Riigikogu asub arutama energiamajanduse arengukava aastani 2030

Riigikogu võttis oktoobri alguses menetlusse energiamajanduse arengukava eelnõu, mis kirjeldab Eesti energiamajanduse sihte ja tegevusi aastani 2030 ja seab paika üldisema visiooni aastani 2050. Aastaks 2030 on Eesti energiamajanduse üldeesmärgiks tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Samas soovitakse panustada ka Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Üldeesmärgist tulenevalt näeb arengukava ette järgmised alaeesmärgid: tagada Eestile pidev energiavarustus (varustuskindlus) ja muuta Eesti energiavarustus ning –tarbimine säästlikumaks (primaarenergia tõhusam kasutus). Alljärgnevas uudises kirjeldame arenguakava sisu üksikasjalikumalt.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Üldkohus: Euroopa Komisjon peab keskkonnainfole juurdepääsu piiramist hoolikalt põhjendama (T-51/15)

Septembri lõpus tegi Euroopa Üldkohus otsuse asjas, mis puudutas dokumentidele juurdepääsu osalist keelamist. Kohus leidis, et Euroopa Komisjon on põhjendamatult keelanud juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad informatsiooni hormonaalsüsteemi häirivate kemikaalide kohta. Lisaks ei nõustunud kohus Komisjoni väitega, et dokumentide avalikustamine õõnestab kuidagi otsustusprotsessi (vastaval põhjusel teabe andmisest keeldumist võimaldab EL määrus nr 1049/2001, mis reguleerib juurdepääsu EL institutsioonide dokumentidele).

Vaidlus sai alguse 2014. aasta jaanuaris, kui keskkonnaorganisatsioon PAN Europe soovis ligipääsu 55le dokumendile, mis sisaldavad informatsiooni hormonaalsüsteemi häirivate kemikaalide võimaliku mõju kohta majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. Euroopa Komisjon ei taganud 55st dokumendist ligipääsu 36le põhjendusega, et dokumendid on mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, sest sisaldavad alles esialgset analüüsi ja võimalikke poliitika arendamise suundi seoses hormonaalsüsteemi häirivate kemikaalide kasutamise piirangutega. PAN Europe sellise põhjendusega nõus ei olnud ja pöördus koos Rootsi riigiga Euroopa Kohtu poole, et lõpetada olukord, kus Euroopa Komisjoni kasutab järjepidevalt argumenti, et menetlus on veel pooleli ja dokumendid pole täielikud, et keelata EL üldsuse juurdepääsu komisjoni dokumentidele.

Euroopa Kohus rõhutas, et dokumentidele juurdepääsu tagamine on oluline selleks, et otsused oleks läbipaistvamad ning Euroopa Liit ei jääks kodanikele kaugeks

Kohus leidis, et Euroopa Komisjoni põhjendused kõnealustele dokumentidele juurdepääsule keelamiseks on liiga üldised, ebamäärased ja –täpsed ning vastuolus EL määruse 1367/2006 (nn Aarhusi määrus, mis reguleerib mh keskkonnainfo kättesaadavust) üldeesmärgiga luua tihedam liit Euroopa elanike vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb otsuseid teha võimalikult avalikult ja läbipaistvalt. Kui Komisjon soovib juurdepääsu dokumentidele piirata, tuleb selleks esitada täpne ja spetsiifiline informatsioon juurdepääsu keelamise kohta.

PAN Europe leiab, et otsuse tulemusel pole Euroopa Komisjonil enam võimalik vaidlusaluseid infole juurdepääsu piiravaid sätteid kuritarvitada. Selle tulemusel peaks suurenema ka otsuste läbipaistvus Euroopa kodanike jaoks. Euroopa Komisjonil on samas aga õigus tehtud otsus Euroopa Kohtus vaidlustada.

Euroopa Kohtu otsus T-51/15 (ingl k)

KLIIMAMUUTUS

Saavutati rahvusvaheline kokkulepe lennunduse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assambleel Montrealis võeti 7. oktoobril vastu resolutsioon, millega luuakse mehhanism kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks lennundussektoris. Tegemist on esimese lennunduse kliimamõjusid reguleeriva leppega rahvusvahelisel tasandil.

Leppe alusel moodustatava globaalse turumehhanismi (GMBM) eesmärk on tegeleda lennundussektori kasvuhoonegaaside heitega. Need heitkogused ei ole hõlmatud Pariisi kliimaleppega. Turumehhanismiga võivad riigid liituda vabatahtlikult alates aastast 2021. Kohesest ühinemisest on teatanud juba 44 ICAO liikmesriiki sh Eesti, samuti USA ja Hiina. Kohustuslikuks muutuks ühinemine ICAO liikmesriikide jaoks aga alles teises faasis (2027-2035), erandina ei ole ühinemine kohustuslik mõnede arengumaade ja väikese lennundussektoriga riikide jaoks Euroopa Komisjon loodab läbi GMBM kompenseerida lennunduses kasvuhoonegaaside heitkoguse suurenemist kuni 80% ulatuses.

GMBM on saanud teravat vastukaja Euroopa Parlamendi liikmete ja mitmete keskkonnaorganisatsioonide poolt, kes leiavad, et see ei tohiks asendada regionaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vahendeid nagu näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS). Peamiseks etteheiteks on see, et erinevalt ETSist ei ole uue leppega lennunduse heitkogustele seatud ülempiiri. Samuti ei ole Parlament rahul sellega, et kuni aastani 2027 on riikide osalemine mehhanismis vabatahtlik.

Nüüd, mil GMBM on vastu võetud, plaanib Euroopa Komisjon läbi vaadata ka ETS süsteemi. Kui parlamendiliikmed ja keskkonnaorganisatsioonid (nt Transport&Environment) näevad uut GMBM mehhanismi täiendusena juba eksisteerivale ETS süsteemile, siis lennunduse lobigrupid (nt Airlines for Europe) loodavad, et uus turumehhanism asendab ELi heitkogustega kauplemiste süsteemi ETS täielikult.

Pariisi kliimalepe jõustub vähem kui aastaga

Euroopa Parlament andis oktoobri algul nõusoleku Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Pariisi kokkuleppe EL-i poolsele ratifitseerimisele andis nõusoleku 610 parlamendiliiget, 38 oli vastu ja 31 erapooletud. Parlamendi nõusolek oli viimane vajalik otsus selleks, et leping ELi ja selle liikmesriikide poolt ratifitseerituks loetaks.

Sellega täitus teine Pariisi leppe jõustumise eeldus, ehk lepe on ratifitseeritud riikide poolt, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55% maailma kasvuhoonegaaside heitest. Esimene nõue, milleks oli leppe ratifitseerimine vähemalt 55 riigi poolt, sai täietud septembris.

Tegemist on seejuures suure saavutusega, sest see võimaldab Pariisi kokkuleppe jõustumist vähem kui aastaga. Võrreldes Kyoto protokolliga (mille jõustumine võttis aega 8 aastat) on see väga kiire tulemus.

Pariisi kliimakokkulepe jõustub 2016. a. 4. novembril.

Euroopa Parlamendi pressiteade

ENERGEETIKA

Taastuvenergia toetuste plaanitud muudatused on jõudnud Riigikogusse

Riigikogu võttis septembri lõpul menetlusse elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muudaks põhjalikult senist taastuvenergia toetuste maksmise korda. Varasemalt oleme sama eelnõu kajastanud meie 2015. a septembrikuu uudiskirjas. Reformi tulemusel pandaks toetuse maksmine sõltuvusse sellest, kas Eesti riigi EL eest võetud taastuvenergia tootmise kohustus on täidetud (kohustuse täitmisel täiendavaid toetusi enam ei makstaks). Samuti oleks uutel tootjatel toetusi võimalik saada edaspidi vaid vähempakkumise võitmisega.

Erinevalt varasemast eelnõust, loetakse olemasolevaks tootjaks tootja, kes on:

• eelmise toetusskeemi alusel juba ehitustegevust alustanud;
  

• tootnud elektrienergiat enne 01.01.2018;

• tuule või alla 15 kW tootmisseadmega energiat tootnud enne 01.01.2020;

• eelmise toetusskeemi alusel juba ehitustegevust alustanud.

Vastavatele tootjatele rakendatakse praegu kehtivaid toetusmäärasid 12-aastase toetusperioodi lõpuni (perioodi arvestatakse alates tootmise alustamisest).

Põhimõttelise muudatusena piirataks toetuste  lähtudes tootmisvõimsustest, mis on vajalikud Eesti taastuvenergeetika alaste kohustuste täitmiseks EL ees

Uues eelnõus defineeritakse ka termin investeeringutoetus, millega tähistatakse igasugust otsest ja kaudset rahalist abi, mida kasutatakse tootmisseadme rajamiseks või ümberehitamiseks, lisaks seadusest tulenevale taastuvenergia toetusele. Seaduseelnõu kohaselt ei tohiks erinevate toetusliikide maksmine tuua kaasa taastuvenergia tootmise ülekompenseerimist.

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid

Riigikogu pressiteade

Valitsus kiitis heaks põlevkivi arengukava rakendusplaani

Valitus kiitis oktoobrikuu esimesel istungil heaks „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ (PÕKK) rakendusplaani. PÕKK võeti Riigikogu poolt vastu juba käesoleva aasta kevadel, kirjutasime sellest pikemalt oma veebruarikuu uudiskirjas.

Põlevkivi arengukava ülesanne on suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist järgmise 15 aasta jooksul. Arengukavas määratletud strateegiliste eesmärkide elluviimiseks on valitsus koostanud täpsemaid meetmeid ja rahastust sisaldava rakendusplaani aastani 2030. Vastselt heaks kiidetud rakendusplaan hõlmab detailsemalt ajavahemikku 2016-19, rakendusplaani uuendatakse periooditi riigieelarve alusel. Vastavalt Riigikogu otsusele tuleb valitsusel aga pidevalt analüüsida põlevkivisektorit mõjutavaid arenguid ning iga viie aasta tagant rakendusplaani või vajadusel ka arengukava ennast muuta. 

Rakendusplaaniga soovitakse läbi viia erinevaid uuringuid, mille tegemine oli varem ette nähtud juba enne uue arengukava kehtestamist

Rakendusplaanis on põlevkivi kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks nt kavas maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogust vähendada 1 m3 võrra aastaks 2020. Lisaks on plaanis korrastada juba suletud kaevandamisjäätmehoidlaid ja uurida altkaevandatud alade ulatust ja mõju. Erilist tähelepanu on kavas pöörata veekeskkonna olukorrale, samuti välisõhku eralduvate lõhnaainete ja heitkoguste hindamisele.

Senisest enam soovitakse tähelepanu pöörata põlevkivitööstusest inimese tervisele tingitud mõjude leevendamisele. Nt plaanitakse Ida- ja Lääne-Virumaal läbi viia tervisenäitajate monitooring ja viia ohustatud piirkonnas läbi joogi- ja põhjavee uuringud. Põlevkivi arengukava teostamise maksumus neljaks aastaks (2016-19) on ca 5,7 mln eurot.

KÕKi hinnangul demonstreerib rakenduskava kehtestatud arengukava suurimat puudujääki, millele juhtisid tähelepanu nii keskkonnaorganisatsioonid kui Riigikontroll. Nimelt kehtestati pikaajaline arengukava ilma, et läbimõeldud valikute jaoks vajalikud uuringud oleks läbi viidud. Seepärast on eriti oluline, et pärast nüüd kavandatud uuringute läbiviimist vaadataks kogu arengukava uuesti ja põhjalikult üle ning tehtaks vajadusel ka olulisi korrektuure.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Euroopa Kohus: siseriiklikud seadusaktid ei tohi seada põhjendamatuid piiranguid rohelise elektri impordile (C-492/14)

Euroopa Kohus tegi septembri lõpus otsuse kohtuasjas, milles selgitas elektrimüüjate õigust saada riiklike ja regionaalseid taastuvenergiatoetusi.

Taotlus esitati Euroopa Kohtule kohtuvaidluses, mille poolteks on Essent Belgium NV ja Flandria regioonivalitsus jt. Vaidlus puudutas Belgia regioonivalitsuse lepinguvälist vastutust selliste piirkondlike õigusaktide vastuvõtmise eest, mis annavad õiguse saada taastuvenergiatoetusi kahel juhul:

• Kui see on taastuvatest allikatest pärinev (nn roheline) elekter, mis on toodetud ja võrku suunatud kõnealuses regioonis;

• see elekter on toodetud ja võrku suunatud mujal selles riigis (Belgias).

Essent Belgium, kes tarnib Flandria piirkonna ettevõtetele ja eraklientidele peamiselt Madalmaadest imporditud rohelist elektrit, leidis et vastavate seaduste tõttu jäi ta ebaseaduslikult ilma Flandrias asuvas jaotusvõrgus antavatest taastuvenergiatoetustest ning on seetõttu kandnud rahalist kahju.

Euroopa Kohus leidis, et kohtuasjas käsitletavad õigusaktid võivad takistada teistest liikmesriikidest pärit elektri, eelkõige rohelise elektri, importi. Samuti ei vasta õigusaktid proportsionaalsuse põhimõttele, sest sekkumine kaupade ja teenuste vabasse liikumisse ei ole kuidagi põhjendatud. Erinevalt mõningastest teistest toetusskeemidest ei olnud antud juhul otseseks kasusaajaks mitte elektritootjad, vaid tarnijad. Seega ei pidanud kohus skeemi elektritootmise soodustamise seisukohalt vajalikuks ja sobivaks. Seetõttu leidis kohus, et Flandria õigusaktid olid vastuolus EL elektrienergia siseturu ühiseeskirja direktiiviga 2003/54.

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport teeb ettepaneku võtta vaiksete alade kaitseks täiendavaid meetmeid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) andis välja raporti vaiksete alade kohta Euroopa Liidus. Raport annab ülevaate mürareostuse ulatusest Euroopas, kaardistades ühtlasi alad, mis on jäänud mürareostusest mõjutamata ja mida seetõttu tuleks kaitsta.

Mürareostus on Euroopas üha suurenev keskkonnaprobleem, millel on suur mõju elanikkonna heaolule, tervisele, samuti elusloodusele. Uuringud näitavad, et inimesed, kes elavad vaiksetes piirkondades, kannatavad vähem kõrgest müratasemest tingitud tervisehädade käes. Vaiksed alad mõjuvad hästi nii nende alade elanikele, kui ka külastajatele (nt rahvuspargid ja kaitsealad). Samuti vähendab juurdepääs mõnele vaiksele alale või võimalus elada vaikse õuealaga majas inimese ärevustaset. Lisaks inimestele kaitseb vaiksete alade säilitamine ka loodust ja loomade elupaiku ning loob majanduslikku lisaväärtust kinnisvara väärtuse suurenemise näol. EL on võtnud eesmärgiks mürareostust ja sellest tulenevaid mõjusid vähendada, sh säilitada ja kaitsta vaikseid alasid. Need eesmärgid tulenevad eelkõige EL nn müradirektiivist (2002/49/EC).

EEA raporti kohaselt on vaiksete alade kaitse oluline, kuna selline keskkond mõjub hästi nii elanike kui alade külastajate tervisele, loodusele kui kinnisvara hinnale

Raporti aluseks on Euroopa riikide poolt EL müradirektiivi kohaselt edastatud andmed. Arvesse on võetud ka tööstus- ja linnamüra, samuti maakasutusest tulenevat müra. Raport sisaldab ulatuslikku kaardistust mürareostusest mõjutatud aladest Euroopas, ja ka nn vaiksetest aladest, mis tuleks kaitse alla võtta. Vaiksete alade määratlemisel kasutatakse vaikuseindeksit (Quietness Suitability Index- QSI), mis sisaldab kahte elementi : kaugus müraallikatest ja müra subjektiivne talumine inimeste poolt. Samuti on aluseks võetud EL müradirektiivi künnis, mille kohaselt üle 55 db müra puhul on tegemist juba mürareostusega.

Uuringu kohaselt on kõige rohkem vaiksemaid alasid Skandinaavia riikides ja Šveitsis. Kõige mürarikkamad on väikesed ja tiheda rahvastatusega riigid nagu Belgia, Saksamaa Holland, Luxemburg jt. Lisaks riigi suurusele ja rahvastikutihedusele mõjutab mürataset ka transporditaristu (maanteed, lennuväljad jm). Eesti on vaiksete alade potentsiaalilt EEA 33 riigi arvestuses peaaegu keskmisel tasemel ja on edetabelis kümnes riik.

Hoolimata sellest, et Eesti on tänu oma hõredale asustusele Euroopa mõistes suhteliselt vaikne piirkond, ei arvestata KÕKi hinnangul müraprobleemidega ei tihe- ega hajaasustusega aladel piisavalt. Uue planeerimisseaduse ja järgmisest aastast jõustuva atmosfääriõhukaitse seaduse valguses võiksid just kohalikud omavalitsused võtta müraprobleemidega tegelemise tõsisemalt käsile. Nn vaiksete alade loomisel oleks kõige selgem ja läbipaistvam viis nn akustilise planeerimise kasutamine, st juba üldplaneeringus omavalitsuse territooriumi osade mürakategooriatesse jagamine. 

Raport "Quiet Areas in Europe"

Keskkonnaminister taaskehtestas müra piiramiseks planeeringutele lisanõudeid sätestava määruse

Keskkonnaminister võttis oktoobri alguses vastu määruse, millega kehtestas planeeringutele müra piiramiseks lisanõuded. Tegemist on varem kehtinud määruse uuesti kehtestamisega, selle peamiseks ajendiks oli uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumine. Määrusesse on tehtud vaid väiksemaid, vähemolulisi muudatusi.

Kui planeeringuga kavandatakse tegevust või ehitist, mille puhul keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) läbi ei viida, kuid millega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, peab planeeringudokumentatsioon määruse kohaselt sisaldama ka mürahinnangut. Mürahinnang peab kajastama planeeritavat ala ja seda ümbritsevat ala sellises ulatuses, milles normtasemete ületamine aset võib leida. Mürahinnangus peavad olema kajastatud ka müra vähendavad meetmed ja nende rakendamise tõhusus.

Määruse eesmärk on juba planeeringu koostamise staadiumis vältida ja vähendada müranormide ületamist.

Määrus jõustub 2017. a 1. jaanuarist.

Määrus Riigi Teatajas

Riigikohus: ka norme mitteületavat müra tuleb taluda vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus on õiguspärane (3-3-1-15-16)

Riigikohus tegi oktoobri algul otsuse asjas, milles selgitas tuulikutest tuleneva müra talumiskohustust ja haldusorgani tõendamiskoormist müraga seotud vaidluste puhul. Riigikohus tunnistas oma otsuses õigusvastaseks Tamba tuulegeneraatorite nr 1 ja 2 ehitus- ja kasutusload, kuna väljastatud load on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga ning kaebajat ei kaasatud ega teavitatud nõuetekohaselt.

Kaebuse tuulegeneraatorite ehitus- ja kasutuslubadele esitas generaatorite kõrvalkinnistu omanik A. Alberg. Kaebaja leidis, et detailplaneeringus lubatust kõrgemad ja võimsamad tuulegeneraatorid tekitavad kaugemale kanduvat müra ning suurem on ka jäätükkide lendamise ohutsoon, varjutuse ulatus ja visuaalne reostus. Mingeid mürauuringuid ei olnud nende konkreetsete tuulikute mõju kohta enne lubade välja andmist tehtud.

Riigikohus rõhutas, et kui mürarikas tegevus on lubatud kaalutlusotsusena ja samas menetlusnorme rikkudes, on haldusorgani kohustuseks tõestada, et otsus oli sisult õiguspärane 

Kohus rõhutas antud asjas esmalt, et isegi allapoole kehtestatud piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohase isiku huve kaitsvate õigusnormidega. Kuna antud juhul olid ehitus- ja kasutusload vastuolus kehtiva detailplaneeringu olulise tingimusega – tuulikute kõrgusega – ning kaebaja jäeti nõuetekohaselt loamenetlustesse kaasamata, otsustas kohus kasutusload tühistada.

Samuti selgitas kohus tõendamiskoormuse jagunemist taolistes vaidlustes. Haldus- ja ringkonnakohus tuginesid asja lahendamisel mürataseme, varjutamise ja jäätamise hindamisel kolmanda isiku ja vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud ekspertarvamusele. Kohtud leidsid, et kuna kaebaja keskendus oma argumentides vaid selle ekspertarvamuse kritiseerimisele ega esitanud omapoolseid tõendeid müratasemete kohta, võib järeldada, et müratasemete ületamist ei esine. Riigikohus sellega ei nõustunud, leides, et ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste tegemisel menetlusnorme rikkudes on tõendamiskoormus haldusorganil. Kohtud peavad sel juhul sisuliselt analüüsima ka kaebaja vastuväiteid, mis seavad kahtluse alla haldusorgani esitatud tõendid.

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16

Euroopa Kohus: elektrijaamade õhuheitele kehtestatud erandeid tuleb tõlgendada kitsalt (C-304/15)

Euroopa Kohus tegi septembri lõpus otsuse asjas, milles selgitas suurte põletusseadmete (rohkem kui 50MW soojusvõimsusega seadmed) heite piirväärtuste kohaldamise reegleid. Kohus leidis, et Suurbritannias asuvale Aberthaw elektrijaama suhtes on EL suurte põletusseadmete direktiivis 2001/80 sätestatud erandlikke, leebemaid heite piirväärtuseid valesti kohaldanud, sest elektrijaamas on kasutatud tahket kütust, mille lenduvainete sisaldus on lubatust suurem.

Kohtuasja poolteks olid ühelt poolt Suurbritannia Ühendkuningriik ning teiselt poolt Euroopa Komisjon, kellest viimane ka Euroopa Kohtu poole pöördus. Komisjoni hinnangul ületati Aberthaw elektrijaamas taoliste põletussseadmete lämmastikoksiidide heitkogusele EL direktiiviga 2010/80 seatud piirväärtuseid. Ühendkuningriik aga leidis, et antud juhul tuleks kohaldada erandlikke, leebemaid heite piirväärtusi, mida võib direktiivi kohaselt rakendada juhul, kui jaamas kasutatakse kütust, milles sisaldub vähem kui 10% lenduvaineid. Seejuures leidis riigi valitsus, et direktiivist ei tulene selgelt, nagu tuleks jaamas kasutada ainult tahket kütust, mille lenduvainete sisaldus on alla 10 %; piisab sellest, kui jaamas kasutatakse sellist kütust vaid aeg-ajalt ja seda on põhimõtteliselt jaamas võimalik kasutada. Samuti leidis Ühendkuningriik, et puudub otsene seos elektrijaamas põletatud lenduvate kütuse ja lämmastikoksiidide eraldumise vahel.  Viimasena väitis Suurbritannia valitsus, et direktiivis toodud erand loodi direktiivis spetsiaalselt kõnealusele elektrijaamale kohaldamiseks ning järelikult tuleb erandit paindlikult tõlgendada.

Euroopa Kohus seevastu leidis, et selleks, et erandkorras kohaldada leebemaid heite piirväärtuseid, tuleb kasutada ainult tahket kütust, mille keskmine lenduvainete sisaldus (arvutatuna ühe aasta kohta) on väiksem kui 10%. Kuigi direktiivi säte ei sisalda sõna „ainult“ või „üksnes“, on kohtu hinnangul selline erand direktiivi eesmärgist ja sätetest tuletatav. Kuna Aberthaw elektrijaamas kasutatud söelaadungite lenduvainete sisaldus aasta keskmisena oli vahemikus 2008-2011 kõigil aastatel üle 10%, eksis Ühendkuningriik suurte põletusseadmete direktiivi kohaldamisel.

Euroopa Kohtu otsus C-304/15 (ingl k)

LOODUSKAITSE

Vabaerakond seaks eramaade looduskaitse alla võtmise sõltuvusse piirangutega maade riigile omandamisest

Vabaerakond esitas septembri lõpus ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks, millega eelnõu koostajad soovivad soodustada eraomanikele looduskaitselistest piirangutest tuleneva koormuse kompenseerimist. Muudatusettepanek on tehtud õiguskantsleri hiljutisest ettepanekust tingituna, sellest kirjutasime lähemalt meie 2016. a. septembrikuu uudiskirjas.

Looduskaitseliste piirangute eest eramaaomanikele hüvitise maksmise tagamiseks soovitaks eelnõu kohaselt lisada seadusesse erisus, et eramaid ei saaks täiendavalt kaitse alla võtta seni, kuni riik on asunud lahendama aastate vältel tekkinud järjekorda oluliste piirangutega alade eraomanikelt äraostmisel. Eelnõuga loodaks looduskaitseadusesse uus paragrahv, mille kohaselt saaks eramaid edaspidi kaitse alla võtta ainult siis, kui eramaade riigile omandamiseks esitatud avalduste järjekorras ootab riigipoolset kinnistu omandamist vähem kui 50 kinnistut.

Vastava nõude mittetäitmisel oleks eramaal loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust siiski võimalik algatada ka erandjuhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) loodusobjektil, mille kaitse alla võtmist kavandatakse, on I kaitsekategooria liigi leiukoht;

2)     punktis 1 nimetatud leiukoht asub eramaal;

3)     erinevaid huvirühmi koondava komisjoni hinnangul on punktis 1 nimetatud leiukoha olemasolu piisavalt tõendatud ja tegemist ei ole juhusliku vaatlusega.

KÕKi hinnangul on kehtiv praktika oluliste looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamise osas maaomanike seisukohalt selgelt mitterahuldav. Samas ei ole ka väljapakutud lahendus mõistlik, kuna loodusvääruste kaitse vajadus ei ole mingis seoses sellega, kui palju on riik otsustanud eraldada eramaade soetamiseks raha. Ohtu, et uute kaitsealade loomine hoolimata selle vajadusest „külmutatakse“ ei aita leevendada ka eelnõusse kirjutatud erand. See kohalduks ühelt poolt vaid I kaitsekategooria liikide puhul (kelle puhul riik on niikuinii võtnud kohustuse kõik leiukohad kaitse alla võtta) ning erikomisjoni loomine vaid suurendaks niigi ulatuslikku looduskaitselist bürokraatiat.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

METSANDUS

Keskkonnaministeerium avalikustas metsaseaduses seatud raiepiiranguid vähendava eelnõu

Septembri lõpus saatis Keskkonnaministeerium kooskõlastamisringile metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostajad soovivad eelnõuga toetada metsanduse arengukava, täpsemalt metsamaa tootmispotentsiaali jätkusuutlikumat kasutamist. Muudatused mõjutaksid nii metsaomanikke, metsakorraldusettevõtteid kui ka riigiasutusi. Lähemalt kajastasime kavandatud muudatusi märtsikuu uudiskirjas.

Olulisemad muudatused oleks järgmised:

• Vähendataks kuuse minimaalset raievanust 80-aastalt 60-aastale (mis aitaks eelnõu koostajate sõnutsi vähendada juure- ja tüvemädanike põhjustatud kahjusid) ning soodustataks alternatiivsete raieliikide (turbe- ja valikraie) kasutamist. Turbe- ja valikraie soodustamiseks lihtsustataks vastavate raietüüpide kasutamise tingimusi, nt oleks aegjärgse raie järgmine järk lubatud siis kui eelmine on uuenenud, mitte ei pea ootama kümme aastat, ja valikraiel saaks raiuda suurema läbimõõduga häilu;

• Vääriselupaikade (VEP) kaitse muutuks kohustuslikuks kõigil VEPi tunnustele vastavatele avalik-õiguslike isikute omandis olevatel aladel (st lisaks RMK aladele ka KOVidele kuuluvatel metsaaladel) ja kaotataks ära eramaal asuva VEPi pindala (maksimaalselt 7 ha) piirang.

• Metsaomandi majandamine muutuks kinnistupõhiseks. Metsaomanikud saaksid oma küpseid metsi uuendada sõltumata piirinaabri otsustest ning tegevustest. Muudatuse järel oleks piirinaabritel võimalik raiuda nende kinnistutel asuvat metsa ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses;

• Korrigeeritaks metsakorralduse aluseid, mille tulemusel jääksid turule vaid ettevõtted, kus töötavad kvaliteetseid andmeid esitavad metsakorraldajad. Selle tagamiseks on eelnõusse lisatud punkt, mis lubab metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui isik on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksul 20% katastriüksustel.

KÕKi hinnangul on seaduseelnõus mõned positiivsed ettepanekud, nt VEPe ning metsakorraldajaid puudutavad muudatused. Samas on mitmed olulised muudatused kantud soovist suurendada raiemahtusid. Nagu juba märtsikuus kirjutasime, ei pruugi see täna enam olla mõistlik, kuna raiemahud on saavutanud arengukavas ettenähtud taseme ning ohustavad juba meie metsade jätkusuutlikkust.

 Seadus peaks jõustuma 15. märtsil 2017. a. Selleks ajaks peaks raiehooaeg läbi olema ning uueks raiehooajaks valmistumist saaks alustada juba uute nõuete järgi.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

JÄÄTMED

Riigikogu asus arutama kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse rahastamise reformi

Riigikogu asus septembris arutama jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatusi, mille eesmärgiks oleks innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. Muudatus on vajalik seetõttu, et praeguse rahastusskeemi alusel ei suuda omavalitsused parandada olmejäätmete käitlust ega pakkuda selle osana tarbijasõbralikku jäätmejaama teenust. Samuti ei motiveeri praegune tasude süsteem omavalitsusi jäätmeid tõhusalt liigiti koguma, sest omavalitsus saab jäätmekäitlusest tulu vaid siis, kui segaolmejäätmed prügilasse viiakse. Olukorra parandamiseks näeks eelnõu ette lisatoetused jäätmehoolduse arendamiseks.

Üleriigilised omavalitsusliidud toetavad põhimõtteliselt reformi, ent soovitavad uute toetuste tingimusi paindlikumaks muuta

Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks muudetaks jäätmeseadust (JäätS) ja antaks riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks. Toetuse andmise aluseks võetakse kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuses asuvate objektide (eluruumid ja elamu kasutusotstarbega hooned, milles ei asu eluruume) arv aasta alguse seisuga. Toetusvahendite jaotamine toimub proportsionaalselt vastavate objektide arvule KOV üksuses. KOVile jagatakse toetusi samas vaid juhul, kui:

1)     tema territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikule tagatud jäätmejaama teenuse   kasutamine teises omavalitsuses;

2)     tema territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu (kui JäätSist tuleneb kohustus);

3)     tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri;

4)     ta on asutanud käesoleva seaduse § 711 alusel jäätmevaldajate registri.

Keskkonnatasude seadusesse viidaks sisse muudatus, et jäätmete ladestamise tasusid ei maksta mitte omavalitsustele, vaid suunatakseriigieelarvesse. Jäätmete ladestamise tasude jaotamise mudel ei motiveeri eelnõu koostajate arvates omavalitsusi jäätmeid sorteerima ja taaskasutama, sest saastetasu kehtib ainult jäätmete prügilasse ladestamisele ja taaskasutusse suunatud jäätmed raha KOVile juurde ei too.

Üleriigilised omavalitsusliidud toetavad põhimõtteliselt jäätmekäitluse rahastamise reformi, kuna see võimaldaks senisest paremini katta jäätmekäitluse kulusid. Samas tegid nad ettepaneku lihtsustada toetuse saamise tingimusi, nt jättes omavalitsustele vabaduse jäätmejaama teenuse pakkumise asemel muul moel jäätmete liigiti kogumist tõhustada ning näha ette erikord juhuks, kui omavalitsusest sõltumata asjaoludel korraldatud jäätmevedu ei toimi (nt hangete vaidlustamise tõttu).

Jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Riigikogu pressiteade

Keskkonnaministeerium avalikustas rehvitootjate audiitorkontrolli nõudva eelnõu

Oktoobris saatis Keskkonnaministeerium kooskõlastusringile jäätmeseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärgiks oleks kehtestada rehvitootjatele audiitorkontroll ning täpsustada rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid. Antud eelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK) kajastasime meie 2016. a juunikuu uudiskirjas.

Võrreldes VTKga on planeeritavad muudatused jäänud samaks:

• Rehvi tootjad, kes toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas, peaksid edaspidi tegema rehvikoguste üle audiitorkontrolli;

• Rehvide turustaja peaks veenduma, et tootja, kelle rehve ta müüb, oleks probleemtooteregistris (PROTO) registreeritud. Kui seda tehtud pole, tuleks turustajal seda ise teha ja täita jäätmeseadusest tulenevaid tootjale seatud nõudeid.

Seaduse eelnõust on välja jäänud vaid PROTO volitatud töötleja õiguste andmine Keskkonnaametile, sest ministeeriumi hinnangul on järelevalve pädevuse andmine lahendatav allasutuste töökorralduse muutmisega.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Materjalid eelnõude infosüsteemis

KIIRGUS

Riigi Teatajas avaldati uuendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemist puudutavad määrused

Oktoobri algul võeti vastu kaks radioaktiivsete jäätmete käitlemist puudutavad määrust, millest üks kehtestab radioaktiivsete jäätmetega tegelemise ja pakendi kvaliteedi nõuded ning teine sätestab radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks vajalike dokumentide menetlemistingimused. Määrused kehtestati uute terviktekstidena seoses uue kiirgusseaduse jõustumisega 2016. aasta 1. novembril.

Määruste muudatused on oma olemuselt peamiselt keele- ja normitehnilised ning määruste eesmärke ja sisu muudetud pole. Radioaktiivsete jäätmete määratlemist puudutavast määrusest on vaid välja jäetud kolm paragrahvi, mis puudutavad jäätmete pikaajalise ohutuse hindamist, kiirgusohutushinnangu tingimusi ja radioaktiivsete jäätmete füüsilist kaitset. Vastavad paragrahvid on lisatud kas kiirgusseadusesse või kiirgustegevusloa määrusesse, kuna need sobivad nimetatud õigusaktidesse paremini.

Määrused jõustuvad koos uue kiirgusseadusega.

Määruse Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad tekst 

Määruse Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ning läbiveo dokumentide menetlemise korra ja tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist tekst

KALANDUS

Keskkonnaministeerium avalikustas kalapüügiseadust muutva eelnõu

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu kalapüügiseaduse muutmiseks. Muudatuste eesmärk on viia kalapüügiseadus (KPS) kooskõlla EL ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, lisaks täpsustatakse KPS mõningaid sätteid, mis on praktikas probleeme valmistanud.

Eelnõu kohaselt laiendataks nn tõsiste rikkumiste punktisüsteemi ka kalalaeva kaptenitele. EL Nõukogu määruse (EÜ/1224/2009 art 92) kohaselt tuleb kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste korral rakendada kalalaevatunnistuse omaniku suhtes nn karistuspunktide süsteemi. Praegu Eestis kehtiva süsteemi kohaselt kalalaeva kaptenile erinevalt tunnistuse omanikust küll ei määrata rikkumiste eest punkte, kuid kui kaptenile on määratud karistus kahe või enama süüteo eest, tunnistatakse tema juhitava kalalaeva püügiluba kehtetuks.

Euroopa Komisjon leidis oma 2015. a raportis, et kuigi Eestis kehtib kaptenite jaoks alternatiivne süsteem, vajab nn kaptenite punktisüsteem Eesti seadusandluses siiski täiendamist. Eelnõuga soovitaksegi kehtestada tõsiste rikkumiste punktisüsteem kaptenite jaoks s.t. et ka kaptenitele määratakse rikkumiste eest punkte. Kui kaptenil on seoses kalapüüginõuete tõsiste rikkumistega üks kehtiv karistus, siis määrataks selle eest üks punkt, kahe või enama kehtiva karistuse eest määrataks kaks punkti, millele järgneb püügiloa kehtetuks tunnistamine Seadusemuudatus puudutaks ca 1500 kalalaeva kaptenit.

Lisaks muudetaks eelnõuga KPS elektripüügivahendi kasutamise tõendi ja eripüügiloa dokumentide menetluse ja kontrolli sätteid. Edaspidi antaks need dokumendid paberdokumendi asemel välja elektrooniliselt.

Eelnõuga muudetaks ka harrastuskalapüügi andmete esitamise sätteid. Praegu võib kalapüügiandmete esitamise korra rikkumise eest harrastuskalurile määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Muudatuste kohaselt harrastuskalureid edaspidi andmete esitamata jätmise eest trahviga enam ei karistataks. Küll aga on järgmise kalastuskaardi andmise eelduseks eelneva aasta püügiandmete esitamine. Kui harrastuskalapüüdja jätab püügiandmed tähtajaks esitamata, jääb ta järgmisest kalastuskaardist ilma. Muudatustega loodetakse mõjutada hinnanguliselt umbes 7000 harrastuskalapüügiloa omanikku, kes praegu jätavad püügiandmed esitamata.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub koolitusele "Õhu kvaliteedi kaitse ja müra piiramine – uued nõuded KOVidele alates 2017"

1. jaanuarist 2017 jõustub uus välisõhu kaitset puudutav seadus, mis näeb ette rea uusi kohustusi, aga ka võimalusi omavalitsustele, millest olulisimad on:

• Välisõhus leviva müra kaardistamine ja tegevuskavade koostamine

• Õhukvaliteedi normide ületamise korral õhukvaliteedi parandamise kava koostamine ja rakendamine

• Kaasarääkimise võimalused õhusaastelubade väljastamisel ja saasteainete vähendamise tegevuskavade osas

KÕKi meeskonnaga liitus kommunikatsioonijuht

Alates oktoobrist asus KÕKis kommunikatsioonijuhina tööle Katre Liiv, kes aitab kaasa KÕKi kui tõsiseltvõetava partneri ja keskkonnaõiguse eksperdi arengule. Katre vastutab selle eest, et õige info oleks õigel ajal õiges kohas.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee