Kaasamise edulood sünnivad, kui täidetud on kolm tingimust - teravad käärid,
vilgas rätsep ja hea riie
Rein Kalle ja Martin Nurme, Keskkonnaamet
Eesti ehitab. Kõrguvad kraanad ja betooni alla kaob mullakamar. Kuidagi närune tundub tänapäeval argument “materjali on
vaja, mida siin arutada”. On küll arutada, sest isegi kui vaja, saab
rahulikumalt, vähem ja inimlikumalt. Pärnumaal asuva karjääri avamiseks lasi
kaevandaja asfalteerida tolmuse kruusatee, koostöös vallaga puuriti kahele
majapidamisele uued kaevud, kohalik elanik sai karjääris tööd ja lähiümbruse
elanikud oma tarbeks tasuta killustikku. Samas iga väiksem veetaseme muutus
kaevus kuival suvel ei tekita indu ka kohe kaebekirja esitama. Karjäär ja küla
elavad vastastikku üksteist aktsepteerides.
Kõik näited ei ole nii roosilised. Isegi kui seaduse nõuded on
täht-tähelt täidetud, paistavad inimesed pettunud olevat. Miks? Sest inimesel
on oma väike unistus, õunaaed, liivakast, võrkkiik, kuid kodurahu seadus ei
reguleeri. Siiski tahab ta, et teda informeeritaks, kuulataks ja arvestataks.
Kui seda ei tehta, tekib hirm.
Kaasamine kui rätsepatöö
Keskkonnaametis oleme rahul sellega, et oleme karjääride
korrastamisele andnud uue hoo ja nende taastamisel arvestatakse kohalike
soovidega. Nii muutuvad karjäärid kaevandamise lõppedes veekoguks, metsamaaks,
aga ka seikluspargiks ja puhkealaks. Heaks näiteks on Rapla maakonnas asuv
endine Seli kruusakarjäär, mis discgolfi raja, ujumiskoha, võrkpalliplatsi ja
treeninglinnakuga, samuti talviste suusaradadega pakub häid tingimusi vaba aja
veetmiseks.
Aga siiski - enne korrastamist on karta müra, tolmu ja
maavõnkeid. Keskkonnaamet määrab, kas ja mis tingimustel on arendajal võimalik
töid teha. Meile küll heidetakse mõnikord ette, et eelistame kaevandajat. Nimi
“kaevandamisluba” juba viitab sellele, et jagatakse vaid õigusi. Siiski - alati
on loal lisaks õigustele ka kohustused ning nende määramisel kaasatakse
kohalikke. Hea kaasamine ei ole vaid pelk seaduse täitmine, vaid pigem
rätsepatöö. Eduloo jaoks on vaja nii teravaid kääre, vilgast rätseppa kui ka
head riiet.
Üksainus luba, nutikas spetsialist ja läbimõeldud
planeeringud. Hetkel määratakse maa-ala ja maavarad, mida võtta võib, kaevandamisloas.
Vee erikasutusloas aga see, kuidas kaevanduse heitvett puhastada. Õhusaasteloa
andmisel tuleb aga rehkendada, kas saastetasemed ikka normi saab. Kui
käideltakse jäätmeid, annab Keskkonnaamet välja ka jäätmeloa. Kõigil neil
lubadel on erinev menetlusviis ja reeglid. Seetõttu vahetame kaevandamisloa
peatselt välja keskkonnaloa vastu. See tähendab, et keskkonnakaitsenõuded on
edaspidi kirjas ühesainsas loas ja need saavad sinna ühe menetlusega. Selle
tulemusena tekib inimestel karjääri keskkonnamõjust terviklik ettekujutus.
Üleskerkinud küsimused tuleb lahendada kohe, mitte lükates neid järgmisse
menetlusse. Uus keskkonnaluba on teravad
käärid.
Keskkonnaameti spetsialistidel on väga head erialateadmised,
kuid kaasamist kooliprogrammis ei ole. Võib mõelda, et mis seal keerulist,
seaduses on ju kõik kirjas. Praktika aga näitab, et edulugudeks kujunevate
juhtumite juures tegutseb kaasaja, kes on hea psühholoog, läbirääkija ja
lepitaja. Nii olemegi esmakordselt lisanud Keskkonnaameti koolitusprogrammi avalikkuse
kaasamise mooduli. Nutikas keskkonnaspetsialist on vilgas rätsep.
Kui riie on vilets, ei tee sellest head ülikonda ka teravate
kääridega vilgas rätsep. Igale poole ei pea auku kaevama, igale
õuele midagi ehitama ja igal teel kallurid veerema. Kaasamine annab tulemuse maalapil,
kus kaevandamine on lisaks seadusele ka terve mõistusega kooskõlas. Kui tegevus
külale ikka päris külje alla tikub, ei paranda olukorda mistahes kaasamine.
Läbimõeldud planeeringud ja pidavad kokkulepped on hea riie.
Kui need kolm asja kokku panna, siis on see
Keskkonnaameti jaoks päris hea strateegia, et edulugude arv kasvaks ja rohkem
inimesi õnnelikuks jääks.
Rein Kalle on Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja ning
Martin Nurme on Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja
Samal teemal:
Maie Kiisel: Uued tuuled osalusprotsesside
mõtestamisel
Keskkonnaotsuste tegemisel osaleb suhteliselt väike osa elanikkonnast Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud osalusjuhised
|
