KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Komisjon vaatab üle
keskkonnaasjades EL-institutsioonide otsuste vaidlustamise reeglid
Euroopa Komisjon asus analüüsima, kas EL
õigusraamistik on vastavuses Aarhusi konventsiooniga, mis kohustab
konventsiooniga liitunuid (sh ELi) tagama avalikkusele keskkonnaasjades tõhusa õiguskaitse
kättesaadavuse.
Aarhusi konventsiooni nn kontrollikomitee (Compliance Committee) leidis aasta
tagasi, et EL on rikkunud Aarhusi konventsiooni nõudeid, jättes avalikkuse (nii
üksikisikuid kui ka VVO-d) võimaluseta minna keskkonnaasjades EL
institutsioonide vastu Euroopa Kohtusse. Ühtlasi leiti, et vaidlustada peab saama
ka selliseid EL õigusakte, mis puudutavad vaid keskkonda, mitte ainult otseselt
keskkonnaõiguse nime all vastu võetud õigusakte. Kajastasime otsust ka oma 2016. a augusti
uudiskirjas. Uus konsultatsioon on tingitud sellest, et EL õigusraamistik ei vasta ekspertide hinnangul Aarhusi konventsioonile
Konventsiooniosalised kohtusid 2017. a
septembris, kuid lükkasid selle küsimuse üle otsustamise edasi järgmise
kohtumise ajaks, mis leiab aset 2021. aastal. EL lubas otsida konventsiooni
järgimiseks võimalusi ja vahendeid, mis on kooskõlas EL fundamentaalsete
põhimõtete ja kohtuliku kontrolli süsteemiga. Sellega soovis EL vältida rikkumise
tunnistamist konventsiooniosaliste poolt ning võita aega meetmete kaalumiseks.
Mai alguses algatas Euroopa Komisjon Aarhusi konventsioonile
vastavuse tagamise analüüsi, mille raames on kõik EL kodanikud oodatud kuni 6.
juunini andma tagasisidet konventsiooni rakendamise osas ja tegema ettepanekuid.
Algatuse
ja tagasiside andmise veebileht (ingl k)
KLIIMAMUUTUS
Keskkonnaministeerium
kaardistas võimalused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
Keskkonnaministeeriumi
tellimusel on valminud uuring, milles kaardistati kasvuhoonegaaside heite
vähendamise võimalusi Eestis. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on
kõige kulutõhusamad meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel
2021-2030 väljaspool valdkondi, kus toimub kasvuhoonegaasidega kauplemine (nt
elektritootmine jms suurtööstus).
Euroopa
Liidus reguleerib suurte tööstuste kasvuhoonegaaside heite vähendamist
kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem (Emission Trading System – ETS). Lisaks
on aga reguleeritud muud valdkonnad, kus liikmesriikidel endil tuleb leida
kõige sobivamad viisid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Valminud uuring
keskendubki viie sektori heitele, mida ETS ei hõlma – transport, põllumajandus,
jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine. Nimetatud
sektorite kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus tuleneb nn EL-i jagatud
kohustuste otsusest (lähitulevikus asendatakse see vastavasisulise määrusega). Uue
määruse eelnõu kohaselt on Eestil heite vähendamise miinimumeesmärk 2030.
aastaks 13% võrreldes 2005. aasta tasemega. Suurim potentsiaal heite vähendamiseks väljaspool suurtööstust on transpordisektoris
Kõige
suurema heitekogus pärineb transpordisektorist, moodustades kõigi viie sektori
heitest ligikaudu 40%. Samas on selles sektoris ka suurima heite vähendamise
potentsiaal. Analüüsis toodi välja 14 meedet, millest kõige suurema mõjuga on
autode teekasutustasud, sõiduautode aastamaks ja ühistranspordi teenuse
arendamine. Mujal maailmas kasutusel,
ent Eesti jaoks uudsed on sellised meetmed nagu Tallinna ummikumaks ja autode
kooskasutus. Energiasektoris on kõige mõjusamad meetmed hoonete ja katlamajade
renoveerimine, põllumajandussektoris nt otsekülvi viljelemine.
Eesti
kasvuhoonegaaside koguheide aastal 2016 oli 19,6 miljonit tonni. ETS süsteemiga
on hõlmatud sellest ligikaudu 70% (13,4 miljonit tonni). Ülejäänu 6,2 miljonit
tonni on pärit nendest viiest sektorit, mida uuringus käsitleti. Analüüsis
esitatud meetmed peaksid aitama Eestil 2030. aastaks saavutada eesmärgi,
milleks on vähendada KHG heiteid vähemalt 13% võrra võrreldes 2005. a tasemega.
Uuringu koostajate hinnangul aitaks uuringus toodud kõigi meetmete rakendamine miinimumeesmärki isegi 40%
ulatuses ületada, mis tähendab et Eesti KHG heide aastaks 2030 väheneks koguni
18,2%.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Uuring
ENERGEETIKA
Euroopa Parlament andis oma heakskiidu uuele
hoonete energiatõhususe direktiivile
17.aprillil
andis Euroopa Parlament rohelise tule uuele hoonete energiatõhususe
direktiivile, mis on samanimelise EL direktiivi 2010/31/EL
(millest oli juttu meie 2010. aasta juuli
uudiskirjas) täiendatud variant. Muudatusi on
vaja, sest juba 2011. aastal tõdes EL nõukogu, et liit ei suuda senisel viisil
jätkates saavutada energiatõhususe eesmärki. 2016. aastal käis Euroopa Komisjon
välja laiaulatuslikuma nn puhta
energia plaani, mille peamiseks eesmärgiks
on loodussõbralikum energiamajandus. Plaani üks osa on energiasääst hoonetelt.
Kogu maailm on üha
suuremas energiasõltuvuses, aga ressursid energia tootmiseks on napid. See
paneb aina suurema surve meie loodusressurssidele ning põhjustab
kasvuhoonegaaside hulga suurenemist Maa atmosfääris. Kasvuhoonegaasid on aga
tihedalt seotud kliimamuutustega. Paljud riigid pingutavad kliimamuutuste pidurdamise
nimel (sh rahvusvahelise Pariisi
kokkuleppe alusel, mille allkirjastasid 195
riiki), nende hulgas ka EL oma liikmesriikidega. Selleks püütakse muuhulgas
vähendada CO2 õhkupaiskamist ja rakendada loodussõbralikumaid
energiatootmisviise. EL-is on hooned ühed suurimad energiatarbijad. Hoonete
kütmisele ja jahutamisele kulub 40 % lõppenergiast. Energiatõhususe suurendamine
selles sektoris omaks suurt positiivset mõju EL kliima-eesmärkide saavutamisel.
Uus
direktiiv sisaldab meetmeid, mis kiirendavad
olemasolevate hoonete renoveerimist energiasäästlikumaks ja suurendavad uute ehitiste energiatõhusust,
muutes need „nutikateks“. Uue direktiiviga nähakse ette, et liikmesriigid
töötavad välja pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia ja täiustavad elektrisõidukite
laadimisvõrku. Kavandatakse ehitiste intelligentsuse näitajat ning
lihtsustatakse kütte- ja kliimaseadmete kontrollimist. Küttesüsteemide kontrollimist
puudutavate muudatuste fookus on pööratud keskkütte- ja kliimaseadmete poole
ning väikesed küttesüsteemid (nagu elektrikerised ja puudega köetavad ahjud)
muudatustest puudutatud ei saa. Kontrollimine annab kindlustunde, et
kasutatakse loodust säästvaid tehnoloogiaid ja hoone energiatase vastab
normidele. Intelligentsuse näitaja eesmärgiks on anda tagasisidet hoone
digitaalsest võimekusest ning eriti selle võimekuse kasust energia kokkuhoiu
osas. Direktiivis rõhutatakse energiavarustuse
digitaliseerimise olulisust. Näiteks on
digitaalsete lahendustega võimalik paremini jälgida küttesüsteemide tööd ja
neid optimeerida.
Edasi liigub
direktiiv EL Nõukogusse, kus liikmesriikide esindajad peavad selle samuti heaks
kiitma. Pärast ametlikke heakskiite Parlamendilt ja Nõukogult saab selle EL-i
ametlikus väljaandes avaldada. Peale avaldamist jõustub direktiivi 20 päeva
pärast ning siis on liikmesriikidel 20 kuud aega, et riigisisene õigus uute EL
nõuetega vastavusse viia.
Euroopa Parlamendi pressiteade
VÄLISÕHU KAITSE
Valitsus
saatis Riigikokku välisõhu saasteainete heitkoguseid piirava nn NEC-direktiivi
ülevõtva eelnõu
Aprilli
lõpus esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule atmosfääriõhukaitse seaduse (AÕKS)
muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle uuendatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2016/2284/EL
(nn NEC-direktiiv), mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike
heitkoguste vähendamist. Direktiiviga on iga EL liikmesriigi jaoks kehtestatud
ülemmäärad viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM2,5),
vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised
ühendid (LOÜ) ja ammoniaak (NH3) ning seatud eesmärgid heitkoguste
vähendamiseks aastateks 2020 ja 2030.
Eesmärkide
saavutamiseks peavad riigid vastavalt direktiivi nõuetele koostama, vastu võtma
ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020-2030. Programmi koostamine on üks osa direktiivi
ülevõtmisest Eesti õigusesse. Uue eelnõu kohaselt tuleb riigil koostada õhusaasteainete vähendamise programm aastateks 2020-2030
Riigikogule esitatud eelnõu paneks riigile
kohustuse koostada õhusaasteainete vähendamise programm aastateks 2020-2030, mille
raames selgitatakse välja heitkoguste vähendamiseks vajalikud siseriiklikud
tegevused, uuringud, vähendamismeetmed ja investeeringud. Programmi tuleks
ajakohastada vähemalt iga nelja aasta tagant. Esimese õhusaasteainete
vähendamise programmi peab Keskkonnaministeerium esitama Euroopa Komisjonile
hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks. Muudatused näeks ette ka täiendavad ja
üksikasjalikud nõuded, mida tuleb järgida õhusaasteainete vähendamise
programmi koostamisel. Lisaks nähake eelnõuga ette riiklike heitkoguste
vähendamise kohustuste täitmise nn paindlikkusmeetmed. EL direktiiv võimaldab
riigil piirkoguste täitmisel kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt
vajadusele ja võimalusele, kui on oht, et heitkoguste vähendamise kohustust ei
suudeta täita. Sellised meetmed on kavas välja selgitada õhusaasteainete
vähendamise programmi koostamise raames. Samuti võetakse eelnõukohase
muudatusega kasutusele mitmed uued terminid, nt osooni eeldusained,
inimtekkeliste saasteainete heitkogused, tahm e must süsinik, heiteinventuur
jt.
Eelnõukohased muudatused aitavad koostajate
hinnangul täita direktiiviga pandud riiklikke saasteainete vähendamise
kohustusi, avaldavad positiivset mõju õhusaaste vähendamisele ja seeläbi ka
elu- ja looduskeskkonnale, aitavad saavutada ELi õhukvaliteedi eesmärke ja
leevendada kliimamuutuste mõju. Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma juba 1.
juulil, mis on ka direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Eelnõu
materjalid
Õhusaasteainete
vähendamise programmist
Vabariigi
Valitsuse 26.04.2018. a istungi kommenteeritud päevakord (p 2)
LOODUSKAITSE
Euroopa
Kohus: nn Natura hindamisel ei tohi eelhinnangut andes leevendavate meetmetega
arvestada (C-323/17)
Aprilli keskpaigas langetas Euroopa Kohus
olulise tähendusega otsuse, milles leidis, et Natura 2000 alasid mõjutada
võivate tegevuste puhul tohib võimalikke mõjusid leevendavate meetmetega arvestada
alles põhjalikumas mõju hindamise etapis. Varasemalt vaid Komisjoni
vastavasisulises juhendis väljendatud seisukoht sai seega nüüd kinnituse ka
Euroopa Kohtu poolt. Lahendil võib olla oluline mõju ka Eesti praktikale.
Vaidlus sai alguse Iirimaal, kus sooviti
rajada tuuleparki elektrivõrguga ühendavat kaabelliini. Liini rajamisel võiks
olla potentsiaalselt mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Barrow ja Nore’i
jõe loodusalale. Jõed on elupaigaks ohustatud ja halvas seisundis pärlkarbi
liigile. Kaabli rajamisel võiks jõkke sattuda setteid, mis võiks liiki
negatiivselt mõjutada. Vaidlus sai alguse Iiri valitsusasutuse otsusest mitte
algatada tegevusele nn Natura hindamist, kuna eksperthinnangus leiti, et kui
rakendada projekti osaks olevaid leevendusmeetmeid, puudub tegevusel negatiivne
mõju ala kaitse-eesmärkidele. Vaidlusel võib olla oluline mõju ka Eesti praktikale, kus eelhindamisel sageli leevendusmeetmetega arvestatakse
Euroopa Kohus on oma varasemas praktikas
leidnud, et kui kavandatakse projekti, mis võiks avaldada mõju Natura 2000 alale,
tuleb enne tegevuse lubamist läbi viia nn Natura hindamine, mille käigus tuleb
parimatest teadussaavutustest lähtudes välja selgitada kõik mõjud, mida tegevus
võiks alale avaldada. Praktikas koosneb selline hindamine kahest etapist.
Esmalt viiakse läbi nn eelhindamine, mille käigus tuleb hinnata, kas tegevus
võib avaldada olulist mõju Natura-alale ning kui vastus on jaatav, viia läbi
põhjalikum mõjude hindamine (viimane on Eestis võimalik vaid KMH või KSH
vormis). Euroopa Kohus on varasemalt rõhutanud, et nn eelhindamise tulemusena
võidakse põhjalikum hindamine läbi viimata jätta vaid juhul, kui negatiivsed
mõjud ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.
Tuginedes eelkirjeldatud kohtupraktikale
järeldas Euroopa Kohus uues vaidluses, et eelhindamise käigus ei tohiks
arvestada negatiivseid mõjusid leevendavate meetmetega (nt väljapumbatava vee
filtreerimise vms-ga). Kohus rõhutas, et põhjaliku ja igakülgse mõjude
hindamise tagamiseks ning reeglite kuritarvitamise vältimiseks on leevendavate
meetmete väljatöötamine ning nende tõhususe hindamine võimalik alles
põhjalikuma Natura hindamise raames. Sarnaselt varasemaga rõhutas kohus
taaskord, et leebemate reeglitega pole võimalik Natura 2000 võrgustikuga seotud
eesmärke täita. Lisaks rõhutas kohus, et kuna põhjalikumasse mõju hindamisse tuleb
kaasata ka avalikkuse esindajad (vt meie 2016. a
novembrikuu uudiskirjas kajastatud lahendit), siis ka seetõttu on oluline,
et leevendavaid meetmeid liiga vara arvesse ei võetaks.
Lahendil on oluline tähendus ka Eesti õiguse
ja praktika seisukohalt. Senises praktikas on Eestis nn Natura eelhindamises
leevendavate meetmetega sageli arvestatud, loobudes seetõttu põhjalikuma mõju
hindamise läbiviimisest. Kuna viimane on kehtiva õiguse põhjal võimalik vaid
keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
vormis, on põhjalikum mõju hindamine menetluslikult keeruline, aja- ja
rahamahukas protsess ning soov ebaproportsionaalseid kulusid vältida mõneti
arusaadav. Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul tuleks Keskkonnaministeeriumil aga
uue lahendi valguses kehtiv süsteem kiiremas korras üle vaadata, eriti kuna
kohus ei aktsepteerinud eelhindamise käigus ka „projekti osaks olevate“
leevendusmeetmetega arvestamist. Üheks lahenduseks oleks Natura hindamise
läbiviimise lubamine ka ilma KMHd läbi viimata, eraldi menetluse raames. Senise
praktika jätkudes on üpriski tõenäoline, et Eesti suhtes algatatakse Euroopa
Komisjoni poolt EL õiguse rikkumise tõttu menetlus, mis võib päädida vaidlusega
Euroopa Kohtus ning viimase poolt trahvide määramisega.
Euroopa
Kohtu otsus asjas C-323/17
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon asub üle vaatama
ringmajanduse-alaseid õigusakte
Euroopa Komisjon avaldas 7. mail tegevuskava,
mille käigus hinnatakse, kas praegune EL ringmajanduse õigusraamistik on sobiv
seatud eesmärkide täitmiseks. Hindamise ajendiks on soov edendada vastupidavamate,
taaskasutatavate ja parandatavate toodete arendamist. Hindamise tulemustel
selguvad esialgsed valikud edasisteks tegevusteks, kui see peaks vajalikuks
osutuma.
Et paljud loodusvarad on piiratud, on vaja
leida keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. Ringmajanduse
põhimõtte eesmärgiks on säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult
kaua. Selleks on võetud siht vähendada jäätmeteke ja materjalikasutus
miinimumini ning pärast toote kasutusaja lõppu hoida materjali tootmises,
kasutades seda üha uuesti.
Tänasel päeval osa EL poliitikast toetab
ringmajandust, kuid on ka valdkondi, mis seda hoopis piirab. Euroopa Komisjoni
sõnul käsitleb tegevuskava ka neid tooteid, mille osas praegu konkreetsed
eeskirjad puuduvad, kuid millel on ringmajanduse seisukohalt suur potentsiaal.
Eelkõige on sellisteks toodeteks tekstiil, ehitustooted, kosmeetika, toit ja
joogid ning mööbel. Kuni 4. juunini on võimalik tegevuskava osas avaldada oma
arvamust ja teha ettepanekuid.
Algatuse
ja tagasiside andmise veebileht (ingl k)
OHTLIKUD AINED
EL liikmesriigid otsustasid keelustada
mesilasi ohustavad taimekaitsevahendid
Euroopa Ülemnõukogu kiitis 27. aprillil
heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku keelustada täielikult neonikotinoidide
kasutamine põllukultuuride avamaakasvatuses. Toimeaineid klotianidiin,
tiametoksaam ja imidaklopriid sisaldavate putukamürkide kasutamist on juba
varem järk-järgult piiratud. Näiteks keelas komisjon nende toimeainetega
töödeldud seemnete müügi kultuuride osas, mis tõmbavad ligi mesilasi ja teisi
tolmeldajaid (millest oli juttu meie 2013.
aasta juuni uudiskirjas). Nüüd on jõutud pea täieliku
keelustamiseni. Ainsaks erandiks jäävad veel vaid püsivad kasvuhooned, kus
põllukultuur püsib kogu elutsükli ja puudub kokkupuude mesilastega. Neonikotinoidide kasutuse osas varem seatud piirangud on vaidluse all Euroopa Kohtus, mis peaks lähiajal otsuse tegema
Neonikotinoidid on putukatõrjevahendid,
mille toimeaine transporditakse taime kõikide osade kudedesse ja see muudab nad
kahjuritõrjes väga efektiivseks. Neid kasutatakse seemnete töötlemiseks (Eestis
eriti rapsi ohustava maakirbu vastu) või pritsitava preparaadina. Mitmetes
uurimustes on aga leitud, et neonikotinoidid
omavad tolmeldajatele negatiivset mõju. Näiteks suurendavad need ained
mesilaste suremust (lüheneb eluiga ning väheneb talve üleelamise tõenäosus) ja
langeb nende paljunemisedukus. Probleemiks on ka see, et need pestitsiidid
püsivad pinnases mitmeid aastaid, mesilased puutuvad neonikotinoididega kokku kogu
taimede kasvuperioodi ja nende ainete kahjulikku toimet võimendavad teised
taimekaitsevahendid. Negatiivsete mõjude olemasolu mesilastele tõdes ka Euroopa
Toiduohutusamet (EFSA). 2014. aastal tõi IUCN
välja, et lisaks tolmeldajatele omavad neonikotinoidid negatiivset mõju ka
näiteks vihmaussidele, magevee tigudele ja lindudele. Läbi toiduahela saavad
omakorda mõjutatud teised rühmad, näiteks roomajad vähenenud toiduobjektide
hulga tõttu.
Tööstustel on aga mängus suured
majanduslikud huvid ja nemad
probleemi nii must-valgena ei näe.
Keemiatööstusettevõtted leiavad, et neonikotinoidide kasutamine on teatud
tingimustel ohutu. Lisaks leiavad nad, et hetkel puuduvad taimede kaitseks kahjurite
eest sobivad alternatiivid. Neonikotinoide tootvad rahvusvahelised
suurfirmad Bayer ja Syngenta on kaevanud juba varasema (2013. a.)
pestitsiidinõudeid karmistava otsuse Euroopa
Kohtusse. Selles asjas on otsust oodata lähiajal ning kajastame seda otsust
kindlasti ka oma uudiskirjas.
Pesticide
Action Network Europe pressiteade (ing.k).
EFSA 2013. a.
aruanne neonikotinoidide negatiivsest mõjust mesilastele
(ing.k).
KIIRGUS
Valitsus
saatis Riigikokku radooni täiendavalt reguleeriva eelnõu
Aprillis
saatis Vabariigi Valitsus Riigikogule kiirgusseaduse muutmise eelnõu.
Muudatustega võetaks üle EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuded.
Selle direktiiviga reguleeritakse
kogu radioaktiivse materjali olelusringi, mh radioaktiivse materjali valmistamist,
käitlemist, hoiustamist ja transporti. Lisaks reguleeritakse inimtegevust,
mille tulemusel suureneb oluliselt inimeste poolt saadav looduslikku päritolu kiiritus.
Viimase alla kuuluvad, näiteks kiiritus siseruumide õhus leiduvast radoonist,
samuti ehitusmaterjalidest tulenevat väliskiiritus.
Eelnõukohased
muudatused seisnevad peamiselt uute ja täpsustavate terminite lisamises.
Muudatused puudutavad erinevaid valdkondi, nt meditsiinikiiritust,
looduskiiritust, õhu radoonisisaldus, radioaktiivsed jäätmed jm. Eelnõu
koostajate hinnangul avaldab suurimat mõju muudatus, millega kehtestatakse
töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase. Radoon
on looduslikku päritolu radioaktiivne aine, mille lagunemisel maapinna sees
tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes
maapinnale ja hoonete siseruumidesse.
Kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal (nt hoone maa-alusel või
esimesel korrusel), peab tööandja korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise. Kui
mõõtmise tulemusel töökeskkonna õhu radoonisisaldus vastab kehtestatud
viitetasemele (300 Bq/m3), siis risk töötajate tervisele puudub ja
mingeid meetmeid võtma ei pea. Kui viitetase on ületatud, tuleb võtta vajalikke
meetmeid õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning töötajate tervise kaitseks.
Mõõtmise üle hakkab kontrolli teostama Tööinspektsioon, kelle ülesandeks on
vaadata, kas mõõtmistulemused vastavad viitetasemele ning et mõõtmised on
teinud pädev (akrediteeritud) mõõtja. Olulise uue nõudena peaks tööandjad riskialtimates piirkondades hakkama töökohtadel läbi viima radoonimõõtmisi
Nõue
puudutab paljusid Eesti tööandjaid, kuna Eesti Geoloogiakeskuse koostatud
kõrgendatud radooniriskiga haldusüksuste nimekirja kuulub 37 omavalitsust üle
Eesti, sh Tallinna ja Tartu linn. Eelnõu koostajate hinnangul jääb ühe mõõtmise
maksumus 60 euro piirimaile.
Eelnõu
toob kaasa ka muudatuse, mille kohaselt edaspidi toimuks kiirgustegevuslubade
taotlemine ja menetlus ning arvestuse pidamine keskkonnaotsuste infosüsteemis. Sellest tulenevalt peaks
oluliselt lihtsamaks muutuma taotluse sisestamine ja aastaaruannete esitamine,
mis senini käis e-posti või posti teel. Lisaks saadab süsteem automaatseid
meeldetuletusi loast tulenevate kohustuste täitmiseks.
Kiirgustöötajate kaitseks täpsustatakse kiirgustegevusloa
omaja kohustusi ja vastutust. Muu hulgas lisanduvad kohustused seoses
tervisekontrolliga. Näiteks peab A-kategooria kiirgustöötaja (puutub kokku
suure kiirgusohuga e rohkem kui kuus millisiivertit aastas) läbima
tervisekontrolli enne tööle asumist või A-kategooria kiirgustöötajaks
klassifitseerimist.
Lisaks
täpsustataks eelnõuga ka vastutust radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise
eest ja ohutu käitlemise korda. Terviseametile on kavas
kehtestada kohustus edendada kiirgusteadlikkust ning anda välja kiirgus- ja
tuumaohutuse juhend- ja teabematerjal
Eelnõu kohaselt jõustuksid muudatused üldises korras.
Keskkonnaotsuste infosüsteemi puudutavad sätted jõustuksid 1. juulist 2018.
Eelnõu
materjalid Eelnõu infosüsteemis
KALANDUS
Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatustega
muudeti püügivahendite silmasuuruse nõudeid, tulenevalt Maaülikooli
ettepanekutest. Muudeti ja pikendati ka kevadist haugipüügi keeluaega.
Sisulised muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuarist.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕKi kevadise praktikandina alustas ökoloogist juuratudeng Maist juuni alguseni toimetab koos meiega praktikant Maris Markus. Maris on magistrikraadiga ökoloog ja õpib praegu lisaks õigusteadust. Ökoloogina on Maris eelkõige teinud välitöid – seiranud kahepaikseid ja roomajaid. Juura juurde tõi Marise tahtmine saada teadmisi, mis annavad laiema arusaamise õiguslikust raamistikust, milles elame, ja teisalt soov lisada loodusteaduslikele teadmistele uut aspekti.
Loe edasi »
Riigikogule anti üle 1079 inimese
pöördumine, toetamaks põlevkivilt taastuvenergiale üleminekut
MTÜ Eesti Roheline Liikumine andis Riigikogule üle rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” pöördumise koos 1079 toetusallkirjaga. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna. Loe edasi »
Maaomanikud saavad tasuta
õigusabi looduskaitsealastes küsimustes
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustavad tasuta juriidilise ja looduskaitsealase nõu pakkumist maaomanikele, kes puutuvad kokku looduskaitseliste piirangutega ning kellel on sellega seoses tekkinud küsimusi või lahendamist vajavaid olukordi. Looduskaitse nõuandla on virtuaalne nõustamiskeskkond, kus maaomanikud saavad KÕKi ja ELFi ekspertidelt nõu, kuidas tegutseda looduskaitsealadel nii, et inimeste heaolu kõrval ka loodusväärtused hoitud oleksid. Loe edasi »
|
