KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus:
keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele võib juurdepääsu keelata vaid siis,
kui on tõendatud, et see kahjustab lõppotsuse tegemist (60/15P)
Euroopa Kohus tegi
juuli keskpaigas otsuse kohtuasjas, mis selgitab EL määrustest nr 1367/2006 (nn Aarhusi määrus) tulenevat õigust
tutvuda EL institutsioonide käsutuses oleva keskkonnateabega. Keskkonnateave
peab olema üldjuhul avalik ja sellele juurdepääsu võib piirata vaid
erandjuhtudel (millest enamus on loetletud EL määruses nr 1049/2001). Kohtuotsus on oluline eelkõige seetõttu,
et kohus andis selge tõlgendusjuhise
ühele eranditest: andmetele juurdepääsu piiramine juhul, kui see kahjustaks
EL institutsiooni otsustamisprotsessi.
Kohus leidis, et juurdepääsu võib piirata vaid juhul, kui andmete
avaldamine võiks kahjustada lõppotsuse tegemist.
Kõnealune vaidlus
sai alguse Saksamaal, kus äriühing Saint-Gobain taotles endale tasuta
saastekvoote aastateks 2013-2020. Selle menetluse raames palus äriühing Euroopa
Komisjonilt ligipääsu Exceli tabelile, mis sisaldab andmeid osade äriühingu
Saksamaa territooriumil asuvate käitiste kohta. Eelkõige soovis äriühing tutvuda
„esialgset paigaldatud võimsust“ puudutavate andmetega, mis olid iga käitise
kohta varasemalt Saksamaa poolt Komisjonile edastatud. Samuti soovis äriühing
infot igale käitise osale aastas (perioodil 2013-2020) eraldavate
saastekvootide esialgse arvu kohta. Komisjon võimaldas äriühingule ligipääsu
vaid igal aastal eraldatavate saastekvootide esialgsele arvule, kuid ülejäänud
tabelis sisalduvat infot Komisjon ei avalikustanud. Keeldumise põhjuseks oli
see, et taotletava teabe täielik avalikustamine kahjustaks oluliselt Komisjoni
otsustusprotsessi, mis on alles pooleli ning kõnealune menetlus puudutab
paljusid käitisi mitmes liikmesriigis.
Kohus leidis, et paljasõnalisest
väitest, nagu võiks juurdepääs menetlusdokumentidele (millest nähtuvad ka
institutsiooni sees toimunud diskussioonid, üldsuse väljendatud seisukohad ja
vastused neile) pooleliolevat haldusmenetlust kahjustada, ei ole juurdepääsu
piiramiseks piisav. Ligipääsu menetluses olevatele dokumentidele võib piirata
vaid siis, kui Komisjon suudab tõendada, et dokumentide avalikustamine
kahjustab oluliselt lõppotsuse tegemist.
Antud juhul ei olnud
ühtegi põhjust, miks peaks vaidlusalustele dokumentidele ligipääs piiratud
olema ja Kohus tühistas Komisjoni täieliku juurdepääsu keelava otsuse.
Euroopa Kohtu otsus C-60/15 P
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohtus:
KMH hindamise võib keskkonnanõuetele vastava ehitise seadustamiseks läbi viia
ka tagantjärele (C‑196/16 ja C‑197/16)
Euroopa Kohus tegi juuli lõpus otsuse, milles selgitas EL
direktiivist 2011/92/EL
(nn keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiiv) tulenevaid võimalusi KMH tagantjärele
tegemise kohta.
Küsimus, kas KMH võib läbi viia ka pärast rajatise
valmimist, tekkis vaidluses, kus Itaalia kohus tühistas kahele elektrijaamale
väljastatud load pärast nende väljaehitamist ja käiku andmist. Load tühistati,
sest elektrijaamadele polnud eelnevalt keskkonnamõju hindamist tehtud. Peale
lubade tühistamist tuvastati aga, et käitised vastavad keskkonnanõuetele hoolimata
mõjude hindamata jätmisest. Seega on küsimuse tuumaks see, kas sellistel
juhtudel on võimalik rajatised ka tagantjärele seadustada (seejuures KMH
tagantjärgi läbi viies).
Euroopa Kohus leidis, et juhul kui projektile on nõutav KMH
tegemata jäetud ja rajatis on valminud ja käiku antud, võib ehitise erandjuhul
seadustada ka hilisemalt läbiviidud KMH alusel. Seda aga vaid siis, kui ehitise:
seadustamine ei tekita võimalust KMH reeglite täitmisest edukalt kõrvale hiilida või olla nende täitmisest vabastatud ja; KMH hindab nii enne ehitise rajamist prognoositud
kui ka pärast ehitise valmimist avaldunud (nt tegelikkuses tuvastatud mürahäiring)
keskkonnamõjusid.
Euroopa
Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-196/16 ja C-197/16
Keskkonnaministeerium avalikustas uued KMH ja KSH käsiraamatud
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kaks
keskkonnamõju hindamise käsiraamatut – Keskkonnamõju
strateegilise hindamise käsiraamat (KSH käsiraamat) ja Keskkonnamõju
hindamise käsiraamat (KMH käsiraamat). Käsiraamatud on mõeldud eeskätt
keskkonnamõju hindamise ekspertidele ja ametnikele, kes mõjuhindamise teemaga
oma töö tõttu kokku puutuvad. Kindlasti on käsiraamatud kasulikud ka keskkonna
eriala üliõpilastele ja teistele huvilistele. KSH käsiraamat valmis OÜ
Hendrikson & Ko,SA Keskkonnaõiguse Keskuse ja SEIT koostöös, KMH
käsiraamatu autor on Tõnis Põder.
KSH käsiraamat selgitab,
kuidas strateegilise planeerimise käigus teha keskkonnamõju strateegilist
hindamist. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonda
mõjutavate strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringud ja
arengukavad) koostamisel.
Käsiraamat annab ülevaate KSH etappidest: kuidas teha
kindlaks, kas KSH-d on vaja, mis teave peab olema KSH programmis ja aruandes,
kuidas hinnata keskkonnamõju tõeliselt strateegiliselt, kuidas kaasata
mõjutatud isikuid ja avalikkust jmt. Lisaks annab raamat ülevaate KSH ajaloost
ja üldisest kontseptsioonist.
KMH käsiraamat käsitleb
lisaks KMH-kontseptsioonile KMH kõiki etappe alates algatamise eelsetest
tegevustest kuni järelhindamiseni. KMH viiakse läbi olulise keskkonnamõjuga
tegevuse kavandamise korral (nt soojuselektrijaama rajamise, kiirtee ehitamise
eel vms juhul).
KSH
käsiraamat
KMH
käsiraamat
KLIIMAMUUTUS
EL ministrid andsid oma nõusoleku F-gaaside kasutamist
piiravale rahvusvahelisele leppele
Juulis võttis ELi nõukogu vastu otsuse rahvusvahelise Montreali
protokolli muudatuste ratifitseerimiseks. Muudatuse eesmärgiks on piirata kliimamuutusi
põhjustavate fluorosüsivesinikgaaside (HFC) ehk F-gaaside kasutamist. Osooni
kaitseks juba 1987. a sõlmitud Montreali protokolli
F-gaase piirava muudatuse tegemiseks saavutasid riigid kokkuleppe 2016. a
oktoobris Kigalis (Rwandas). Kirjutasime sellest ka 2016.a
novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.
Leppe kohaselt peavad arenenud riigid aastaks 2036 vähendama F-gaaside
kasutamist 85% võrra, arengumaadel on selleks 9 aastat rohkem aega.
Kigalis kokkulepitud muudatused nõuavad F-gaaside kasutamise
järk-järgulist vähendamist. Kasvuhooneefekti põhjustavaid F-gaase leidub
seadmetes ja toodetes, mida laialdaselt igapäevaelus kasutakse (nt külmikud,
kliimaseadmed, vahud ja aerosoolid), kus need asendavad osoonikihti
kahjustavaid aineid. Vastavalt Kigali kokkuleppele peavad ELi liikmesriigid ja teised
arenenud riigid F-gaaside kasutamise vähendamist alustama hiljemalt 2019. aastal. Praktikas tähendab see,
et F-gaaside tootmine ja kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja minnakse üle
ohututele looduslikele külmaainetele või kliimat vähem mõjutavatele ainetele.
Kokkuleppe kohaselt peavad majanduslikult enam arenenud riigid (sh EL liikmesriigid) HFC kasutamist aastaks
2036 vähendama 85% võrra. Arengumaad, sh Hiina peavad sama eesmärgi saavutama
2045. aastaks.
ELi jaoks tähendab nõukogu otsus Kigali muudatuste
rakendamise esimest sammu. Lisaks protokolli ratifitseerimisele tuleb EL-l üle
vaadata ka F-gaaside määrus (nr
517/2014) ja tagada, et see ka pärast 2030. aastat Kigali muudatustega kooskõlas
oleks.
Edasi tuleb oodata ELi liikmesriikide parlamentide
nõusolekut protokolli ratifitseerimiseks. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2019,
kui selle on heaks kiitnud vähemalt 20 Montreali protokolli osalist (riiki või
majandusühendust). Kui seda künnist selleks ajaks ei saavutata, jõustub
muudatus 90 päeva peale kuupäeva, kui tingimus saab lõplikult täidetud.
Euroopa
Liidu Nõukogu pressiteade
ENERGEETIKA
Euroopa Liidu Teatajas avaldati uus energiamärgistuse raammäärus,
millega kaotataks koduste elektriseadmete nn pluss-tasemed (nt A+++), st
edaspidi oleks skaalaks lihtsalt A-G. Uus määrus lubaks energiasäästu
edenemisel ka skaalat tulevikus kohandada, nii et skaala oleks jätkuvalt
tarbijatele arusaadav ning mitte eksitav. Tarbijateni jõuavad uue märgistusega
majapidamistarbed alates 2019. a lõpust. Lähemalt kirjutasime muudatustest 2016. a juuli
uudiskirjas.
VÄLISÕHU KAITSE
Uus EL määrus lubab põletada kõigi põllumajandusloomade sõnnikut
Euroopa Liidu Teatajas avaldati juuli keskpaigas Euroopa
Komisjoni määrus, millega lubatakse kõigi põllumajandusloomade sõnniku
põletamist ja seatakse sellisele tegevusele nõuded. EL
määrus nr 142/2011 kohaselt võis seni põletusseadmetes kasutada kodulindude
sõnnikut, uue määruse kohaselt võib põletamisele suunata aga ka nt veiste,
sigade jt koduloomade sõnnikut.
Olulisimaks piiranguks on, et sõnnikut tohib põletada vaid kuni 50MW
võimsusega käitistes ning kinni tuleb pidada heite piirväärtustest.
Määruse kohaselt on olulisimaks piiranguks, et sõnnikut
tohib kasutada vaid käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui
50MW. Nõuded põletamisele ja heite piirväärtustele on üldjoontes samad, mis
varasemalt linnusõnniku suhtes kehtestatud. Olulise erisusena lubab uus määrus
väiksemates põletusseadmetes (võimsusega kuni 5 MW) tahkete ainete heitkoguseks
kuni 50 mg/m3 kohta (reeglina on piirväärtuseks 10 mg/m3 kohta). Samuti antakse
olemasolevate põletusseadmete käitajatele 6 aastat lisaaega, et täita ühtlast
temperatuuri tagava lisapõleti kasutamise nõuet.
Määruse
tekst
EL ministrid
andsid oma nõusoleku õhusaastet piirava rahvusvahelisele leppele
Juulis
võttis ELi nõukogu vastu otsuse rahvusvahelise Göteborgi protokolli muudatuste ratifitseerimiseks,
millega kehtestatakse alates 2020. aastast uued riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused. Muudatuste
eesmärgiks on piiriüleselt leviva õhusaaste vähendamine ja seeläbi inimeste
tervise kaitse.
EL riigid täidavad leppest tulenevaid kohustusi eelkõige õhusaasteainetele
ülempiire seadva nn NEC direktiivi rakendamise läbi.
Piiriülese
õhusaaste kauglevi konventsiooni
täiendamiseks 1999. a sõlmitud Göteborgi protokoll seab osalisriikidele
kohustused veekogude ja pinnase hapestumise, eutrofeerumise (toitainete liiast
tulenev kahju veekogudes) ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
Protokolli
muudatustega kehtestatakse liikmesriikidele senisest rangemad riiklikud heitkoguste
vähendamise kohustused. Kokkulepe hõlmab jätkuvalt nelja põhilist piiriülese
mõjuga õhusaasteainet -- väävlit (peamiselt vääveldioksiidi), lämmastikoksiide,
ammoniaaki ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), v.a metaan. Iga riigi jaoks
on kehtestatud nende saasteainete piirväärtused alates aastast 2020.
Esmakordselt käsitletakse saasteainena ka tahkeid osakesi (sh tahm), millele on
samuti seatud piirväärtused.
Lisaks
täpsustatakse protokolli muudatustes nii statsionaarsete kui liikuvate
õhusaasteallikatele (nt tehased, vabrikud, sõidukid) kehtestatud heite
piirväärtusi. Samuti täiendatakse lepinguosaliste kohustust esitada aruandeid
õhusaasteainete heitkoguste kohta.
Protokollist
tulenevalt on EL-l kohustus perioodil
2020-30 vähendada vääveldioksiidi heidet 59%, lämmastikoksiide heidet 42%,
ammoniaagi heidet 6%, LOÜ-de heidet 28% ja tahkete osakeste heidet 22% võrra. Nende
eesmärkide saavutamiseks on EL täiendanud riiklike õhuheite ülemmäärade
direktiivi (nn NEC direktiiv 2001/81/EÜ ), millega kehtestas
liikmesriikidele heitkoguste vähendamise määrad aastateks 2020- 2029.
Järgmiseks
peavad liikmesriikide parlamendid andma heakskiidu protokolli
ratifitseerimiseks. Muudatus jõustub 90. päeval pärast seda, kui vähemalt
kolmandik osalisriikidest on protokolli heaks kiitnud.
Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade
LOODUSKAITSE
Euroopa Komisjon täiendas EL invasiivsete võõrliikide
nimekirja
Euroopa Komisjon täiendas juuli keskpaigas 12 liigiga EL
määruses nr 1143/2014 (määrus invasiivsete võõrliikide ohjamise kohta) esitatud
invasiivsete võõrliikide nimekirja. Invasiivseteks võõrliikideks on inimese
abil väljapoole tema harilikku levikuala sattunud liigid, kes võivad ohustada
ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju (nt
sisenevad kohalikku toiduahelasse, on kohalikele liikidele ja inimestele
toksilised jne).
Nimekirja lisati ka mitmeid Eestis levivaid liike, nt kährikkoer ja
karuputk.
Võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks kohustab EL määrus
nimekirja kantud invasiivsete võõrliikide leidmisel sellest Euroopa Komisjoni teavitama
ja kasutusele võtma liigi leviku takistamiseks ette nähtud ohjamismeetmed. Nimekirja kantakse (või vajadusel eemaldatakse) liigid, mis vastavad kõigile
järgmistele kriteeriumitele: liik kvalifitseerub teadusliku tõendusmaterjali
alusel kui võõrliik (va EL äärealadel); on teaduslikult tõendatud, et võõrliik on
praegustes ja prognoositavates kliimamuutuste tingimustes võimeline looma
elujõulise populatsiooni ja levima piiriüleselt (va EL äärealadel); on teaduslikult tõendatud, et liigil on
tõenäoliselt märkimisväärne kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele või
sellega seotud ökosüsteemi teenustele ning liigil võib olla kahjulik mõju ka
inimese tervisele või majandusele; riskihindamise tulemusel on tuvastatud,
et liigi sissetoomise, püsimajäämise ja leviku vältimiseks on vajalik
kooskõlastatud tegevust EL tasandil; on tõenäoline, et liigi nimekirja kandmine
võimaldab tulemuslikult ennetada, vähendada või leevendada liigi kahjulikku
mõju.
Tehtud täienduste tulemusel lisati invasiivsete võõrliikide
nimekirja ka mitmed Eesti looduses leiduvad liigid nagu kährikkoer, ondatra ehk
piisamrott, karuputk, väike vesikatk ja verev lemmalt. Edaspidi tuleb vastavaid
taimi hävitada või ohjata nende kasvamist selliselt, et need loodusesse ei
satuks. Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei
paljune ega pääse loodusesse. Teadustööks võib kõnealuseid liike kasutada vaid
Keskkonnaameti loa olemasolul.
EL
komisjoni rakendusmäärus nr 2017/1263
METSANDUS
Määruse muutmisega seataks eramaadel VEPide loomine sõltuvusse maaomaniku
tahtest
Keskkonnaministeerium
on kooskõlastusringile saatnud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu,
millega täpsustatakse vääriselupaikade valiku ja määramise kriteeriume ning
täiendatakse nende kaitse reegleid. Lisaks ajakohastatakse vääriselupaikade
tunnusliikide loetelu.
Vääriselupaik
(VEP) on metsaseaduse järgi kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala, millel
võib esineda haruldasi või ohustatud liike. Vääriselupaiku leidub nii riigi-
kui eramaal. Ühe muudatusena ongi kavas reguleerida uute VEP-de moodustamise
korda riigimetsades. Eelnõu kohaselt
oleks Riigi Majandamise Keskusel (RMK)
õigus esitada uute VEPide moodustamise kohta andmed otse Keskkonnaagentuurile
ja Keskkonnaamet (KeA) ei pea neid enam eelnevalt üle kontrollima. Sellega
peaks lühenema andmete registrisse kandmise aeg. Edaspidi kantaks vääriselupaikade andmed
keskkonnaregistrisse (varasemalt metsaressursi arvestuse riiklikusse
registrisse).
Eramaal oleks
eelnõu muudatuste kohaselt vääriselupaiga keskkonnaregistrisse kandmiseks
vajalik maaomaniku kirjalik nõusolek. VEPide kaitse eramaal on maaomaniku jaoks
vabatahtlik ja seotud majandusliku hüvitisega. Eelnõu koostajate sõnul oleks muudatuse
näol tegemist uue kontseptsiooniga, mille kohaselt ei kanta keskkonnaregistrisse
neid vääriselupaiku, mille kaitsmisest maaomanik huvitatud ei ole. Määruse muudatuste
jõustumisel saaks maaomanik oma seisukoha VEPi moodustamise kohta esitada juba vääriselupaiga
registreerimisel. Muudatus kehtiks vaid
uute VEPide määramisel ja juba varasemalt määratud VEPe registrist vaid omaniku
nõudel ja ilma KeA nõusolekuta kustutada ei saaks.
Arvestades tänase puidutööstuse vajadust
sertifitseeritud või kontrollitud allikatest pärineva puidu järele omab määruse
muudatus Eesti FSC tegevjuhi, Indrek Talpsepa, hinnangul soovitule vastupidist
mõju, tehes sertifitseerimata metsaomaniku ligipääsu puiduturule keeruliseks.
Nimelt kaob ära kõige lihtsam võimalik kontrollmeede – vaadata registrist
järgi, kas puit võib pärineda vääriselupaigast või mitte. Praktikas tähendab
see tõenäoliselt seda, et juhul kui metsaomanik pole riigiga vääriselupaiga
kaitseks lepingut sõlminud, on tulevikus ainus võimalus sertifitseerimata metsast
puitu hankides teostada väliaudit, sest sertifitseeritud tarneahelates kõrge
kaitseväärtusega aladelt pärit materjalile kohta ei ole ning seda hoolimata
asjaolust, kas metsaomanik ise on kaitsest huvitatud või mitte. Väliauditite
läbiviimine on aga nii rahaliselt kui ka ajakulu mõttes osapooltele väga
koormav.
Lisaks täpsustaks
eelnõu VEPide kaitse korraldamise reegleid. Muudatused on tingitud peatselt
jõustuvate metsaseaduse muudatustest, mille kohaselt korraldatakse VEPide
kaitse valdkonna ministri määruses antud reeglite alusel (praegu ministri
käskkirja alusel). Näiteks seataks
eelnõu kohaselt üldised piirangud metsa raiele avalik-õigusliku isikule
kuuluvas metsas (sh riigimetsas) asuvas vääriselupaigas. Samas oleks KeA-l
õigus lubada erandkorras raiet lähtudes otsuse tegemisel Keskkonnaregistris
toodud iga konkreetse VEP-i majandamissuunistest ja kavandatava tegevuse mõjust
vääriselupaigale.
Määrus peaks jõustuma 1. septembril koos muudetud metsaseadusega.
Eramaaomanike nõusolekut puudutav säte jõustuks aga kuu aega hiljem, kui
keskkonnaregistrisse on sisestatud kõik seni inventeeritud VEPide andmed.
Eelnõu
materjalid Eelnõu Infosüsteemis
Keskkonnaminister saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis
muudaks metsateatise menetlemise reegleid
Keskkonnaminister
saatis juuli lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mis muudaks metsateatiste
menetlemise määrust (uue tervikteksti), mis on ajendatud 1. septembril kehtima
hakkavatest metsaseaduse ja looduskaitseseaduse
muudatustest (vt täpsemalt meie juulikuu uudiskirjast). Võrreldes varasemaga ei eristataks uues määruses nende
metsateatiste, mida tagastatakse (ehk mida Keskkonnaamet kontrollib) ning otse
registreeritavate (ehk automaatselt raieõigust andvate) metsateatiste
menetlust. Metsateatise menetlust lihtsustataks ka muudel viisidel.
Olulisimad
muudatused oleksid järgnevad: Edaspidi
tuleks metsateatis esitada vaid nende oluliste metsakahjustuste kohta, mille
kohta andmed metsaregistris puuduvad. Praegu on kohustus metsateatis esitada
igasuguse olulise kahjustuse korral, olenemata sellest kas metsaregistris selle
kohta info on või ei ole; Erinevalt
varasemast tuleks raie teostamisel või kahjustuste leidmisel lisada
metsateatisele ka raie või kahjustuse asukoha skeem. See võimaldaks metsaraiet
või metsakahjustust paremini tuvastada ja vajadusel edasisi tegevusi planeerida; Enam
ei tagastataks metsaomanikule tema esitatud ja menetleja täidetud metsateatist
raietööde kohta, vaid raieluba või -keeld kantaks metsaregistrisse.
Metsaregistrisse raieloa kandmise hetkest oleks ka raie lubatud; Metsateatise
nõuetekohasuse (formaalne) kontroll ja sisuline hindamine toimuks edaspidi 15
tööpäeva jooksul. Hetkel teostatakse need kaks toimingut eraldi (formaalne
kontroll 3 tööpäeva jooksul ja sisuline kontroll 15 tööpäeva jooksu); Juhtudel,
kus metsateatise menetlus peatatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise
ettepaneku või menetluse algatamise tõttu, ei peaks menetluse jätkamiseks (kui
langeb ära peatamise alus ehk tehakse otsus kas ala kaitse alla võtta või
mitte) välja selgitama metsateatise esitaja tahet menetluse jätkamiseks. Pärast
menetluse peatamise aluse äralangemist peaks Keskkonnaamet metsateatise
menetluse 15 tööpäeva jooksul lõpuni viima. See võimaldaks menetlust senisest
kiiremaks teha; Edaspidi
võiks Keskkonnaamet juhtudel, kus kehtiva raieõigusega alale taotletakse uut raieõigust,
tunnistada varasema raieõigust andva dokumendi kehtetuks. See võimaldaks
menetlust tõhusamaks muuta, sest enam ei peaks metsaomanik taotlema eraldi
kehtiva metsateatise kehtetuks tunnistamist ja uue metsateatise väljastamist
(nt juhtudel kui lageraie teatise kehtivust pikendatakse, sest eelneva teatise
alusel lageraiet vastaval perioodil täies ulatuses täide ei viidud);
Määrus on
planeeritud jõustuma koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustega.
Materjalid eelnõude infosüsteemis
JÄÄTMED
Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest
toote valmistamise nõuded“
Juuli lõpus jõustus määrus, mis kehtestab reoveesette
töötlemise, turustamise ja kasutamise nõuded ning ohutusnõuded ja numbrilised
piirväärtused, mille täitmisel reovesi lakkab olemast jääde ja seda saab müüa
ning kasutada tootena. Määruse sisu kajastasime täpsemalt meie 2016. a detsembrikuu
uudiskirjas. Põhimõttelisi muudatusi vahepeal tehtud pole. Muudetud on vaid
sõnastust (nt mõistete settekääritusjääk ja settekompost asemel kasutatakse
ühist mõistet reoveesettest valmistatud toode) ning täpsustatud üksikuid
sätteid. Nt peab vastuvõetud määruse kohaselt jäätmete käitluskohta ümbritsema
piire, mis välistab kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu käitluskohale.
Varasemalt oli määruse eelnõus vaid üldine nõue ümbritseda käitluskoht piirdega
(täpsustamata selle kvaliteeti).
Määruse tekst
Riigi Teatajas
GMOD
Seadusemuudatused kohustaksid talunikke
GM-põllukultuuride kasvatamiseks mesinikega kokkuleppe sõlmima
Maaeluminister esitas augusti alguses kooskõlastusringile
geneetiliselt muundatud (GM) organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) ja
taimekaitseseaduse muudatuste eelnõu. Muudatused muudaks eelkõige GM
põllukultuuride kasvatamisest teavitamist ning GM-kultuuride kasvatajate ja
mesinike vahelisi suhteid.
GM põllukultuuride kasvatamise vastu huvi puudumise tõttu
(seni pole ükski Eesti tootja huvitunud EL-is ainsana lubatud GM-maisisordi
kasvatamisest) planeeritakse muudatustega loobumist GM põllukultuuride
andmekogu asutamisest. Edaspidi peaks GM põllukultuuri kasvatamisest huvitatud
isik esitama enne tegevusega alustamist Põllumajandusametile majandustegevusteate.
Teade on sisuliselt võrreldav senise nõudega, sest ka edaspidi peab teates
välja tooma kasvatatava taimekultuuri andmed ja kus põllul seda kasvatada
soovitakse.
Muudatuste kohaselt peaks GM-kultuuri kasvataja saama nõusoleku mesinikelt,
kelle taru asub 3 km raadiuses kasutatavast põllust.
Teise suurema muudatusena peaks edaspidi põllumajandustootja
3 km raadiusesse jäävate mesitaru omanikega sõlmima kokkuleppe, et mesinik on
teadlik ning nõus, et mesilaste korjealadel GM kultuure kasvatatakse.
Kokkuleppe saavutamisel peab mesinik GM organisme sisaldavat mett müües ka
selle vastavalt märgistama. Kokkuleppe mitte saavutamisel on
põllumajandustootjal lubatud GM-kultuure kasvatada vaid mesitarust kaugemal kui
3 km.
Planeeritavad muudatused aitaksid eelnõu kohaselt kaasa
Euroopa Liidu viimaste aastate üldisele suunale, mis seisneb GM põllukultuuride
kasvatamise piiramises.
Materjalid
eelnõude infosüsteemis
JAHINDUS
Keskkonnaministeerium soovib
muuta jahieeskirja, et hõlbustada šaakali jahtimist
Keskkonnaministeerium
on kooskõlastusringile saatnud eelnõu jahieeskirja muutmiseks. Muudatusega
soovitakse hõlbustada šaakali jahtimist. Šaakal on väikeuluk, kes liigina on
Eestisse jõudnud alles hiljuti. Esimest
korda kütiti šaakalit Eestis 2013. aastal ning šaakalite jahtimist lubav
jahieeskirja muudatus, mida ka uudiskirjas kajastasime,
jõustus aastal 2016.
Muudatused lubaksid alustada šaakali küttimist 1. septembrist (praegu algab
jahihooaeg 1. novembril).
Eelnõu seletuskirja
kohaselt leiti Keskkonnaministeeriumis 2017. aasta veebruaris toimunud
töökoosoleku tulemusena, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja
Keskkonnaagentuuri spetsialistid, et jahiaega šaakalile tuleks pikendada 2 kuu
võrra ning alustada šaakali jahiga 1. septembrist senise 1. novembri asemel.
Eelnevalt oli seda küsimust 2016. aasta
detsembris arutanud ka Riigikogu keskkonnakomisjon, mil teiste seas said sõna
sekka öelda Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Lambakasvatajate Ühistu ja Eesti
Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad. Jahiaja pikendamise põhjuseks on
šaakalite arvukuse ja nende poolt põhjustatud kahjude jätkuv kasv. Jahiaja
pikendamine võimaldaks šaakalite kasvavat arvukust tõhusamalt reguleerida ja
aitaks vähendada nende poolt tekitatud kahjustusi loomakasvatusele, eelkõige
lambakasvatusele.
Šaakali
jahiaja algus soovitakse kokku viia ka veelindude jahiaja algusega, sest just
sellel ajal on šaakali elupaikades kütte kõige rohkem ja tõenäosus looma tabamiseks
suurem.
Eelnõu
materjalid Eelnõude infosüsteemis
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Keskkonnaõiguse
Keskus otsib juristi
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib taibukat juristi, kelle peamisteks ülesanneteks on klientide nõustamine ja analüüside koostamine. Loe edasi »
|