Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee: EL ei taga nõuetekohast juurdepääsu õigusemõistmisele

Märtsi keskpaigas avalikustas Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee (ACCC - konventsiooni rakendamist hindav ja selleteemalisi vaidlusi lahendav ekspertkogu) oma otsuse, mille kohaselt on Euroopa Liit rikkunud leppest tulenevaid kohustusi. Rikkumine seisneb ekspertide hinnangul selles, et EL ei võimalda tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele neil juhtudel, kui avalikkuse esindajad ei ole rahul Liidu institutsioonide (Euroopa Komisjoni, Nõukogu jt) otsustega või tegevusetusega. Selline nõue sisaldub konventsiooni artikkel 9 lõikes 3 ning see kehtib nii EL liikmesriikidele kui ka EL institutsioonide suhtes.

Loe lähemalt

Riigikogu asub arutama KeHJS muudatusi

Riigikogus on arutusel seaduseeelnõu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmiseks. Muudatused on vajalikud EL KMH direktiivi muudatuste (2014/52/EL) siseriiklikusse õigusesse üle võtmiseks. Uue direktiiviga on täiendatud KMH menetlusnõudeid ja eelhindamist eesmärgiga parandada KMH menetluse kvaliteeti.

Loe lähemalt

KESKKONNATASUD

Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrusega kehtestati uuendatud vormid vee erikasutuse, veesaaste-, välisõhu saaste- ja jäätme kõrvaldamisel makstava saastetasu deklaratsioonidele. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli tegemist väikese mõjuga redaktsiooniliste muudatustega. Uusi vorme tuleb kasutada alates 1. aprillist.

Muudatuste tekst

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Kohus selgitas kasutamata CO2-kvootide tagasinõudmise reegleid (C-321/15)

Euroopa Kohus tegi märtsi algul otsuse, milles selgitas EL heitkoguste süsteemis tasuta jagatud, ent ettevõtte poolt kasutamata jäetud CO2-kvootide tagastamise reegleid. Küsimus kvootide tagastamise reeglite kohta tekkis kohtuasjas, milles vaieldakse selle üle, kas Luksemburgi vastava ministri otsus, millega kohustati äriühingut ArcelorMittal ilma riigi poolt hüvitist maksmata tagastama 80 922 kasutamata jäänud kasvuhoonegaaside saastekvooti, on kooskõlas EÜ direktiiviga 2003/87.

Luksemburgi minister esitas nõude kvoodid tagastada seetõttu, et käitajale eraldati kvoodid peale seda, kui käitise tegevus oli 2011. aasta lõpus määramata ajaks peatatud ja käitaja ei olnud sellest koheselt pädevat asutust teavitanud. Tegevuse peatumine sai ilmsiks alles siis, kui äriühing taotles 2012. aasta aprillikuus keskkonnakontrollide peatamist.

Kohus asus seisukohale, et kui äriühing on tasuta CO2-kvoote saanud käitises tegevuse lõpetanud ja pärast seda jätkuvalt tasuta kvoote saanud, jättes pädeva asutuse tegevuse lõpetamisest teavitamata, on ta järelikult kvootide taotlemisel rikkunud direktiivis 2003/87 sätestatud tingimusi. Seetõttu on õigustatud ka nõue tagastada kvoodid ilma hüvitist maksmata.

Kohtulahendi tekst

Riigikogu võttis vastu kliimapoliitika põhialused

Aprilli alguses võttis Riigikogu vastu Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Dokument seab eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite järsu vähendamise, 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Pikemalt saab dokumendi sisust lugeda meie jaanuarikuu pikemast uudisest.

ENERGEETIKA

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku energiamärgistuse uuendustes

EL Parlament ja Nõukogu on heaks kiitnud määruse eelnõu, millega uuendatakse energiamärgistuse süsteemi.  Muudatusi käsitlesime lähemalt 2016.a juulikuu uudiskirjas.

Energiamärgistuse süsteemi muutmine osa Komisjoni Energialiidu strateegiast (Energy Union), mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine 27% võrra  aastaks 2030. Kodumasinate märgistuse eesmärk on tõsta tarbija teadlikkust seadmete energiatõhususe kohta, mis omakorda aitab kaasa energiakulude vähendamisele.

