ÜLDOLULIST
Riigikogu asus uuesti arutama
Keskkonnaameti ning –inspektsiooni ühendamist
Riigikogus läbis
13. mail esimese lugemise Keskkonnaameti (KeA) ja Keskkonnainspektsiooni (KKI)
ühendamise eelnõu. Tegemist on osaga riigireformi kavast, millega soovitakse
vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist riigiametites ning parandada samal
ajal avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Keskkonnaameti ning
–inspektsiooni ühendamise teemalised eelnõud on olnud Riigikogu menetluses juba
kahel korral, kuid pole saanud nõutavat häälteenamust.
KeA ja KKI ühendasutuse nimeks jääks Keskkonnaamet
ja asukohaks saaks Pärnu.
KKI ja KeA
ülesanded on eelnõu selgituste kohaselt tihedalt seotud – KeA viib ellu riigi
keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleb nende
valdkondade õigusaktide väljatöötamises, KKI ülesandeks on aga järelevalve
looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle, sh nii keskkonnaalaste väär- kui
kuritegude menetlemine. Asutuste ühendamine oleks eelnõu algatanud
Keskkonnaministeeriumi hinnangul mugav KeA ja KKI kliendi jaoks, kes saaks
siiani kahes asutuses aetavad teenused ajada korda vaid ühes ühendatud
asutuses. Ühendamine hõlbustaks ka asutustevahelist koostööd ja parendaks
teenuste kvaliteeti. Samuti tooks see kaasa mõningase kokkuhoiu. Eelnõu
koostamiseks tellitud analüüsi kohaselt ei kahjusta asutuste ühendamine
loamenetluse järelevalve sõltumatust.
Ühendasutuse
nimeks jääks Keskkonnaamet ja ametlikuks asukohaks saaks Pärnu, kus praegu on
KKI juriidiline asukoht. Riigireformi üheks eesmärgiks on töötajate Tallinnast
väljaviimine ning see on praegu nii KeA kui KKI puhul täidetud, kuna mõlemad
asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Eelnõu kohaselt toimuks ühinemine
järgmise aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu materjalid
Riigikogu pressiteade
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Komisjon kiitis heaks 18
liikmesriigi toetustaotlused õiglase ülemineku kavade ettevalmistamiseks
Euroopa Komisjon
kiitis 7. mail heaks 18 liikmesriigi toetustaotlused „õiglase ülemineku” kavade
ettevalmistamiseks. Kavad tuleb koostada õiglase ülemineku mehhanismi raames
rahaliste vahendite saamiseks. Eesti taotlust ei esitanud. Euroopa Komisjon pakub taotluse esitanud riikidele toetust ja tehnilist tuge üleminekukava koostamiseks. Kava on eelduseks õiglase ülemineku mehhanismi rahastamisvahendist toetuse saamiseks.
Õiglase ülemineku
mehhanism (JTM -- ingl k just transition mechanism) on osa Euroopa rohelise kokkuleppe (European
Green Deal) investeerimiskavast, mille eesmärk on pakkuda täiendavat rahalist
toetust kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks. Toetus on mõeldud
üleminekust enim mõjutatud piirkondadele, kus ei suudeta probleemidega nii
hästi toime tulla (ennekõike piirkonnad, mille majandus sõltub fossiilkütuste
kaevandamisest ja kasutamisest). Käesoleva aasta jaanuaris välja pakutud rahastusmehhanismi
abil loodetakse koguda umbes 100 miljardit eurot, et aidata piirkondadel
töötajaid ümber õpetada ja muul viisil kohaneda eluga ilma kaevanduste ja nendega
seotud töökohtadeta.
Kuni 2020. aasta
lõpuni, pakub Komisjon taotluse esitanud liikmesriikidele sihipärast toetust ja
tehnilist tuge territoriaalsete õiglase ülemineku kavade koostamiseks.
Taotlused esitanud 18 riigi seas on 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, kes ühinesid
ELiga 2004. ja 2007. aastal. Nende seas ka Poola, kes soovib saada lõviosa JTM
rahadest.
Komisjoni
määratud toetuse abil koostatavates kavades määravad liikmesriigid kindlaks
piirkonnad, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek kõige rohkem mõjutaks,
toovad esile nende piirkondade arenguprobleemid ja visandavad nende ülemineku
kliimaneutraalsele majandusele kuni 2030. aastani. Alles siis, kui Komisjon on
üleminekukava heaks kiitnud, avaneb liikmesriigil võimalus saada toetust JTM
rahastamisvahendist. Mehhanismi raames antakse sihtotstarbelist toetust
ajavahemikul 2021–2027, seega kui kava sel aastal kokku panna, võib juba
järgmine aasta saada toetusi konkreetseteks tegevusteks.
Euroopa Komisjoni pressiteade
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus: kevadist
linnujahti võib lubada vaid juhul, kui usaldusväärsed teaduslikud tõendid
kinnitavad populatsiooni säilimist rahuldaval tasemel (C-217/19)
Aprilli teises
pooles langetas Euroopa Kohus otsuse, milles selgitas, millistel tingimustel
võib erandkorras lubada lindude jahti nende kevadisel sigimisperioodil. Vaidlus
sai alguse sellest, et alates 2011. aastast on Soome Ahvenamaa piirkonnas
lubanud kevaditi isaste hahkade jahti. Kuna jaht langeb kokku nende lindude
pesitsusperioodiga, võib sellist jahti EL linnudirektiivi kohaselt lubada vaid
erandjuhul. Euroopa Kohus leidis, et antud juhul eksis Soome vastavate reeglite
vastu.
Vastavalt EL
linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktile c võib lindude sigimisperioodil
lubada lindude „mõistlikku kasutamist“ vaid siis, kui teiste rahuldavate
lahenduste puudumisel tehakse seda range järelevalve all ja valikuliselt,
„vähesel arvul“. Euroopa Kohus on oma varasemas praktikas (kohtuasjas C‑182/02) leidnud, et selliseks „mõistlikuks
kasutamiseks“ võib olla ka lindude jaht (sh jaht meelelahutuslikul, mitte vaid
looduskaitse korraldamise või teaduslikel eesmärgil).
Antud asjas
rõhutas Euroopa Kohus esmalt, et linnudirektiivi kõnealust erandit tehes peab
liikmesriik seda hoolikalt ja asjakohaselt põhjendama. Selleks, et linnujaht
kvalifitseeruks „mõistlikuks kasutuseks“ erandi tähenduses, peab jahitava liigi
populatsioon säilima „rahuldaval tasemel“. Populatsiooni seisundit ja mõju
sellele tuleb Euroopa Kohtu hinnangul tõendada otsuse tegemise ajal
kättesaadavate usaldusväärsete ja ajakohaste tõenditega. Antud juhul leidis
kohus mh, et varasemaid (enne 2014. a) jahilube ei saanud õigustada hilisemate
uuringutega, samuti võis kaheldavaks pidada seitsme aasta vanustele andmetele
tuginemist. Kokkuvõttes leidis kohus, et Soome riik ei olnud esitanud piisavalt
teaduslikke tõendeid selle kohta, et jahitava hahaliigi populatsioon püsib
rahuldaval tasemel ja seega ei saanud jahi lubamist pidada mõistlikuks
kasutuseks.
Kuigi see ei
olnud eeltoodut arvestades enam määrav selgitas kohus ka seda, kuidas tuleks
tõlgendada erandis toodud tingimust, et jahtimist tohib lubada vaid „vähesel
arvul“. Kui Soome riik leidis, et seejuures võiks arvestada kogu haha Waddenzee
(Hollandi mandriosaga piirnev lindude talvitumisala) ja Läänemere
rändpopulatsiooni, siis Euroopa Kohus sellega ei nõustunud. Kohus leidis, et
vältimaks liiga suurte jahikvootide lubamist, tuleb pesitsusajal arvestada vaid
jahipiirkonnas pesitsevate lindude arvuga – seega pidanuks otsuse tegemise
aluseks olema Ahvenamaa hahapopulatsioon. Seegi kujutas endast olulist
eksimust.
Eestis praegu
kevadist linnujahti meelelahutuslikul eesmärgil ei lubata ning Euroopa Kohtu
lahendi valguses oleks sellise erandi lubamine ka keeruline. Lahendit võib
oluliseks pidada ka seetõttu, et mitmes küsimuses rõhutas kohus, et
linnudirektiivi reegleid tuleb sisustada lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest (st
kahtluse korral hoiduda keskkonna kahjustamisest), juhtides taaskord tähelepanu
selle põhimõtte olulisusele EL looduskaitseõiguses.
Otsuse tekst
Looduskaitse seaduse muudatused piiraks
raietegevust kaitsealadel
Keskkonnaministeerium
on kooskõlastusringile saatnud looduskaitseseaduse (LKS) muudatused. Muudatustest
olulisimad puudutavad täiendavaid piiranguid metsaraiele kaitsealadel.
Ühe muudatusena soovib
Keskkonnaministeerium
keelata kaitsealadel raietööd 15. aprillist 15. juulini. Raierahu kehtestamine
loob võimalused metsalinnuliikide tõhusamaks kaitseks ning raierahu kestmine
juuli keskpaigani võimaldab parimal juhul kasvatada edukalt üles ka teise
pesakonna. Lisaks täiendataks
loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel tuleb vältida looduslikult esinevate lindude
häirimist ning pesade ja munade hävitamist. Oluline muudatus täpsustab
linnukaitse sätteid puiduraidmete tõstmisel ja veol, kus tuleb arvestada, et
mitmed linnuliigid ehitavad pesi oksahunnikutesse ja näiteks hakkpuidu
tegemisel need pesad hävivad.
Eelnõu näeb ette kaitsealadel raietööde piiramist 15. aprillist kuni 15. juulini. Metsaseaduse muudatustega väheneks lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektaril viiele.
Samal ajal
metsaseaduses kavandatud muudatustega vähendataks lageraielangi maksimumpindala
seitsmelt hektarilt viiele. Erandiks on ühe metsaeraldise piiresse jääv
raielank, mis võib olla ka üle viie hektari. Muudatus on vajalik, kuna
metsandusega seotud rahulolu-uuringud näitavad, et lageraiealade suured
pindalad on inimeste jaoks probleemiks. Muudatusel ei oleks tagasiulatuvat
mõju, see laieneks vaid neile metsateatistele, mis esitatakse pärast eelnõu
muudatuse jõustumist.
Lisaks kaotataks
eelnõuga ära riigi ostueesõigus loodusobjekti sisaldava kinnisasja
võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse
kinnisasja, mis asub näiteks ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud
ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid kasutatud
seda ei ole. Eelnõu koostajate hinnangul vähendaks riigi ostueesõiguse kaotamine
haldusorganite (notar, Maa-amet, Keskkonnaamet) töökoormust ja kiirendaks
ostu-müügitehingute sõlmimist. Muudatusel nähakse olulist positiivset mõju ka
maaomanikele. Jäävad ära inimeste küsimused ja pahameel, miks riik tahab
sekkuda omandiõiguse teostamisse. Eelnõu koostajate hinnangul puudutab muudatus
kokku enam kui 2000 maaomanikku aastas. Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt
kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse alusel.
Eelnõuga
täpsustatakse ka mitme LKSi sätte sõnastust. Näiteks täpsustatakse õuemaa mõistet,
et eristada seda elamumaa mõistest. Muudatus on tingitud sellest, et
kohtupraktikas on ekslikult õuemaa võrdsustatud elamumaaga. Õuemaa on
tavamõistes ala elamu ja selle vahetus läheduses asuvate ehitiste vahel, mis on
vajalik elamu teenindamiseks ning mida isik hooldab ja kasutab iga päev. LKS is
on õuemaa leevendused ettenähtud alale, mis on inimese aktiivses kasutuses ehk
selleks, et võimaldada juba väljakujunenud elukeskkonna toimimist. Elamumaa
tähendus on aga oluliselt laiem, hõlmates vahel ka kinnistu osasid, mida nii
aktiivselt ei kasutata. Õuemaa ja elamumaa sisuline võrdsustamine ei ole aga
kooskõlas kaitstavatel loodusobjektidel ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndis
õuemaaga seotud kitsenduste või leevenduste eesmärgiga. Näiteks võib õuemaale
ehitada abihooneid jm ilma ehituskeeluvööndit vähendamata, mistõttu võiks
sellise leevenduse kasutusala olla piiratud.
Täpsustatakse
veel näiteks ehituskeelu- jt vööndite laiuse määramist üleujutatavatel aladel.
Praegune sõnastus
on tekitanud praktikas väärarusaamu, et kalda piiranguvööndile,
veekaitsevööndile ja ehituskeeluvööndile ei liideta üleujutusala, vaid see
sisaldub juba nende vööndite laiuses. Uus sõnastus täpsustab, et veekoguäärse
kaitsevööndi laiusele liidetakse üleujutatav ala, kus kehtivad vastava vööndi
nõuded. Üleujutavatel aladel paiknevad mitmed väärtuslikud elupaigad, seetõttu
vajavad ranna-ja kaldaalad lisapuhvrit, et oleks täidetud nende kaitse
eesmärgid.
Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
Riigikohus tühistas
Natura-hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku (3-18-529)
Riigikohus tegi
eile, 19. mail otsuse, millega rahuldas osaliselt kodanikuühenduste Avalikult
Rail Balticust ning Eesti Looduskaitse Seltsi kaebused, millega vaidlustati
Rail Baltic asukoha määranud maakonnaplaneeringud. Lahendis rõhutas Riigikohus
taaskord Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamise tähtsust.
Kuna otsus saabus napilt enne uudiskirja väljaandmist, anname järgnevalt vaid
lühikese ülevaate Riigikohtu seisukohtadest, pikema analüüsi aga järgmises
uudiskirjas.
Riigikohtu otsuse
kohaselt tühistati Rail Balticu asukohavalik Lõuna-Pärnumaa osas. Põhjuseks oli
mõjude hindamisel tehtud eksimused Luitemaa linnuala osas. Kuigi planeeringu
mõjusid hinnanud eksperdid leidsid, et raudteetrassi rajamisel linnuala serva
võivad olla kaudsed mõjud kaitstavatele liikidele, ei viidud läbi täiemahulist
Natura hindamist, vaid piirduti nn eelhindamisega. Riigikohus rõhutas: juba pelgalt kahtluse korral, et projekt võib kahjustada Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke, tuleb läbi viia teaduslikele tõenditele põhinev ja
põhjalik Natura hindamine.
Riigikohus
rõhutas uues lahendis, tuginedes nii Euroopa Kohtu kui enda varasemale
praktikale, et juba pelgalt kahtluse korral, et projekt võib kahjustada Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke, tuleb teaduslikele tõenditele põhinev ja
põhjalik Natura hindamine läbi viia. Seejuures ei oma tähtsust, kas mõjud on
kaudsed või otsesed – ka kaudsed mõjud nt müra, inimtegevusega kaasnevate
häiringute või veerežiimi muutuse näol võivad olla samamoodi olulised nagu
elupaiga otsene hävitamine ehitustegevusega.
Riigikohus
selgitas lisaks, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks
alternatiivseid lahendusi, nt raudtee asukoha osas, käsitleda sisuliselt.
Välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura-alale, kui sisulise
hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele
väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. Antud juhul nt oli küsimuseks,
kas ühe võimaliku asukohana oleks võinud kaaluda raudtee rajamist Via Baltica (Tallinn-Pärnu-Ikla
maantee) kõrvale – alale, mis on küll formaalselt Natura 2000 ala, ent juba
inimtegevusest oluliselt mõjutatud, samas kui planeeringuga valitud asukoht
Luitemaa linnuala kõrval oli seni inimtegevusest suhteliselt puutumatu.
Keskkonnaõiguse
Keskuse juristid Siim Vahtrus ja Merlyn Mannov olid koos advokaadibüroo Derling
Primusega antud vaidluses keskkonnaühenduste nõustajateks.
Otsuse tekst
Riigikohtu pressiteade
VESI
Riigi Teatajas
avaldatud määrus on sisult suuresti sarnane varasema sellesisulise
regulatsiooniga. Mõningal määral on muudetud veekogude (ökoloogilise) seisundi
hindamise metoodikat, vastavalt senisele praktikale ning uutele Euroopa
Komisjoni juhenddokumentidele.
Riigikohus: omavalitsuste
kohustust ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel ei välista rahapuudus (3-17-2637)
Riigikohus tegi
7. mail otsuse kohtuasjas, milles lahendas ühe Kohila vallas asuva
kinnistu omaniku kaebust, milles vaidlustati Kristalli väikekoha (väikekoht –
asulast väiksem maa-ala) planeeritava ühisveevärgiga (ÜVK) liitumisest välja
jätmine. Vald otsustas Kristalli väikekoha jätta ÜVK-ga liitumise kavast välja,
kuna vallale kuuluv vee-ettevõtja poleks vastasel juhul suutnud tasuda torustike
väljaehitamiseks vajalikku omafinantseeringut. Ühisveevärgisüsteemist välja jäänud
piirkondades oleks seetõttu seaduse kohaselt tulnud võtta kasutusele
lekkekindlad reoveekogumismahutid, mis tähendaks aga kinnistu omanikele
suuremaid kulutusi võrreldes ÜVK-ga liitunud isikutega.
Halduskohus ja
ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata. Riigikohus seevastu leidis, et
kaebus tuleb rahuldada, kuna vald rikkus ÜVKga seotud osade alade väljajäämist
käsitletavates otsustes kaalutlusreegleid ja uurimispõhimõtet. Vald käsitles
ebaõigesti lekkekindlaid kogumismahuteid ühiskanalisatsiooniga võrdväärsetena
ning tugines otsuste tegemisel põhjendamatult enda rahaliste vahendite
nappusele. Ka oli vastustaja ühekülgselt hinnanud ühiskanalisatsiooni rajamise
kulude põhjendatust ning on jätnud välja selgitamata alternatiivkulud.
Kristalli
väikekoht asub üle 2000 inimekvivalendi (ie) reostuskoormusega
reoveekogumisalal, st alal, kus kohalikul omavalitsusel on veeseadusest tulenev
kohustus tagada põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni olemasolu. Sellisel alal
võib ühiskanalisatsiooni asemel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid seaduse
kohaselt vaid siis, kui ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult
suuri kulutusi. Eelistatud on ühiskanalisatsioon ning see tagab ka tõhusama
keskkonnaeesmärkide saavutamise. Nõuetekohaste lekkekindlate kohumismahutite
paigaldamisega kaasneb kinnistuomanikele suuri kulutusi ning pädevad asutused
peavad nende üle järelevalvet tegema. Ühiskanalisatsiooni eelistatakse
kogumismahutitele selgelt ka EL asulareovee puhastamise direktiivis.
KOV võib küll ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada enda
rahalist võimekust, ent seda tuleb
kõrvutada keskkonnaaspektidega.
Riigikohus
selgitas, et KOV võib küll ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada enda
rahalist võimekust, kuid see ei tohi olla esmane ja määrav, vaid seda tuleb
kõrvutada keskkonnaaspektidega. Seejuures tuleb KOVidel rahaliste vahendite
planeerimisel arvestada ka ühisveevärgiga liitumiste vajadusega.
Ühiskanalisatsiooni rajamata jätmist ei õigusta ka riigi ebapiisav rahaline
tugi, kui ÜVK rajamine on keskkonna- ja majandusaspekte kogumis arvestades
põhjendatud.
Selleks, et
eelistada ÜVK süsteemi laiendamisele lekkekindlaid kogumismahuteid, peab
ühiskanalisatsiooni rajamine olema põhjendamatu, kui võrrelda selle kulusid
keskkonnale tekkiva kasuga. Kulude põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata
alternatiivkulusid ka leibkondade, mitte ainult omavalitsusüksuse eelarve
seisukohast. Selleks on tarvis ligikaudseltki teada, millised kulud kaasneksid
majapidamistele lekkekindlate mahutite ehitamise ja regulaarse tühjendamisega.
Üldjuhul ei tohiks kogumismahutite paigaldamine, hooldamine ja kasutamine olla
kinnistuomanikele kulukam kui ÜVKga liitumine ja selle teenuste kasutamise
kulud. Vald oleks seega pidanud tegema analüüsi, selgitamaks välja, kas
ühiskanalisatsiooniga liitumine oleks kinnistuomanikele majanduslikult
mõistlikum. Ühtlasi oleks vald pidanud enne piirkonna ÜVKga kaetavast alast väljaarvamist
uurima, kui suur hulk majapidamisi juba kasutab nõuetele vastavaid mahuteid ja
mis mahus tuleks nende kasutusele võtuks investeeringuid tegema hakata, samuti
mis kulud kaasneksid mahutite perioodilise tühjendamisega ja nende üle tehtava
järelevalvega. Seda aga vald ei teinud, mispärast Riigikohus tühistas vastavad
otsused oluliste asjaolude ebapiisava väljaselgitamise tõttu.
Otsus kohtuasjas nr 3-17-2637
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Ühenduste pöördumine Euroopa Komisjoni poole: Eesti investeeringud põlevkivisse lähevad vastuollu ELi toetustega
12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega. Loe edasi »
Keskkonnaõiguse Keskust asub juhtima Tarmo Treimann
Tarmo Treimann tuleb Keskkonnaõiguse Keskusesse (KÕK) Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist (KÜSK). KÜSKis koordineerib ta vabaühenduste konsultante ning on pikemalt olnud seotud kohaliku omaalgatuse programmi teemadega. Tarmol on aastatepikkune töökogemus ka notaribüroost ning ta on tegutsenud MTÜ Kodaniku Hääl ühe eestvedajana. Ta on õppinud õigusteadust Tallinna Majanduskoolis ning haldusjuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis.
Loe edasi »
|
