Katowice kliimakonverentsil lepiti kokku Pariisi kokkuleppe rakendamises

Detsembrikuu kahel esimesel nädalal toimus Katowices 24. ÜRO kliimakonverents (COP24), millel kinnitati Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid. Lisaks sellele olid kohtumisel fookuses ka kliimamuutuste pidurdamise alaste ambitsioonide suurendamine ja investeeringute kindlustamine kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

Eesti liitus Katowices ÜRO kliimasõbraliku metsanduse deklaratsiooniga

Detsembri esimeses pooles Poolas toimunud ÜRO 24. kliimakonverentsil (COP24) võeti vastu kliimasõbraliku metsanduse deklaratsioon, millega kinnitati metsanduse olulist rolli Pariisi leppe eesmärkide saavutamisel. Deklaratsiooniga liitus ka Eesti.

Deklaratsioon tunnistab säästva metsamajanduse vajadust, ent sellega liitunud riigid endale uusi kohustusi ei võtnud.

Deklaratsioon seab eesmärgiks takistada metsade hävinemist ja nende seisundi halvenemist. Selle saavutamiseks on deklaratsiooni kohaselt oluline tagada kõigi metsade säästev majandamine, aidata kaasa metsade säästvale arengule ja tagada metsade majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriline kasu nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. Eesmärgi täitmiseks on võtmetähtsusega just multifunktsionaalne ja jätkusuutlik metsamajandus. Konkreetseid lubadusi deklaratsiooniga liitunud riigid, peale erinevate varasemate kokkulepete ja strateegiate (nagu nt ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030) järgimise, ei andnud.

Metsade deklaratsioon

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Avalikustati Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu

Detsembri algul avalikustati Eesti riikliku energia- ja kliimakava (REKK) aastani 2030 eelnõu, mille esmaversioon 2018. a lõpus ka Euroopa Komisjonile esitati. Kohustus REKK koostada tuleneb EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevast määrusest nr 2018/1999. REKK annab ülevaate riigi kliima- ja energia poliitika eesmärkidest (nagu nt CO₂ heite vähendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtt) ning meetmetest nende eesmärkide saavutamiseks, mis riikide koostöös peaks aitama saavutada EL poolt võetud eesmärke aastaks 2030. Dokumendi avalikustamise eesmärgiks oli saada detsembri lõpuks esmane avalikkuse arvamus eelnõu kohta.

REKKi eesmärk on panna paika meetmed, millega Eesti panustab EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamisse.

Esitatud dokument sai suuresti kokku pandud 2016. ja 2017. a valminud riigi kliima- ja energiapoliitikat käsitlevate arengudokumentide põhjal (nagu nt Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030), ühendades endas esmakordselt kliima- ja energiamajanduse eesmärgid. Avaliku konsultatsiooni käigus esitasid oma arvamuse nii keskkonnaorganisatsioonid (sh ka KÕK) kui ka Eesti Elektritööstuse Liit (ETL).

Keskkonnaorganisatsioonid pöörasid oma seisukohtades tähelepanu nii REKK koostamise protsessi kui ka sisu puudujääkidele. Eelkõike sai kriitikat kaasamisprotsess, mis sai alguse väga hilises faasis (esimene võimalus REKK eelnõuga tutvuda oli 9.10.2018 ning ka selleks hetkeks oli tegemist pooliku dokumendiga). Sellist kaasamist keskkonnaorganisatsioonid Aarhusi konventsiooni art 6 ja 7 vastavale tõhusa kaasamise põhimõttele kohaseks ei pidanud. Lisaks said kriitika osaliseks nii esitatud sisulised lähtekohad ja eesmärgid (just eesmärkide ambitsioonikuse osas) ning ette nähtud meetmed erinevate sektorite (nagu põlevkivitööstus, metsandus jm) arengu suunamiseks. ETL tegi täpsustusettepanekuid eelkõige elektritööstusega (sh taastuvenergiaga) seotud eesmärkidele. Ettepanekud sisaldasid endas soovitusi täpsustada meetmete sisu ja vajadusel kõrvaldada ka ebatäpsusi erinevate eelnõuosade vahel.

Dokumendi lõppversiooni peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama 2019. aasta lõpuks. Detailsemaid kommentaare saab avalikkus eelnõule esitada hetkel kuni 6. veebruarini.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

ENERGEETIKA

Võeti vastu energiatõhususe direktiivi muudatused

Detsembri keskel jõustusid energiadirektiivi muudatused, millega seatakse Euroopa Liidule aastaks 2030 eesmärk energiatõhusust vähemalt 32,5% võrra suurendada. Lihtsustatult öeldes tähendab see eesmärk, et aastal 2030 peaks samasuguse majandusaktiivsuse juures kasutatama ligi kolmandiku võrra vähem energiat kui kuluks ilma direktiivi alusel meetmeid võtmata. Direktiivi täpsemat sisu kajastasime 2018. a detsembrikuu uudiskirjas. Liikmesriikidel on direktiivi nõuete ülevõtmiseks aega kuni 2020. aasta 25. juunini. 

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiiv (EL) 2018/2002, milles käsitletakse energiatõhusust

Jõustus uus redaktsioon hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määrusest

Detsembri keskel jõustus hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruse uus redaktsioon, millega täpsustati peamiselt energiatõhususe piirväärtuseid, millele madalenergiahooned ja liginullenergiahooned vastama peavad. Täpsemalt muutusid nõuded leebemaks. Määruse kohaselt võib tulevikus liginullenergiahoonetel teatud juhtudel loobuda lokaalse taastuvenergia tootmisest (päikesepaneelide paigaldamisest) ning sel juhul tuleb täita leebemaid, madalenergiahoone nõudeid. Uusi sisulisi nõudeid määruse muudatusega ei kehtestata. 

Ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“

VÄLISÕHU KAITSE

EL üldkohus leidis, et Komisjonil ei olnud volitust lubada automootorite liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) katsete tegemisel NOx piirväärtusi ületamist

Euroopa Liidu üldkohus tegi 13. detsembril otsuse liidetud kohtuasjades T-339/16, T-352/16 ja T-391/16, milles oli vaidluse all Euroopa Komisjoni määrus 2016/646. Täpsemalt oli küsimus selles, kas määrusega ette nähtud lämmastikoksiidide piirväärtused, mida kohaldatakse nn liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) katsete puhul, olid õiguspärased. RDE katset kasutatakse uute väikeste sõiduautode ja kommertsveokite tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste hindamiseks.

Kohus jättis küll määruse hetkel kehtima, ent Komisjon peab selle hiljemalt 12 kuu jooksul vastavalt kohtu juhistele ära muutma.

Euroopa Komisjon kehtestas kõnealuses määruses piirmäärad sisepõlemismootorite Euro 6 standardi piirmäärade alusel, kohaldades aga paranduskoefitsiente, mis lubasid testide käigus varem kehtestatud piirmäärasid teatud määral ületada.  

Määruse vaidlustasid Pariisi, Brüsseli ja Madriidi linnad, kes leidsid et RDE-testide piirväärtused on õigusvastased, sest need on vähemnõudlikud kui Euro 6 standard (standard, millele peavad kõik masstoodanguna toodetud sõidukite heitkogused vastama).  

Üldkohus leidis, et kuigi Komisjonil on õigus RDE katsete jaoks kindlaks määrata konkreetsed protseduurid, katsed ja tüüpkinnituse nõuded, ei saa ta teha erisusi Euro 6 standardile kehtestatud lämmastikoksiidide piirnormist. Vaidlusalune määrus on EL määruse nr 715/2007 (mis Euro 6 standardi kehtestab) rakendusakt ning määruses seatud lämmastikoksiidide piirmäära tuleb rakendada ka RDE katsete ajal. Seega otsustas Üldkohus Komisjoni määruses kehtestatud lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtuse sätte tühistada, jättes muus osas määruse kehtima. Kohus otsustas samas, et tagasiulatuvalt määruse rakendamisel tehtud otsuseid muutma ei hakata, samuti jääb säte edaspidi kehtima mõistliku aja jooksul (kuni uue sätte jõustumiseni, aga mitte kauem kui 12 kuud peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist). 

Otsus, mis raskendab praktikas autotootjatel testidest läbisaamist sai positiivse vastukaja Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatidelt, kes loodavad, et Komisjon edaspidi autotööstust eelistavaid otsuseid ei tee.  

Euroopa Liidu Üldkohtu otsus liidetud kohtuasjades nr T-339/16, T-352/16 ja T-391/16

MULLAKAITSE

Õiguskantsleri hinnangul on väärtusliku põllumaa kaitse seaduseelnõus olulisi puudusi

7. jaanuaril andis Õiguskantsler hinnangu Riigikogumenetlusse jõudnud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduseelnõu kohta. Eelnõuga muudetaks täpsemalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lähemalt kirjutasime eelnõust 2018.a juulikuu uudiskirjas.

Vabariigi Valitsuse algatatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni  eesmärk on anda õiguslik kaitse kõrge viljakusega põllumajandusmaale ja selle mullastikule ning tagada nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõus toodud kaitseabinõudega piirataks täiendavalt nii linnade, valdade kui maaomanike õigusi. Näiteks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada ilma Põllumajandusameti (PMA) loata. Väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ei inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine).

Esiteks leidis Õiguskantsler, et eelnõuga piiratakse oluliselt maaomaniku võimalusi oma maa kasutamise üle otsustada. Näiteks tohib maaomanik oma maale, mis on määratud riikliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks, ehitada (näiteks teed, kaevu, kuuri) või puid istutada vaid erandjuhul (nt avaliku huvi või põhjendatud erahuvi esinemise korral). See, kas tegemist on earandjuhuga, selgub PMA loamenetluses.  Ka kuni 20 m² suuruse pindalaga (nt kuur) ja kuni viie meetri kõrguseid elamuid, mida ehitusseadustiku mõistes võib ehitada ilma eelneva kooskõlastuseta vabalt valitud kohta, tohiks edaspidi väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult PMA loal. Sama nõue kehtib ka eratee ehitamisele või laiendamisele, kui laiendamise tulemusena hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad. Õiguskantsleri hinnangul piiravad sellised meetmed lisaks omandiõigusele ka ettevõtlusvabadust ja “muudavad omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks”.

Lisaks leidis Õiguskantsler, et eelnõus kavandatav maaomaniku kohustust hoida maad metsastumast tuleb käsitada tegutsemiskohustusena ja see tähendab põhiseaduse mõistes koormist. Taoline töökohustuse panemine eelnõus toodud ulatuses sisaldab Õiguskantsleri hinnangul sunnitöö elemente.

Teiseks leidis Õiguskantsler, et eelnõuga kavandatavad kitsendused piiravad ka kohaliku omavalitsuse (KOV) enesekorraldusõigust ehk KOV õigust otsustada kohaliku elu küsimuste üle. Eelnõuga kavandavate kitsenduste tulemusena KOV võimalused kohalikku elu arendada ja probleeme lahendada vähenevad, sest planeerimisvõim väärtusliku põllumaa osas läheks üle riigile.

Õiguskantsleri hinnangul piisab väärtusliku põllumaa kaitseks juba planeerimisseaduse poolt pakutavatest võimalustest.

Õiguskantsleri hinnangul on Planeerimisseaduses (PlanS) juba praegu seatud põllumaa kaitseks piiranguid ja tasakaal isikute huvide ning põllumaa kaitse väärtuste vahel on tagatud planeerimismenetluses. Kuna PlanS ette nähtud piirangute näol ei ole tegemist maa kasutusotstarbe muutmise keeluga, on need Õiguskantsleri hinnangul põhiõigusi vähem kitsendav abinõu, kui oleksid uue eelnõuga kavandatavad piirangud.

Kokkuvõttes leidis Õiguskantsler, et eelnõuga kavandatavad kitsendused on tarbetud piirangud, mida ei saa pidada põhiseaduspäraseks, sest soovitud eesmärki on võimalik saavutada muul, põhiõigusi vähem piiraval moel.  Õiguskantsleri ettepanekul tuleks eelnõus sätestada väärtusliku põllumaa mõiste ning normid, mis seonduvad väärtusliku põllumaa kindlaks määramisega, kuid põllumaa kaitse toimuks ka edaspidi planeeringuga. 

MAAPÕU

Jõustus maapõueseaduse rakendusakt

Detsembri keskel jõustus määrus „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Uus määrus ühendab endas kolm varasemalt (üld)geoloogilise uuringute tegemise, uuringute kohta aruande esitamise ja maavarade arvele võtmise kohta kehtinud määrust (nn uuringumäärus, nõuetemäärus ja aruande esitamise määrus). Sisuliselt suuri muudatusi tehtud pole ja varasemalt kehtinud määrustest on nõuded uude määrusesse üle toodud. Täiendatud on vaid üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu vormi- ja sisunõuded (eelkõige täiendatakse ehitusmaavarade nagu nt ehituskivi, liiv ja kruus arvele võtmise kriteeriume). 

Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“

METSANDUS

Valitsus kiitis heaks keskkonnaministri ettepaneku metsanduse arengukava koostamiseks

10. jaanuaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnaministri ettepaneku metsanduse uue arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) koostamiseks. Arengukava koostamise varasematest etappidest oleme kirjutanud oma 2018. a märtsikuu ja septembrikuu uudiskirjades.

Järgmise sammuna asub keskkonnaministeerium arengukava algatamise eel kogutud probleemidele lahendusi kaaluma ja valima.

Arengukava koostamise ettepaneku näol on tegemist dokumendiga, mille valmimisse on juba panustanud arengukava algatamise töörühma, ökoloogia-, kultuuri-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmad. Erinevad töörühmad on kaardistanud valdkonna 101 probleemi ja teinud ettepanekuid lahendusteks. Lisaks on arengukava koostamisse püütud kaasata ka avalikkust, et haarata arengukavaga võimalikult lai spekter metsanduses lahendamist vajavatest probleemidest.

Eesti Keskkonnaühenduse Koja (EKO) ekspertide arvates on heakskiidetud dokumendis jäetud mitmed olulised sisulised põhimõtted lahti kirjutamata (loe lähemalt Eestimaa Looduse Fondi metsablogist). Näiteks on jäetud segaseks  sellised küsimused nagu ühiskondliku kokkuleppe saavutamine ning säästva metsanduse põhimõttest lähtumine ja kuidas seda kavatsetakse uue arengukavaga saavutada. Puudub nägemus, millist arengukava ja kuidas koostama asutakse. Eksperdid on arvamusel, et 30-leheküljeline dokument on kokku kopeeritud eri allikatest ega moodusta sisulist tervikut. MAK algatamise lähteülesanne on ka varasemates etappides  leidnud kriitikat (vt ka postitus Eestimaa Looduse Fondi metsablogis).

Vaatamata keskkonnaühenduste kriitikale on ministeeriumil nüüd roheline tuli arengukava teise etapi ehk MAK 2021–2030 sisulise koostamisega alustamiseks. Järgmiste sammudena hakatakse ettepanekus kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse huvigruppidega koostöös arengukava terviktekst. Seejärel, olles arengukava seaduseelnõu kooskõlastanud ministeeriumidega, viib Keskkonnaministeerium viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse. Lõpuks saadetakse eelnõu Riigikogule kinnitamiseks.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 

JÄÄTMED

Ühekordseid plasttooted keelustav direktiiv sai rohelise tule

11. detsembril jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele kokkuleppele teatud plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kehtestamiseks. Euroopa Komisjoni kavandatavast direktiivist kirjutasime lähemalt ka 2018.a juunikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.

Direktiiv keelustaks 2021. aastast terve hulga ühekordsete plasttoodete kättesaadavaks tegemise EL-s.

Direktiiviga keelataks Euroopa Liidus alates 2021.aastast näiteks järgmised ühekordselt kasutatavad plasttooted: vatitikud ja õhupallide varred, oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted, ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad ja jookide segamispulgad ning vahtpolüstüreenist joogitopsid, toidu- ja joogipakendid.

Kokkuleppes nähakse ette ka põhimõtte „saastaja maksab” tugevdamist. See tähendab laienenud tootjavastutust, mille kohaselt probleemsete toodete tootjad peavad hakkama kandma pakendiga seotud jäätmekäitluse kulusid. Näiteks plasti sisaldavate tubakafiltrite tootjad peavad katma riiklike sigaretiotste kogumise süsteemide kulud, sealhulgas seoses vajaliku taristuga, nagu asjakohased jäätmemahutid jäätmekogumispunktides. Plastist püügivahendite tootjatel tuleb hakata hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, jäätmete vedu ja töötlemine.

Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et 2029. aastaks kogutakse kokku 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Lisaks peavad plastist joogipudelid sisaldama alates 2025. aastast 25% ja alates 2030. aastast 30% ulatuses ringlusse võetud materjali.

Järgmiseks peavad kokkuleppe kinnitama  ELi liikmesriikide suursaadikud. Seejärel saab direktiivi esitada heakskiitmiseks Euroopa Parlamendile ning lõplikuks vastuvõtmiseks EL Nõukogule.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin