KLIIMAMUUTUS
Euroopa Komisjoni uus kliimaseadus valmistas 2030. a kliimaeesmärkide
osas pettumuse
4.märtsil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku
Euroopa kliimaseaduse kehtestamiseks. Uue õigusaktiga muudetaks ELi eesmärk
saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus õiguslikult siduvaks. Kirjutasime
selle õigusakti loomisest pikemalt ka veebruarikuu
uudiskirjas.
Värskelt avaldatud seaduseelnõu on langenud
kriitika osaliseks peamiselt ühel põhjusel. Suureks pettumuseks on, et eelnõu
ei sisalda ajakohastatud kliimaeesmärki aastaks 2030. Mäletatavasti on Komisjonil
plaan suurendada ELi heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks seni
kokkulepitult 40% -lt 50-55% -le (vähendamise protsent on võrreldes 1990. aasta
tasemega). Kui esialgselt lubas Komisjon 2030. aasta eesmärkide suurendamiseks
mõjuhinnangu valmis saada juuniks, siis äsja avaldatud seaduseelnõus on see
tähtaeg lükkunud septembrisse, mis mitmete liikmesriikide ja
keskkonnaorganisatsioonide arvates on aga liiga hilja. Komisjon peaks kinni
pidama lubatud ajakavast, et EL nõukogu ja parlament saaksid enne novembris
toimuvat rahvusvahelist kliimakohtumist (COP 26) Glasgow’s saavutada
poliitilise kokkuleppe uue 2030. aasta eesmärgi osas. Kliimaseadus sisaldaks küll siduvat kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks, ent sellelt oodati ka 2030. a eesmärkide ambitsioonikamaks muutmist.
Komisjon seevastu ei soovi liialt kiirustada
ja tahab eesmärkide seadmisel toetuda põhjaliku mõjuhindamise tulemustele.
Protsessi aeglustavad ka mõned liikmesriigid, kes ei ole siiani esitanud oma
uuendatud kliimakava 2030. a eesmärkide täitmiseks. Tähtaeg kava esitamiseks
oli juba eelmisel aastal, kuid siiani on kava esitamata näiteks Hispaanial ja
Prantsusmaal.
Positiivse külje pealt tuleb aga oluliseks
pidada seda, et oma kliimaseadusega oleks Euroopa Liit esimene maailmajagu,
kellel on seatud siduv kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seaduse üks
positiivseid külgi on seegi, et selle kehtestamisel ei tehtaks EL-i
kliimaeesmärkide seadmise otsuseid enam nõukogus, vaid
kaasotsustamismenetlusega. See võimaldaks võtta ambitsioonikamaid eesmärke,
kuna Euroopa Parlament on kaasseadusandjana kaasatud. Samuti on kliimaseaduse
mõte distsiplineerida kõiki liikmesriike ja EL asutusi astuma vajalikke samme,
et täita kliimaneutraalseks olemise lubadus aastaks 2050. Õigusaktiga tekiks edaspidi
ka seaduslik alus liikmesriikide jt vastutusele võtmiseks, kui lubadustest
kinni ei peeta.
Kui kiiresti suudetakse 2030. a eemärkide osas
kokku leppida, sõltub paljuski Saksamaast, kellest saab alates juulist ELi
eesistujamaa.
Euroopa
Komisjoni veebileht
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Euractiv veebileht
Euroopa liikmesriigid sõlmisid ametliku kokkuleppe
pikaajalise kliimastrateegia osas
EL liikmesriigid võtsid 5. märtsil vastu ELi vähese
kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia, mille koostamise
kohustus tuleneb Pariisi kliimakokkuleppest.
EL on võtnud eesmärgiks saavutada
kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle saavutamiseks leppisid liikmesriigid
kokku strateegias, mis näeb ette ambitsioonika sotsiaalse ja majandusliku
ülemineku väiksema süsinikuheitega majandusmudelile. Liikmesriigid seadsid
eesmärgiks pakkuda ka teistele inspiratsiooni ülemaailmsete kliimameetmete kasutusele
võtmisel, samuti soovitakse näidata, et kliimaneutraalsuse saavutamine pole
mitte vaid hädavajalik, aga ka teostatav ja soovitatav.
Vastu võetud strateegia esitatakse ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele, nagu on nõutud Pariisi kokkuleppes.
Lisaks peavad liikmesriigid koostama individuaalsed riiklikud strateegiad, mis tuleb
samuti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele esitada hiljemalt käesoleval
aastal.
EL
nõukogu pressiteade
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse-
ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Riigikogu keskkonnakomisjonis oli märtsi
keskel esimesel lugemisel atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ning alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga soovitakse muuta AÕKS-i selliselt, et
see võimaldaks kütuse tarnijatele suuremat paindlikkust 2020. aasta kütuste elutsükli jooksul tekkivate
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse täitmisel. Kui täna tuleb
kohustust täita igakuiselt, siis eelnõu võimaldaks seda teha poolaasta kaupa. See
võimaldab tarnijatel oma tegevust vabamalt planeerida ja leida lahendusi kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamiseks. Alates järgmisest aastast tuleks aga kohustust täita aastapõhiselt. Seoses
kohustuse muutmisega kuupõhisest poolaastapõhiseks muudetaks ka kohustuse
täitmata jätmise korral mõistetava rahatrahvi suurust – 400 000 eurolt 5
miljoni euroni. Ühelt poolt annaks eelnõu paindlikkust kütuste kliimamõju vähendamise kohustuse tätimisel, teisalt laieneks aruandluskohustus uutele ettevõtetele.
Samuti
muudetaks kütuse tarnija mõistet, mis omakorda on seotud kohustusega esitada
aruandeid kõigi kütuste ja energia kohta, mis on läinud tarbimiseks
maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates,
siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui
need ei ole merel.
Võrreldes varasemaga muutuksid
aruannete esitamise kohustuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat,
gaaskütuseid ja vesinikku, sest ka nende raporteerimine muutuks kohustuslikuks. Ühtlasi muudetaks biokütuse mõistet
selliselt, et see on üksnes biomassist toodetud vedelkütus ning gaaskütus selle
alla enam ei kuuluks. Eelnõuga lisataks AÕKS-i ka termin biomasskütus, mis on
biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused. Eelnõukohase seadusega antaks ka kütuseseire
andmekogu vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaministeeriumilt
Keskkonnaagentuurile ning täpsustataks andmekogusse kantavate andmete nimistut.
ATKEASi muutmise eesmärk on tagada
ühesugune arusaam põlevkivikütteõli definitsioonist seoses rehvihakke
kasutamisega põlevkivikütteõli toormena. Ligikaudu aasta tagasi jõustus tööstusheite
seaduse ja ATKEASe muutmise seadus, mis defineerib
põlevkivikütteõlina ka kütuse, mille massist kuni 30 protsenti võib moodustada rehvihake.
Õigusselguse huvides lisatakse eelnõukohase seadusega ATKEASi muudatus,
mille kohaselt on lubatud põlevkiviõli valmistamisel tootmise sisendina
kasutada lisaks põlevkivile ka piiratud ulatuses rehvihaket, millest utmise
protsessi tulemusena saadakse õli. Selline definitsioon on selgem ja vastavuses
kehtiva õlitootmise praktikaga. Lisaks
täiendatakse ATKEASi tulenevalt aromaatsete
ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust uue kombineeritud
nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse
peamiste õlitoodete määramisel.
Eelnõu on kavas võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 13.
aprillil.
Eelnõu
materjalid
VÄLISÕHU KAITSE
EL liikmesriikide esindajad ootavad Euroopa Komisjonilt
täiendavaid samme õhusaaste vähendamiseks
Euroopa Liidu nõukogu võttis 5. märtsil vastu poliitilised
suunised õhukvaliteedi parandamise teemal. Seisukohad on seotud Euroopa
Komisjoni välisõhu kvaliteedi direktiivi toimivuskontrolliga (nn „fitness
check“). Komisjoni hinnangul on ELi olemasolevad reeglid aidanud õhukvaliteedi
parandamisele märkimisväärselt kaasa, ent õhusaaste kahjuliku mõju tervisele ja
keskkonnale vähendamiseks on vaja veel palju ära teha.
Euroopa Komisjon algatas õhukvaliteedi direktiivide
läbivaatamise juba 2018.a. Ülevaatuse käigus vaadeldi kahe välisõhu kvaliteedi
direktiivi (2008/50/EÜ ja 2004/107/
EÜ) toimivust. Analüüs näitas, et paljud ELi liikmesriigid ei järginud
olemasolevaid õhusaasteainete piirnorme, millest mõned on omakorda vähem ranged
kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistes soovitatud piirväärtused.
Euroopa keskkonnaministrite vastu võetud dokumendi
kohaselt saab Euroopa õhusaastega võitlemiseks teha palju rohkem. Liikmesriigid
ootavad, et Euroopa Komisjon algataks direktiivi muutmise, et selles sisalduks
rangemad õhukvaliteedi standardid, mis oleksid rohkem vastavuses WHO
suunistega. Liikmesriigid ootavad mh EL õhukvaliteedi piirväärtuste karmistamist, nii et need vastaks enam Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele.
EL liikmesriigid leiavad, et kehtestatud
õhukvaliteedi standardid, eriti piirväärtused, on olnud tõhusad ja jäävad
kodanike tervise kaitsmiseks endiselt oluliseks. Hea õhukvaliteedi tagamiseks
kogu ELis on aga õigusraamistikku vaja veel täiustada (nt õhukvaliteedi normide
ja parandus-ennestusmeetmete osas). Toonitatakse ka vajadust sidususe järele
puhta õhu poliitika ja teiste poliitikavaldkondade vahel. See tähendab, et
õhukvaliteedi eesmärke tuleks täielikult arvestada heiteallikaid käsitlevates
ELi õigusaktides (nt tööstusheite regulatsioonis) ja uute valdkondlike
algatuste kavandamisel nn Euroopa rohelise kokkuleppe raames. Samuti tuleks
õhusaaste vähendamise vajadusega arvestada näiteks taastuvenergia, hoonete
renoveerimise, elamute kütte, põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas.
Keskkonnaorganisatsioonid kiidavad nõukogu
järeldused üldiselt heaks, kuigi peavad neid kohati ebamäärasteks.
Keskkonnaorganisatsioon EEB sõnul peaksid
valitsused nüüd lisaks üldistele järeldustele võtma ka konkreetseid meetmeid õhusaaste
vähendamiseks. ClientEarthi sõnul
aga peaks Euroopa Komisjon võtma konkreetsemaid õiguslikke meetmeid valitsuste
vastu, kes ei täida oma olemasolevaid kohustusi õhukvaliteedi tagamisel.
Õhusaaste on Euroopa piirkonnas ja kogu
maailmas keskkonnaoht number üks, põhjustades igal aastal ELis 400 000
enneaegset surma ja sadu miljardeid eurosid tervisekulusid. Halb õhukvaliteet
on peamine krooniliste haiguste, sealhulgas südame- ja kopsuhaiguste või vähi
riskitegur.
Euroopa
Liidu Nõukogu pressiteade
EL
Nõukogu järeldused
Keskkonnaministeerium soovib muuta müra normtasemeid ja nende
kontrollimist reguleerivat määrust selle praktikaga kooskõlla viimiseks
Muutmisel on keskkonnaministri 16. detsembri
2016. a määrus nr 71,
millega on kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Muudatuste eesmärgiks on eelnõu
koostajate hinnangul müra normtasemete parem rakendamine.
Eelnõuga täpsustataks uue planeeringuga ala
definitsiooni, lugedes selleks uue üldplaneeringuga või üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga kavandatava uue müratundliku ala. Definitsioon on oluline,
kuna sellest, kas ala loetakse „uue planeeringuga alaks“, sõltub kas selle
suhtes kehtestatakse rangemat sihtväärtust või leebemat piirväärtust. Seni
kehtiva määruse kohaselt on uue planeeringuga ala uue planeeringuga kavandatav
uus müratundlik ala, hõlmamata sõnaselgelt üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga kavandatavat ala. Samuti sisustataks määruse muudatusega
müratundliku ala mõiste. Selleks oleks uue definitsiooni kohaselt üldplaneeringu
juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed ja mida
kasutatakse puhkuseks või kus on olemas alaline püsiv asustus. Siiani
müratundliku ala mõiste määruses defineeritud ei ole.
Lisaks asendataks määruse lisa 1 uue lisaga,
milles on müra ekvivalenttasemetele lisatud ka nende ühikud. Samuti lisataks
müra II kategooriasse (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) ka maatulundusmaa õuealad.
Senini määrus otsesõnu maatulundusmaad ega nende õuealasid ei käsitlenud, ehkki
praktikas rakendati nende osas elamualade normtasemeid.
Määruse muudatus kehtestatakse pärast sellele
vajalike kooskõlastuste saamist.
Eelnõu
materjalid
MAAPÕU
Riigi Teatajas avaldatud määrusega
lihtsustatakse maavara kaevandamisel n-ö kõrvalsaadusena saadava materjali
(katend, teenindusmaalt eemaldatav maavara, maavarana arvele võtmata kivim ja
setend) võõrandamist ja selle kohta aru andmist. Muutused on seotud aasta
alguses jõustunud muutustega maapõueseaduses.
Riigi Teatajas avaldatud määrusega parandati
ebatäpsus liiva ja kruusa varasemate andmete ümberarvestamise valemitega.
Ebatäpsus tulenes sellest, et rakendussätte aluseks olnud TTÜ uuringuaruande
järelduste peatükki oli kogemata sattunud numbri 0,25 asemel 0,125.
JÄÄTMED
Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava tahab muuta
kauakestvad ja parandatavad tooted normiks
Euroopa Komisjon võttis 11. märtsil vastu uue ringmajanduse
tegevuskava. Tegevuskava on üks Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi alustalasid
ning hõlmab kogu toodete olelusringi sisaldavaid meetmeid, alates disainist ja
tootmisest kuni kasutamise, parandamise, taaskasutamise ja uuesti ringlusse
võtmiseni. Tegevuskava rõhutab, et ringmajandusel on oluline seos kliimamuutuste ennetamisega - vähem jäätmeid ja materjalikulu aitaks vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet.
Pool kõigist kasvuhoonegaasidest tuleb
ressursside kaevandamisest ja töötlemisest, mistõttu ei ole ilma täielikult ringluspõhisele
majandusele üleminekuta võimalik saavutada ka ELi eesmärki saavutada aastaks
2050 kliimaneutraalsus. Ringmajanduse tegevuskava eesmärk on vähendada ELi
tarbimise jalajälge ja kahekordistada ELis ringlusse võetavate materjalide
hulka eeloleval kümnendil, hoogustades samal ajal majanduskasvu. Praegu tuuakse
vaid 12% teisestest materjalidest ja ressurssidest majandusse tagasi, tooted lagunevad
liiga lihtsalt ega ole korduvkasutatavad, parandatavad ega ringlusse võetavad
või on need valmistatud vaid ühekordseks kasutuseks.
Tegevuskava meetmetel on neli peamist eesmärki:
Esiteks, muuta kestlikud tooted
ELis normiks. Selleks plaanitakse võtta vastu kestliku tootepoliitika
regulatsioon, millega tagatakse toodete pikem kestvusiga, lihtsam
korduvkasutatavus, parandatavus ja ringlussevõtt, samuti et toote valmistamisel
kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Ühtlasi piiratakse
toodete ühekordset kasutust, kavandatud vananemist (ettekavatsetult lühikese
kasutusajaga toodete loomine) ning keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine. Teiseks eesmärgiks on võimaldada tarbijatele
juurdepääs usaldusväärsele teabele toodete parandatavuse ja vastupidavuse
küsimuses, mis aitab tarbijatel teha keskkonnasäästlikke valikuid. Samuti
saavad tarbijad kasutada toodete parandamise õigust. Kolmandaks keskendutakse meetmete
abiga sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse
potentsiaal on suur. Sellised sektorid on elektroonika ja IKT, patareid ja akud
ning sõidukid, pakendid, plastid, tekstiilitooted, ehitus ja hooned ning toit. Neljas meetmete eesmärk on tagada,
et jäätmeid tekiks vähem. Selleks keskendutakse jäätmete täielikule vältimisele
ja nende muutmisele kvaliteetseks teiseseks ressursiks. Samuti võideldakse jäätmete
ekspordi vähendamise eest ja ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu.
Uudis Euroopa
Komisjoni veebilehel
Küsimused
ja vastused uue ringmajanduse tegevuskava kohta Euroopa Komisjoni veebilehel
(ingl k)
OHTLIKUD AINED
Euroopa Parlament seisab vastu taaskasutatud PVC-s suurema
pliisisalduse lubamisele
Euroopa Parlament hääletas veebruari keskel
vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule, mille kohaselt lubataks taaskasutatud PVC-st
toodetes tavapärasest kõrgemat pliisisaldust. PVC ehk polüvinüülkloriid on kõige
enam kasutatav plastmass maailmas ning sellest valmistatakse nt dušikardinaid,
põrandakatteid, laste mänguasju, autoosi, ehitusmaterjale, mööblit jpm. Plii on
üks mürgisemaid metalle, mille kasutamist püütakse EL tasandil minimaalseks
viia.
Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks
maksimaalne plii ja selle osakeste sisaldus nn uutes PVC toodetes 0,1%
materjali kaalust, kuid taaskasutatud PVC puhul oleks lubatud pliid kuni 1%
elastse PVC puhul ja kuni 2% jäiga PVC puhul. Parlamendi liikmed leidsid, et sedavõrd
suur plii sisaldus ei ole ohutu ning taaskasutus ei tohi õigustada ohtlike
ainete kasutamise jätkamist. Seejuures oleks see parlamendi liikmete arvates
vastuolus kemikaalide registreerimist ja käitlemist reguleeriva nn REACH
määrusega (1907/2006),
mille eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Plii on ohtlik ka
väikestes kogustes ja võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme, sh
pöördumatuid neuroloogilisi kahjustusi.
Kuna Euroopa Parlament lükkas ettepaneku
tagasi, on Komisjonil võimalik nüüd
esitada saadikute soovidele vastavalt muudetud või täiesti uus ettepanek.
Pressiteade
Euroopa Parlamendi veebilehel (ingl k)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Avalik kiri:
Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega
edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek. Loe edasi »
Mürakaardi koostamise juhend kohalikele
omavalitsustele ja müraekspertidele
ELis kehtiv nn keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ nõuab liikmesriikidelt strateegiliste mürakaartide koostamist. Direktiivi kohaselt on Eesti EL liikmesriigina kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Ka siseriiklik õigus (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63) nõuab kohalikelt omavalitsustelt müraprobleemide esinemise korral müra kaardistamist ning tegevuskavade koostamist. Loe edasi »
|
