KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohus selgitas taaskord, milliste otsuste puhul tuleb
läbi viia KSH (C-305/18)
Euroopa Kohus tegi mai alguses otsuse, milles
selgitas, milliste otsuste puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline
hindamine ning jäätmekäitluse hierarhia mõju siseriiklikule õigusele. Vaidluse
objektiks oli Itaalia valitsuse 2016. a otsus, millega nähti ette riigi
jäätmepõletusjaamade võimsuse suurendamist ja uute põletusjaamade rajamist
selleks, et katta jäätmekäitlusvõimsuste puudujääki. Euroopa Kohus rõhutas taaskord, et KSH direktiivi kohaldamisala on pigem lai - vaid otsuse abstraktsus või hilisemate mõju hindamiste kohustus ei vabanda KSH tegemata jätmist.
Kaebuse esitanud keskkonnaühenduste üheks
etteheiteks oli, et otsuse ettevalmistamisel ei viidud läbi keskkonnamõju
strateegilist hindamist (KSH). Euroopa Kohus leidis, et tegemist oli avaliku
võimu poolt koostatud ja vastu võetud otsusega, mis oli siseriikliku õiguse
kohaselt nõutav. Otsus oli koostatud jäätmekäitluse valdkonnas ning määratles
raamistiku olulise keskkonnamõjuga projektidele lubade andmiseks. Seega
pidanuks selle suhtes KSH läbi viima. Kohus rõhutas ka, et hilisemalt
konkreetsete põletusjaamade suhtes keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohustus
ei vabastanud strateegilise otsuse mõju hindamise kohustusest. Samuti ei
välistanud mõju hindamise kohustust see, et otsusel oli mõnevõrra abstraktne,
programmiline iseloom.
EL õiguses kehtiva nn jäätmehierarhia kohaselt
tuleb jäätmetekke osas võtta meetmeid teatud järjekorras – alles siis, kui ühel
või teisel põhjusel üht meedet kasutada ei saa, võib kasutada vähem
prioriteetset. Hierarhia kohaselt tuleks esmalt üritada jäätmete teket üleüldse
vältida, kui see pole võimalik, siis on edasisteks korduskasutuseks ette
valmistamine, ringlusse võtmine, muu taaskasutamine (sh energiaks) ning alles
viimasena kõrvaldamine (nt prügilasse ladestamine). Kaebajad leidsid, et
Itaalia eksis selle põhimõtte vastu, käsitledes jäätmepõletusjaamu suure
riikliku tähtsusega rajatiste ja käitistena. Euroopa Kohus sellega siiski ei
nõustunud, rõhutades, et jäätmehierarhia kohaldamisel on liikmesriikidel teatav
kaalutlusruum. Samuti leidis kohus, et isegi kui jäätmepõletusjaamu endid
peetakse prioriteetseteks käitisteks, ei tähenda see, et jäätmete põletamine
toiminguna oleks teistest jäätmekäitluse meetmetest prioriteetsem.
KÕKi hinnangul peitub otsuse tähendus eelkõige
selles, et Euroopa Kohus rõhutas taaskord, et KSH direktiivi kohaldamisala on
suhteliselt lai. Sellega kinnistas kohus oma varasemat praktikat ning andis
liikmesriikidele selge suunise, et kahtluse korral on mõistlik KSH läbi viia.
Kohtulahendi
tekst
KLIIMAMUUTUS
EL
liikmesriigid ei suutnud kokku leppida selges kliima-alases visioonis
EL liikmesriikide valitsusjuhid arutasid mai
alguses Rumeenias Sibius Liidu järgmise 5 aasta strateegilist tegevuskava, mille
viiest peatükist on üks pühendatud kliima- ja energiapoliitikale. Läbirääkimiste
taustaks oli Euroopa Komisjoni ettepanek seada eesmärgiks jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni,
ehk olukorrani, kus süsiniku sidumise ja heite summa oleks null.
Konkreetsetes sammudes paraku kokkuleppele ei
jõutud, vaid seati üldsõnalisi eesmärke nagu „töötamine kliimaneutraalsuse
saavutamise nimel“ ja „bioloogilise mitmekesisuse kao vastu võitlemine“. Kui Prantsusmaa,
Belgia, Hispaania, Portugal, Rootsi, Taani, Holland ja Luksemburg argumenteerisid
oma kirjas
hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse saavutamise poolt, siis Saksamaad,
kes toodab 21% kogu süsinikuheitest EL-is ja samuti Poolat ja Itaaliat (mõlemad
10%-lise osakaaluga ELi CO2 kogusest) selle eesmärgi eest võitlejate hulgas ei
olnud. Samal ajal moodustab süsinikuneutraalsuse eest seisjate süsinikuheide
vaid ligikaudu 30% kogu ELi CO2 heitest.
Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth Europe on avaldanud muret, et praegu
kavandatavad sammud on isegi 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni jõudmises
kokku leppimise korral ebapiisavad selleks, et EL annaks oma õiglase panuse
globaalse soojenemise hoidmiseks alla 1,5 kraadi. Selleks, et pikaajalistel
plaanidel oleks ka mingi tähendus, peaks nende hinnangul juba praegu alustama
fossiilkütustesse tehtavate investeeringute peatamisega, tohutul hulgal energia
säästmisega ja aastaks 2030 100% taastuvenergiale üle minema.
Aastateks 2019-2024 loodava EL strateegia
viimane versioon võetakse vastu juunis pärast Euroopa Parlamendi valimisi.
8
riigi kliimaalased ettepanekud (inglise keeles)
EL
strateegiline tegevuskava 2019-2024
EL Teatajas avaldati uus sõiduautode CO2
heidet piirav määrus, lähemalt kirjeldasime selle sisu oma eelmises
uudiskirjas.
JÄÄTMED
Jäätmeseaduse muudatustega tahetakse viia elektroonikaromude
regulatsioon EL õigusega vastavusse
Vabariigi Valitsus algatas 9. mail jäätmeseaduse
ja teiste seaduste muutmise. Eelnõuga viidaks siseriiklik õigus kooskõlla EL-i
elektroonikaromude, s.o elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete, ning
elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise
regulatsioonidega (direktiivid 2012/19/EL,
2011/65/EL
ja 2017/2102),
samuti tunnistataks kehtetuks säte, mis viitab kehtetule määrusele ohtlike
kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (EÜ nr 689/2008). Eelnõu täpsustab eelkõige seda, milliste seadmete osas laiendatud tootjavastutus kehtib.
Eelnõukohase seadusega täiendataks
jäätmeseadust mõistega „elektroonikaromu“ ning täpsustataks termineid
„meditsiiniseade“ ning „in vitro
diagnostikameditsiiniseade“. See on vajalik selleks, et oleks üheselt selge,
millised on nn probleemtooted, mille puhul kehtib laiendatud tootjavastutus, mis
hõlmab jäätmekäitluse kulude katmist.
Ühtlasi täiendataks elektri- ja
elektroonikaseadmete turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud
seadmetes kasutatavate ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kuuevalentne kroom,
kaadmium ja alates juulist 2019 ka teatud ftalaadid) ning nende turule laskmise
keeldudega. Jäätmeseadusesse lisataks ka terminid kaablid“ ja „elektri- ja
elektroonikaseadme varuosa“. Samuti täpsustataks elektri-ja
elektroonikaseadmete osade määratlust, hõlmates selle alla ka kaableid ja seadmete
remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse
suurendamiseks mõeldud varuosasid, kuivõrd kehtivas jäätmeseaduses ei ole
täpsustatud, et elektri- ja elektroonikaseadmete osad on ka kaablid ja varuosad.
Lisaks täiendataks nende elektri- ja elektroonikaseadmete loetelu, millele
teatavate ohtlike ainete kasutamise
piiramise keeld ei kehti – keelu alt jääksid välja vileorelid, milles
kasutatakse heli tekitamiseks pliid. Samuti täpsustataks, millised seadmed on
üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised
liikurmasinad, millele piirangud ei kehti.
Edasi asub eelnõu menetlema Riigikogu.
Eelnõu
materjalid
Riigikohus:
jäätmeveo korraldamine on tegevus, mille üle Konkurentsiamet järelevalvet teha
ei saa
Riigikohus tegi 25. aprillil otsuse kohtuasjas
nr 3-16-1267, milles analüüsis konkurentsi vaatepunktist olukorda, kus Lääne-Virumaa
KOV-id asutasid MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse (edaspidi Jäätmekeskus). Keskuse
ülesandeks oli jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine. Jäätmeveo
teenuse osutamine aga oli antud hankega valitud ettevõttele. Jäätmekeskus oli
seega jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks,
arveldades ise teenuse tarbijatega. Selline võimalus oli jäätmeseaduses ette
nähtud 7. jaanuarini 2015 (JäätS § 66 lg-s 11), enne seda sõlmitud
lepingud, nagu ka antud juhul, kehtivad nende kehtivusaja lõpuni. Riigikohus leidis, et varem kehtinud sätete kohane jäätmeveo korraldamine KOVide või nende loodud ühingu poolt kujutab endast avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet.
Selles kohtuasjas oli vaidluse all Jäätmekeskuse
poolt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest võetud
tasu suurus, mida Konkurentsiamet pidas liiga kõrgeks ning tegi Jäätmekeskusele
ettekirjutuse lõpetada turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Jäätmekeskus
pöördus ettekirjutuse vaidlustamiseks kohtusse.
Esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata,
kuid ringkonnakohus tühistas Konkurentsiameti ettekirjutuse, misjärel pöördus
Konkurentsiamet Riigikohtusse. Riigikohus leidis, et Jäätmekeskuse tegevust ei
saa lugeda majandustegevuseks, mis kuulub Konkurentsiameti järelevalve alla.
Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast ei peeta majandustegevuseks tegevust, mis
on olemuselt, eesmärgilt ja reeglitelt seotud avaliku võimu teostamisega, sh
abistavad tegevused avaliku võimu teostamiseks. Halduslepingute alusel jäätmevaldajate
üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine, millega tegeleb Jäätmekeskus, on
abistavate tegevustena osa jäätmeveo korraldamisest, mitte iseseisev teenus,
mille jaoks eksisteeriks eraldi kaubaturg. Et jäätmeveo korraldamine on KOV-i
ülesanne ja osa sellest delegeeris KOV Jäätmekeskusele, siis on Jäätmekeskuse
osutatud teenuse näol tegemist avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega,
mitte aga ettevõtlusega konkurentsiseaduse tähenduses. Seega ei kohaldu
Jäätmekeskuse tegevusele ka ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise
keeld ning Konkurentsiametil ei olnud järelevalve teostamiseks õiguslikku
alust. Neil põhjustel jättis Riigikohus jõusse ringkonnakohtu otsuse
ettekirjutuse tühistamiseks.
Samas märkis Riigikohus, et Konkurentsiameti
järelevalveõiguse puudumine ei tähenda seda, et jäätmeveo teenustasude suurust
ei saaks kohtu poolt kontrollida. Igal jäätmevaldajal on õigus pöörduda
halduskohtusse, kui ta leiab, et talle pandud kohustuse suurus on
ebaproportsionaalne.
Riigikohtu
otsus
OHTLIKUD AINED
EL
Üldkohus ei tühistanud Euroopa Komisjoni otsust, millega lubati tervist
ohustavat DEHP-d sisaldavate jäätmete taaskasutust
Euroopa Kohus tegi 4. aprillil otsuse
kohtuasjas, milles keskkonnaõiguse organisatsioon ClientEarth vaidlustas Euroopa
Komisjoni otsuse tunnistada bis(2-ethylhexyl)ftalaadi e DEHP kasutus lubatuks toodetes,
mis sisaldavad teatud tüüpi taaskasutatud plasti – pehmet polüvinüülkloriidi
e PVC-d. Kohus leidis, et Komisjon ei pidanud vaiet läbi vaadates tegema sügavat analüüsi DEHP asendada võivate ainete ja tehnoloogiate olemasolu kohta.
DEHP on aine, mida kasutatakse
plastifikaatorina (materjali plastilisuse tagajana) PVC-s. Samas on Euroopa
Kemikaaliameti andmetel tegu ainega, mis võib kahjustada viljakust või veel
sündimata last ning on väga mürgine vee-elustikule. Seetõttu on DEHP kemikaalide
registreerimist ja käitlemist reguleeriva REACH
määruse (EÜ nr 1907/2006) lisas keelatud ainete nimekirjas. Kolm jäätmete
taaskasutamisega tegelevat ettevõtet esitasid 2013. aastal Euroopa Komisjonile taotluse
aine lubamiseks taaskasutatud PVC-s ning 2016. aastal nende taotlus rahuldati.
ClientEarth taotles Euroopa Komisjonilt otsuse üle vaatamist vaide korras, millest
komisjon keeldus. Seejärel esitas ClientEarth kaebuse Euroopa Kohtule, paludes
tühistada nii komisjoni otsus lubada DEHP kasutus taaskasutatud PVC-s kui ka vaide
osas tehtud otsus.
Euroopa Kohus ei rahuldanud kumbagi
ClientEarth’i taotlust. Euroopa Kohus leidis, et tal ei ole pädevust anda
juhiseid Euroopa Komisjoni tehtud aine kasutamise autoriseerimise otsuse tühistamiseks.
Vaideotsuse osas leidis kohus, et mõned ClientEarth’i Euroopa Kohtule esitatud argumendid
erinesid vaides esitatust, mistõttu ei saanud kohus neid käsitleda. Ka ei
nõustunud kohus ClientEarthiga selles, et vaide menetlemisel tehtud alternatiivide
analüüs peaks sisuliselt olema DEHP-i asendada võivate ainete ja tehnoloogiate
analüüs. Seega kohus DEHP autoriseerimise otsuse vaidemenetluses eksimusi ei
leidnud.
ClientEarth’i hinnangul on kohtuotsus
vastuolus REACH määruse eesmärgiga tagada kõrge inimese tervise ja
keskkonnakaitse tase ning organisatsioon kaalub järgmisi võimalikke samme.
Euroopa
Kohtu otsus kohtuasjas T‑108/17
KALANDUS
Kalapüügieeskirja
muudatused reguleerivad püügivahendite kasutamist
Aprillis võttis valitsus vastu kalapüügieeskirja
muudatused, millega reguleeritakse püügivahendite kasutamist ning kalaproovide
võtmise korda.
Muudeti püügimõrra
definitsiooni. Edaspidi lubatakse merel kalapüügiks kasutada mõrdu, millel on
rohkem kui üks kariaed (teravate tagasikeeratud nurkadega mõrraosa, mis suunab
kalad edasi mõrra kaela poole) ja mille mõrrakere on osaliselt pealt avatud.
Kalurite hinnangul on nn pealt lahtiseid mõrdu kergem käsitseda ja need on ka
materjali poolest kuluefektiivsemad. Kahe kariaiaga mõrdade kasutamine võib oluliselt
vähendada veetaimestiku sattumist mõrrakeresse, mistõttu püsivad mõrrad kauem
puhtana ja on püügil kergemini käsitsetavad. Samuti on täheldatud selliste
mõrdade puhul hüljeste tehtud kahjude vähenemist. Enam kui ühe kariaiaga ning
osaliselt avatud mõrdu lubatakse lisaks praegu Võrtsjärvel kehtivale erandile kasutada
vaid merel, kuna sisevetes suurendaks see lubamatult püügikoormust. Samuti ei
ole sisevetes veetaimestiku liikumine mõrrakeresse nii massiline probleem, kui
see on merel.
Muudatus aitab kalapüügivahendeid
modifitseerida, mis eelnõu koostajate hinnangul omakorda arendab positiivselt
rannapüüki ning vähendab vaidlusi järelevalve ja kalurite vahel.
Teine muudatus puudutab kalaliikide osakaalu
määramiseks vajalike kalaproovide võtmise korda traalnooda (kotitaoline laevalt
veetav kurnpüünis) saagis. Seni pidi olenemata püütud kogusest võtma 10 proovi, iga
proovi kogus on 10 kilogrammi. Edaspidi tuleb võtta viiekilogrammiseid proove
vastavalt kalasaagi kogusele. Näiteks 10-tonnise saagi kohta tuleb võtta neli
viiekilost proovi, saagi suurenemise korral suureneb ka proovide kogus.
Muudatus peaks lihtsustama proovi võtmist ja vähendab oluliselt nii kalurite
kui keskkonnainspektorite töökoormust.
Lisaks kehtestati eeskirjas ka jugade ja
joastike nimekiri, millest kuni 100 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud.
Nimekirjas on kuus sellist veekogu, sh näiteks Jägala ja Keila juga.
Määrus jõustus üldises korras. Sätted, mis on
on otstarbekas kehtestada uuest püügihooajast, jõustuvad 1. jaanuaril 2020.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eelnõu
materjalid Eelnõude infosüsteemis
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KUTSE
avalikule loengule 28.05: "Õiglane üleminek taastuvenergiale - Eesti
järgmine suur hüpe"
Kutsume osalema õiglasele üleminekule pühendatud loengul 28. mail algusega kell 18:30 Tallinna Ülikoolis ruumis A121 (Astra maja, Narva mnt 29)!
Loe edasi »
Kadi-Kaisa Kaljuveer: õlitehased
sulgevad Eesti fossiilkütuste lõksu
Tuleb suunata kogu energia sellesse, et loobuksime põlevkivienergeetikast hiljemalt aastaks 2030, kirjutab meie kliimavaldkonna huvikaitse ekspert Kadi-Kaisa Kaljuveer. Loe edasi »
Analüüs: märgalaviljeluse võimalused ja
väljakutsed Eestis
Kaasaegse majandustegevuse vormina on märgalaviljelus nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna uus nähtus. Viimaste sajandite jooksul on turbaalade ja märgalade majandamine olnud peamiselt rajatud alade kuivendamisele, et neid saaks kasutada samamoodi kui tavapäraseid põllumajanduslikke maaalasid.
Loe edasi »
|
