EL liikmesriigid kiitsid 22. mail heaks uued jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Komisjoni 2015. aastal ringmajanduspaketi raames esitatud ettepanekutel. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua, kasutades materjali pärast toodete kasutusaja lõppu üha uuesti, ning viia sel moel jäätmeteke ja materjalikasutus miinimumini. Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Uute eeskirjadega nähakse ette jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, tugevdatakse jäätmehierarhia rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Alljärgnevalt tutvustame muudatusi lähemalt.
Euroopa Kohus: linnaplaneerimisel tuleb järgida
KSH direktiivi (C-671/16 ja C-160/17)
Euroopa Kohus langetas juuni alguses kaks
otsust asjades, mis puudutasid ruumilist planeerimist linnakeskkonnas ning
vastavatele otsustele keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi
sätete kohaldamist. Mõlemad vaidlused puudutasid Belgiat ning kohtu järeldused
olid mõlemas asjas sisult analoogsed.
Esimeses vaidluses (C-671/16) oli vaidluse all
otsus, mille sisuks oli Brüsseli nn Eurokvartali ümberehitus. Otsus nägi ette
detailsed reeglid selles osas, millised hooned kuhu rajada võib ning ka selle,
kuidas kujundada avalik ruum hoonete ümber. Teine vaidlusalune juhtum
(C-160/17) puudutas vanade tööstushoonete ümberehitamist kaubanduskeskuseks Orp-Jauche
linnas. Sellel puhul oli vaidluse all otsus, millega alal oleks lubatud kõrvale
kalduda varem kehtestatud arengukavadest ja planeeringutest (ent samas
konkreetset ehitusõigust kindlaks ei määratud).
Euroopa Kohus rõhutas, et KSH direktiivi tuleb kahtluse korral pigem laialdasemalt rakendada
Mõlema vaidluse puhul rõhutas Euroopa Kohus
esmalt, milline on KSH direktiivi eesmärk ja roll. Kohtu hinnangul on tegemist
olulise keskkonnaaspektide integreerimise tööriistaga, mis aitab saavutada
kõrge keskkonna kaitse taseme. Seetõttu tuleb direktiivis leiduvaid
definitsioone, sh neid, mis määravad kindlaks direktiivi kohaldamisala,
tõlgendada laialt. Kohus leidis, et mõlemal vaidlusalusel juhul oli tegemist
„maakasutuse kavadega“ selle laiemas tähenduses – esimesel puhul, kuna see
määras otseselt kindlaks maakasutuse selles kvartalis, teisel puhul aga
seetõttu, et otsus andis võimaluse varasemad planeeringud hõlpsasti ümber
vaadata.
KSH direktiivi sätted kohalduvad
maakasutusplaanidele, mis seavad raamistiku edasistele lubadele, mis on
loetletud keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi lisades I ja II. Kuna
linnaehitusprojektid on KMH direktiivi lisas II loetletud ja mõlemad
vaidlusalused otsused määrasid kindlaks tulevaste ehituslubade jaoks olulisi
kriteeriume, leidis Euroopa Kohus, et tegemist oli kavadega, mille puhul
pidanuks läbi viima direktiivi nõuetele vastava KSH.
Kohus rõhutas mõlemas lahendis ka, et kohustus
viia keskkonnamõjude hindamine läbi hilisemate lubade menetlemisel ei saa
vabandada KSH läbiviimata jätmist varasemas, ruumilise planeerimise etapis. KMH
ja KSH näol on tegemist erinevate õiguslike instrumentidega, millel on erinev
eesmärk ja sisu, kusjuures KSH eesmärgiks on keskkonnamõjude väljaselgitamine
just varajases etapis, kus langetatakse strateegilisi valikuid.
Keskkonnaministeerium algatas tööstusheite seaduse muutmise
Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile
saatnud eelnõu tööstusheite seaduse muutmiseks. Põhimõttelisi muutusi
seadusesse eelnõu kohaselt ei kavandata, peamiselt on tegemist täpsustustega,
mis on tingitud vajadusest viia seadus kooskõlla EL õigusega.
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse
lõplikult üle EL nn tööstusheite direktiiv 2010/75/EL.
Direktiivi reguleerimisala on tööstusheitest põhjustatud keskkonnamõju. Teatud
tootmistegevuste (nt metallide tootmine, paberi või papi tootmine, intensiivne
loomakasvatus jms) mõju keskkonnale on laiahaardeline ja seetõttu võib olla
raskesti hinnatav. Direktiiviga on sellistele tegevustele seatud
keskkonnakompleksloa nõuded. Loas sisalduvad tingimused ja piirangud peavad
lähtuma parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisest. Eesti reguleerib
keskkonnakomplekslubadega seonduvat tööstusheite
seadus.
Eelnõuga
kaasnevatest sisulistest muudatustest olulisim puudutab erandit PVT kasutamise
nõudes. Erandi andmisel ei pea käitaja kujunemisjärgus tehnika katsetuste
käigus kasutama parimat võimalikku tehnikat või järgima PVT alusel määratud
heite piirväärtusi. Eelnõu muudatuse kohaselt ei peaks ta erandi kehtivuse ajal
rakendama ka muid asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks.
Kehtivast seadusest on see võimalus hetkel välja jäetud.
Eelnõu
muudatustega sätestataks ka nõue tagada heiteseire tulemuste kättesaadavus
samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel. See võimaldab võrrelda
mõõtmistel saadud tulemusi PVT-ga saavutatavate heitetasemetega ja nii tuvastada
võimalikke ületamisi ehk kompleksloa nõuete rikkumisi.
Tööstusheite
seaduse põhiline eesmärk on vähendada ning võimalusel vältida suurtööstusest
pärinevat saastet. Et praegusel juhul on tegemist peamiselt seaduse normitehniliste
muudatustega, ei too seaduse muutmine sihtrühmade jaoks kaasa olulisi
lisakulutusi ega –kohustusi.
Riigikogu asub menetlema põlevkivi tasustamise süsteemi
muutvat eelnõu
Riigikogu võttis mai lõpus menetlusse
keskkonnatasude seadust muutva eelnõu, mille eesmärgiks on ümber kujundada põlevkivi
kaevandamise tasustamine. Tegemist on eelnõuga, mis peaks looma püsiva
lahenduse põlevkivi maksustamiseks ja asendama 2016. a juulis vastu võetud
ajutise regulatsiooni (kajastasime viimast oma 2016. a juuli
uudiskirjas).
Uus eelnõu seaks põlevkivi kaevandamise tasu
(nn ressursitasu) jätkuvalt sõltuvusse lõpptoote hinnast. Oluline erisus
seisneks selleks, et kui praegu kehtiva, nn ajutise süsteemi kohaselt
maksustatakse põlevkivi lähtuvalt raske kütteõli hinnast sõltumata sellest, kas
maavara kasutatakse elektri tootmiseks või muul otstarbel (eelkõige
põlevkiviõli tootmiseks), siis tulevikus oleks tasumäärad eristatud vastavalt
põlevkivi kasutusele.
Uus süsteem kehtestataks vastupidiselt esialgu plaanitule veel enne, kui põlevkivitööstuse väliskulud on välja selgitatud ja saastetasu määrad paika pandud
Eelnõu seaks minimaalseks tasumääraks 0,275
eurot iga tonni kaevandatud põlevkivi eest ning maksimaalseks määraks 10
eurot/t. Tavapärases olukorras, kus raske kütteõli ning elektri hind on
miinimum- ja maksimumhinnaga seotud hindade vahel, sõltub põlevkivi
kaevandamisõiguse tasu määr vastavalt toodangule kas kvartali keskmisest elektri
või kütteõli hinnast ja sellest, milline oli põlevkivi kasutuse osakaal nende
kahe võimaliku kasutusviisi vahel.
KÕKi hinnangul võib eelnõud kritiseerida kahel
põhjusel. Esiteks on halb pretsedent, et sedavõrd menetletakse olulist eelnõud
kiireloomuliselt, sh kaasati eelnõu koostamisse enne selle Riigikogusse
saatmist vaid ettevõtjaid, ent mitte nt kohalikke omavalitsusi ega
keskkonnaorganisatsioone. Kiireloomulisena menetlemine tähendab ka, et eelnõu seletuskirjast
puudub põhjalikum mõjude analüüs. Teiseks on, vastupidiselt varasemalt
plaanitule, asutud muutma põlevkivi ressursitasusid enne seda, kui lõpule on
viidud keskkonnakasutuse väliskulude analüüs ning sellest lähtuv saastetasude
reform. Praktikas tähendab see paratamatult seda, et põlevkivisektori
saastetasude ümbervaatamisel saavad prioriteedi majanduslikud, mitte
keskkonnahoiu alased kaalutlused. Kõige tõenäolisem on seejuures, et saastetasu
määrasid ei muudeta, kuna ressursitasude suurusi arvutades on lähtekohaks
võetud kehtivad saastetasude määrad.
Riigikogu jätkab eelnõu arutelu pärast
suvepuhkuseid, teine lugemine on plaanitud septembrisse.
Euroopa Komisjoni uue liikuvuspaketiga soovitakse piirata
raskeveokite CO2 heidet
Euroopa Komisjon tegi transporti ja liikuvust käsitleva
tegevuskava elluviimise osana ettepaneku kehtestada esimest korda
raskeveokitele CO2-heite normid. Tegemist on kolmanda liikuvusteemalise
paketiga, mis on ühtlasi jätkuks eelmise aasta septembris valminud uuele tööstuspoliitikastrateegiale.
Koos kahe eelmise liikuvusteemalise meetmepaketiga moodustab see Komisjoni
sõnul omavahel seotud liikuvusaspekte hõlmava ühtse ja tervikliku poliitikaraamistiku.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peab 2025.
aastaks uute veokite CO2 heide olema 15% väiksem ja 2030. aastaks 30% väiksem kui
2019. aastal. Viimane (2030. a) eesmärk ei ole ettepaneku kohaselt õiguslikult
siduv, vaid indikatiivne. Komisjoni ettepanek näeb ette regulatsiooni
ülevaatamise 2022. aastal ning selle laiendamise bussidele jt suuretele
sõidukitele. Samuti määratakse siis täpne CO2 heidete vähendamise eesmärk
aastaks 2030.
Ettepanek aitab ellu viia Pariisi
kliimakokkuleppest tulenevaid EL kohustusi ning ühtlasi võimaldab
veoettevõtjatel tänu väiksemale kütusetarbimisele oma kulusid märkimisväärselt
vähendada.
EL riigid andsid viimase ametliku heakskiidu kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise määrusele
EL liikmesriigid võtsid mai keskel vastu nn jõupingutuste
jagamise määruse, mis käsitleb perioodil 2021-2030 liikmesriikide heitgaaside
vähendamist sektorites, mis ei ole osa heidete kauplemissüsteemist (nn EU ETS),
s.o transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Määrus peaks
aitama saavutada EL eesmärki vähendada kasvuhoonegaase nendes sektorites 2030.
aastaks 30% võrreldes 2005. a tasemega, samuti täita EL Pariisi
kliimakokkuleppega võetud kohustusi.
Määrusega seatakse igale liikmesriigile individuaalsed
eesmärgid heitgaaside vähendamiseks aastaks 2030, mis võivad ulatuda 0%-st kuni
40%-ni 2005. a tasemest. Eesmärkide arvutamisel võetakse aluseks SKP elaniku
kohta, mis tähendab, et rikkamad riigid peavad heitgaaside koguseid vähendama
rohkem. Näiteks Rootsi ja Luksemburg peavad 2030. aastaks vähendama heitgaaside
koguseid võrreldes 2005. aastaga 40%, Rumeenia aga ainult 2% ning Bulgaaria
pääseb heitgaaside vähendamise kohustusest täielikult.
Liikmesriikidelt nõutavad pingutused erinevad sõltuvalt nende jõukuse tasemest - rikkamad peavad heidet rohkem kärpima
Regulatsioon on saanud ka kriitikat. Näiteks leidis
Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Alliansi liige Jo
Leinen, et heitgaaside vähendamise edasilükkamine aastani 2021 ja suur paindlikkus
riikide kohustuste saavutamisel võib tuua kaasa täiendava 400 miljoni tonni
heitgaaside õhkupaiskamise, võrreldes Euroopa Parlamendi esialgse ettepanekuga.
Regulatsioon jõustub 20 päeva pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Kodanikud Portugalist, Saksamaalt, Prantsusmaalt,
Itaaliast, Rumeeniast, Keeniast, Fidžilt ja Rootsist esitasid 24. mail 2018 EL Üldkohtusse
kaebuse ELi institutsioonide vastu, kuna nende hinnangul ei ole EL teinud
piisavalt, et neid nõuetekohaselt kaitsta kliimamuutuste eest. Kasvuhoonegaaside
õhkupaiskamise piiramine peab nende arvates olema palju rangem.
Kaebajad leiavad, et kaebeõiguse annab neile Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikkel 263. See sätestab, et iga füüsiline või
juriidiline isik võib esitada EL Üldkohtusse hagi muuhulgas EL Parlamendi ja
Nõukogu antud õigusakti vastu, kui see on isikut otseselt ja isiklikult
puudutav. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks on aastate jooksul erinevaid
kokkuleppeid. Seni
kõige ambitsioonikam kliimakokkulepe sõlmiti detsembris 2015 toimunud
Pariisi kliimakonverentsil COP21, kus 195 riiki võtsid vastu globaalse,
õiguslikult siduva kokkuleppe (Pariisi
kokkulepe, mille jõustumisest kirjutasime oma 2016. aasta oktoobri
uudiskirjas) kliimamuutuste pidurdamiseks. Seal seati eesmärgiks, et globaalne
keskmise temperatuuri tõus ei tohi ületada 1,5°C võrreldes
tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja selleks tuleb ELis vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 2030.
aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (sellest oli pikemalt
juttu meie 2014.
aasta novembri uudiskirjas).
Kaebajad leiavad aga hagis, et see ei ole
piisav ja ebapiisav tegevus EL poolt kahjustab nende põhiõiguseid elule,
tervisele, ametikohale ja varale. Näiteks ütles üks kaebajatest,
lavendlikasvataja Maurice Feschet, et on kliimamuutuste tõttu kaotanud kuuel
järjestikusel aastal 44% saagist. Lisaks füüsilistele isikutele on kaebusele
õla alla pannud ka erinevad organisatsioonid: tõendeid kliimamuutuste kohta
annavad kaebajatele teadlased Climate Analytics’ist, kõik
kaebusega seotud kulud on enda kanda võtnud Saksa valitsusväline organisatsioon
Protect the Planet ja tuge avaldab ka
Euroopa suurim kliima- ja energiateemadega tegelev mittetulundusühing Climate
Action Network(CAN).
See ei ole tegelikult esimene kord kui
eraisikud kliimamuutuste tõkestamiseks kohtusse kaebuse esitavad. Varem on
korduvalt pöördutud kohtusse erinevate ettevõtete vastu, kes suures koguses
kasvuhoonegaase õhku paiskavad (vaata meie 2018. aasta
jaanuari uudiskirja), aga ka näiteks USA valitsuse vastu (vaata meie 2016. aasta
aprilli uudiskirja). Seekord esitati aga kaebus EL institutsioonide vastu
ja sellises
mastaabis pole varem kaebust esitatud. Kaebajad ei soovi kahju
kompenseerimist, vaid soovivad kolme EL õigusakti kehtetuks tunnistamist:
nendeks on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi aluseks olev EU
ETS direktiiv 2018/410, jagatud jõupingutuste määrus ESR,
määrus nr 406/2009/EÜ) ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori
määrus LULUCF
529/2013/EL. Kodanikud loodavad, et kohtuvaidluse tulemusena võetakse peagi
vastu uued aktid, milles on kehtestatud rangemad normid kliimamuutuste
peatamiseks. Hagi lahendatakse Euroopa Liidu Üldkohtus, mis asub Luxembourgis
EL seadis eesmärgiks toota 2030. a 32% energiast taastuvatest
allikatest
Euroopa
Komisjon, Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid 12. juunil kokkuleppele
taastuvenergia eesmärgis aastaks 2030 ja uues taastuvenergia direktiivis (nn
RED II). Direktiiv on osa EL puhta energia paketist ja kohaldub perioodil
2021-2030.
Kokkuleppe
kohaselt peab aastaks 2030 tulema 32% EL-s kasutatavast energiast taastuvatest
allikatest. Kui Euroopa Parlamendi pakutud taastuvenergia osakaalu eesmärgiks
oli 35% ja liikmesriikide vastupakkumus oli 30-31% või 32-33%, siis Euroopa
Komisjoni esialgne ettepanek oli tagasihoidlik 27%. Parlament nõustus viimaks 35%-lt
allapoole tulema tingimusel, et 2023. aastal vaadatakse eesmärgid uuesti üle
ning suurendatakse neid, kui vahepeal on taastuvenergia kulud märkimisväärselt
vähenenud või kui see on vajalik rahvusvaheliste kliimaeesmärkide
saavutamiseks.
Liikmesriigid ning Euroopa Parlament olid taastuvallikate toetamisel ambitsoonikamad kui Euroopa Komisjon
Kokkulepe
käsitleb ka taastuvenergia kasutamist transpordis ja biokütuseid. Esimese
põlvkonna (nt palmiõlil ja sojal baseeruvate) biokütuste kasutamine külmutatakse
tänasele tasemele ja tõrjutakse need aastaks 2030 järk-järgult välja, põllukultuuridel
põhineva (crop-based) biokütuse
kasutamine piiratakse liikmesriikide 2020. a tasemele (max 7%). Palmiõli, mida
kasutatakse ohtralt biodiislis, ent mille tootmine väljaspool Euroopat on
muutunud tõsiseks keskkonnaprobleemiks, kaotatakse biokütuste nimekirjast
aastaks 2023. Muudel kui põllukultuuridel põhinevate (edasijõudnud) biokütuste
kasutamise sihiks võeti 3,5%. Ühtlasi lepiti kokku kriteeriumites, millele
vastavat bioenergiat saab lugeda EL taastuva energia eesmärkide täitmisele
kaasa aitavaks ja toetuskõlbulikuks.
Järgmiseks
peavad direktiivile ametliku heakskiidu andma Euroopa Parlament ja EL
liikmesriigid, pärast mida avaldatakse direktiiv Euroopa Liidu Teatajas ja
sellest 20 päeva möödudes see jõustub. Liikmesriikidel on aega 18 kuud
direktiivi jõustumisest, et võtta direktiiv üle oma siseriiklikusse õigusesse. Ametlikud
heakskiidud peaksid saama antud järgnevatel kuudel.
Euroopa Komisjon avaldas tegevuskava õhukvaliteedi tagamiseks
Euroopa Komisjoni mais avaldatud teatises
„Kaitsev Euroopa: puhas õhk kõigile“ tutvustab komisjon meetmeid, mis aitaksid
EL riikidel võidelda õhusaastega. Viimastel
aastakümnetel on õhukvaliteet EL tervikuna küll üldiselt paranenud, kuid enamus
liikmesriikides on olukord endiselt halb. Eriti halb on olukord
linnapiirkondades. Õhusaaste põhjustab mitmeid raskeid ja kroonilisi haigusi
nagu astma, südame-veresoonkonna haigused ja kopsuvähk, tuues kogu EL-s kaasa
kuni 400 000 enneaegset surmajuhtumit aastas. Tegevuskava sisaldab
praktilisi tegevusi nii Euroopa Komisjonile kui riikliku, piirkondliku ja
kohaliku tasandi ametiasutustele Euroopas õhukvaliteedi parandamiseks. Oluliseks
kava osaks on ka EL-reegleid rikkuvate liikmesriikide õiguslike vahenditega
korrale kutsumine.
Komisjoni esitatud meetmed põhinevad kolmel
sambal: õhukvaliteedi normid, riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid ja
peamistele saasteallikatele (nt sõidukite ja laevade tekitatud heited, energia
ja tööstuse valdkond) kehtestatud heitenormid. Elektri- ja soojuse tootmisest
pärineva heite vähendamise meetmete seas on näiteks laialdasem taastuvate ja
põlemisvabade energiaallikate kasutamine (päikese-, tuule- ja hüdroenergia)
ning hajutatud energia tootmine (nt päikesepaneelidest katused) jms.
Paketi osana viib Komisjon Euroopa Kohtu ette kuus õhukvaliteedi norme rikkunud liikmesriiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Rumeenia ja Ungari
Komisjon
jälgib ja võtab meetmeid seoses kahe tervist kahjustava saasteaine piirtasemete
märkimisväärse ja püsiva ületamisega: lämmastikdioksiid, mis tekib peamiselt
maanteeliikluses ja tööstuses, ja tahked osakesed, mis esinevad tavaliselt
tööstuse, koduste kütteseadmete, liikluse ja põllumajanduse tekitatavates
heidetes. EL nn puhta õhu direktiivi (2008/50/EÜ)
kohaselt peavad kõik liikmesriigid piirtasemete ületamise lõpetamiseks vastu
võtma õhukvaliteedi kavad ja tagama, et need sisaldavad sobivaid meetmeid, mis
lõpetaks ületamise võimalikult kiiresti.
Et
mitmetes liikmesriikides on direktiivi nõuded endiselt täitmata, otsustas
Komisjon hiljuti viia EL Kohtu ette kuus liikmesriiki. Kaebus esitatakse
Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi peale, kuna nad ei ole järginud lämmastikdioksiidi
(NO2) piirtasemeid ega ole võtnud asjakohaseid meetmeid, et
piirtasemete ületamine oleks võimalikult lühiaegne. Itaalia, Rumeenia ja Ungari
kaevatakse kohtusse tahkete osakeste (PM10) pideva kõrge
taseme pärast. Välisõhu kvaliteeti käsitlevas ELi õigusaktis (direktiiv
2008/50/EÜ) sätestatud piirtasemeteni tuli jõuda vastavalt 2010. ja 2005.
aastaks.
Euroopa Komisjon ootab juuli lõpuni arvamusi õhukvaliteedi
reeglite kohta
Euroopa Komisjon on välja kuulutanud avaliku
arutelu, milles ootab seisukohti ELi välisõhu kvaliteeti käsitlevate
õigusaktide tuleviku kohta. See on osa sel aastal alanud suuremast EL välisõhu
kvaliteedi direktiivide ülevaatamise (nn „fitness check“ ) protsessist.
Ülevaatuse käigus vaadeldakse kahe välisõhu
kvaliteedi direktiivi 2008/50/EÜ
ja 2004/107/
EÜ) toimivust. Need direktiivid kehtestavad õhukvaliteedi standardid ja
nõuded õhukvaliteedi jälgimiseks ühtlustatud ja võrreldaval viisil kõigis EL
liikmesriikides.
Täpsemalt soovib Euroopa Komisjon hinnata
kõnealuste direktiivide rakendamist liikmesriikides ning anda võimaluse
üldsusel antud teemal kaasa rääkida. Konsultatsioon
hõlmab kõiki direktiivide aspekte. Näiteks uuritakse kuidas direktiivid on
aidanud tagada, et üldsusele antakse teavet õhukvaliteedi kohta; või mil määral
on direktiivid aidanud käivitada tegevusi õhureostuse vältimiseks, ennetamiseks
või vähendamiseks.
Komisjon soovib
koguda teavet ka selle kohta, milline on õhukvaliteedi osas üldise teadlikkuse
tase ja kuidas tuntakse direktiivi sätteid. Lõpuks tehakse järeldus, kas
välisõhu kvaliteedi direktiivide sätted on jätkuvalt asjakohased, tõhusad ja
ühilduvad teiste ELi ja riiklike poliitikatega.
Vastama oodatakse nii
tavakodanikke kui organisatsioone ja asutusi. Küsimustiku täitmiseks on aega juuli lõpuni.
Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu
muudatused atmosfääriõhu kaitse seaduses, millega võeti üle uus EL riiklike
heitkoguste direktiiv (nn NEC-direktiiv). Kirjutasime sellest eelnõust lähemalt
maikuu uudiskirjas.
VESI
Euroopa Komisjon plaanib reguleerida vee taaskasutamist
põllumajanduses
Euroopa Komisjon tegi mai lõpus ettepaneku uue
määruse kohta, mis reguleerib vee korduskasutamist põllumaa niisutamiseks. Määruse
eesmärk on aidata kaasa veenappuse leevendamisele kõikjal ELis ning samas tagada,
et põllumajandusmaa niisutamiseks mõeldud puhastatud reovesi on ohutu.
Vee korduvkasutamise kasuks räägivad mitmed
asjaolud: selle energiakulu on oluliselt väiksem võrreldes magevee saamiseks ja
transpordiks mineva energiakuluga, veepuuduse käes kannatab aastaringselt kolmandik
EL pindalast, veenappus on probleemiks paljudes liikmesriikides,
kliimamuutustega kaasnevad vähem etteennustatavad ilmastikuolud (sh rängad
põuad), mis avaldavad negatiivset mõju magevee ressursi suurusele ja
kvaliteedile. Tänasel päeval on vee korduvkasutamine EL-s aga palju väiksem,
kui see olla võiks. Seetõttu püütakse määrusega tagada, et olmereoveepuhastites
puhastatud vett saaks kõige paremal viisil kasutada ja et sellest saaks usaldusväärne
alternatiivne veevaru.
Komisjoni ettepanek sisaldab olmereoveepuhastites
puhastatud vee korduskasutuse miinimumnõuded (mikrobioloogilised näitajad ja
seirenõuded), millega tagatakse, et puhastatud vesi on põllumajandusmaa
niisutamiseks ohutu. Määrus käsitleb ka riskijuhtimist, mis reguleerib kõiki
lisaohte. Samuti näeb määrus ette suurema läbipaistvuse tagamiseks üldsusele
võimaluse saada veebi vahendusel teavet selle kohta, kuidas vee korduvkasutus
liikmesriikides toimib.
Ettepaneku üle asuvad arutama Euroopa
Parlament ja liikmesriigid.
Mai lõpus võttis Riigikogu menetlusse uue
veeseaduse eelnõu. Eelnõukohane seadus sätestab vee kasutamise ja kaitse
kavandamise ning korraldamise alused, veekaitsenõuded, isiku õigused,
kohustused ja vastutuse vee kasutamisel, riikliku järelevalve vee kasutamise ja
kaitse nõuete täitmise üle ning vastutuse sätestatavate nõuete rikkumise eest.
Eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse
korrastamise raames, kuid võrreldes kehtiva veeseadusega kavandatakse ka
mitmeid sisulisi muudatusi. Uudsena sätestataks eelnõukohase seadusega veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. See tähendab, et kõigiks seni veeluba nõudnud tegevusteks ei oleks
veeluba enam vaja ning neid saaks ellu viia tegevuse eelnevalt Keskkonnaametis
registreerides (nt veekogusse 5-100 m3 tahkete ainete või
maasoojussüsteemi paigutamine). Lisaks sätestataks mereuuringuteks
välisriigi laevale loa andmise kord. Kui praegu annab mereuuringulubasid
välisministeerium ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel, siis uues veeseaduses
nähakse ette põhjalikum regulatsioon ja lubade väljastajaks saab
Keskkonnaministeerium.
Uuendusena saaks väiksema mõjuga veekasutust keskkonnaloa asemel lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringu alusel ellu viia
Eelnõukohase seadusega täpsustataks ka veekogu
mõistet, jättes selle alt välja kalakasvanduse tiigid või basseinid, sademevee
kogumise süsteemid jm kindlal eesmärgil rajatud sarnased ehitised. Samuti toodaks uude veeseadusesse üle rahvatervise seaduses olnud joogivett,
mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted ning koondataks kokku eri
seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee
proovivõtjate kohta esitatavad nõuded. Ühtlasi täpsustataks riikliku järelevalve
regulatsiooni ja ajakohastatakse väärteokoosseise. Eelnõus on toodud mitmed
uued väärteokoosseisud, nt vee liigvähendamine, heitvee külmunud või lumega kaetud
pinnasele juhtimine või jääkatte saastamine, reovee kogumise, puhastamise ning
reovee kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumine jpt. Samuti suurendataks kooskõlas hiljutise karistusõiguse reformiga juriidiliste
isikute karistuse maksimummäärasid praeguselt 32 000 eurolt 400 000 euroni.
Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikohus 12.
juunil ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 1. august.
Euroopa Komisjon
plaanib jõuliselt piirata ühekordse kasutusega plasttoodete kasutust
Euroopa Komisjon kavandab direktiivi, millega piirataks
ühekordse kasutusega plasttoodete kasutamist. Sellega soovib komisjon teha
järgmise sammu hiljuti vastu võetud Euroopa plastikustrateegia elluviimisel,
millest kirjutasime ka meie jaanuarikuu
uudiskirjas.
Komisjon tegi
ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, et lahendada
probleeme, mis on seotud kümne kõige sagedamini Euroopa randadest leitava
ühekordse plasttoote ning kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahenditega. Sobivate
meetmetena nähakse toodete turule laskmise keelamist, kasutamise piiramist,
samuti märgistusnõudeid ja jäätmehalduse ja –koristuse nõuete kehtestamist
tootjatele.
Näiteks
keelustatakse tooted, millele on alternatiivid kergesti kättesaadavad ja taskukohased
(nt plastist vatitikud, söögiriistad,
taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad). Liikmesriikidel
tuleb vähendada plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist, piirates
näiteks nende toodete tasuta jagamist müügikohtades.
Tootjad
peavad hakkama kandma pakendiga seotud jäätmekäitluse kulusid. Siia gruppi
kuuluvad näiteks krõpsude ja maiustuste pakendid, alkohoolsete jookide
pakendid, kuid ka filtriga tubakatooted (konid), õhupallid ja õhukesed
plastikkotid.
Lisaks tooks
direktiivi nõuded liikmesriikidele kaasa kohustuse 2025. aastaks koguda
tagatisraha süsteemi kaudu kokku 90% kasutatud plastjoogipudelitest. Mh peavad
liikmesriigid tõstma tarbijate teadlikkust ühekordselt kasutatavate
plasttoodete ja kalapüügivahendite kahjuliku mõju kohta ja informeerima neid
korduvkasutuse ja jäätmekäitluse võimalustest. Plaanis on kehtestada ka
rangemad märgistusnõuded. Teatavad tooted on vaja selgelt ja ühtlustatult
märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju,
ning märkida, et toode sisaldab plasti. See kehtib näiteksniiske pühkepaberi ja õhupallide kohta.
Plastist kalapüügivahendite,
mis moodustavad 27% EL rannikule kogunevast prügist, kasutuse piiramiseks
plaanib Komisjon kehtestada karmid nõuded. Näiteks kohustatakse plastist püügivahendite tootjaid hüvitama kulu,
mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, jäätmete vedu ja
töötlemine. See hõlmab ka teadlikkuse tõstmise meetmete kulusid.
Keskkonnaorganisatsioonid ja mitmete
liikmesriikide valitsused on eelnõu juba heaks kiitnud, leides, et see on ainus
viis peatada nn maailmamere prügireostuskriis. Teadaolevatel andmetel moodustab
plast maailmamere prügist 85%. Plast jõuab keskkonnast isegi inimeste
kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus leiduvate
plastiosakeste mõju tervisele on veel teadmata.
Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa
Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks, direktiiv on plaanis kehtestada 2019.
aastaks.
Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu
eelnõu, mis sisaldab täiendavaid meetmeid kaitseks radooniohu eest. Kirjutasime
sellest eelnõust lähemalt maikuu uudiskirjas.
Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu
eelnõu, mis reguleerivad täiendavalt jahiturismi, nõudes veelinnujahti pidada
soovivatelt välismaa jahimeestelt täiendava koolituse läbimist. Kirjutasime
eelnõust lähemalt aprillikuu
uudiskirjas.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Karksi krossiraja juhtum: krossirada ei saa pidada erateeks
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kolme Karksi valla maaomanikku, kelle kodude naabrusesse rajati ebaseaduslik motokrossirada. Raja püstitanud maaomanik alustas valla nõudmisel selle tagantjärgi seadustamist. Kui detailplaneeringu algatamise järel selgus, et on vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), keeldus krossiraja omanik sellest. Advokaadi vahendusel asus maaomanik väitma, et tegemist ei ole mitte motokrossiraja, vaid erateega, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja ei planeeringuid ega lube. Vald lõpetas krossiraja ehitanud maaomaniku survel detailplaneeringu menetluse. Raja kasutamisest häiritud naabrite avalduste alusel algatatud ehitusjärelevalve käigus leidis vald, et tegemist on tõepoolest erateega, mille ehitamine ja kasutamine ilma igasuguste lubade ja täiendavate tingimusteta on põhjendatud.
Praktikale tulles küsis juhendaja Kadi-Kaisa, et millega ma tegeleda tahaksin, mis paneb mu südame kiiremini tuksuma. Kummaline, kui oluline mulle see lause oli. Sellest küsimusest peegelduvad minu kahe ootuse täitumine. Esiteks lootsin, et mu juhendaja ning kogu meeskond on sõbralikud ja abivalmid, sest see on hea koostöö väga suureks eeliseks. Seda nad kindlasti on. Teiseks näitas see hoolivust ja huvidega arvestamist. Vastasin tookord, et tahaksin võimalikult paljudesse asjadesse kaasatud olla, eesmärgiga praktikat täiel rinnal nautida ja ma ei pidanud pettuma.
Siim Vahtrus: kulude kokkuhoid on kaugendanud looduskaitse
inimestest
Kulude kokkuhoiu nimel toimuv tsentraliseerimine looduskaitses on inimestes tekitanud tunde, et riik ja nende elu üle otsustavad ametnikud jäävad neist kaugele. Pikaajaline lahendus saab olla looduskaitse senisest suurem rahastamine, nendib Siim Vahtrus.
Juba aastaid on üha häälekamalt räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas looduslik mitmekesisus kogu maailmas suurel kiirusel väheneb. ERRi portaalis Novaator ilmus hiljuti lugu sellest, et maailmas on viimase ligi 30 aasta jooksul kaitsealade pindala kahekordistunud. Selgub, et suur osa maailma kaitsealadest on sellegipoolest kaitsealad vaid paberil, sest tegelik kaitse nii konkreetsete tegevustena kui ka rahastusena puudub.
Milliseid Kagu-Eesti eelarvamusfestivali arutelusid
Keskkonnaõiguse Keskus soovitab?
2018. aasta arvamusfestivalide hooaeg on kohe algamas. Avapauk tuleb Kagu-Eestist Eesti Maanteemuuseumist, kus 9. juunil tulevad arutlusele 12 teemat. Neist üsna mitmed on vähemal või rohkemal määral seotud keskkonnaga. Valisime välja kolm arutelu, millel Keskkonnaõiguse Keskus silma peal hoiab ja mida soovitame ka teistele, kellele meie elukeskkond korda läheb.