Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

EL võttis vastu ringmajanduse aluseks olevad eelnõud

EL liikmesriigid kiitsid 22. mail heaks uued jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Komisjoni 2015. aastal ringmajanduspaketi raames esitatud ettepanekutel. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua, kasutades materjali pärast toodete kasutusaja lõppu üha uuesti, ning viia sel moel jäätmeteke ja materjalikasutus miinimumini. Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Uute eeskirjadega nähakse ette jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, tugevdatakse jäätmehierarhia rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Alljärgnevalt tutvustame muudatusi lähemalt.

Loe lähemalt

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: linnaplaneerimisel tuleb järgida KSH direktiivi (C-671/16 ja C-160/17)

Euroopa Kohus langetas juuni alguses kaks otsust asjades, mis puudutasid ruumilist planeerimist linnakeskkonnas ning vastavatele otsustele keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi sätete kohaldamist. Mõlemad vaidlused puudutasid Belgiat ning kohtu järeldused olid mõlemas asjas sisult analoogsed.

Esimeses vaidluses (C-671/16) oli vaidluse all otsus, mille sisuks oli Brüsseli nn Eurokvartali ümberehitus. Otsus nägi ette detailsed reeglid selles osas, millised hooned kuhu rajada võib ning ka selle, kuidas kujundada avalik ruum hoonete ümber. Teine vaidlusalune juhtum (C-160/17) puudutas vanade tööstushoonete ümberehitamist kaubanduskeskuseks Orp-Jauche linnas. Sellel puhul oli vaidluse all otsus, millega alal oleks lubatud kõrvale kalduda varem kehtestatud arengukavadest ja planeeringutest (ent samas konkreetset ehitusõigust kindlaks ei määratud).

Euroopa Kohus rõhutas, et KSH direktiivi tuleb kahtluse korral pigem laialdasemalt rakendada

Mõlema vaidluse puhul rõhutas Euroopa Kohus esmalt, milline on KSH direktiivi eesmärk ja roll. Kohtu hinnangul on tegemist olulise keskkonnaaspektide integreerimise tööriistaga, mis aitab saavutada kõrge keskkonna kaitse taseme. Seetõttu tuleb direktiivis leiduvaid definitsioone, sh neid, mis määravad kindlaks direktiivi kohaldamisala, tõlgendada laialt. Kohus leidis, et mõlemal vaidlusalusel juhul oli tegemist „maakasutuse kavadega“ selle laiemas tähenduses – esimesel puhul, kuna see määras otseselt kindlaks maakasutuse selles kvartalis, teisel puhul aga seetõttu, et otsus andis võimaluse varasemad planeeringud hõlpsasti ümber vaadata.

KSH direktiivi sätted kohalduvad maakasutusplaanidele, mis seavad raamistiku edasistele lubadele, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi lisades I ja II. Kuna linnaehitusprojektid on KMH direktiivi lisas II loetletud ja mõlemad vaidlusalused otsused määrasid kindlaks tulevaste ehituslubade jaoks olulisi kriteeriume, leidis Euroopa Kohus, et tegemist oli kavadega, mille puhul pidanuks läbi viima direktiivi nõuetele vastava KSH.

Kohus rõhutas mõlemas lahendis ka, et kohustus viia keskkonnamõjude hindamine läbi hilisemate lubade menetlemisel ei saa vabandada KSH läbiviimata jätmist varasemas, ruumilise planeerimise etapis. KMH ja KSH näol on tegemist erinevate õiguslike instrumentidega, millel on erinev eesmärk ja sisu, kusjuures KSH eesmärgiks on keskkonnamõjude väljaselgitamine just varajases etapis, kus langetatakse strateegilisi valikuid.

Otsus asjas C-671/16

Otsus asjas C-160/17




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Keskkonnaministeerium algatas tööstusheite seaduse muutmise

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud eelnõu tööstusheite seaduse muutmiseks. Põhimõttelisi muutusi seadusesse eelnõu kohaselt ei kavandata, peamiselt on tegemist täpsustustega, mis on tingitud vajadusest viia seadus kooskõlla EL õigusega.

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse lõplikult üle EL nn tööstusheite direktiiv 2010/75/EL. Direktiivi reguleerimisala on tööstusheitest põhjustatud keskkonnamõju. Teatud tootmistegevuste (nt metallide tootmine, paberi või papi tootmine, intensiivne loomakasvatus jms) mõju keskkonnale on laiahaardeline ja seetõttu võib olla raskesti hinnatav. Direktiiviga on sellistele tegevustele seatud keskkonnakompleksloa nõuded. Loas sisalduvad tingimused ja piirangud peavad lähtuma parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisest. Eesti reguleerib keskkonnakomplekslubadega seonduvat tööstusheite seadus.

Eelnõuga kaasnevatest sisulistest muudatustest olulisim puudutab erandit PVT kasutamise nõudes.  Erandi andmisel ei pea käitaja kujunemisjärgus tehnika katsetuste käigus kasutama parimat võimalikku tehnikat või järgima PVT alusel määratud heite piirväärtusi. Eelnõu muudatuse kohaselt ei peaks ta erandi kehtivuse ajal rakendama ka muid asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks. Kehtivast seadusest on see võimalus hetkel välja jäetud.

Eelnõu muudatustega sätestataks ka nõue tagada heiteseire tulemuste kättesaadavus samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel. See võimaldab võrrelda mõõtmistel saadud tulemusi PVT-ga saavutatavate heitetasemetega ja nii tuvastada võimalikke ületamisi ehk kompleksloa nõuete rikkumisi.

Tööstusheite seaduse põhiline eesmärk on vähendada ning võimalusel vältida suurtööstusest pärinevat saastet. Et praegusel juhul on tegemist peamiselt seaduse normitehniliste muudatustega, ei too seaduse muutmine sihtrühmade jaoks kaasa olulisi lisakulutusi ega –kohustusi.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




KESKKONNATASUD

Riigikogu asub menetlema põlevkivi tasustamise süsteemi muutvat eelnõu

Riigikogu võttis mai lõpus menetlusse keskkonnatasude seadust muutva eelnõu, mille eesmärgiks on ümber kujundada põlevkivi kaevandamise tasustamine. Tegemist on eelnõuga, mis peaks looma püsiva lahenduse põlevkivi maksustamiseks ja asendama 2016. a juulis vastu võetud ajutise regulatsiooni (kajastasime viimast oma 2016. a juuli uudiskirjas).

Uus eelnõu seaks põlevkivi kaevandamise tasu (nn ressursitasu) jätkuvalt sõltuvusse lõpptoote hinnast. Oluline erisus seisneks selleks, et kui praegu kehtiva, nn ajutise süsteemi kohaselt maksustatakse põlevkivi lähtuvalt raske kütteõli hinnast sõltumata sellest, kas maavara kasutatakse elektri tootmiseks või muul otstarbel (eelkõige põlevkiviõli tootmiseks), siis tulevikus oleks tasumäärad eristatud vastavalt põlevkivi kasutusele.

Uus süsteem kehtestataks vastupidiselt esialgu plaanitule veel enne, kui põlevkivitööstuse väliskulud on välja selgitatud ja saastetasu määrad paika pandud

Eelnõu seaks minimaalseks tasumääraks 0,275 eurot iga tonni kaevandatud põlevkivi eest ning maksimaalseks määraks 10 eurot/t. Tavapärases olukorras, kus raske kütteõli ning elektri hind on miinimum- ja maksimumhinnaga seotud hindade vahel, sõltub põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr vastavalt toodangule kas kvartali keskmisest elektri või kütteõli hinnast ja sellest, milline oli põlevkivi kasutuse osakaal nende kahe võimaliku kasutusviisi vahel.

KÕKi hinnangul võib eelnõud kritiseerida kahel põhjusel. Esiteks on halb pretsedent, et sedavõrd menetletakse olulist eelnõud kiireloomuliselt, sh kaasati eelnõu koostamisse enne selle Riigikogusse saatmist vaid ettevõtjaid, ent mitte nt kohalikke omavalitsusi ega keskkonnaorganisatsioone. Kiireloomulisena menetlemine tähendab ka, et eelnõu seletuskirjast puudub põhjalikum mõjude analüüs. Teiseks on, vastupidiselt varasemalt plaanitule, asutud muutma põlevkivi ressursitasusid enne seda, kui lõpule on viidud keskkonnakasutuse väliskulude analüüs ning sellest lähtuv saastetasude reform. Praktikas tähendab see paratamatult seda, et põlevkivisektori saastetasude ümbervaatamisel saavad prioriteedi majanduslikud, mitte keskkonnahoiu alased kaalutlused. Kõige tõenäolisem on seejuures, et saastetasu määrasid ei muudeta, kuna ressursitasude suurusi arvutades on lähtekohaks võetud kehtivad saastetasude määrad.

Riigikogu jätkab eelnõu arutelu pärast suvepuhkuseid, teine lugemine on plaanitud septembrisse.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjoni uue liikuvuspaketiga soovitakse piirata raskeveokite CO2 heidet

Euroopa Komisjon tegi transporti ja liikuvust käsitleva tegevuskava elluviimise osana ettepaneku kehtestada esimest korda raskeveokitele CO2-heite normid. Tegemist on kolmanda liikuvusteemalise paketiga, mis on ühtlasi jätkuks eelmise aasta septembris valminud uuele tööstuspoliitikastrateegiale. Koos kahe eelmise liikuvusteemalise meetmepaketiga moodustab see Komisjoni sõnul omavahel seotud liikuvusaspekte hõlmava ühtse ja tervikliku poliitikaraamistiku.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peab 2025. aastaks uute veokite CO2 heide olema 15% väiksem ja 2030. aastaks 30% väiksem kui 2019. aastal. Viimane (2030. a) eesmärk ei ole ettepaneku kohaselt õiguslikult siduv, vaid indikatiivne. Komisjoni ettepanek näeb ette regulatsiooni ülevaatamise 2022. aastal ning selle laiendamise bussidele jt suuretele sõidukitele. Samuti määratakse siis täpne CO2 heidete vähendamise eesmärk aastaks 2030.

Ettepanek aitab ellu viia Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid EL kohustusi ning ühtlasi võimaldab veoettevõtjatel tänu väiksemale kütusetarbimisele oma kulusid märkimisväärselt vähendada.

Euroopa Komisjoni pressiteade


EL riigid andsid viimase ametliku heakskiidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise määrusele

EL liikmesriigid võtsid mai keskel vastu nn jõupingutuste jagamise määruse, mis käsitleb perioodil 2021-2030 liikmesriikide heitgaaside vähendamist sektorites, mis ei ole osa heidete kauplemissüsteemist (nn EU ETS), s.o transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Määrus peaks aitama saavutada EL eesmärki vähendada kasvuhoonegaase nendes sektorites 2030. aastaks 30% võrreldes 2005. a tasemega, samuti täita EL Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustusi.

Määrusega seatakse igale liikmesriigile individuaalsed eesmärgid heitgaaside vähendamiseks aastaks 2030, mis võivad ulatuda 0%-st kuni 40%-ni 2005. a tasemest. Eesmärkide arvutamisel võetakse aluseks SKP elaniku kohta, mis tähendab, et rikkamad riigid peavad heitgaaside koguseid vähendama rohkem. Näiteks Rootsi ja Luksemburg peavad 2030. aastaks vähendama heitgaaside koguseid võrreldes 2005. aastaga 40%, Rumeenia aga ainult 2% ning Bulgaaria pääseb heitgaaside vähendamise kohustusest täielikult.

Liikmesriikidelt nõutavad pingutused erinevad sõltuvalt nende jõukuse tasemest - rikkamad peavad heidet rohkem kärpima

Regulatsioon on saanud ka kriitikat. Näiteks leidis Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Alliansi liige Jo Leinen, et heitgaaside vähendamise edasilükkamine aastani 2021 ja suur paindlikkus riikide kohustuste saavutamisel võib tuua kaasa täiendava 400 miljoni tonni heitgaaside õhkupaiskamise, võrreldes Euroopa Parlamendi esialgse ettepanekuga.

Regulatsioon jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Nõukogu pressiteade


Kodanikud vaidlustasid kohtus EL kliimapaketi

Kodanikud Portugalist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Rumeeniast, Keeniast, Fidžilt ja Rootsist esitasid 24. mail 2018 EL Üldkohtusse kaebuse ELi institutsioonide vastu, kuna nende hinnangul ei ole EL teinud piisavalt, et neid nõuetekohaselt kaitsta kliimamuutuste eest. Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramine peab nende arvates olema palju rangem.

Kaebajad leiavad, et kaebeõiguse annab neile  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 263. See sätestab, et iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada EL Üldkohtusse hagi muuhulgas EL Parlamendi ja Nõukogu antud õigusakti vastu, kui see on isikut otseselt ja isiklikult puudutav. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks on aastate jooksul erinevaid kokkuleppeid. Seni kõige ambitsioonikam kliimakokkulepe sõlmiti detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21, kus 195 riiki võtsid vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe (Pariisi kokkulepe, mille jõustumisest kirjutasime oma 2016. aasta oktoobri uudiskirjas) kliimamuutuste pidurdamiseks. Seal seati eesmärgiks, et globaalne keskmise temperatuuri tõus ei tohi ületada 1,5°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja selleks tuleb ELis vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (sellest oli pikemalt juttu meie 2014. aasta novembri uudiskirjas).

Kaebajad leiavad aga hagis, et see ei ole piisav ja ebapiisav tegevus EL poolt kahjustab nende põhiõiguseid elule, tervisele, ametikohale ja varale. Näiteks ütles üks kaebajatest, lavendlikasvataja Maurice Feschet, et on kliimamuutuste tõttu kaotanud kuuel järjestikusel aastal 44% saagist. Lisaks füüsilistele isikutele on kaebusele õla alla pannud ka erinevad organisatsioonid: tõendeid kliimamuutuste kohta annavad kaebajatele teadlased Climate Analytics’ist, kõik kaebusega seotud kulud on enda kanda võtnud Saksa valitsusväline organisatsioon Protect the Planet ja tuge avaldab ka Euroopa suurim kliima- ja energiateemadega tegelev mittetulundusühing Climate Action Network (CAN).

See ei ole tegelikult esimene kord kui eraisikud kliimamuutuste tõkestamiseks kohtusse kaebuse esitavad. Varem on korduvalt pöördutud kohtusse erinevate ettevõtete vastu, kes suures koguses kasvuhoonegaase õhku paiskavad (vaata meie 2018. aasta jaanuari uudiskirja), aga ka näiteks USA valitsuse vastu (vaata meie 2016. aasta aprilli uudiskirja). Seekord esitati aga kaebus EL institutsioonide vastu ja sellises mastaabis pole varem kaebust esitatud. Kaebajad ei soovi kahju kompenseerimist, vaid soovivad kolme EL õigusakti kehtetuks tunnistamist: nendeks on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi aluseks olev EU ETS direktiiv 2018/410, jagatud jõupingutuste määrus ESR, määrus nr 406/2009/EÜ) ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori määrus LULUCF 529/2013/EL. Kodanikud loodavad, et kohtuvaidluse tulemusena võetakse peagi vastu uued aktid, milles on kehtestatud rangemad normid kliimamuutuste peatamiseks. Hagi lahendatakse Euroopa Liidu Üldkohtus, mis asub Luxembourgis

 

24.05.2018 ilmunud artikkel ajalehes The Guardian (ingl.k)

Kaebuse tekst ja muud dokumendid (ingl. k)

Loe lisaks ökoloogilistest meetoditest kliimamuutustega võitlemiseks (ingl.k)




ENERGEETIKA

EL seadis eesmärgiks toota 2030. a 32% energiast taastuvatest allikatest

Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid 12. juunil kokkuleppele taastuvenergia eesmärgis aastaks 2030 ja uues taastuvenergia direktiivis (nn RED II). Direktiiv on osa EL puhta energia paketist ja kohaldub perioodil 2021-2030.

Kokkuleppe kohaselt peab aastaks 2030 tulema 32% EL-s kasutatavast energiast taastuvatest allikatest. Kui Euroopa Parlamendi pakutud taastuvenergia osakaalu eesmärgiks oli 35% ja liikmesriikide vastupakkumus oli 30-31% või 32-33%, siis Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek oli tagasihoidlik 27%. Parlament nõustus viimaks 35%-lt allapoole tulema tingimusel, et 2023. aastal vaadatakse eesmärgid uuesti üle ning suurendatakse neid, kui vahepeal on taastuvenergia kulud märkimisväärselt vähenenud või kui see on vajalik rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Liikmesriigid ning Euroopa Parlament olid taastuvallikate toetamisel ambitsoonikamad kui Euroopa Komisjon

Kokkulepe käsitleb ka taastuvenergia kasutamist transpordis ja biokütuseid. Esimese põlvkonna (nt palmiõlil ja sojal baseeruvate) biokütuste kasutamine külmutatakse tänasele tasemele ja tõrjutakse need aastaks 2030 järk-järgult välja, põllukultuuridel põhineva (crop-based) biokütuse kasutamine piiratakse liikmesriikide 2020. a tasemele (max 7%). Palmiõli, mida kasutatakse ohtralt biodiislis, ent mille tootmine väljaspool Euroopat on muutunud tõsiseks keskkonnaprobleemiks, kaotatakse biokütuste nimekirjast aastaks 2023. Muudel kui põllukultuuridel põhinevate (edasijõudnud) biokütuste kasutamise sihiks võeti 3,5%. Ühtlasi lepiti kokku kriteeriumites, millele vastavat bioenergiat saab lugeda EL taastuva energia eesmärkide täitmisele kaasa aitavaks ja toetuskõlbulikuks.

Järgmiseks peavad direktiivile ametliku heakskiidu andma Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid, pärast mida avaldatakse direktiiv Euroopa Liidu Teatajas ja sellest 20 päeva möödudes see jõustub. Liikmesriikidel on aega 18 kuud direktiivi jõustumisest, et võtta direktiiv üle oma siseriiklikusse õigusesse. Ametlikud heakskiidud peaksid saama antud järgnevatel kuudel.

Euroopa Komisjoni teadaanne (ingl. k)




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjon avaldas tegevuskava õhukvaliteedi tagamiseks

Euroopa Komisjoni mais avaldatud teatises „Kaitsev Euroopa: puhas õhk kõigile“ tutvustab komisjon meetmeid, mis aitaksid EL riikidel võidelda õhusaastega. Viimastel aastakümnetel on õhukvaliteet EL tervikuna küll üldiselt paranenud, kuid enamus liikmesriikides on olukord endiselt halb. Eriti halb on olukord linnapiirkondades. Õhusaaste põhjustab mitmeid raskeid ja kroonilisi haigusi nagu astma, südame-veresoonkonna haigused ja kopsuvähk, tuues kogu EL-s kaasa kuni 400 000 enneaegset surmajuhtumit aastas. Tegevuskava sisaldab praktilisi tegevusi nii Euroopa Komisjonile kui riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustele Euroopas õhukvaliteedi parandamiseks. Oluliseks kava osaks on ka EL-reegleid rikkuvate liikmesriikide õiguslike vahenditega korrale kutsumine.

Komisjoni esitatud meetmed põhinevad kolmel sambal: õhukvaliteedi normid, riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid ja peamistele saasteallikatele (nt sõidukite ja laevade tekitatud heited, energia ja tööstuse valdkond) kehtestatud heitenormid. Elektri- ja soojuse tootmisest pärineva heite vähendamise meetmete seas on näiteks laialdasem taastuvate ja põlemisvabade energiaallikate kasutamine (päikese-, tuule- ja hüdroenergia) ning hajutatud energia tootmine (nt päikesepaneelidest katused) jms.

Paketi osana viib Komisjon Euroopa Kohtu ette kuus õhukvaliteedi norme rikkunud liikmesriiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Rumeenia ja Ungari

Komisjon jälgib ja võtab meetmeid seoses kahe tervist kahjustava saasteaine piirtasemete märkimisväärse ja püsiva ületamisega: lämmastikdioksiid, mis tekib peamiselt maanteeliikluses ja tööstuses, ja tahked osakesed, mis esinevad tavaliselt tööstuse, koduste kütteseadmete, liikluse ja põllumajanduse tekitatavates heidetes. EL nn puhta õhu direktiivi (2008/50/EÜ) kohaselt peavad kõik liikmesriigid piirtasemete ületamise lõpetamiseks vastu võtma õhukvaliteedi kavad ja tagama, et need sisaldavad sobivaid meetmeid, mis lõpetaks ületamise võimalikult kiiresti.

Et mitmetes liikmesriikides on direktiivi nõuded endiselt täitmata, otsustas Komisjon hiljuti viia EL Kohtu ette kuus liikmesriiki. Kaebus esitatakse Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi peale, kuna nad ei ole järginud lämmastikdioksiidi (NO2) piirtasemeid ega ole võtnud asjakohaseid meetmeid, et piirtasemete ületamine oleks võimalikult lühiaegne. Itaalia, Rumeenia ja Ungari kaevatakse kohtusse tahkete osakeste (PM10) pideva kõrge taseme pärast. Välisõhu kvaliteeti käsitlevas ELi õigusaktis (direktiiv 2008/50/EÜ) sätestatud piirtasemeteni tuli jõuda vastavalt 2010. ja 2005. aastaks.  

Euroopa Komisjoni pressiteade

Komisjoni teatis


Euroopa Komisjon ootab juuli lõpuni arvamusi õhukvaliteedi reeglite kohta

Euroopa Komisjon on välja kuulutanud avaliku arutelu, milles ootab seisukohti ELi välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide tuleviku kohta. See on osa sel aastal alanud suuremast EL välisõhu kvaliteedi direktiivide ülevaatamise (nn „fitness check“ ) protsessist.

Ülevaatuse käigus vaadeldakse kahe välisõhu kvaliteedi direktiivi 2008/50/EÜ ja 2004/107/ EÜ) toimivust. Need direktiivid kehtestavad õhukvaliteedi standardid ja nõuded õhukvaliteedi jälgimiseks  ühtlustatud ja võrreldaval viisil kõigis EL liikmesriikides.

Täpsemalt soovib Euroopa Komisjon hinnata kõnealuste direktiivide rakendamist liikmesriikides ning anda võimaluse üldsusel antud teemal kaasa rääkida. Konsultatsioon hõlmab kõiki direktiivide aspekte. Näiteks uuritakse kuidas direktiivid on aidanud tagada, et üldsusele antakse teavet õhukvaliteedi kohta; või mil määral on direktiivid aidanud käivitada tegevusi õhureostuse vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks.

Komisjon soovib koguda teavet ka selle kohta, milline on õhukvaliteedi osas üldise teadlikkuse tase ja kuidas tuntakse direktiivi sätteid. Lõpuks tehakse järeldus, kas välisõhu kvaliteedi direktiivide sätted on jätkuvalt asjakohased, tõhusad ja ühilduvad teiste ELi ja riiklike poliitikatega.

Vastama oodatakse nii tavakodanikke kui organisatsioone ja asutusi. Küsimustiku täitmiseks on aega juuli lõpuni. 

Euroopa Komisjoni veebileht

Küsimustiku veebileht


Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu muudatused atmosfääriõhu kaitse seaduses, millega võeti üle uus EL riiklike heitkoguste direktiiv (nn NEC-direktiiv). Kirjutasime sellest eelnõust lähemalt maikuu uudiskirjas.





VESI

Euroopa Komisjon plaanib reguleerida vee taaskasutamist põllumajanduses

Euroopa Komisjon tegi mai lõpus ettepaneku uue määruse kohta, mis reguleerib vee korduskasutamist põllumaa niisutamiseks. Määruse eesmärk on aidata kaasa veenappuse leevendamisele kõikjal ELis ning samas tagada, et põllumajandusmaa niisutamiseks mõeldud puhastatud reovesi on ohutu.

Vee korduvkasutamise kasuks räägivad mitmed asjaolud: selle energiakulu on oluliselt väiksem võrreldes magevee saamiseks ja transpordiks mineva energiakuluga, veepuuduse käes kannatab aastaringselt kolmandik EL pindalast, veenappus on probleemiks paljudes liikmesriikides, kliimamuutustega kaasnevad vähem etteennustatavad ilmastikuolud (sh rängad põuad), mis avaldavad negatiivset mõju magevee ressursi suurusele ja kvaliteedile. Tänasel päeval on vee korduvkasutamine EL-s aga palju väiksem, kui see olla võiks. Seetõttu püütakse määrusega tagada, et olmereoveepuhastites puhastatud vett saaks kõige paremal viisil kasutada ja et sellest saaks usaldusväärne alternatiivne veevaru.

Komisjoni ettepanek sisaldab olmereoveepuhastites puhastatud vee korduskasutuse miinimumnõuded (mikrobioloogilised näitajad ja seirenõuded), millega tagatakse, et puhastatud vesi on põllumajandusmaa niisutamiseks ohutu. Määrus käsitleb ka riskijuhtimist, mis reguleerib kõiki lisaohte. Samuti näeb määrus ette suurema läbipaistvuse tagamiseks üldsusele võimaluse saada veebi vahendusel teavet selle kohta, kuidas vee korduvkasutus liikmesriikides toimib.

Ettepaneku üle asuvad arutama Euroopa Parlament ja liikmesriigid.

Euroopa Komisjoni pressiteade


Uue veeseaduse eelnõu jõudis Riigikogusse

Mai lõpus võttis Riigikogu menetlusse uue veeseaduse eelnõu. Eelnõukohane seadus sätestab vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise alused, veekaitsenõuded, isiku õigused, kohustused ja vastutuse vee kasutamisel, riikliku järelevalve vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmise üle ning vastutuse sätestatavate nõuete rikkumise eest.

Eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, kuid võrreldes kehtiva veeseadusega kavandatakse ka mitmeid sisulisi muudatusi. Uudsena sätestataks eelnõukohase seadusega veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. See tähendab, et kõigiks seni veeluba nõudnud tegevusteks ei oleks veeluba enam vaja ning neid saaks ellu viia tegevuse eelnevalt Keskkonnaametis registreerides (nt veekogusse 5-100 m3 tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine). Lisaks sätestataks mereuuringuteks välisriigi laevale loa andmise kord. Kui praegu annab mereuuringulubasid välisministeerium ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel, siis uues veeseaduses nähakse ette põhjalikum regulatsioon ja lubade väljastajaks saab Keskkonnaministeerium.

Uuendusena saaks väiksema mõjuga veekasutust keskkonnaloa asemel lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringu alusel ellu viia

Eelnõukohase seadusega täpsustataks ka veekogu mõistet, jättes selle alt välja kalakasvanduse tiigid või basseinid, sademevee kogumise süsteemid jm kindlal eesmärgil rajatud sarnased ehitised. Samuti toodaks uude veeseadusesse üle rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted ning koondataks kokku eri seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded. Ühtlasi täpsustataks riikliku järelevalve regulatsiooni ja ajakohastatakse väärteokoosseise. Eelnõus on toodud mitmed uued väärteokoosseisud, nt vee liigvähendamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine või jääkatte saastamine, reovee kogumise, puhastamise ning reovee kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumine jpt. Samuti suurendataks kooskõlas hiljutise karistusõiguse reformiga juriidiliste isikute karistuse maksimummäärasid praeguselt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikohus 12. juunil ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 1. august.

Veeseaduse eelnõu




JÄÄTMED

Euroopa Komisjon plaanib jõuliselt piirata ühekordse kasutusega plasttoodete kasutust

Euroopa Komisjon kavandab direktiivi, millega piirataks ühekordse kasutusega plasttoodete kasutamist. Sellega soovib komisjon teha järgmise sammu hiljuti vastu võetud Euroopa plastikustrateegia elluviimisel, millest kirjutasime ka meie jaanuarikuu uudiskirjas.

Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, et lahendada probleeme, mis on seotud kümne kõige sagedamini Euroopa randadest leitava ühekordse plasttoote ning kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahenditega. Sobivate meetmetena nähakse toodete turule laskmise keelamist, kasutamise piiramist, samuti märgistusnõudeid ja jäätmehalduse ja –koristuse nõuete kehtestamist tootjatele.

Näiteks keelustatakse tooted, millele on alternatiivid kergesti kättesaadavad ja taskukohased (nt plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad). Liikmesriikidel tuleb vähendada plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist, piirates näiteks nende toodete tasuta jagamist müügikohtades.

Tootjad peavad hakkama kandma pakendiga seotud jäätmekäitluse kulusid. Siia gruppi kuuluvad näiteks krõpsude ja maiustuste pakendid, alkohoolsete jookide pakendid, kuid ka filtriga tubakatooted (konid), õhupallid ja õhukesed plastikkotid.

Lisaks tooks direktiivi nõuded liikmesriikidele kaasa kohustuse 2025. aastaks koguda tagatisraha süsteemi kaudu kokku 90% kasutatud plastjoogipudelitest. Mh peavad liikmesriigid tõstma tarbijate teadlikkust ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite kahjuliku mõju kohta ja informeerima neid korduvkasutuse ja jäätmekäitluse võimalustest. Plaanis on kehtestada ka rangemad märgistusnõuded. Teatavad tooted on vaja selgelt ja ühtlustatult märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju, ning märkida, et toode sisaldab plasti. See kehtib näiteks niiske pühkepaberi ja õhupallide kohta.

Plastist kalapüügivahendite, mis moodustavad 27% EL rannikule kogunevast prügist, kasutuse piiramiseks plaanib Komisjon kehtestada karmid nõuded. Näiteks kohustatakse plastist püügivahendite tootjaid hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, jäätmete vedu ja töötlemine. See hõlmab ka teadlikkuse tõstmise meetmete kulusid.

Keskkonnaorganisatsioonid ja mitmete liikmesriikide valitsused on eelnõu juba heaks kiitnud, leides, et see on ainus viis peatada nn maailmamere prügireostuskriis. Teadaolevatel andmetel moodustab plast maailmamere prügist 85%. Plast jõuab keskkonnast isegi inimeste kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus leiduvate plastiosakeste mõju tervisele on veel teadmata.

Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks, direktiiv on plaanis kehtestada 2019. aastaks.

Euroopa Komisjon pressiteade





KIIRGUS

Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu eelnõu, mis sisaldab täiendavaid meetmeid kaitseks radooniohu eest. Kirjutasime sellest eelnõust lähemalt maikuu uudiskirjas.





JAHINDUS

Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus

Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu eelnõu, mis reguleerivad täiendavalt jahiturismi, nõudes veelinnujahti pidada soovivatelt välismaa jahimeestelt täiendava koolituse läbimist. Kirjutasime eelnõust lähemalt aprillikuu uudiskirjas.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Karksi krossiraja juhtum: krossirada ei saa pidada erateeks

Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kolme Karksi valla maaomanikku, kelle kodude naabrusesse rajati ebaseaduslik motokrossirada. Raja püstitanud maaomanik alustas valla nõudmisel selle tagantjärgi seadustamist. Kui detailplaneeringu algatamise järel selgus, et on vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), keeldus krossiraja omanik sellest. Advokaadi vahendusel asus maaomanik väitma, et tegemist ei ole mitte motokrossiraja, vaid erateega, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja ei planeeringuid ega lube. Vald lõpetas krossiraja ehitanud maaomaniku survel detailplaneeringu menetluse. Raja kasutamisest häiritud naabrite avalduste alusel algatatud ehitusjärelevalve käigus leidis vald, et tegemist on tõepoolest erateega, mille ehitamine ja kasutamine ilma igasuguste lubade ja täiendavate tingimusteta on põhjendatud.

Loe edasi »


KÕKi praktikant Maris: igaühe panus loeb

Praktikale tulles küsis juhendaja Kadi-Kaisa, et millega ma tegeleda tahaksin, mis paneb mu südame kiiremini tuksuma. Kummaline, kui oluline mulle see lause oli. Sellest küsimusest peegelduvad minu kahe ootuse täitumine. Esiteks lootsin, et mu juhendaja ning kogu meeskond on sõbralikud ja abivalmid, sest see on hea koostöö väga suureks eeliseks. Seda nad kindlasti on. Teiseks näitas see hoolivust ja huvidega arvestamist. Vastasin tookord, et tahaksin võimalikult paljudesse asjadesse kaasatud olla, eesmärgiga praktikat täiel rinnal nautida ja ma ei pidanud pettuma.

Loe edasi »


Siim Vahtrus: kulude kokkuhoid on kaugendanud looduskaitse inimestest

Kulude kokkuhoiu nimel toimuv tsentraliseerimine looduskaitses on inimestes tekitanud tunde, et riik ja nende elu üle otsustavad ametnikud jäävad neist kaugele. Pikaajaline lahendus saab olla looduskaitse senisest suurem rahastamine, nendib Siim Vahtrus.

Juba aastaid on üha häälekamalt räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas looduslik mitmekesisus kogu maailmas suurel kiirusel väheneb. ERRi portaalis Novaator ilmus hiljuti lugu sellest, et maailmas on viimase ligi 30 aasta jooksul kaitsealade pindala kahekordistunud. Selgub, et suur osa maailma kaitsealadest on sellegipoolest kaitsealad vaid paberil, sest tegelik kaitse nii konkreetsete tegevustena kui ka rahastusena puudub.

Loe edasi »


Milliseid Kagu-Eesti eelarvamusfestivali arutelusid Keskkonnaõiguse Keskus soovitab?

2018. aasta arvamusfestivalide hooaeg on kohe algamas. Avapauk tuleb Kagu-Eestist Eesti Maanteemuuseumist, kus 9. juunil tulevad arutlusele 12 teemat. Neist üsna mitmed on vähemal või rohkemal määral seotud keskkonnaga. Valisime välja kolm arutelu, millel Keskkonnaõiguse Keskus silma peal hoiab ja mida soovitame ka teistele, kellele meie elukeskkond korda läheb.

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskus pälvis Kaugtöö Tegija märgise

Eile kuulutas Targa Töö Ühing koos Eesti Personalijuhtimise Ühingu ja Elisaga teist korda välja Kaugtöö Tegija märgise saajad. Nende hulka kuulub nüüd ka Keskkonnaõiguse Keskus.

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad hindavad selle põhjalikkust ja kompaktsust

Igal aastal küsime enda uudiskirja lugejatelt 10-15 küsimust, et teada saada, kuidas lugejad uudiskirjaga rahul on, et uudiskirja ikka paremaks muuta. Suurem osa selle aasta vastanutest kuulusid uudiskirja tellijate hulka. Hea meel on taas tõdeda, et meie uudiskirjast leiavad endale kasulikku nii riigiametnikud, valitsusvälised organisatsioonid, aktiivsed keskkonnahuvilised kodanikud kui ka ettevõtete esindajad. Viimaseid Uudiskirja sisu peetakse põhjalikuks ja kompaktseks.

Loe edasi »