Muudatuste kohaselt oleks energiatõhususe klassid taas A-G, enam ei kasutataks segadust tekitavaid A+, A++ või A+++ klassi

Muudatustega muudetakse energiaklasside nõuded rangemaks. Selle tulemusena asendatakse senine süsteem, kus tõhusamaid seadmeid liigitati juba kuni A+++ klassi, lihtsama A-G skaalaga. Lihtsam ja selgem skaala muudab seadmete energiatõhususe hindamise tarbijate jaoksläbipaistvamaks. Tarbija teadlikkuse tõusuga peaks suurenema ka ettevõtete motivatsioon toodete energiatõhususe parandamiseks. Uue skaala kasutusele ülemineku aeg peale direktiivi jõustumist on sõltuvalt tooterühmast 21 kuud kuni 6 aastat.

Direktiiv jõustub peale eelnõu ametlikku vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja EL Nõukogus.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

VÄLISÕHU KAITSE

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused võtavad üle nn keskmiste põletusseadmete direktiivi

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuste eelnõu, millega võetakse üle nn keskmiste põletusseadmete direktiivi (EL)2015/2193 nõudeid. Direktiivi sisu käsitlesime 2015. a juulikuu uudiskirjas.

Keskmise võimsusega (1- 50 MW_th) põletusseadmeid kasutatakse paljudes valdkondades, nagu elektrienergia tootmine, eluruumide kütmine ja jahutamine, tööstuses kasutatava soojusenergia tootmine jne. Direktiivi eesmärgiks on piirata sellise võimsusega põletusseadmetest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja peente tahkete osakeste (tolmu) heitkoguseid, seades neile heite piirväärtused.

Heite piirväärtused ja seirenõuded kehtestatakse AÕKSi rakendusaktiga. Hetkel kooskõlastusel oleva eelnõu muudatustega täpsustatakse peamiselt õhusaasteloa ja  keskkonnakompleksloa omaja üldkohustusi. Nt kehtestataks kohustus hoida põletamisseadmete käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena, kuna nende tegevustega kaasneb suurem saasteainete heitkoguste hulk kui tavapärase töö käigus.

Lisaks täiendaks eelnõu muudatused veel F-gaaside ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ning meretranspordi heitkoguste seire ja aruandlust puudutavat regulatsiooni.

Eelnõuga kavandatud muudatused ettevõtjatele olulisi lisakulusid kaasa ei tooks, kuna tegemist on üldiste nõuetega, mida praktikas juba suures osas järgitakse. Rahalisi väljaminekuid tähendab ettevõtja jaoks aga lähitulevikus määrusega kehtestatavate heite piirväärtuste ja seirenõuetega kaasnevate kohutustuste täitmine. Need puudutavad varasemate andmete kohaselt Eestis ca 800 ettevõtet.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Õiguskantsler: ka militaarmüra puhul tuleb järgida vältimispõhimõtet

Märtsi lõpus andis Õiguskantsler oma seisukoha küsimuses, kas militaarmürale normtasemete kehtestamata jätmine on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Õiguskantsler leidis, et normtasemete puudumine pole küll põhiseadusvastane, ent see ei tähenda, et militaarmüra osas mingeid reegleid ei kehtiks.

Õiguskantsler leidis esmalt, et militaarmürale pole tõesti kehtestatud normtasemeid. Juba 2014. a on koostatud militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon, kus toodud ka võimalikud normtasemed, ent vastavate siduvate reeglite puudumise tõttu on tegemist vaid soovitusliku dokumendiga. Samas viitas õiguskantsler sellele, et nii nagu kõigi keskkonnahäiringute puhul, kehtib ka militaarmüra puhul üldjuhul nn vältimispõhimõte (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10), mis tähendab, et olulisi keskkonnahäiringuid tuleb taluda vaid siis, kui on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ning puuduvad mõistlikud alternatiivid.

Õiguskantsler toonitas, et ka ülekaalukate avalike huvide ja alternatiivide puudumise korral tuleb häiringuid vähendada püüda

Õiguskantsler rõhutas ka, et isegi kui alternatiivide puudumise ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu tuleb oluliseks keskkonnahäiringuks olevat militaarmüra taluda, peab häiringute tekitaja võtma vajalikke meetmeid, et häiringuid vältida või vähendada. Antud juhul, kus pöördumise aluseks oli Nursipalu harjutusväljal toimuv tegevus, annab nn leevendusmeetmete väljatöötamiseks võimaluse ka pooleliolev keskkonnamõju hindamine.

MAAPÕU

Riigi Teatajas avaldati uuendatud nõuded maapõue kasutamisest mõjutatud maa korrastamisele

Riigi Teatajas avaldati Keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse uuritud ning kaevandatud maa korrastamise nõuded ja kord. Tegemist on määruse teksti taaskehtestamisega uue maapõueseaduse (MaaPS) alusel.

Võrreldes senikehtinud määrusega uues tekstis sisulisi muudatusi ei tehtud. Uuendusena on määruses kehtestatud maa korrastamise akti sisu ja akti vorm. Seda akti hakkavad tulevikus kasutama need KOV üksused, kellel maapõueseadusega lubatakse kasutada maavara lihtsustatud korras väikesaare piires oma otstarbeks. Aktis tuleb Keskkonnaametile anda ülevaate maa korrastamise kohta. Selle eesmärk on tagada, et ka lihtsustatud korras kaevandamise järgselt maa korrastatakse ning see sobib ümbritsevasse keskkonda ega kujuta ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.  

Lisaks on määruses uuendusena lisatud nõuded korrastamisele tagamaks inimeste ja loomade ohutust veekogude ääres. Nt tuleb korrastamise käigus rajatava veekogu kallas kujundada vaba juurdepääsuga, järsk nõlv tõkestada valli või hekiga. Lauge veekogu nõlv peab jätkuma vähemalt 2 m kaldajoonest veel all, et oleks võimalik veekogust väljumine.

Määruse tekst

Riigikogu arutab maapõue pikaajalist strateegiat

Riigikogu võttis märtsi teises pooles menetlusse strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Dokumendi eesmärgiks on paika panna pikaajaline visioon sellest, kas, kuidas ja millistel tingimustel kasutada erinevaid Eestis leiduvaid maapõueressursse.

Eelnõud on koostatud juba 2015. aastast saadik ning selle sisu kirjeldasime üldjoontes juba veebruaris, mil eelnõu Keskkonnaministeeriumi poolt avalikustati. Avalikustamise järel sai eelnõu aktiivset tagasisidet nii keskkonnaühendustelt, teistelt riigiasutustelt kui ka ettevõtjatelt. Eelnõusse ja seletuskirja on tehtud küll väiksemaid muudatusi, aga selle põhisisu ei ole põhimõtteliselt muutunud.

Poliitika põhialuste dokument läbi esimese lugemise juba aprilli keskpaigas, muudatusettepanekuid oodatakse 4. maiks.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

METSANDUS

EKRE algatas seaduseelnõu raierahu kehtestamiseks

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon on algatanud metsaseaduse muutmise eelnõu, eesmärgiga kehtestada üle-eestiline raierahu. Raierahu oleks eelnõu kohaselt periood 15. aprillist kuni 15. juulini, mille jooksul raietegevus metsas on keelatud. Keelu eesmärk on kaitsta keskkonda, sh nii linde, loomi kui taimestikku, kevadisel ärkamis- ja sigimisperioodil.

Eelnõuga soovitakse täpsemalt muuta kehtiva metsaseaduse § 40 lõiget 10, mille sõnastuse kohaselt võidakse raierahu kehtestada ministri määrusega. Sellist määrust senini siiski kehtestatud ei ole. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on seni küll vabatahtlikult raierahu järginud, ent eraomanikel sellist kohustust ei ole. Muudatuse kohaselt sätestataks seaduse tasandil aga konkreetne raierahu ja raie tegemise keeld ning see kehtiks ühtviisi nii riigimetsas kui ka erametsaomanike jaoks.

Raierahu tähendaks sisult üle-eestilist raiekeeldu ajavahemikus 15.04-15.07.

Eelnõu koostajate sõnul on mets meie rahvuslik rikkus, mille eest tuleb hoolt kanda kõige kõrgemal seadusandlikul tasandil. Kuna kevadine aeg on looduse häirimise seisukohalt eriti tundlik, on nende hinnangul raiete keelamine põhjendatud.

Eelnõu on saadetud keskkonnaministeeriumile, kes peaks ette valmistama valitsuse poolt võetava seisukoha. Arvestades, et tegu on vastuolulisel teemal opositsioonierakonna poolt esitatud eelnõuga, võib eeldada, et eelnõud ei toetata.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

JÄÄTMED

Euroopa Kohus: jäätmeveohinna määramine mahuti suuruse põhjal on põhimõtteliselt õiguspärane (C‑335/16)

Märtsi lõpus selgitas Euroopa Kohus, millised on EL õigusest tulenevad nõuded jäätmekäitluse eest küsitavate tasude osas. Vaidlus sai alguse Horvaatias, kus kaks kodanikku vaidlustasid neile esitatud arved jäätmete äraveo ja käitlemise eest. Jäätmekäitlusettevõte esitas seejuures arveid lähtudes kodanike kasutatava prügikonteineri mahust. Lisaks pidid kodanikud maksma ka eritasu, mille eesmärgiks oli rahastada jäätmekäitlusettevõtte investeeringuid jäätmete ringlussevõtuks. Asja lahendanud Horvaatia kohus küsis Euroopa Kohtult eelotsusetaotlusega, millised on EL õiguse reeglid majapidamisjäätmete kogumise ja veo tasu küsimuses.

Euroopa Kohus selgitas esmalt, et lähtudes EL jäätmedirektiivis sätestatud nn „saastaja maksab“ põhimõttest peaksid kodumajapidamised jäätmevaldajatena jäätmete kogumise ja veo eest maksma. Seejuures tuleb olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kogukulud kanda kõigil süsteemi kuuluvatel jäätmevaldajatel kollektiivselt. Kuidas seda täpselt kasutajate vahel jagada, on aga liikmesriigi valik, kusjuures riikidel on selles küsimuses lai kaalutlusruum. Seejuures peab siseriiklik õigus vaid tagama, et jäätmevaldajatelt nõutavad tasud on proportsionaalsed jäätmete valdajate tekitatud jäätmete hulgaga ning nende käitlemise kuludega.

Seega leidis kohus kokkuvõtlikult, et kirjeldatud jäätmete käitlemise tasu süsteem ei ole põhimõtteliselt vastuolus EL õigusega. Küll aga tuleks siseriiklikel kohtutel hinnata, ega selle põhjal kehtestatud tasude jaotus ei olnud kaebajate suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Euroopa Kohtu tõlgendus on asjassepuutuv ka Eestis, kus olmejäätmete veo tasu arvestus käib samuti enamasti lähtudes konteineri suurusest ja tühjendamissagedusest.

Kohtuotsuse tekst

Pakendiseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati pakendiseaduse muutmise seadus, mille eesmärk on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist. Eelnõust kirjutasime pikemalt 2016. a septembrikuu uudiskirjas.

Seaduse tekst Riigi Teatajas

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi juristidest saavad head läbirääkijad

Konfliktide ja õiguslike vaidluste lahendamine osapoolte (arendaja, kohalikud elanikud, teised ettevõtjad) kokkuleppega on sageli kohtuvaidlustest tõhusamad. Seepärast püüdleme me KÕKis sinnapoole, et suurendada kokkuleppe teel lahendatud õigusvaidluste hulka ning osaleda tulemuslikumalt huvikaitses. Selleks suurendame enda meeskonna läbirääkimisoskuseid projekti "KÕKi meeskonna läbirääkimisoskuste arendamine" raames siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel 2017. aasta aprillist 2018. aasta aprillini.

KÕKi juristid andsid Tagasi kooli! programmi raames külalistunde

Märtsi lõpus käis Siim Rocca al Mare Koolis ning Kadi-Kaisa Tallinnas Reaalkoolis tunde andmas.

Siim rääkis 7. klassi lastele keskkonnajuristi igapäevatööst. Siimu põhisõnum oli, et juristi töö ei ole kindlasti igav ja juristiks tasub igal juhul õppida, kui vähegi huvi on. Õigus nimelt reguleerib suuremat osa inimeste elust ning igaühel on tahtmise korral võimalik leida endale kõige meelepärasem teemavaldkond selles laias erialas – olgu see siis keskkond või midagi muud.

Euroopa Liidu õigussüsteem ei kaitse turbaalasid piisavalt

Hiljuti valmis meie kaasabil Saksamaa, Poola ja Eesti koostöös uuring turbaalade kaitset ja taastamist mõjutavatest Euroopa Liidu poliitikatest ja õiguslikest regulatsioonidest ning nende rakendamisest Poolas ja Eestis. Uurimise all olid eelkõige looduskaitse (Natura2000), infrastruktuuri planeeringud, Euroopa Liidu veepoliitika, EL ühtne põllumajanduspoliitika, maaeluareng ja struktuurifondid, LIFE'i energiapoliitika ning kliimamuutustega seonduvad regulatsioonid. Kõigis nimetatud valdkondades annab uuringuraport lisaks leidudele ka soovitusi.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin