Euroopa Komisjon plaanib suurendada kliimaeesmärke, tehes ettepaneku vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra

Euroopa Komisjon esitas kava tõsta ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt vähemalt 55 peale võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk aitaks saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050 ning rajaneb sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel. Mõjuhinnang näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav. Koos 2030. aasta kliimaeesmärkide kava ja selle mõjuhinnanguga võttis Komisjon vastu ka hinnangu liikmesriikide 2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavadele, millest nähtub et EL on peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

Uus kliimakaebus: kuus Portugali noort kaebasid 33 Euroopa riiki, sh Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Kuus Portugali noort vanuses 8-21 kaebasid 33 Euroopa riiki, sh Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). 2. septembril esitatud kaebuse kohaselt on kaebuses märgitud riigid rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi, kuna pole võtnud piisavaid meetmeid, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 1.5 kraadi nagu on kokku lepitud Pariisi kliimaleppega. Kaebajad paluvad, et EIK kohustaks nimetatud riike rakendama tõhusamaid meetmeid. Tegemist on esmakordse kliimamuutuste kohtuasjaga Euroopa Inimõiguste Kohtus.  

Kliimamuutuste ja inimõiguste kaitse vaheline seos on rahvusvahelise kogukonna poolt laialdaselt tunnustatud. Praegused prognoosid näitavad, et kliimamuutuste pidurdamatu kulgemine põhjustab suurt kahju juba ainuüksi Euroopa riikide selle põlvkonna elanikele, kes peavad suure tõenäosusega just mõnekümne aasta pärast seisma silmitsi tõsiste tagajärgedega nagu merevee tõus, üleujutused, maastikupõlengud, ekstreemsed ilmastikuolud nagu kuumalained, põuad, tormid, mis kõik võivad seada ohtu nende inimeste elu, tervise ja heaolu; nõudes ka rannikualadel elavatel inimestel elukoha vahetamist ning paljudel teistel oma elu ümber korraldamist. 

Peamised inimõigused, millele kliimamuutustega seoses apelleeritakse on õigus elule (EIÕK art 2) ning õigus era- ja perekonnaelu kaitsele (EIÕK art 8).

Peamised inimõigused, millele kliimamuutustega seoses apelleeritakse on õigus elule (EIÕK art 2) ning õigus era- ja perekonnaelu kaitsele (EIÕK art 8). Viimane tagab igakülgse kaitse ka olukordades, mis pole eluohtlikud, kuid mis puudutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Mitmete tõsiste keskkonnakahjude puhul on EIK leidnud, et riik on artikkel 8 rikkunud.  

 Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebuses tuginesid Portugali noored lisaks eelmainitud EIÕK artiklitele 2 ja 8 ka artiklile 14, milles on sätestatud diskrimineerimise keeld. Kaebajad märgivad, et just noored on need, kel tuleb kliimamuutuste tagajärgede koormat kanda ning seda oluliselt suuremal määral kui vanemal põlvkonnal, mistõttu peab riik suutma ära põhjendada, et kliimamuutuste leevendamise meetmed on võetud objektiivselt ega diskrimineeri noori. Lisaks tuginevad kaebajad ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 3, mille kohaselt tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt seada esikohale lapse huvid.

Lisaks tuginevad kaebajad ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 3, mille kohaselt tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt seada esikohale lapse huvid.

Kaebuses märgitud 33 Euroopa riigi poolt võetud kliimamuutuste leevendamise meetmete piisavuse hindamiseks tuginesid kaebajad sõltumatule teaduslikule analüüsile Climate Action Tracker, mis jälgib valitsuste kliima-alast tegevust ning hindab võetud meetmete vastavust Pariisi kliimaleppe eesmärkidele. Kõnealusest analüüsist nähtub, et mitte ükski neist kaebuses märgitud 33 riigist ei ole suutnud võtta piisavaid meetmeid Pariisi kliimaleppe eesmärkide elluviimiseks.  

Kui EIK peaks kaebuse menetlusse võtma on tema jurisdiktsioonis hinnata, kas valitsuste poliitilised valikud vastavad inimõiguste kaitse miinimumnõuetele – st kas võetud meetmed on sobivad konkreetse keskkonnakahju leevendamiseks – ning kas valitsus on probleemile lähenenud kohase hoolsusega, võtnud ennetavad abinõud õigeaegselt ning võtnud arvesse kõiki konkureerivaid huve.

Kuigi tegemist on esimese kliimakaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtus, on inimõiguste ja kliimaga seoses olulise seisukoha andnud näiteks Filipiinide Inimõiguste Komisjon eelmise aasta detsembris, kui aastatepikkuse uurimise järel leidis, et rahvusvahelisi naftakorporatsioone saab pidada vastutavaks kliimamuutustega seotud inimõiguste rikkumise eest. Samuti tugineti inimõiguste argumentidele hiljutises Hollandi nn Urgenda kohtuasjas, kus riigi kõrgeim kohus kohustas valitsust kliimamuutuste leevendamiseks tõhusamaid meetmeid rakendama (vt lähemalt jaanuarikuu uudiskirjast). Seoses laste õigustega on käesoleval hetkel ÜRO Lapse Õiguste Komitee käes avaldus, mille esitasid 16 last erinevatest riikidest, paludes komiteel tuvastada, et kliimamuutuste näol on tegemist laste õiguste kriisiga ning et suured saastavad riigid (Argentiina, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksmaa ja Türgi) on konventsioonist tulenevaid kohustusi rikkunud.  

Kohtuasja info kliimamuutuste kohtuasjade andmebaasis

Euroopa Teaduste Akadeemia: lubatud heitkogustega kauplemise direktiiv ei tohi käsitleda biomassi süsinikuneutraalsena

Euroopa Teaduste Akadeemia, mis esindab 30 Euroopa riigi teadlaste konsensust, kutsub üles muutma lubatud heitkogustega kauplemise direktiivi 2003/87/EÜ osas, milles see käsitleb biomassi süsinikuneutraalsena.

Heitkogustega kauplemise süsteem on EL põhiline meede kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, millega kohustatakse energia-, tööstus- ja lennundussektori ettevõtteid ostma või eraldatakse neile tasuta teatud koguses lubatud heitkoguse ühikuid.  Praegusel hetkel määrab kõnealune direktiiv biomassi süsinikuneutraalse energialiigina, kuna see eeldab, et heitkogused, mis tekivad biomassi põletamisel ja on kooskõlas EL nõuetega, saavad lõppkokkuvõttes kompenseeritud uute puude istutamisega.

Euroopa Teaduste Akadeemia aga direktiivis toodud arvutustega ei nõustu ning leiab, et kui võtta arvesse kogu metsa elutsükkel, siis kokkuvõttes biomassi põletamine suurendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Euroopa Teaduste Akadeemia aga direktiivis toodud arvutustega ei nõustu ning leiab, et kui võtta arvesse kogu metsa elutsükkel, siis kokkuvõttes biomassi põletamine suurendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Akadeemia hinnangul peaks süsiniku arvestust kõnealuses direktiivis muutma selliselt, et see võtaks arvesse kogu biomassi tarneahela, ehk "süsiniku tagasimakse perioodi" (“carbon payback period”).

Biomassi arvestuse muutmine lubatud heitkogustega kauplemise direktiivis omaks olulist mõju EL riikidele, kes kasutavad biomassi ühe põhilise taastuvenergia allikana: näiteks Eesti, Taani, Soome, Rootsi, Holland ja Suurbritannia. Nendel riikidel võib biomassi reeglite karmistamise puhul olla raske EL poolt seatud taastuvenergia sihttasemeid täita.

Euroopa Teaduste Akadeemia ettepanek on edastatud Euroopa Komisjonile, kel tuleb nüüd lubatud heitkogustega kauplemise süsteem üle vaadata enne 2021. a kauplemisperioodi algust.

LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus selgitas Natura hindamise sätteid projektile antud loa pikendamisel (C-254/19)

Euroopa Kohus tegi 9. septembril eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 (Natura hindamine) kohalduvust olukorras, kus pikendatakse projekti elluviimiseks algul antud tähtaega. Otsuses selgitas kohus, mida tuleb käsitada projektile antud „nõusolekuna“ ning millal tuleb projektile antud esialgse loa pikendamisel läbi viia Natura hindamine.

Põhikohtuasjas oli vaidlus seoses Iirimaale Shannoni jõe kaldale rajatava maagaasi taasgaasistamisterminali ehitamise projekti loa pikendamisega. Iirimaa ruumilise planeerimise amet andis kõnealuse terminali ehitamise projektile loa 2008. aastal kehtivusega 10 aastat. Projekti elluviimine pidi toimuma kahe Natura 2000 ala läheduses: Shannoni jõe alamjooksu erikaitseala ning Shannoni ja Ferguse jõe suudmete erikaitseala. Algses loas nendele kaitsealadele ei viidatud ega ei viidud läbi ka mõjuuuringuid, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused kavandatud tööde mõju kohta. Terminali ehitamist ei olnud 2017. aasta septembris veel endiselt alustatud ja arendaja esitas ametile teostusloa kehtivusaja pikendamise taotluse, mille amet 2018. aastal rahuldas. Loa väljastamiseks viis amet läbi keskkonnamõju hindamise, mille tulemusel asus ta seisukohale, et analüüsitava ehitusprojekti teostamise tähtaja pikendamine ei mõjuta oluliselt keskkonda. Friends of the Irish Environment vaidlustas loa pikendamise Iiri kohtus.

Euroopa Kohtul tuli eelotsuse taotluse lahendamisel vastata esiteks küsimusele, kas otsust, millega pikendatakse terminali ehitamise projekti elluviimiseks algul määratud tähtaega antud asjaoludel, tuleb käsitada projektile antud nõusolekuna loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses. Esiteks selgitas kohus, et antud juhul ei pikendata põhikohtuasjas kõne all oleva loaga juba käimasoleva korduva tegevuse teostamise luba, vaid võimaldatakse viia ellu projekti, millele antud luba aegus, ilma et kavatsetud töid oleks isegi alustatud. Seetõttu kohalduvad kõnealusele loale (pikendamisele) elupaigadirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuded, ilma et seejuures omaks tähtsust see, kas kõnealusest sättest tuli algse loa andmisel kinni pidada. Kokkuvõttes märkis kohus antud küsimuse juures, et otsust, millega pikendatakse kõnealuse terminali ehitamise projekti elluviimiseks algul määratud kümneaastast tähtaega, tuleb käsitada projektile antud nõusolekuna loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses, kui selle projekti algne luba, mis aegus, kaotas kehtivuse loas asjaomaste tööde jaoks määratud tähtaja möödumisel ning kui töid ei ole alustatud.

Natura hindamise läbiviimise osas märkis Euroopa Kohus, et pädev asutus peab hindama, kas niisuguse otsuse tegemiseks, millega pikendatakse tähtaega, mis määrati algul kõnelase terminali projekti elluviimiseks, millele antud algne luba aegus, on vaja läbi viia Natura hindamine. Juhul, kui Natura hindamine on nõutav, tuleb pädeval asutusel anda hinnang, kas hindamine peab hõlmama kogu projekti või ainult osa sellest, võttes seejuures eeskätt arvesse nii võimalikku varem läbi viidud hindamist kui ka asjaomaste keskkonna- ja teadusandmete muutumist, ent samas ka seda, kas projekti on muudetud ja kas on olemas muid kavasid või projekte.

Kohus rõhutas, et selline mõjude hindamine tuleb läbi viia siis, kui valdkonna usaldusväärseimatest teaduslikest teadmistest lähtudes ei saa välistada, et projektil on tagajärjed asjaomase ala kaitse-eesmärkidele. Enne projektile algse loa andmist läbi viidud projekti varasem hindamine saab välistada vastava ohu vaid siis, kui see sisaldab selliseid täielikke, täpseid ja lõplikke järeldusi, mis hajutavad kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tööde mõju kohta, ning tingimusel, et asjaomased keskkonna- ja teadusandmed ei ole muutunud, et projekti ei ole muudetud ning et puuduvad muud kavad või projektid.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-254/19

VESI

Euroopa Komisjon andis välja kümnenda aruande asula reovee puhastamise direktiivi rakendamise kohta

Euroopa Komisjon andis 10. septembril välja kümnenda aruande asula reovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ) rakendamise kohta. Antud direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et asulates, mis on määratud reoveekogumisaladeks, kogutakse ja töödeldakse reovett. Aruanne näitab, et reovee kogumine ja käitlemine Euroopa linnades on kokkuvõttes paranenud, kuid kõik liikmesriigid pole suutnud oma tegevust direktiiviga täielikult vastavusse viia. Aruande kohaselt on 95% reoveest EL-is kogutud ning 88% reoveest on bioloogiliselt töödeldud. Kõige suuremad vajakajäämised on tingitud finantsilistest raskustest ning kehvast planeerimisest.

Aruanne on osa Komisjoni jõupingutustest saavutada nullsaaste ning see eelneb kemikaalistrateegiale, mis võetakse vastu lähinädalatel. Komisjon on aruande põhjal algatanud mõjude hindamise erinevatele poliitilistele lahendustele, et muuta direktiivi kaasaegsemaks, nt parandada Euroopa valmisolekut COVID-19 pandeemiaks.

Euroopa Komisjoni pressiteade

METSANDUS

Omavalitsused said täiendava õiguse linna rohealadel metsades raiet piirata

Septembri alguses jõustus metsaseaduse muudatus, mille kohaselt on metsaomanikel edaspidi linnas asuvalt rohealal planeeritavaks metsa raieks vajalik enne Keskkonnaametile metsateatise esitamist kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Muudatus võimaldab kohalikul omavalitsusel senisest paremini linnades asuvates metsades raiete tegemisel kohalike huvide arvestamist ja rohealade kõrghaljastuse vajadusega arvestamist, andes neile põhjendatud juhtudel õiguse raie planeeringuga seatud rohealal kooskõlastamata jätta.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KALANDUS

Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta Läänemerel

Euroopa Komisjon võttis 28. augustil vastu ettepaneku 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta Läänemerel, millega püütakse parandada kalavarude pikaajalist jätkusuutlikust. Hiljutistele teadusuuringutele tuginedes teeb komisjon ettepaneku säilitada Botnia lahe räime, kilu ja atlandi merilesta püügi praegune tase; suurendada räime püügivõimalusi Riia lahes ja põhibasseini lõhe püügivõimalusi; ning vähendada kõigi ülejäänud ettepanekuga hõlmatud kalavarude püügivõimalusi.

Euroopa Liidu Nõukogu vaatab nüüd Komisjoni ettepaneku läbi eesmärgiga võtta see vastu 19.–20. oktoobril toimuval ministrite kohtumisel.

Euroopa Komisjoni pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaõiguse Keskuse vastused Aarhusi konventsiooni rakendamise küsimustikule

01. septembril saatis Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) Keskkonnaministeeriumile vastused Århusi konventsiooni rakendamisega seonduvale küsimustikule. KÕK vastas küsimustikule valikuliselt lähtuvalt sellest, millised küsimused puudutasid otseselt või kaudselt KÕKi tegevust ning millele KÕKil oli olulist infot anda. 

Loe edasi »  

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin