võttis selle rakendamiseks vastu liikmesriikide jaoks otsekohalduva määruse (511/2014/EL). Määruse eesmärk on tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt. Geneetilised ressursid on näiteks taimse või loomse päritoluga geneetiline materjal, samas inimese geenimaterjali puhul määrus kohaldamisele ei kuulu.

Eelnõuga täiendataks looduskaitseseadust Nagoya protokolli rakendamist reguleeriva eraldi peatükiga, milles nimetatakse protokolli nõudeid rakendavad pädevad ametid (nt Keskkonnaamet, Ravimiamet, Terviseamet jt), Samuti luuaks register geneetilise materjali proovide kogumite ja teabe hoidmiseks ning nimetataks registreid haldavad asutused.

Lisaks on plaanis täiendada LKS sätete üle riikliku järelevalve tegijate nimistut, mille kohaselt Nagoya rakendamise üle teostaksid järelevalvet lisaks Keskkonnaametile Terviseamet, Ravimiamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Põllumajandusamet. Eelnõuga sätestataks ka järelevalve tegemiseks vajalikud erimeetmed ja karistusnormid (rahatrahv), mida järelevalvet tegevad korrakaitseametid võivad kasutada.

Eelnõu muudatuste mõju avaldub eelkõige teadus- ja arendustöö valdkonnas, laiem eesmärk on elurikkuse parem kaitse ja õiglasem kasutamine. Eelnõu muudatuste jõustumisel suureneb mõningal määral ka järelevalvet teostavate asutuste (nt Keskkonnaamet) halduskoormus.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

VESI

Nitraadireostust piiravate muudatuste eelnõu jõudis Riigikokku

Riigikogu võttis menetlusse eelnõu veeseaduse muutmiseks. Eelnõuga täiendataks veeseaduse sätteid vastavalt Euroopa Komisjoni märkustele. Eelkõige puudutavad muudatused vedelsõnniku ja lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste laotamise nõudeid ja ajalisi piiranguid. Samuti täpsustataks põlluraamatusse kantavaid andmeid ja väetamisplaani koostamise nõudeid.

Eelnõu sisu kajastasime täpsemalt 2016.a augustikuu uudiskirjas.

Riigikogu pressiteade

Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” muutmine

Seoses jaanuarist jõustuva uue keskkonnaseire seadusega muudetakse Keskkonnaministri määruse nr 58 pealkirja ja sõnastust. Kuna keskkonnaseirega seonduv reguleeritakse uues keskkonnaseire seaduses, tunnistatakse järgmise aasta 1. Jaanuarist kehtetuks määruses seni seiret puudutanud sätted.

Määruse tekst Riigi Teatajas

MAAPÕU

Riigikohus: KOV peaks kaevandamise vastuolu kohalike huvidega välja tooma juba kaevandamisloa menetluses (3-3-1-31-16)

Novembri alguses tegi Riigikohus otsuse vaidluses, mis tekkis ühe kaevandusettevõtja ja Haaslava valla vahel pärast seda, kui vald keeldus kaevandamisloa andmise järel muutma karjääriala maakasutuse sihtotstarvet. Viimane oli aga kaevandamistegevuse alustamise eelduseks. Valla hinnangul oleks maakasutuse juhtotstarbe muutmine olnud vastuolus üldplaneeringuga. Riigikohus selgitas oma otsuses nii seda, mille järgi hinnata, kas tegevus on üldplaneeringuga vastuolus kui ka seda, kuidas peaks kohalik omavalitsus (KOV) oma vastuseisu kaevandamisele väljendama.

Riigikohus leidis, et muuhulgas võiks kaevanduse avamise vastu rääkida see, et tegevus oleks vastuolus üldplaneeringus kindlaks määratud rohevõrgustiku kaitse nõuetega

Esimese asjana hindas Riigikohus, kas valla vastuseis kaevandamisele võiks olla põhjendatud sellega, et tegevus toimus üldplaneeringus kindlaks määratud rohelise võrgustiku alal. Kohus võttis seisukoha, et roheline võrgustik kujutab endast üldplaneeringu olulist osa. Põhimõtteliselt ei ole rohelisele võrgustikule välistatud selliste tegevuste kavandamine, mis ei ole otseselt seotud võrgustiku säilitamisega. Kuna antud juhul oli Keskkonnaamet pidanud kaasnevat keskkonnamõju ebaoluliseks, ei olnud tegevus üldplaneeringu põhilahendust muutvaks vaid sel põhjusel, et tegevus paiknes rohevõrgustiku alal. Samas leidis Riigikohus, et kuna tegemist oleks intensiivse maakasutusega, mida üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal toimuda ei tohiks, oleks kaevandamine ikkagi üldplaneeringu põhilahendusega vastuolus.

Edasi analüüsis Riigikohus, kas tulenevalt vastuolust üldplaneeringuga võis vald keelduda karjääriala maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Kohus rõhutas, et KOV peaks erinevad vastuargumendid kaevandamisele välja tooma juba kaevandamisloa menetluses, et vältida vastuolulist ja isikuid eksitavat käitumist. Kuna antud juhul seda ei tehtud, siis oli Haaslava valla kaalutlusruum hilisemate otsuste tegemisel oluliselt ahtam. KOV saaks keelduda maakasutuse sihtotstarbe muutmisest vaid sel juhul, kui ta suudab näidata, et esinevad ülekaalukad kohalikud huvid, st kaevandamine põhjustaks väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule.

Kokkuvõtvalt andis Riigikohus oma uues lahendis KOVidele selge suunise, kuidas kaitsta kohalikke huve juhul, kui kaevandamistegevus võiks neid kahjustada. Vastavad huvid tuleks välja tuua võimalikult varajases etapis, hiljemalt kaevandamisloa menetluses. Kohalike huvide kaitsel saab tugineda ka üldplaneeringus kindlaks määratud maakasutuse juhtotstarvetele ning muudele tingimustele (nt rohevõrgustiku kaitseks seatud maakasutuse tingimustele). KÕKi hinnangul on uus lahend õigusselguse ja tulevase halduspraktika kujundamise seisukohalt vägagi positiivne.

Kohtulahendi tekst

KIIRGUS

Uus kiirgusseadus toob kaasa muudatusi kiirgustegevusi reguleerivatesse määrustesse

Seoses 1. novembril kehtima hakanud uue kiirgusseadusega, on kas juba kehtima hakanud või kooskõlastamisringil mitmeid erinevaid kiirgustegevust reguleerivad määruseid, mille eesmärgiks on seniseid nõudeid kas täpsustada või juurde lisada.

Novembri keskpaiga seisuga on Riigi Teatajas avalikustatud:

• Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri määrus, mis võimaldab pidada arvestust kiirgustöötajate (nt teatud meditsiinitöötajate) saadud kutsekiirituse dooside üle;

• Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või nendega saastunud esemete vabastamistasemega seotud tingimuste määrus. Määrus seab tingimused, kuidas ja millal võib lugeda radioaktiivsete jäätmete aktiivsust niivõrd madalaks, et neid võib töödelda nagu tavalisi jäätmeid. Võrreldes varasema määrusega on täpsustatud vabastamise tingimusi (nt arvestatakse looduslike radionukliidide esinemisel radioaktiivses aines vabastamisel ainult kiirgustegevuse tulemusel lisandunud aktiivsust või aktiivsuskonsentratsiooni) ja vabastamise taotlusega esitatavaid andmeid (lisandub varasemalt puudunud vabastamise taotlusega esitatavate vajalike andmete ja dokumentide konkreetne nimekiri);

• Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse määrus, milles erinevalt varasemaga on lisatud kiirguseksperdi õppekavale esitatavad nõuded (nt peab õppekavas olema käsitletud ioniseeriva kiirgusega seonduvaid õppeained ulatuses, mis võimaldab tunnistuses määratud tegevuste täitmist). Samuti on edaspidi eksperdi tunnistuselt võimalik välja lugeda, millised on kiirguseksperdi täpsed valdkondlikud pädevused;

• Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuete ning ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuete määrus, kus erinevalt varasemast kategoriseeritakse kiirgusallikad lähtuvalt aktiivsustasemest. A- ja B-kategooria kiirgusallikad on kõrgaktiivsed (täpsem määratlemine toimuks antud määruse lisa 1 alusel), C-kategoorias on kiirgusallikad, mille aktiivsus ületab kiirgustegevusluba mittenõudvate radionukliidide määruse lisas 1 sätestatud tasemeid. Füüsilise kaitse tagamiseks on seatud vastavalt kiirgusallika kategooriale ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed (nt A-kategooria kiirgusallika loata teisaldamise keeld). Samuti on kõrgaktiivse kiirgusallika omajatel alates 1. jaanuarist 2018. a uus kohustus koostada kiirgusallika füüsilise kaitse tagamiseks turvaplaan. See sisaldaks, vastavalt kiirgusallika kategooriale, kohustust kiirgusallika turvalisust kontrollida ja turvaplaani ajakohastada.

Novembri keskpaiga seisuga on kooskõlastusringil:

• Kiirgustegevusloa taotluse nõuete määrus, milles oleks võrreldes varasemaga välja toodud kõik loa taotlemise nõuded (nt kõik vajalikud dokumendid, mis tuleb koos loa taotlusega esitada), et edaspidi oleks kõik loataotlusega seonduv koondatud sellesse määrusesse. See peaks tegema loa taotlemise protsessi arusaadavamaks ja kiirendama kiirgustegevuslubade läbivaatamise ja andmise protsessi, sest taotluses esinevate puuduste arv peaks eeldatavasti vähenema.

Kõigil määrused peaksid nende seletuskirjade kohaselt kiirgustegevusloa omajat kui ka loa andjat positiivselt mõjutama, sest teevad kohutuste järgimise ning menetluste läbiviimise arusaadavamaks ja lihtsamini järgitavaks.

Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus

Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused

Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm

Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed määruse materjalid eelnõude infosüsteemis

Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid määruse eelnõu materjalid eelnõude infosüsteemis

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Looduskaitsedirektiivide muutmise asemel tuleks olemasolevaid paremini rakendada

Keskkonnaõiguse Keskus ühines Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmete täna väljasaadetatud kirjaga Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile. Kirja ajendiks on eesseisev linnu- ja loodusdirektiivide toimivuskontrolli tulemuste avalikustamine ja nende tulemuste hindamine Euroopa Komisjoni volinike kohtumisel novembri lõpus.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee