OECD soovitab Eestil kiirendada üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele

Märtsi alguses avalikustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kuhu kuulub 35 lääneriiki, raporti Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse kohta. Tegemist on OECD esimese Eestit käsitleva keskkonna valdkonna aruandega, mis vaatleb Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkust alates aastast 2005. Ülevaates on hinnatud keskkonnavaldkonna üldist toimimist, keskkonnakorraldust ning riigi edusamme energiatõhususe ja rohelise majanduse suurendamises. Raportis on eritähelepanu all jäätmekäitlus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Aruanne sisaldab soovitusi probleemsete valdkondade edasi arendamiseks.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Riigikohus selgitas omavalitsuste kohustust tagada juurdepääs kallasrajale (3-3-1-79-16)

Riigikohus tegi märtsi alguses kohtuotsuse asjas, milles käsitles omavalitsuste kohustust tagada avalik juurdepääs kallasrajale.

Kohtuasjas oli kaebuse sisuks nõue kohustada Sauga valda tagama juurdepääs Pärnu jõe kallasrajale üle eramaa, konkreetse (Kasteheina) tänava mõttelise pikenduse kaudu, või alternatiivselt sundvõõrandama vajaliku maa, et ligipääs tagada. Kuna vald ei taganud juurdepääsu ega esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud samme kallasrajale juurdepääsu määramiseks kas maaomanikega kokkuleppe saavutamise teel või haldusmenetluse raames, pöördusid kaebajad oma õiguse tagamiseks kohtusse.

Riigikohus leidis, et kuigi isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda ligipääsu konkreetsest kohast, peab kohalik omavalitsus planeeringutega avaliku juurdepääsu siiski kallasrajale tagama. Ligipääs peab seejuures tagatud olema mõistlike vahemaade tagant. Samuti on KOVil kohustus, kui erinevate isikutega kokkulepet ei saavutata, lahendada kallasrajale juurdepääsu küsimus mõistliku aja jooksul üld- või detailplaneeringuga ning tagada selle planeeringu järgimine (planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 6 kohaselt).

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-16

RUUMILINE PLANEERIMINE

Kavandatud muudatused ruumilise planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise normides selgitaks planeeringu ja KSH rahastamise üleandmist arendajale

Märtsi algul avalikustas Rahandusministeerium planeerimisseaduse (PlanS) ja keskkonnamõju hindamise seaduse (KeHJS) muutmise eelnõu, mis võimaldaks planeeringute (sh riigi eri-, kohaliku omavalituse eri- ja detailplaneeringu) koostamise ja nende mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise - KSH) rahastamise kohustuse üle kanda planeeringu koostamisest huvitatud isikule (ehk arendajale).

Hetkel puudub seaduses regulatsioon küsimuses, kas ja mis ulatuses võib planeerimisalase tegevuse korraldaja sõlmida arendajaga lepingu planeeringu koostamiseks või selle mõjude hindamiseks (v-a detailplaneeringute osas)..

Muudatuste tulemusel oleks planeeringu koostamise korraldajatel (riik või KOV) võimalik aga edaspidi need kulud, sh ka KSHga kaasnevad kulud, arendajale  üle anda (seda ka nt konkreetse objekti rajamiseks mõeldud eriplaneeringute puhul). Sealhulgas sätestataks, et planeeringuid ei algatata juhul, kui planeeringu koostamise eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude katmiseks ja kui arendaja  selliseid kulusid ei kata. Samuti oleks sätestatud, et kui planeeringu koostamise käigus ilmneb asjaolusid (nt täiendavate uuringute tegemise vajadus), mis tingivad vajaduse planeeringu muutmiseks ja tekivad täiendavad kulud või arendaja ei ole võimeline neid kulusid kandma, võib planeeringu koostamise lõpetada.

Riigi ja KOVide kanda jääks aga jätkuvalt planeerimismenetlusega seotud kulutuste kandmine (nt isikute teavitamise, tööjõu ja lähetuskulud).

Materjalid eelnõude infosüsteemis

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu planeerivad muudatusi EL-i heitekaubanduse süsteemi

Veebruari lõpuks jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudnud ühisele meelele ELi heitekaubanduse süsteemi (ETS) muudatuste osas ja valmistuvad lõplikuks kompromissi vormistamiseks. Muudatuste suuremaks eesmärgiks on saavutada vastavus Pariisi kliimakokkuleppega ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 40%. Muudatus loodetakse saavutada CO2-kvoodi hinna tõstmisega.

2005. aastal loodud ETS pidi kaasa aitama süsinikuheidete vähendamisele, kuid ei ole suutnud seatud eesmärke tänaseks päevaks täita. Suurim probleem seisneb selles, et heitkoguste ühikute hind on ülepakkumise tõttu olnud viimastel aastatel madalal tasemel (hetkel on ühiku hind 5,3 eurot, 2011. aastal oli see 17 eurot), mis tähendab et ettevõtted ei ole motiveeritud investeerima keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse. Seetõttu on turu motiveerimiseks eelkõige vajalik, et ülepakkumine väheneks ja ühikute hind kerkiks.

Olukorra parandamiseks on parlamendisaadikud jõudnud järeldusele, et saastekvootide hinna tõstmiseks tuleb nende enampakkumistel välja antavat koguarvu vähendada varasemast (1,74%) kiiremini ehk 2,2 % võrra aastas alates 2021. aastast. Nõukogu sellele oma märtsi algul esitatud ettepanekus vastuväiteid ei esitanud. Eduka heitkoguste ülepakkumise vähendamise korral on plaanis (kõige varasemalt aastast 2024) suurendada heitkoguste vähendamise tempot veelgi -  kuni 2,4 protsendini aastas. Samuti peetakse vajalikuks heitkoguste ühikute ülejäägi paigutamiseks mõeldud turustabiilsusreservi mahu kahekordistamist (12%-lt 24%-ni), mille tulemusel tühistataks 3 miljardit CO2 tonni jagu kvoote.

Kuigi kokkulepitud muudatused on nii Komisjoni ettepanekust kui ka Euroopa Parlamendi esialgsest seisukohast ambitsioonikamad, leiab keskkonnaorganisatsioon CAN Europe jätkuvalt, et dokument on oma sisult kaugel sellest, mis oleks reaalselt vajalik, et ETS-i saaks pidada funktsioneerivaks ja Pariisi kliimakokkuleppele kaasa aitavaks mehhanismiks.

Euroopa Nõukogu pressiteade

Euroopa Parlamendi pressiteade

Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 2017. a. korraldus „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle rakendusplaani aastateks 2017–2020 heakskiitmine

Märtsi algul jõustus Riigi Teatajas kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja kiideti heaks selle rakendusplaan aastateks 2017-2020. Kinnitatud arengukava seab suunised, kuidas muutuva kliimaga paremini toime tulla ja peaks võimaldama kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Täpsemalt oleme kava sisu juba tutvustanud meie jaanuarikuu uudiskirjas.

ENERGEETIKA

Euroopa Kohus selgitas, millist hüdroenergiat lugeda taastuvenergiaks (C-4/16)

Euroopa Kohus tegi märtsi alguses otsuse, milles selgitas, millisel viisil toodetud hüdroenergiat saab lugeda taastuvenergiaks. Vaidluse lähtekohaks oli Poola ametiasutuse otsus mitte tunnustada taastuvenergiana elektrit, mis toodeti ühes väikeses, tööstusettevõttest ärajuhitava reoveega toidetavas hüdroelektrijaamas.

Poola ametiasutus asus seisukohale, et kuna tegemist ei olnud elektrijaamaga, mis toodab energiat lainete, hoovuste ja loodete, samuti jõevoolu toimel (sellised kriteeriumid olid seatud Poola õiguses), ei olnud tegemist taastuvenergiaga.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et EL õiguse kohaselt on taastuvenergia igasugune hüdroenergia, v-a nn pumpelektrijaamades toodetud elektrienergia. Liikmesriikidel ei ole õigus sellest määratlusest siseriiklikus õiguses kõrvale kalduda. Kohus rõhutas, et Poola ametivõimude tõlgendus, mille kohaselt oleks taastuvenergiaks vaid nn „looduslik“ hüdroenergia, oleks vastuolus eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist ja seeläbi vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Kohus rõhutas samas, et pettuste vältimise eesmärgil tuleb kindlaks teha, et kunstliku veevoolu allika ainsaks eesmärgiks ei ole elektritootmiseks vajaliku veevoolu tekitamine (viimasel juhul oleks sisuliselt tegemist pumpelektrijaamaga).

Kohtulahendi tekst

VÄLISÕHU KAITSE

SoM määruse nr 42 muudatused selgitavad müranormide kohaldamist

Märtsi alguses viidid sisse ulatuslikud muudatused sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusesse nr 42, mis reguleeris enne käesolevat aastat müra normtasemeid nii hoonete sees kui väliskeskkonnas. Muudatused olid tingitud sellest, et 1. veebruaril jõustus keskkonnaministri määrus, milles kehtestati uued reeglid mürale välisõhus, sh müra normtasemed.

Sotsiaalministri määruse muudatuste järel sisalduvad selles edaspidi vaid reeglid mürale siseruumides. Määruse olulisim osa on jätkuvalt normtasemed, mida tuleb ruumilisel planeerimisel ning ehitamisel järgida. Normtasemete suurused on varasemaga võrreldes põhimõtteliselt samad. Kehtiva normtaseme arvuline suurus sõltub jätkuvalt sellest, millise hoonega tegemist on (elamu, hotell, kool vms) ning millisest allikast müra pärineb (liiklus, hoone tehnokommunikatsioonid või tootmis-, teenindus- ja tööstusmüra).

Muudetud määruse tekst

LOODUSKAITSE

Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine muutub kaitsepiirangutest lähtuvaks

Veebruari lõpus jõustus kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise korra määrus, mis toob muudatusi maade omandamise protsessis.

Esimese muudatusena saab edaspidi riik omandada ka linnades, alevikes ja parkides asuvaid kinnisasju kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja lähtudes piirangute olulisusest. Varasemalt sõltus kohustus asukohast, mistõttu tuli riigil välja osta ka need linnades, alevikes ja maastikukaitseala eritüübina kaitstavas pargis asuvad kinnisasjad, mille sihtotstarbeline kasutamine looduskaitseliste piirangute tõttu takistatud tegelikult ei olnud. Muudatus hakkab kehtima uutele omandamise järjekorda pandavatele kinnisasjadele, juba järjekorras olevatega jätkatakse seni kehtinud korra alusel.

Teise muudatusena leevendatakse nende metsaomanike olukorda, kelle metsa väärtus on pärast kinnisasja omandamise menetluse algatamist looduslike tegurite (nagu torm, üleujutus vms) tõttu oluliselt vähenenud. Sellisel juhul lähtutakse metsa väärtuse määramisel menetluse algatamise ajal kehtinud või pärast omandamise algatamise otsust tehtud metsa inventeerimise andmetest.

Muudatused puudutavad kõige rohkem sotsiaalmaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnisasju, kuna need kinnisasjad enam linnades, alevikes ja maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides omandamisele ei kuulu. Keskkonnaministri sõnul peaks see kiirendama looduskaitsest tulenevate piirangute maaomanikele hüvitamist (väheneb hüvitist saavate maaomanike arv). Samuti peaks see tagama maa omandamise ainult konkreetsetest piirangutest lähtuvalt (mis sh võimaldaks tagada maaomanike võrdse kohtlemise).

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” muutmine

Riigikogu liikmed algatasid karusloomakasvatust keelustava eelnõu

Veebruaris tegid 14 riigikogu liiget ettepaneku looduskaitse- ja loomakaitse seaduse muutmiseks. Muudatustega plaanitakse Eestis täielikult keelustada loomade kasvatamine ning aretamine karusnaha saamise eesmärgil aastaks 2028.

Karusloomakasvatusega kaasnevad eelnõu autorite hinnangul mitmed probleemid, mida vaatamata kehtestatud nõuetele ei ole suudetud lahendada. Eelkõige on probleemiks loomade heaolu mitte arvestavad tingimused farmides, mistõttu paljud maailma riigid on karusloomafarmid enda territooriumil juba keelustanud. Lisaks eetilisele aspektile, kaasneb karusnaha tootmisega ka hulgaliselt keskkonnaprobleeme. Kuna farmid ei järgi sageli keskkonnanõudeid, siis on neil keskkonnale otsene kahjulik mõju (nt loomade elutegevuse tagajärjel satub keskkonda kahjulike lämmastik- ja fosforühendeid).

Tootmise kõrge energiatarbimise tõttu on karusloomakasvandustel keskkonnale ka kaudsed tagajärjed. Karusnahast kasuka CO2-jalajälg on mitu korda suurem kui teistel materjalidel ja karusnaha tootmisel tekkivad hapestavad heitmed kahjustavad keskkonda. Karusnahka töödeldakse parkimis- ja värvimisprotsessi käigus mh selliste mürgiste kemikaalidega nagu formaldehüüd, kroom ja klooritud parafiinid, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui inimtervisele.

Eelnõu kohaselt oleks loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil keelatud 2028 aasta 1. jaanuarist. See oleks eelnõu koostajate hinnangul farmide sulgemiseks ja ettevõtete tegevuse ümberkorraldamiseks piisav üleminekuaeg. Karusloomafarmide täpne arv Eestis ei ole teada, erinevatel andmetel on riigis 34-44 karusloomakasvandust.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

MAAPÕU

Riigikohus selgitas põlevkivi kaevandamise mahupiirangute tähendust kaevandamislubade menetluses (3-3-1-25-16 ja 3-3-1-26-16)

Riigikohus langetas veebruari teises pooles kaks otsust, milles hindas Keskkonnaministeeriumi tegevust põlevkivi kaevandamisõiguse jagamisel ning Enefitile (Eesti Energia tütarettevõte) Uus-Kiviõli kaevandamisloa andmisel. Ühes vaidluses leidis kohus, et Viru Keemia Grupil (VKG) ei olnud õigust nõuda talle täiendavate kaevandamisvõimaluste andmist olukorras, kus kõigi kaevandajate lubadele kantud maksimaalne aastamäär ulatus seadusega lubatud 20 miljoni tonnini. Teises vaidluses aga leidis kohus, et Uus-Kiviõli kaevanduses Enefitile kaevandamiseks väljastatud luba oli õigusvastane.

Mõlemad vaidlused said ajendi sellest, et 2008. a muudatustega sätestati maapõueseaduses maksimaalne põlevkivi kaevandamise aastamäär Eestis; selleks oli kõigi ettevõtjate peale kokku 20 miljonit tonni aastas. Kuna kehtinud kaevandamislubade alusel võis rohkem kaevandada, tuli olemasolevaid lube muuta. Ettevõtjad omavahel ressursi jagamises kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu vähendas Keskkonnaministeerium lubadele kantud aastamäärasid ühepoolselt, vastavalt varasematel lubadel olnud ressursijaotuse proportsioonidele (ca 75% Enefitile, 15% VKG-le, 10% Kiviõli Keemiatööstusele (KKT) ja 1% Kunda Nordic Tsemendile).

Riigikohus leidis esmalt, et lubasid muutev ministri käskkiri oli õiguspärane. Sellest tulenevalt oli õiguspärane ka keelduda VKG kaevandamislubade muutmisest viisil, mis oleks kaasa toonud selle, et ettevõtte kaevandamismahud oleks ületanud käskkirjas kindlaks määratud mahte.

Seoses Enefitile antud Uus-Kiviõli kaevanduse loaga leidis Riigikohus, et põhimõtteliselt oli Keskkonnaministeeriumil võimalik uus põlevkivi kaevandamise luba väljastada vaid sellele ettevõttele. Teistel ettevõtetel ( VKG, KKT jt) olid enam kui 5 aastat kehtivad load, millega oli lubatud kaevandada neile ettevõtetele ettenähtud maksimaalses koguses põlevkivi. Samas leidis Riigikohus, et uute põlevkivi kaevandamise lubade väljastamisel ei tohiks neis määrata automaatselt sama suurt kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära, nagu kehtivust kaotavates lubades. Pigem tuleks lähtuda sellest, et ettevõttele väljastatud lubade alusel aastas kaevandada lubatud maht ei ületaks tema osa lubatud 20 miljonist tonnist aastas. Kuna antud juhul seda reeglit Uus-Kiviõli luba väljastades ei järgitud (lubatud kaevandamismaht oli liiga suur), tühistas kohus kaevandamisloa.

Riigikohus rõhutas veel sedagi, et Keskkonnaministeeriumil tuleks hoolega kaaluda, kas kehtiv õigus, mis on sisuliselt igaveseks kindlaks määranud põlevkiviressursi jaotuse ettevõtete vahel, on kooskõlas EL konkurentsiõiguse reeglitega.

Haldusasjas 3-3-1-25-16 tehtud otsuse tekst

Haldusasjas 3-3-1-26-16 tehtud otsuse tekst

METSANDUS

Riigikogu asub arutama kirgi kütnud metsaseaduse muudatusi

Riigikogus on arutusel metsa- ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta teatud tüüpi metsade raievanuseid, raielankide ja püsielupaikade suuruse piiranguid, samuti muuta metsaomandiga seotud halduskoormust.  Eelnõust kirjutasime ka 2016. a oktoobrikuu uudiskirjas.

Eelnõu olulisimad muudatused puudutavad viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust. Kui praegu kehtiva seaduse järgi peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat, siis eelnõu muudatuste kohaselt vähendataks viljakamates kasvukohatüüpides nn raievanust 60-70 aastani. Eelnõu koostajate hinnangul aitaks see vähendada juure- ja tüvemädanike põhjustatud kahjusid ja puudutab umbes 0,2 % Eesti metsadest. Muudatustega leevendataks ka turberaiete ja valikraiete kasutamise tingimusi. Kui praegu võib turberaie alaliiki - aegjärgset raiet - teha iga 10 aasta tagant, siis muudatuste järgselt võib seda teha iga 5 aasta tagant.

Eelnõus kavandatud muudatused, eelkõige kuuskede raievanuse langetamine, on põhjustanud rahulolematust Eesti keskkonnaühenduste seas. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) nõudis möödunud aasta detsembris ministeeriumilt selgelt kinnitatud plaani muudatustest tingitud mõju kompenseerimiseks, milles varem kokku lepitud oli. EKO survel on ministeerium metsaseaduse muudatuste vastukaaluks algatanud eelnõu, millega tagatakse salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses.

Eelnõus on veel teisigi olulisi muudatusi. Kavas on kaotada piirangud vääriselupaiga suurusele (praegu kuni 7 ha) ja muuta metsaomandi majandamine kinnistupõhiseks. Viimane tähendab sisuliselt seda, et naaberkinnistul toimuvat raietegevust metsateatiste väljastamisel enam ei arvestata. Ühelt poolt tagab see KÕKi hinnangul küll paremini erinevate maaomanike õiguseid, samas aga toob kaasa ohu senisest veelgi suuremate ja olulisema mõjuga lageraielankide tekkeks.

Seadus peaks eelnõu kohaselt jõustuma 1. juulil 2017.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Materjalid Riigikogu eelnõude infosüsteemis

Keskkonnaministri 15.02.2017. a määrus nr 7 „Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” muutmine“

Metsa korraldamise juhendi muudatustega seati sisse metsakahjustuse hindamise veapiir (see varem puudus) ning tehti muudatusi, mis olid vajalikud seoses metsaressursi arvestuse riikliku registri viimisega uuele platvormile.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ootame arvamusi uudiskirja kohta

Hea uudiskirja lugeja! Palun aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha vastates lühikesele küsimustikule. Küsimustikule vastamine võtab aega 3-5 minutit ning on anonüümne. Lugejate tagasisidet ootame märtsi lõpuni!

Aitäh kõigile vastajatele!

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin