Riigikohus tühistas Natura-hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku (3-18-529)

Riigikohus tegi 19. mail otsuse haldusasjas nr 3-18-529, millega tühistas Natura hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku. Riigikohus leidis, et planeeringu koostajad on jätnud Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Tegemist oli nii Eesti seadustest kui Euroopa Kohtu praktikast tuleneva olulise rikkumisega, mis tingis planeeringu osalise õigusvastasuse ja tühistamise.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: puudutatud isikud võivad nõuda riigilt veekogude seisundi halvenemise ärahoidmise kohustuse täitmist

Euroopa Kohus tegi 28. mail eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas avalikkuse kaasamise nõudeid ning kohtusse pöördumise õigust. Põhikohtuasjas oli vaidlus seoses Saksmaal Detmoldis kiirteele pealesõidutee ehitamisega ning loa andmisega juhtida kiirteele kogunev sadevesi kolme pinnaveekogusse või põhjavette. 14 üksikisikut, kelle omandit võis seoses kiirtee ehitusega sundvõõrandada või kellel oli projekti piirkonda jääval alal kodukaevud nende majapidamise varustamiseks joogiveega, pöördusid pärast projektile loa andmist kohtu poole, leides et neid ei teavitatud loa andmise menetluse käigus piisavalt projekti keskkonnamõjust.

Antud asjas tekkis vaidlus asjaolust, et kõnealusele ehitusprojektile loa andmise menetluses kontrolliti mõjutatud veekogusid, kuid seda ei dokumenteeritud. Vihmavee ärajuhtimist käsitlev tehniline aruanne, mis sisaldas teavet direktiivi 2000/60 tuleneva veekogude seisundi halvenemise ärahoidmise kohustuse täitmise hindamise kohta, koostati alles pärast projektile loa andmist. Aruandest nähtus, et projekt ei tooks tõenäoliselt kaasa vee kvaliteedi halvenemist ning seega järeldas liikmesriigi kohus, et põhikohtuasja kaebajate väidetud menetlusnormi rikkumine ei mõjutanud vaidlustatud otsuse sisu ning seega polnud kaebus Saksa õiguse järgi vastuvõetav.

Euroopa Kohus märkis, et liikmesriigi seadusandjal on lubatud seada projektile loa andmise otsuse peale menetlusnormi rikkumise tõttu – juhul kui see ei tähenda otsuse sisu muutmist – esitatud tühistamiskaebuse vastuvõetavus sõltuvusse tingimusest, et rikkumise tõttu on kaebajad tegelikult jäänud ilma õigusest osaleda otsuste tegemisel. Siiski rõhutas Euroopa Kohus, et kui üldsusele kättesaadavaks tehtud toimikus puuduvad vajalikud andmed, mille alusel hinnata projekti mõju vee seisundile, tähendab see, et üldsusel ei ole võimalik otsustusprotsessis sisukalt osaleda. Lisaks selgitas kohus, et üldsusele tutvumiseks esitatud toimiku materjalid peavad võimaldama täpselt aru saada konkreetse projekti mõjust asjaomaste veekogude seisundile selleks, et üldsus saaks kontrollida eelkõige direktiivist tuleneva veekogude seisundi halvenemise ärahoidmise kohustuse täitmist.

Seoses kohtusse pöördumise õigusega viitas Euroopa Kohus ka oma varasemale seisukohale asjas C-197/18, et puudutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema õigus nõuda pädevatelt asutustelt (sh pöördudes selleks vajaduse korral kohtu poole) olemasoleva keskkonnakasutuse kava muutmist või täiendavate või tõhusamate meetmete vastuvõtmist, kui nende meetmete puudumise korral reostus ületab või kui tekib risk, et see ületab piirmäära. Kohtuliku kontrolli eesmärk on eeskätt teha kindlaks, kas seadusandja ei ole ületanud talle direktiiviga antud kaalutlusõiguse piire direktiivi rakendamise vormi ja vahendite valikul. Euroopa Kohtu selgituse kohaselt on puutumus isikul, kes seda keskkonnaosa kasutab, sh puhkeaja veetmiseks, kuna piirtaseme ületamine või ületamise oht võib piirata tema veevõtmise võimalust, häirides vee õiguspärast kasutamist. Ületamise oht ei pea tähendama iseenesest seda, et oleks ohtu seatud nende isikute tervis, kes soovivad kaebust esitada (C-197/18, p 38-41).

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Vabariigi Valitsuse korralduse “Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” eelnõu

Rahandusministeerium esitas 11. juunil Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks korralduse eelnõu, mille eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Valitsus arutab eelnõud 18. juunil toimuval istungil. Valitsus algatas eelnõu 18. juunil toimunud istungil.

KESKKONNATASUD

Valitsuse eelnõuga plaanitakse põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise saastetasu vähendamist

Valitsus algatas 1. juunil keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette põlevkivi kaevandavate ettevõtte kulude vähendamise, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele. Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest. Muudatuste tulemusena jääb riigieelarvesse laekumata kokku umbes 10,4 miljonit eurot. Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Eelnõu läbis esimese lugemise 08. juunil.

Riigikogu 8. juuni istungi ülevaade

KLIIMAMUUTUS

Euroopa parlamendi keskkonna komitee arutas 2030. a uue sihteesmärgina kasvuhoonegaaside vähendamist 65%

Euroopa Parlamendi keskkonna komitee arutas 28. mail esimest korda Rootsi eurosaadiku Jytte Guteland'i ettepanekut seada Euroopa Liidu ülene sihteesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone 65% aastaks 2030. J. Guteland viitas oma ettepanekus 2019. a. ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raportile (Emissions Gap Report), mille kohaselt tuleb üleilmseid emissioone vähendada iga-aastaselt 7.6%, et täita Pariisi leppe 1.5 kraadi eesmärk. Euroopa Liidu jaoks tähendab see KHG heitkoguste vähendamist 65% aastaks 2030.  

Rootsi eurosaadiku ettepanek pälvis suurt heakskiitu sotsiaaldemokraatidelt ja vasakpoolsetelt, kuid sai kriitikat teistelt, nagu näiteks paremtsentristidelt. Prantsuse eurosaadiku Pascal Canfin'i hinnangul ei pooldaks parlamendi enamus madalamat kui 55% eesmärki aastaks 2030, kuna see poleks kooskõlas teadusega, kuid samas ei toetaks parlamendi enamus ka kõrgemat kui 55%, kuna see oleks liiga kiire ja drastiline muutus tööstusele.  Eelmine aasta hääletas Euroopa Parlament 55% sihteesmärgi poolt.

Praegused Euroopa Liidu õigusaktid näevad ette KHG heite vähendamise 40% aastaks 2030. Käesoleva aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kliimaseaduse kehtestamiseks, millega plaanitakse tõsta kliimaambitsiooni ja sätestada siduv sihteesmärk 50-55% vähem KHG emissioone aastaks 2030. Hetkel on käimas põhjalik kliimaeesmärkide kulu-tulu analüüs, mis peaks valmima käesoleva aasta septembris, kui toimuvad 2030. aasta eesmärkide ametlikud kõnelused.

Euractive

Eesti asus toetama Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050

Vabariigi Valitsus kinnitas 4. juunil Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe (vt täpsemalt 2019. a detsembrikuu uudiskirja) ja Euroopa kliimaseaduse kohta (vt täpsemalt 2020. a märtstikuu uudiskirja), milles toetati üleeuroopalise kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist aastaks 2050 ning selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses.

Seisukohtades toodi välja, et Eesti jaoks on olulisim energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamine. Seetõttu on vaja enim investeeringuid suunata just energia- ja transpordisektorisse. Energiasektoris nähakse suurimat arengupotentsiaal taastuvenergia edendamiseks just meretuuleparkide rajamises. 

Energiasektoris nähakse suurimat arengupotentsiaal taastuvenergia edendamiseks just meretuuleparkide rajamises.

Vähem oluline pole ka innovatsiooniliste lahenduste (nagu nt vesinikutehnoloogia) edendamine, millest oleks kasu nii energia- kui ka transpordisektoril.

ELi ülese 2030. a kliimaeesmärkide ambitsioonikamaks muutmise osas (vähendada senise 40% asemel kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50–55% võrra) jäi Valitsus hetkel seisukohale, et selle üle otsustamiseks on vajalik eelnev põhjalik, liikmesriike ja sektoreid hõlmav, analüüs. 

Vabariigi Valituse pressiteade

MAAPÕU

Harjumaal alustatakse uute võimalike maavarade kaevandamisalade kaardistamist

Keskkonnaministeerium tutvustas 20. mail Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu algatamise protsessi. Maavarade teemaplaneeringu eesmärk on määratleda maakonna piires perspektiivseid ehitusmaavarade ja turba karjääre, potentsiaalseid uuringualasid ning olemasolevate karjääride laiendamisvõimalusi. Alad määratletakse riigi huvidest tulenevalt koostöös kohalike omavalitsuste ning kogukondadega. Teemaplaneeringut arutatakse esmalt omavalitsuste ja mäetööstusettevõtteid koondavate liitudega ning peale algatamist jõuab see kõigini, kes kaasatud olemise soovi avaldavad või kelle huve planeering puudutada võib.

Teemaplaneeringu aluseks on 2018. a valminud Harju maakonna kaardistus. Keskkonnaministeerium esitab teemaplaneeringu algatamise kohta taotluse Rahandusministeeriumile 1. juuliks.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaühendused kaardistavad kaevandamispiirkondi ning aktiivseid kohalikke kogukondi Põhja-Eestis

Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Maavarade Ühing ning Purtse Jõe Arenduskeskus on asunud kaardistama ehitusmaavarade kaevandamispiirkondi Harjumaal, Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Ühtlasi kaardistatakse nendes piirkondades tegutsevaid kogukondlikult aktiivseid inimesi ja kodanikuühendusi, kellele jagatakse teadmisi kaasamisnõuete ja -praktika kohta nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste plaanimisel ja töö korraldamisel.

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin