KESKKONNASEIRE
EL lihtsustas liikmesriikide jaoks
keskkonnaalast aruandlust
EL nõukogu võttis 21. mail vastu määruse,
millega lihtsustatakse EL keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevaid
aruandluskohustusi. Tegemist on nõuetega, mis kohustavad liikmesriike
keskkonnaseisundit või inimmõju seirama ja koondandmeid EL-le esitama. Määruse
eesmärk on liikmesriikide aruandluskohustuste lihtsustamine, halduskulude
vähendamine, olemasolevate andmete kvaliteedi parandamine ning riikide tegevuse
läbipaistvuse suurendamine.
Muudatused tehti peale Euroopa Komisjoni aasta
tagasi tehtud ettepanekut, mis põhineb 2017. aasta juunis lõpule viidud
keskkonnaalaste õigusaktide toimivuskontrollil (nn fitness check). Selle käigus
vaadati läbi keskkonnaalased õigusaktid ja pandi paika tegevuskava nende
ajakohastamiseks. Määrusega peaks ühelt poolt vähenema halduskoormus, samas paranema juurdepääs olulisele keskkonnainfole.
Määrusega muudetakse kokku kümmet keskkonnaalast õigusakti, sh
reoveesette direktiivi (86/278/EMÜ), keskkonnamüra direktiivi (2002/49/EÜ),
linnudirektiivi (2009/147/EÜ), keskkonnavastutuse direktiivi (2004/35/EÜ).
Muudatused puudutavad näiteks aruandlusperioodi pikkust (st kui tihti tuleb
andmeid edastada), aruandmise korda ja vorme, kogutud teabe kättesaadavaks
muutmist andmebaasides jms. Uued eeskirjad peaksid vähendama haldusasutuste
koormust, lihtsustama aruandlust ja järelvalvet teostavate ettevõtete tööd. Samas
peaks paranema nii poliitikakujundajate kui kodanike juurdepääs neid
puudutavale ja nende jaoks olulisele keskkonnaalasele teabele.
Uus määrus jõustub peale selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas ja see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Määruse
tekst
KLIIMAMUUTUS
EL Üldkohus otsustas jätta läbi
vaatamata kaebuse EL asutuste kliima-alase tegevusetuse vastu (T-330/18)
EL Üldkohus jättis oma 8. mai otsusega
kohtuasjas T‑330/18
läbi vaatamata kaebuse, milles EL institutsioonidele heideti ette suutmatust
täita oma kohustust kaitsta inimesi globaalse soojenemise eest ning nõudsid kliimamuutustega
inimestele tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajateks olid 36 eraisikut
erinevatest riikidest (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Rumeenia,
Keenia ja Fidži), kes tegutsevad põllumajanduse ja turismi valdkonnas, Põhja-Rootsi
saami noori esindav organisatsioon ning kaebusega liitus ülemaailmne
vabaühendusi koondav organisatsioon Climate Action Network (CAN).
Kaebajad taotlesid kohtult, et see tunnistaks
õigusvastaseks kasvuhoonegaaside heidet piirava õigusliku regulatsiooni osas,
milles see seadis kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiks 2021. aastaks
20% ja 2030. aastaks 40% võrreldes 1990. aasta heitekogustega. Kaebajad
taotlesid, et kohus kohustaks EL Nõukogu ja Parlamenti vastu võtma meetmeid, mis
nõuaksid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist aastaks 2030 vähemalt 50-60%
võrreldes 1990.a tasemega või veelgi enam, kui kohus seda sobivaks peab. EL
Nõukogu ja Parlament vaidlesid kaebuse lubatavuse üle ja palusid kohtu kaebust üldse
mitte menetleda.
EL Üldkohus leidiski, et kaebajatel puudub
kaebeõigus – nad ei ole kasvuhoonegaase reguleeriva õigusraamistiku
adressaatideks. Regulatsioon ei puuduta otseselt ja individuaalselt neid, kuna
kliimamuutused mõjutavad kõiki inimesi. Seetõttu jättis kohus kaebuse läbi
vaatamata. Kaebajad plaanivad otsuse Euroopa Kohtusse edasi kaevata.
EL
Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑330/18 (inglise keeles)
ENERGEETIKA
EL võttis vastu viimased nn puhta
energia paketi õigusaktid
EL energiapoliitika raamistiku uuendamine
jõudis 22. mail paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ nelja viimase õigusakti
vastuvõtmisega lõpule. Kokku on paketis 8 õigusakti. Õigusnormide uuendamine
peaks looma tingimused üleminekuks keskkonnasõbralikule energiatootmisele,
millega liigutakse Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise
suunas. Viimased vastuvõetud õigusaktid olid elektrituru määrus ja samateemaline
direktiiv ning elektrisektoris elektrikriisideks ohuvalmidust käsitlev määrus,
samuti vaadati üle energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti (ACER)
roll ja toimimine.
Uuesti sõnastatud EL elektrituru määruse ja
direktiivi eesmärgiks on muuta EL elektriturg konkurentsivõimeliseks,
paindlikumaks ja tarbijakeskseks. Tarbijad saavad rohkem õigusi ning hõlbustub
nende turul aktiivsete tarbijatena osalemine. Seni ei ole tarbijatele antud reaalajas
või selle lähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta,
mistõttu pole nad saanud energiaturu ja energiasüsteemi ümberkujundamises
aktiivselt osaleda. Tarbijad on olnud pigem passiivsed ja ostnud elektrit
sageli reguleeritud hinnaga, asjakohane teave oma tarbimise ja hindade kohta võimaldab
tarbijatel muuta oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saada kasu
madalamatest elektrihindadest.
Uued kauplemis- ja tasakaalustamiskohustusi
käsitlevad normid aitavad elektrisüsteemil toime tulla ajas kõikuva elektritootmisega
taastuvatest energiaallikatest. Ohuvalmidust elektrisektoris käsitlev määrus loob
õigusliku raamistiku elektrikriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja
nende haldamiseks, suurendades seeläbi energiajulgeolekut kogu ELis. Määrus
kohustab liikmesriike koostama piirkondlike ja riiklike kriisistsenaariumide
alusel ohuvalmiduskavad. Ühtlasi näeb määrus ette suurema koostöö ja lihtsama
liikmesriikide vastastikuse abi elektrikriisi korral.
ACER-i rolli ja toimimist ajakohastavas määruses
vaadati põhjalikult üle ameti direktori ja reguleerivate asutuste nõukogu
ülesanded ja pädevus. Lisaks tugevdati ACERi toetavat rolli energiavaldkonna
Euroopa asutuste regulatiivses järelevalves.
Määrused jõustusid 20. päeval pärast nende
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
EL
Nõukogu pressiteade
VÄLISÕHU KAITSE
Õiguskantsler: inimesed peavad
ülemäärase müra eest olema kaitstud aasta ringi
5. juunil avaldas Õiguskantsler seisukoha,
mille kohaselt välisõhus leviva müra normtasemeid tuleb järgida aastaringselt
ning kohalikul omavalitsusel on ehitiste üle järelevalvet teostades kohustus
seda tagada. Probleem puudutab Tallinna kesklinnas asuvat Hiltoni hotelli ning
selle tehnoseadmete põhjustatavat müra. Sama juhtumit analüüsis Õiguskantsler
juba 2017. aastal, millest kirjutasime ka tolle aasta keskkonnaõiguse
uudiskirjas uudises.
2017. aastal leidis Õiguskantsler, et Tallinna
linn oli põhjendamatult kaua viivitanud müraga seotud ehitusjärelevalve
tegemisega. Pärast Õiguskantsleri sekkumist asus linn probleemiga tegelema. Hoone
omanik ehitas probleemsed tehnoseadmed ümber, paigaldas mürasummutid ning 2018.
a detsembris mõõdetud müratase vastas normidele. Samas ei ole naaberkinnistu
elanikud kindlad, et probleemi allikaks olevate ventilatsiooniseadmete täiel
võimsusel töötamisel (eriti suvel) müratase norme ei ületa. Linn keeldus pöördumistest
hoolimata edasisest menetlusest ja soovitas selles küsimuses naabritel suhelda
otse müra tekitava hoone omanikuga. Õiguskantsleri hinnangul ei piisanud sellest, et müra talveperioodil normide piiresse jäi - linn peaks veenduma, et see on nii ka suvel.
Õiguskantsler leidis, et välisõhus leviva müra
normtasemeid tuleb järgida ning tagada aasta läbi. Üksnes ühel päeval tehtud
mõõtmise tulemused ei anna piisavat ja terviklikku ülevaadet müratasemest. Samuti
tuleks arvestada, et ka normi piiresse jääv müratase häirib inimesi ning seda
peab taluma vaid siis, kui see on põhjustatud kooskõlas kõigi isiku huve
kaitsvate asjakohaste õigusnormidega. Seega on Tallinna linn taas rikkunud hea
halduse tava, jättes välja selgitamata, kas tehnoseadmete müratase püsib normi
piires ka ventilatsiooniseadmete intensiivsema kasutamise ajal. Õiguskantsler
leidis, et linn peaks nüüd kaaluma mürataseme uut mõõtmist või
üksikasjalikumalt põhjendama edasisest menetlusest keeldumist.
Õiguskantsleri
seisukoht
LOODUSKAITSE
Õiguskantsler: keskkonnaamet ei
saa kogu vastutust linnupesade kaitse eest panna raietööde tegijale
Õiguskantsler analüüsis kodanikuühenduse Eesti
Metsa Abiks palvel, kas looduskaitseseaduses (LKS) lindude ning nende pesade ja
munade kaitseks sätestatud keeldude rakendamiseks piisab olemasolevatest
õigusnormidest. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
pesade kõrvaldamine, samuti nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal, v.a Keskkonnaameti erandliku loa alusel. Samas antakse
metsateatiste alusel maaomanikele õigust metsa raiuda ka lindude pesitsemise
ajal, mil raie teostamine võib linde häirida ja nende mune ja pesasid
kahjustada.
Õiguskantsleri 7. juunil avalikuks tehtud
hinnangu kohaselt on vajalikud normid lindude kaitsmiseks olemas.
Keskkonnainspektsioonil on õigus keelust üleastujaid karistada ning temalt ka
loodusele tekitatud kahju sisse nõuda. Metsaseaduse § 40 lg 10 kohaselt on keskkonnaministril
võimalik piirata raiet loomastiku (sh linnustiku) kaitseks sigimisperioodil
mitme rindega puistus ja segapuistus; siiani ei ole keskkonnaminister seda
võimalust kasutanud. Kuni keskkonnaminister üldist raiepiirangut kehtestanud ei
ole, tuleb Keskkonnaametil raietaotluste läbivaatamisel lähtuda LKS § 55 lg-st
61. Riigilt raietöödeks loa saamiseks tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile
metsateatis. Keskkonnaamet peab teatise saamisel kontrollima, kas kavandatud
raie vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning võib nõuetele
mittevastavuse korral raie registreerimisest keelduda. Kui raie vastab
nõuetele, siis registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris, misjärel võib raiet
teha 12 kuu jooksul. Seejuures peab Keskkonnaamet tagama, et raiet lubades
järgitaks LKS § 55 lg 61 nõudeid.
LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldu
tuleb järgida metsatööde tegijal, st tal tuleb hinnata pesade olemasolu või
puudumist. Samas peab ka riik loa andmisel keeldu silmas pidama ning hindama
raiete mõju linnustikule. Raie mõju hindamiseks peab keskkonnaametnikel olema
hea ülevaade lindude tõenäolistest pesitsemiseelistustest puistute kaupa ning
erinevate raieliikide mõjudest lindude pesitsusajal, seejuures tuleb juhinduda
teadusuuringutest. Vajadusel tuleb Keskkonnaametil seada metsateatisele
tingimused, mis tagaksid metsaomaniku ja looduskaitse huvide vahel mõistliku
tasakaalu. Õiguskantsler rõhutas, et riik ei või raiete mõju sisuliselt hindamata
jätta ja panna kogu vastutust LKS § 55 lg 61 järgimise eest tööde
tegijale. Ka ei ole Õiguskantsleri arvates LKS § 55 lg 61 nõuete täitmiseks
piisav Metsaregistri avalehel olev teade, mis teavitab LKS § 55 lg-s 61
sätestatud keelust ja soovitab lindude pesitsuse kõrgajal raieid mitte teostada.
Õiguskantsleri
arvamus
METSANDUS
Metsanduse arengukava koostamine
jõudis vahefinišisse
Metsanduse arengukava (MAK) koostamine on
jõudnud järgmise vaheetapini. Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas kirjutasime
metsakogu ja juhtkogu loomisest, kelle koostöös peaks valmima 2021-2030
metsanduse arengukava terviktekst. Kevade jooksul on toimunud metsakogu
kohtumised, huvigruppide arutelud ning juhtkogu on saanud täiendust viie uue
liikme näol.
Maikuus toimus huvigruppide kuuepäevane
arutelu, mille käigus üle 40 teadlase, riigiametniku ja huvikaitse
organisatsiooni esindaja üritasid probleemsetele küsimustele konsensuslike
vastuseid leida. Üheks keerulisemaks teemaks osutus küsimus, millest peaks
lähtuma metsade kasutuse viisi ja mahu kokkuleppimiseks. Selles küsimuses ühise
arusaamani ei jõutudki.
Konsensust ei saavutatud ka kliima küsimustes,
sest osalejad toetusid erinevatele käsitlustele. Näiteks oli vaidluskohaks, kas
kõigepealt tuleks täita kliimapoliitika, elurikkuse säilitamise või
sotsiaalmajanduslikke eesmärke. Või mida on kliimamuutuste leevendamiseks vaja
teha – kas aktiivselt metsa majandada või hoopis vähem raiuda. Kolmas arutelu
vajav küsimus puudutab metsade elurikkuse säilitamist, sh millises mahus peaks
metsi kaitsma, arvestades ka sotsiaal-majanduslikku mõju riigis tervikuna ning kuidas
raie piiramisel tagada vajalikud riigipoolsed kompensatsioonimehhanismid
erametsaomanikele.
Mõnedes küsimustes saavutati ka üksmeel, nt
puidutööstuse innovatsioonivajaduse osas, metsa tervisliku seisundi ja
elujõulisuse säilitamiseks vajalike lahenduste leidmise (loodusmetsade kaitse)
osas, metsandusteabe kogumise ja kasutamise osas. Järgmisena annab juhtkogu suunised, mille põhjal koostavad teadlased metsanduse arengustsenaariumid ja hindavad nende mõju keskkonnale ning sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Juuni keskel koguneb MAK2030 juhtkogu, mis
peaks etteantud kava kohaselt andma huvirühmade töö tulemusena suunised
teadlastele, kelle kätes on MAK valmisime järgmine etapp – arengustsenaariumite
väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selle käigus
koostatakse koostöös teadlastega huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute
põhjal metsanduse arengustsenaariumid, mille keskkonnamõjudele lisaks hinnatakse ka
sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Huvirühmade arutelus osalenud Eestimaa Looduse
Fondi esindaja Siim Kuresoo sõnul on aga protsessi edasine kulg ebaselge, sest
ei ole teada, milline kaal on arutelul leitud konsensustel ja milline kaal on
erimeelsustel. Samuti ei ole selge, mis saab nendest küsimustest ja
ettepanekutest, mis aruteludel vastust ei leidnudki.
Edasi valib juhtkogu välja sobivaima
stsenaariumi, mille põhjal koostatakse metsanduse arengukava terviktekst. Pärast
kriitikat,
et juhtkogus on ülekaalus majandushuvid, kaasas Keskkonnaministeerium juhtkogu
ringi 5 uut liiget. Kokku on juhtkogus nüüd 34 liiget, uued liitujad on teiste
seas näiteks MTÜ Eesti Metsa Abiks, Luua Metsandusekool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Metsanduse
arengukava esitatakse praeguste plaanide kohaselt Riigikogule vastu võtmiseks
2020. aasta mais.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eestimaa
Looduse Fondi pressiteade
JÄÄTMED
EL ühekordsete plasttoodete keeld võeti ametlikult vastu
EL Nõukogu võttis 21. mail vastu ühekordselt
kasutatavate plasttoodete direktiivi, millega kehtestati uued piirangud
teatavatele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, et vähendada mereprügi. Piirangud
kehtestati kümnele kõige enam Euroopa randu reostavale ühekordselt kasutatavale
esemele, samuti võeti kasutusele laiendatud tootjavastutus ja määrati kindlaks plastpudelite
kogumise eesmärgid. Direktiiv on osa ringmajanduse tegevuskavast ja ELi
plastistrateegiast.
Uute reeglite kohaselt on keelatud sellised
ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on olemas alternatiivid – plastist
vatitikud, söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja -segamispulgad,
õhupallivarred, vahtpolüstüreenist valmistatud topsid, toidu- ja joogipakendid,
samuti kõik hapniku toimel lagunevast plastist valmistatud tooted. Lisaks võetakse
kasutusele meetmed vähendamaks plastist toidukarpide ja joogitopside tarbimist
ning teatavatele toodetele kehtestatakse erimärgistus ja -tähistus.
Laiendatakse ka tootjavastutust filtriga tubakatoodete ja kalapüügivahendite
suhtes, et katta prügi koristamisega seotud kulud. Samuti seati eesmärgiks, et
2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% plastpudelitest eraldi ning et
PET-pudelites kasutatakse 2025. aastaks ringlussevõetud plasti 25% ulatuses ja
alates 2030. aastast kõigis plastpudelites 30% ulatuses. Lisaks peavad tootjad
disainima plastpudelid selliselt, et kork on pudeli külge kinnitatud. Direktiivis loetletud ühekordsete plasttoodete keeld jõustub 2 aasta pärast.
Liikmesriigid peavad direktiivi 2 aasta
jooksul oma siseriiklikkusse õigusesse üle võtma. Seejuures on uutel meetmetel
erinevad kehtivuse alguse tähtajad – plastoodete keelde ja märgistamiskohustust
tuleb hakata kohaldama kaks aastat pärast direktiivi jõustumist, joogipakendite
varustamiseks nende külge kinnitatavate korkide ja kaantega on aega 5 aastat ning
laiendatud tootjavastutusega seotud täiendavaid kohustusi tuleb hakata
rakendama ajavahemikus 2023. aasta jaanuarist 2024. aasta 31. detsembrini.
EL
Nõukogu pressiteade
EL Komisjoni
pressiteade
Õiguskantsler: jäätmevaldajaks võib lisaks korteriühistule olla ka üksik
korteriomanik
Õiguskantsler avaldas 3. mail seisukoha
küsimuses, kas jäätmeseaduses (JäätS) on normid, mis võimaldavad KOVil
lahendada ajutise elaniku taotlust jäätmeveost vabastamise kohta. Õiguskantsleri
poole pöördunud inimene esitas Pärnu Linnavalitsusele jäätmeveost vabastamise
taotluse kohas, kus ta viibib vaid paar kuud aastas. Pärnu linn leidis, et korteriomanik
ei ole jäätmevaldaja, vaid selleks on hoopis korteriühistu ning jättis ta seetõttu
jäätmeveost vabastamata.
Õiguskantsler leidis, et normid jäätmeveost
vabastamise otsustamiseks on jäätmeseaduses olemas. JäätS § 69 lg 4 kohaselt
võib KOV jäätmevaldaja erandkorras tema taotluse alusel vabastada kindlaks
tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui KOV on veendunud, et
kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotluse lahendamiseks tuleb
linnal välja selgitada, kas inimene kasutab oma elukohta vaid kindlal perioodil
ning ülejäänud ajal seal ei ela, küsides vajadusel teavet ka korteriühistult. Kuivõrd
vabastamine on võimalik vaid erandkorras, tuleb linnal hinnata, kas konkreetsel
juhul on erandi tegemine võimalik ja vajalik. Otsustamisel saab arvestada ka
näiteks seda, kui väike korteriühistu jääks keelduva otsuse korral ebamugavasse
olukorda – nt kui korteriühistul tuleks hankida mitu jäätmemahutit, sest aasta
jooksul kõigub jäätmete hulk märkimisväärselt.
Õiguskantsler selgitas, et pelgalt
korteriomandite haldamiseks moodustatud korteriühistu olemasolu ei tähenda, et
elanik ei ole jäätmevaldaja. Olgugi et JäätS § 69 lg 2 kohaselt saab ka
korteriühistu olla jäätmevaldaja, ei sea seadus korteriühistut füüsilisest
isikust jäätmevaldajast olulisemaks või rohkem vastutavaks. Korteriühistul
endal ei ole ka korteriomanikest eraldiseisvat tegevust, millest võiks tekkida
jäätmeid, vaid kogu tekkinud prügi on korteriomanike jäätmed. Korteriühistu
jäätmevaldajana on seadusega loodud õiguslik fiktsioon, mille eesmärgiks on
vältida olukorda, kus korteriomanike passiivsuse korral võiksid nad jätta
jäätmeveoga liitumata. Kui ühistu puudub, siis loetakse sellisel juhul
jäätmevaldajaks kinnisasja omanik, selle olemasolul aga korterühistu. Jäätmete
eest vastutab esmajärjekorras aga ikkagi isik, kelle tegevuse tulemusena
jäätmed tekkisid. Seega on tal ka õigus nõuda enda korraldatud jäätmeveost
vabastamist.
Õiguskantsleri
arvamus
OHTLIKUD AINED
EL võttis vastu uue väetisemääruse, mis
piirab ohtlike ainete (nt kaadmiumi) sisaldust väetistes
EL Nõukogu võttis 21. mail vastu määruse, millega
ühtlustatakse nõuded ELis toodetud väetistele ning millest oleme varasemalt
juttu teinud 2017.
a novembri ja möödunud aasta
aprilli uudiskirjas. Samuti ühtlustatakse piirmäärad mineraalväetistes
sisalduvatele mitmesugustele saasteainetele, näiteks kaadmiumile.
Määrus sätestab nõuded, millele CE-märgist
kandvad ELi väetisetooted ELi siseturul vaba ringluse õiguse saamiseks peavad
vastama. Sellisteks nõueteks on saasteainete kohustuslikud piirväärtused,
koostisainete kategooriate määratlus ja märgistusnõuded. Ilma CE-märgiseta
tooteid võib tootja siiski lasta siseriiklikule turule.
Uute nõuetega tagatakse ELis vabalt müüdavate
väetiste vastavus kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Ohtlik nii inimestele,
loomadele kui ka keskkonnale võib olla näiteks fosforväetistes sisalduv
kaadmium, millele seatakse määruses piirmäärad. Uus regulatsioon peaks
hoogustama väikese kaadmiumisisaldusega fosforväetiste ja ka orgaaniliste
väetiste tootmist ja kasutamist, pakkudes seeläbi laiemat valikut
keskkonnasõbralikumale põllumajandustootjale.
Määrus jõustub 20. päeval pärast Euroopa Liidu
Teatajas avaldamist.
EL
Nõukogu pressiteade
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Hea KÕKi kodulehe kasutaja, ootame Sinu tagasisidet !
Keskkonnaõiguse Keskus on üle vaatamas nii oma kodulehe sisulist külge kui ka struktuuri, kasutajasõbralikkust ja -mugavust. Et sellest aimu saada, soovime ühe sisendina meie kodulehe kasutajatelt vastuseid 5 küsimusele:
Loe edasi »
Kolm küsimust, millele mõelda enne, kui keskkonnaasjus kohtusse pöörduda
Kohtusse pöördudes ei saa üldiselt kunagi olla kindel lõpptulemuses, seda enam tuleb kaebuse koostamisel olla põhjalik. Kohtusse pöördumisel peab endale olema väga selge, miks seda teen ning kaebus peab tuginema selgetele õiguslikele argumentidele. Kolm küsimust, millele mõelda enne kaebuse esitamist:
Loe edasi »
Keskkonnaühendused: Kriisile põlevkivitöötuses tuleb leida jätkusuutlikud lahendused
Keskkonnaühendused nõustuvad ametiühingute eilse seisukohaga, et valitsus peab otsima jõulisemalt lahendusi nii Ida-Virumaa tööhõive kui ka sotsiaalse heaolu küsimustes ning leidma võimalusi Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ka tulevikus. Need peavad olema pikaajalised ning tagama Eesti õiglase panuse CO2 heitme vähendamisel. Üks võimalus selleks on kasutada mujal maailmas ennast juba õigustanud õiglase ülemineku (just transition) mudelit.
Loe edasi »
Andreas Piwek: üleminek taastuvenergiale vajab realistlikku plaani
Andreas Piwek on mees, kes on Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt juhtinud söekaevanduste sulgemist ning nende asendamist uute puhaste tööstusharudega. Ta on eest vedanud muutust, kus endine tahmav ning kehva mainega kaevanduslinn Gelsenkirchen on tõusnud ihaldusväärseks elukohaks ning seitsmendaks kõige rohelisemaks linnaks Saksamaal. Selle saavutamiseks on tulnud endine saastav tööstuspiirkond muuta investoreid ligimeelitavaks ning pidada raskeid läbirääkimisi tööstustega. Iga tööstuste sulgemisega kadus ligikaudu 3000 töökohta ning nende asemele tuli leida uued. Seda protsessi nimetatakse õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale (Just Transition). Piwek nimetab seda üheks võimaluseks olukorda, tingimusi muuta. See on vanade töötamis- ja tootmisviiside uuendamine. Ta rõhutab, et eesmärk on juhtida seda protsessi nii, et kõikide huvirühmade vahel valitseks üksmeel. Piwek on majandus- ja juhtimisharidusega ning töötanud ligi 10 aastat ka ise rasketööstuses. Praegu on ta Gelsenkircheni linna Euroopa suhete juht, ent on varem juhtinud ka sama linna majandusarengu agentuuri. Ta on üks väheseid õiglase ülemineku eksperte Euroopas.
Loe edasi »
|
