ÜLDOLULIST
Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023
Valitsus kinnitas 23. veebruaril järgmise kahe aasta tegevusprogrammi,
mis lähtub valitsuse kaheksast peaeesmärgist ning näeb nendeni jõudmiseks ette
konkreetsed ülesanded ja tähtajad. Tegevusprogrammi üheks peaeesmärgiks on ka
keskkonnavaldkonna edendamine, nn roheline Eesti. Uue valitsuse
koalitsioonileppest kirjutasime lähemalt KÕKi jaanuarikuu
uudiskirjas.
Valitsuse tegevusprogrammis on olulisel kohal kliimateemad. Esiteks
seisab tegevusprogrammis eesmärk vähendada
aastaks 2023 kasvuhoonegaaside summaarset heitkogust 4 mln t CO2 ekvivalendi võrra võrreldes 2018.
aasta tasemega, mis oli 18 mln t CO2. Keskkonnaühenduste hinnangul puudub sel
eesmärgil aga ambitsioonikus, kuna viimaste
andmete kohaselt on see CO2 heitmete tase juba suuresti saavutatud. Teiseks
on valitsusel plaanis töötada välja tegevuskava kliimaneutraalsuse
saavutamiseks aastaks 2050 ja seada see riiklikuks eesmärgiks. Selleks on kavas
koostada või uuendada mitut erinevat arengudokumenti. Näiteks on plaanis
esitada käesoleva aasta novembris energiamajanduse arengukava (ENMAK2030)
muutmise ettepanek; esitada detsembris kliimapoliitika põhialused aastani 2050
muutmise eelnõu; esitada novembris 2022 põlevkivi kasutamise riikliku
arengukava 2016-2030 muutmise eelnõu; ning koostada käesoleva aasta aprillis strateegia
"Eesti 2035" vastav tegevuskava.
Tegevusprogrammi kohaselt peaks metsanduse arengukava valmima
septembris 2022. Ülevaade metsanduse arengukava strateegilisest mõjude
hindamisest on kavas käesoleva aasta aprillis. Samuti on plaanis inventeerida
vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja
loodusmetsa killud. Sellekohane tegevuskava peaks olema paigas juuniks ning
inventeerimise vaheülevaade on kavas oktoobris.
Valitsuse
tegevusprogramm aastateks 2021-2023
Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise algatamine sai valitsuselt rohelise tule
Valitsus kiitis märtsis heaks
Keskkonnaministeeriumi ettepaneku koostada keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Kavaga
tagatakse keskpikk tervikvaade valdkonna arengule ning seda hakatakse koostama
järgmistes valdkondades: ringmajandus; kliima, välisõhk ja kiirgus; mere- ja
veekeskkond; elurikkus; keskkonnateadlikkus; maa, ruum ja ilmainfo. Arengukava
peaks hõlmama kõiki keskkonna alavaldkondi, välja arvatud mets. Metsanduse
arengukava aastateks 2021–2030 koostatakse eraldi.
Keskkonnaministeeriumi
sõnul hakkab arengukava lähtuma ELi pikaajalistest eesmärkidest ja ÜRO
jätkusuutliku arengu eesmärkidest. Kava koostamiseks moodustatakse 12 töörühma teadlastest
ja erialaspetsialistidest. Järgmisena on oodata keskkonnaministrilt käskkirja
rühmade täpsemate ülesannete, vastutuse ja töökorralduse kohta. Arengukava
peaks valmima 2022. aasta lõpuks.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Riigikohus: keskkonnamõju ei pea hindama, kui selletagi on ilmne, et tegevust ei saaks selle kahjulike mõjude tõttu lubada (3-17-2565)
Riigikohus leidis 18. veebruari otsuses, et paisu
taastamiseks elektri tootmise eesmärgil ei või luba anda, kui paisutuse
taastamine kahjustaks Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.
AS Generaator, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade ning Jurvik OÜ esitasid
Riigikohtule kassatsioonkaebuse vaidluses selle üle, kas Keskkonnaamet oleks
pidanud AS-ile Generaator andma vee erikasutusloa Valgejõel paisutuse
taastamiseks ja elektri tootmiseks. Konkreetses vaidluses oli varasemalt tegevusloata
töötanud elektrijaama paisutus saanud 2016. aastal kahjustada ja veetaseme alanemise
tõttu jõe seisund paranenud.
Valgejõe Natura 2000 võrgustiku alale jääb lõheliste elupaik. Paisutuse
taastamine avaldaks olulist negatiivset mõju Natura alale lühidalt öeldes paisjärve
liiga sooja vee ja kalade liikumistee takistamise tõttu. Loodusdirektiivi järgi
on liikmesriikidel kohustus direktiivis loetletud liikide ja elupaikade soodsa
seisundi säilitamiseks või saavutamiseks. Kui alates direktiivi ülevõtmisest on
elupaiga seisund vahepeal paranenud, ei tohi sellel uuesti halveneda lasta.
Antud juhul tähendab see, et vahepeal taastunud jõe osa ei tohi uuesti
paisutada, sest see halvendaks lõheliste elupaiga seisundit.
Riigikohus leidis, et kui oluline negatiivne mõju on juba enne
mõjuhindamist selge, võib Keskkonnaamet loa andmisest keelduda ka ilma KMH-d
ellu viimata, nagu on Riigikohus
otsustanud varemgi, sest KMH eesmärk on välja selgitada, kas tegevusel on
oluline keskkonnamõju ja selliseid tegevusi vältida. Kui loataotlust pole
niikuinii võimalik rahuldada, pole KMH-d vaja teha.
Samuti selgitas Riigikohus, et uurimispõhimõte
ei kohusta haldusorganit välja selgitama neid asjaolusid, mis menetluse
lõpptulemust ei mõjuta, nt kalapääsu tõhususe küsimust, kui sellest ei sõltu
keskkonnaloa andmine
Riigikohtu otsus tähendab, et isegi kui enne loodusdirektiivi
ülevõtmist on eksisteerinud olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekt, ei
tähenda see automaatselt, et arendajal oleks õigus negatiivset mõju edaspidigi
tekitada.
Näiteks juhul, kui keskkonnaseisund on vahepeal paranenud, ei tohi lubada
senise olukorra taastamist, kui see halvendaks direktiivis loetletud elupaiga
seisundit.
Riigikohtu otsus tähendab, et isegi kui enne loodusdirektiivi
ülevõtmist on eksisteerinud olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekt, ei
tähenda see automaatselt, et arendajal oleks õigus negatiivset mõju edaspidigi
tekitada. Näiteks juhul, kui keskkonnaseisund on vahepeal paranenud, ei tohi lubada
senise olukorra taastamist, kui see halvendaks direktiivis loetletud elupaiga
seisundit. Lisaks ei ole loa andmisest keeldumise vältimatuks eelduseks keskkonnamõjude
hindamise menetlus, kui mõjusid hindamata on selge, et luba ei saaks
väljastada.
Riigikohtu otsus
KLIIMAMUUTUS
Uue EL kliimamuutustega kohanemise strateegia keskmes on teadmiste suurendamine
Uus strateegia ei sisalda siduvaid eesmärke ega konkreetset ajakava eesmärkideni jõudmiseks, mis on keskkonnaühenduste hinnangul suur pettumusEuroopa Komisjon võttis 24. veebruaril vastu uue kliimamuutustega
kohanemist käsitleva ELi strateegia, milles on esitatud viisid, kuidas
valmistuda kliimamuutuste vältimatuks mõjuks. Strateegia kajastab ELi pikaajalist
visiooni, kuidas muuta EL 2050. aastaks selliseks ühiskonnaks, mis on
kliimamuutuste suhtes vastupidav ja nende vältimatu mõjuga täielikult
kohanenud. Uus strateegia ei sisalda aga siduvaid eesmärke ega konkreetset
ajakava eesmärkideni jõudmiseks, mis on keskkonnaühenduste hinnangul suur
pettumus.
ELis on
äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju juba praegu
keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas.
Strateegias nenditakse, et isegi kui me peataksime praegu kogu
kasvuhoonegaaside õhku heitmise, ei hoiaks see ära juba avalduvat kliimamõju.
Äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused on muutumas sagedasemaks ja rängemaks.
Need ulatuvad enneolematutest metsatulekahjudest ja kuumalainetest laastavate
põudadeni ning ELi äärepoolseimates piirkondades möllavatest orkaanidest
enneolematu kooreüraskirüüsteni Kesk- ja Ida-Euroopas. Veepuudus ELis on
mõjutanud majandustegevust nii erinevates valdkondades nagu põllumajandus,
vesiviljelus, turism, elektrijaamade jahutus ja kaubavedu jõgedel. ELis on
äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju juba praegu
keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas.
Strateegia üks olulisemaid eesmärke on suurendada kohanemisalaseid
teadmisi. Selleks on strateegias pakutud välja erinevaid meetmed,
millega oleks võimalik koguda rohkem ja paremaid andmeid kliimaga
seotud riskide ja kahjude kohta ning teha need andmed kõigile kättesaadavaks.
Praegu on need andmed koondatud Euroopa platvormi Climate-ADAPT, mida
täiustatakse ja laiendatakse ning luuakse ka spetsiaalne tervisevaatluskeskus,
et paremini jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju tervisele.
Strateegias esitatakse kogu majandust hõlmav lähenemisviis, milles
pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele, et
vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil. Kohanemisstrateegiate ja -kavade
edasiarendamist ja rakendamist toetatakse kolme valdkonnaülese prioriteediga:
kliimamuutustega kohanemise integreerimine makrotasandi
rahanduspoliitikasse, looduspõhised
kohanemislahendused ja kohalikud kohanemismeetmed. Liikmesriikide
kohanemisaruannete nõuded on juba sätestatud asjakohastes õigusaktides, näiteks
energialiidu juhtimist käsitlevates määrustes. Ka Euroopa kliimaseadusega
nähakse pärast selle vastuvõtmist ELile ja selle liikmesriikidele ette vastavad
kohustused.
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Euractive
artikkel
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Kohus: Suurbritannia on toime pannud rikkumise, kuna ületas välisõhus saasteainete lubatud piiri (C‑664/18)
4. märtsi otsuses leidis Euroopa Kohus, et kuna Suurbritannia mitmes
tihedamini asustatud piirkonnas, sh Londonis, on lämmastikdioksiidi (NO2)
sisaldus välisõhus pidevalt ületanud välisõhudirektiivis
(2008/50/EÜ) lubatud piirväärtust,
on liikmesriik rikkunud direktiivis sätestatud kohustust hoida piirväärtuse
ületamine nii lühiajaline kui võimalik. Lämmastikdioksiid on heitgaas, mis
satub õhku mootorsõidukiliikluse tulemusena ning sellega on probleeme peamiselt
tiheda liiklusega aladel.
Muu
hulgas oli probleemiks, et õhusaaste vähendamiseks kehtestatud kavad olid liialt
üldised, ebamäärased, lükkasid saaste vähendamise liiga kaugesse tulevikku või
ei olnud õiguslikud siduvad. Suurbritanniale
heidetakse ette meetmete võtmata jätmist välisõhudirektiivi eesmärkide
saavutamiseks. Liikmesriik ületas piirväärtust nii tunni kui ka aasta lõikes. Muu
hulgas oli probleemiks, et õhusaaste vähendamiseks kehtestatud kavad olid liialt
üldised, ebamäärased, lükkasid saaste vähendamise liiga kaugesse tulevikku või
ei olnud õiguslikud siduvad.
Euroopa Kohtu lahend on asjakohane ka Eesti jaoks, seda mitte ainult
lämmastikdioksiidi, vaid ka muude saasteainete puhul. Märkimisväärset
saasteainete piirväärtuste ületamist on tulnud ette näiteks Tallinna kesklinnas
peenosakeste (PM10) puhul. Näiteks Keskkonnaministeeriumi
veebilehelt nähtub, et Tallinnas Liivalaia tänaval on 2005.–2007. aastal peenosakeste piirväärtust ületatud enam kui 35 päeval aastas (uuemaid andmeid Tallinna
linnaõhu seire alamlehel leida ei olnud). Piirväärtuse sagedase ületamise
tõttu koostati 2010. aastal välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava, mis on
piirväärtuste sellise ületamise puhul kohustuslik. Tegevuskavas võetavad
meetmed puudutavad peamiselt liiklustiheduse probleemide lahendamist. Veebilehel
ei ole toodud andmeid selle kohta, kas tegevuskavas toodud meetmeid on võetud ja
kas piirväärtuse ületamised on lõppenud. Õhuseire portaalist www.ohuseire.ee võib leida, et ka viimastel
kuudel on aeg-ajalt peenosakeste piirväärtuste ületamist Liivalaia mõõtmispunktis
ette tulnud. Saasteainete piirväärtuste järgimise eesmärk on muu hulgas inimese
tervise kaitse.
Euroopa
Kohtu otsus (ingl k)
Euractive’i
artikkel (ingl k)
Õhuseire portaal
LOODUSKAITSE
Riigikohus: looduskaitseliste piirangute kehtestamine detailplaneeringu alale ei anna alust maaomanikule arendusprojektist saamata jäänud tulu hüvitada (3-16-245)
Riigikohus leidis 5. märtsi otsuses, et kehtestatud
detailplaneeringuga kinnistule ohustatud taimeliikide kaitseks püsielupaiga
määramine ja hiljem ala arvamine üldplaneeringuga roheala koosseisu ei anna
alust maaomanikule hüvitise maksmiseks.
Tallinnas Paekalda tänav 5, 6, 6A ja 11 kinnistutele kehtisid
looduskaitselised piirangud üheksa aasta vältel ja vahepeal arvati ala
üldplaneeringuga rohealade koosseisu. Pärast looduskaitseliste piirangute
eemaldamist kehtis üldplaneeringus roheala sätestus edasi. Nüüdne kinnistuomanik
AS Merko Ehitus Eesti nõudis kohtu kaudu piirangutega väidetavalt tekkinud
kahju hüvitamist.
Riigikohus leidis, et saamata jäänud tulu ei oleks looduskaitseliste
piirangute puhul alust hüvitada isegi siis, kui tulu jääb üldse saamata,
liiatigi siis tulu saamise edasilükkumise puhul, kuna looduskaitse puhul ei ole
konkreetsel juhul tegemist erakordselt intensiivsete piirangutega.
Riigikohus leidis, et saamata jäänud tulu ei oleks looduskaitseliste
piirangute puhul alust hüvitada isegi siis, kui tulu jääb üldse saamata,
liiatigi siis tulu saamise edasilükkumise puhul, kuna looduskaitse puhul ei ole
konkreetsel juhul tegemist erakordselt intensiivsete piirangutega. Kohus
selgitas, et kaebaja tehtud investeeringud luhtunud arendusprojektile on
hõlmatavad tavapärase äririskiga. Sama kehtib kinnistu soetamiseks ja
arendamiseks võetud laenude intressikulude kohta.
Riigikohus selgitas, et omandipõhiõiguse kaitsealas on asjad, raha ja varalised õigused, mitte
igasugused tulevikus tulu teenimise võimalused. Omandit ei tohi
kasutada üldiste huvide (nt looduskaitseliste huvide) vastaselt.
Ettevõtlusvabadust võib üldistes huvides piirata, ilma et sellega kaasneks kõikidel
juhtudel äralangevate tulude hüvitamine. Ettevõtja äririsk ei pea jääma riigi
kanda.
Riigikohtu otsus on tähtis looduskaitseliste piirangute hüvitamise
seisukohalt. Omandi üldiste huvide vastase kasutamise keeld tähendab näiteks
seda, et kõigil juhtudel ei ole õigust rohealale ehitisi rajada, seda isegi
siis, kui ala on kaetud kehtiva detailplaneeringuga.
Riigikohtu otsus
Muudeti Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja
15. märtsil jõustus muudetud Ohepalu looduskaitseala
kaitse-eeskiri. Muudatused puudutasid riigikaitselisel eesmärgil sihtkaitsevööndisse
tähispostide paigaldamist, aga ka selliseid kaitsekorra leevendusi, mis polnud
seotud riigikaitsega.
Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega
Natura 2000 võrgustikku
Ohepalu linnu-ja loodusalana. Lisaks
on osa alast rahvusvahelise tähtsusega
linnuala ehk IBA
ala (Important Bird Areas)
ja osaliselt CORINE biotoobi ala.
Riigikaitselisel eesmärgil moodustati osal kaitsealast õppuste ohuala,
kus kõrvaliste isikute viibimine keelatakse. Ohualal lubatakse tähispostide
paigaldamine ja postide paigaldamiseks mootorsõidukitega liiklemine. Peale
riigikaitse otstarbel tehtavate muudatuste tegi Keskkonnaamet kaitse-eeskirjas
muidki muudatusi: näiteks hakatakse lubama sihtkaitsevööndis, sh väljaspool
teid, mootorsõidukitega liikuda eraisikutel, tingimusel, et kaitseala valitseja
(Keskkonnaamet) seda lubab. Loodusreservaadi alasid arvati sihtkaitsevööndisse
ning osa piiranguvööndi alasid samuti sihtkaitsevööndisse. Loodusreservaat on
kõige tugevama kaitsega ala, sellele järgneb sihtkaitsevöönd ja kõige pehmemate
kaitsemeetmetega on piiranguvöönd.
Kaitse-eeskirja muutmise kohta esitas ettepanekuid mitu
keskkonnaorganisatsiooni, kelle ettepanekud jäeti enamjaolt arvestamata. Tähelepanu
väärivad Päästame
Eesti Metsad MTÜ seisukohad, et kaitse-eeskirjaga lubatava tegevuse (ohuala
piiripostide paigaldamisele sihtkaitsevööndisse ja RMK rajatiste paigaldamise)
puhul on vajalik peale Natura eelhinnangu ellu viia ka Natura mõjuhindamine.
Eelhinnangu ülesanne on tuvastada mõjuhinnangu vajalikkus. MTÜ tõi välja, et eelhinnangus
oli mõjuhinnangu vajaduse üle otsustamisel arvesse võetud leevendusmeetmeid,
mida Riigikohtu
ja Euroopa
Kohtu kohaselt ei tohi selles etapis arvestada. Leevendusmeetmete
arvestamine eelhinnangus annab tunnistust, et oluline negatiivne mõju
kaitse-eesmärkidele võib esineda, mistõttu on vaja ellu viia ka edasine Natura mõjuhindamine.
MTÜ
seisukohtadele vastates ei pidanud Keskkonnaamet Natura hindamist
vajalikuks väitega, et eelhinnangus oli mainitud selle mittevajalikkust.
Keskkonnaamet aga ei vastanud MTÜ väidetele leevendusmeetmete arvestamise õigusvastasuse
kohta.
Kaitse-eeskirja muudatus tähendab, et kuna kaitseala teatud osad
moodustavad riigikaitselise väljaõppe ohuala, ei tohi seal kõrvalised isikud
turvalisuse huvides liikuda. Ohuala piir tähistatakse tähispostide ja teadetega.
Sihtkaitsevööndis saab teedel ja väljaspool teid mootorsõidukitega liigelda ka
riigikaitsega mitteseotud eesmärkidel: raie-, põllutööde või muude hädavajalike
toimingute tõttu, kui Keskkonnaamet on selleks taotluse alusel eriloa andnud.
Kaitse-eeskirja
eelnõu ja seletuskiri
Vabariigi
Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34 „Ohepalu looduskaitseala
kaitse-eeskiri” muutmine
MEREKAITSE
Keskkonnaministeerium ei peatanud määrusega merel nafta ümberpumpamist, kuid hakkab välja töötama õlifondi
Eelmisel kuul kirjutas
KÕK Pakri hoiualal nafta laevalt laevale käitlemisest ja merel nafta
ümberlaadimisega kaasnevast keskkonnakatastroofi riskist, millele oli
juhtinud tähelepanu Eesti Ornitoloogiaühing. Eelnõuga kavandatakse hoiualal
nafta ümberpumpamise lõpetamiseks teatavaid meetmeid, ent üldisemalt merel
toimuva ohtliku tegevuse ajutisestki peatamisest loobus ministeerium pärast riskantse
tegevuse tõttu kulusid kokku hoidvate
ettevõtjate vastuseisu. Eesti hakkab aga tegema ettevalmistusi õlifondi
loomiseks, kust tulevikus rahastada võimalike õlireostuste tagajärgede likvideerimist.
Eelnõu kohaselt keelataks nafta ümberpumpamine hoiualade
piires, kuid üldisemalt merel seda ei keelataks.
26. märtsil esitas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele merel,
Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainetekäitlemise korra
muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt keelataks nafta ümberpumpamine hoiualade
piires, kuid üldisemalt merel seda ei keelataks. Eelnõu varasemas, 17.
veebruari versioonis plaaniti keelata ohtlike ja kahjulike ainete kätlemine (sh
nafta ümberpumpamine) kogu sisemeres kuni mereala ruumilise planeeringu
kehtestamiseni, kõige kauem 2022. aasta 1. märtsini. Seejärel esitasid nafta
käitlemisest rahaliselt huvitatud äriühingud seisukohti, et nafta
ümberpumpamist sisemerel ei tohiks ära keelata. Keskkonnaministeeriumi loobuski
seepeale asjaomasest eelnõu sättest: sisemerel nafta käitlemist lubatakse
edaspidigi ning määruse lisasse koostati on nimekiri, missugustel mere
ankrualadel neid toiminguid tohib sooritada.
Viimane suurem
õlireostus tabas Eestit 2006. aastal, kui
ohtu sattus kuni 5000 lindu ja naftatankeri reostuse tagajärgedega
tegelesid peamiselt vabatahtlikud.
Sealjuures pole arvesse võetud ei Soome eeskuju ega Eesti
Ornitoloogiaühingu tungivat soovitust nafta ümberpumpamise lubamise kohta
üksnes sadamates, sest seal on olemas vajalik reostustõrjevarustus. Soome lubab
nafta käitlemist lisaks sadamatele ka kahel ankrualal, aga eelduseks on
reostustõrjevahendite kohalolu. Eestis niisugust nõuet pole. Viimane suurem
õlireostus tabas Eestit 2006. aastal, kui
ohtu sattus kuni 5000 lindu ja naftatankeri reostuse tagajärgedega
tegelesid peamiselt vabatahtlikud.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uurib kuue kuu jooksul Eesti
mereala kasutamiseks rakendatavaid tasusid ja nende piisavust. Pärast seda
töötatakse koos Keskkonnaministeeriumiga välja ettepanek õlifondi
moodustamiseks, kust rahastataks edaspidi reostustõrjet ja vajaduse korral õlireostuste
likvideerimist. Sarnane fond on Soomes kasutusel: fondi tuleb tasuda Soome
kaudu toimuva nafta transpordi eest.
Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti ja Soome õiguskorra analüüsi kohaselt on nafta ümberlaadimine Soomes lubatud üksnes sadamates ja vaid kahel kindlal ankrualal kogu riigis, mispuhul peab aga käitleja kulul kohal olema naftareostuse tõrje varustusSoomes on aga merel nafta ümberlaadimise keskkonnariskid maandatud
tugevamalt: Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti
ja Soome õiguskorra analüüsi kohaselt on see riskantne tegevus Soomes
lubatud üksnes sadamates ja vaid kahel kindlal ankrualal kogu riigis, mispuhul
peab aga käitleja kulul kohal olema naftareostuse tõrje varustus. Riske maandab
ka õlifond, kuhu tuleb tasuda Soome kaudu toimuva nafta transpordi eest.
Analüüsist nähtuvalt on Soomes jõulisemad sätted ka laevaomaniku vastutuse
puhuks õnnetusjuhtumi korral: Soome õigusaktidest tuleneb laevaomanikule vähem
võimalusi vastutusest vabaneda kui Eestis, kuna meil lähtutakse rahvusvaheliste
õigusaktidega seatud miinimumist.
Kahjulike ainete käitlemise määruse muudatus pole veel lõplik, ent eelduslikult
eelnõus enam olulisi parandusi ei tehta. Mis puutub õlifondi loomisse, siis selle
fondi loomise ettepaneku peaks Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele esitama
hiljemalt aasta pärast.
Vabariigi
Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõu
Analüüs
,,Eesti ja Soome õiguskord ja regulatsioonid ohtlike ja kahjulike ainete,
sealhulgas nafta- ja naftasaaduste käitlemiseks merel"
MULLAKAITSE
Uue seaduseelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks kitsendused
Riigikogu maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega
seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks
kitsendused, millega kohalik omavalitsus peab üld- või detailplaneeringu
koostamisel arvestama. Eesmärk on tagada väärtuslike muldade ja maaelu
säilimine ning võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka tulevikus. Eelnõu jätab siiski kohalikele
omavalitsustele õiguse kehtestada põhjendatud muu avaliku huvi korral
väärtuslikule põllumaale teistsugune üldplaneering. Näiteks võib kohalik
omavalitsus lubada sellisel maal arendada maapiirkonna haridust, kultuuri,
liiklust, ühistransporti, sidevõrku, ühisveevärki, kanalisatsiooni või
taastuvenergia tootmist.
Riigikogu
pressiteade
METSANDUS
RMK uuendas asulalähedaste metsade raieteplaanidesse kaasamise korda
KÕK kirjutas jaanuarikuu
uudiskirjas, et õiguskantsler andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK)
soovituse kogukondi läbipaistvamalt kaasata ning et RMK lubas soovitustega
arvestada. Märtsikuus avaldas RMK kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade
raiete planeerimisse kaasamise
juhise.
Juhises antakse teada, et ettepanekuid oodatakse eelkõige KAH-alade piiride, metsaalal asuvate
objektide või metsaala kasutusviiside säilitamise (nt spordirajad), raiealade
sobitamise kohta maastikku, raietöödeks sobiva (aasta)aja, raiesmiku
väljanägemise ja kasvatatavate puuliikide kohta.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kohaliku tasandi metsaotsuste eksperdi Liis
Keerbergi sõnul on mõned väga olulised otsustuskohad välja jäänud, sh raieviis,
lankide suurus ja raievanus.
Probleemiks on see, et RMK
juhises toodud kirjeldus metsa kohta, mille saatuse üle võib kaasa rääkida,
on kitsam kui metsaseaduse
(MS) § 43 lg-s 9 sätestatu. Nimelt nõuab metsaseadus asustusüksuse lähedal
asuva metsa majandamisse kaasamist, RMK juhises on nimetatud kaasamise
eeldusena üldplaneeringu kaudu metsaalade arvamist kõrgendatud avaliku huviga alade
hulka. Alternatiivina lubab RMK teha kohalikel elanikel ettepanekuid metsade lisamiseks
KAH-alade hulka, kui nad kasutavad neid metsi iga päev. Seevastu väitis RMK 19.
jaanuaril meedia
vahendusel, et nüüdsest käsitleb KAH-alana kogu riigimetsa. See tähendaks,
et asulatest kaugete alade puhul on üldsusel raietes kaasa rääkida sama ulatuslik
õigus kui asulalähedaste metsade puhul.
Mis puutub üldplaneeringutesse, siis kohalikel omavalitsusel on õigus
üldplaneeringuga sätestada planeerimisseadusele tuginedes ka niivõrd
konkreetsed rohealade, sh metsade kasutustingimused, et raiete asjus puuduks
RMK-l kaalutlusruum.
Vaatamata juhises toodule on inimestel põhjust esitada
ettepanekuid ka raieviisi, lankide suuruse ja raievanuse kohta, kuna MS § 43 lg
9 ei sätesta, et kaasamine toimuks vaid RMK nimetatud väiksema tähtsusega asjaolude
üle otsustamisel. Seega on vaatamata juhises toodule inimestel põhjust esitada
ettepanekuid ka raieviisi, lankide suuruse ja raievanuse kohta, kuna MS § 43 lg
9 ei sätesta, et kaasamine toimuks vaid RMK nimetatud väiksema tähtsusega asjaolude
üle otsustamisel.
Arvestades Õiguskantsleri soovitust ja RMK varem väljendatud valmisolekut
Õiguskantslerit kuulda võtta, peaksid inimestel olema hoolimata küsitavustest
juhises nüüd senisest suuremad võimalused metsaraies kaasa rääkida. RMK
pikaajaliste metsamajandamiskavade
lehel on suurem osa kavasid juba märkega „Kinnitatud“. Ilmselt on
kinnitamine toimunud enne uue kaasamisjuhendi kasutuselevõttu ja nendes
kavades enam üldsust kaasa rääkima ei oodata. Küll aga oodatakse 7. aprilliks kogukondade
ettepanekuid paljude maakondade KAH-alade raieplaanide kohta. Lisaks RMK
veebilehel olevale nimekirjale võib jälgida Metsaportaalist
riigimetsas kinnitatud metsateatisi ja RMK-le nende kohta seisukohti esitada,
sest kõigi asulalähedaste raiete kavatsusi RMK oma veebilehel ei avalda. Arvestades
RMK jaanuarikuu väidet, et kogu riigimets on kõrgendatud avaliku huviga ala, ei
tohiks enam tõusta vaidlusi selle üle, kas iga metsa vastu valitsev avalik huvi
on kõrgendatud või mitte.
RMK
KAH-alade kaasamise juhis
Postimehe
artikkel kaasamisjuhise kohta
Valmis analüüs kohalike omavalitsuste ülesannetest seoses raierahuga
2019. aastal avaldatud uuringu
tulemustest nähtus, et kevadsuvisel perioodil teostatavate raiete tõttu hukkub
igal aastal massiliselt linnupoegi. Selliste tagajärgede ärahoidmiseks tõusetus
praktikas küsimus kohaliku omavalitsuse (KOV) õigustest ja kohustustest seoses
raierahu hooajalise kehtestamisega. Nende õiguste ja kohustuste
väljaselgitamiseks tellis Eestimaa Looduse Fond koos Eesti Ornitoloogiaühinguga
õigusliku
analüüsi, mis valmis märtsi alguses.
KOV-l on võimalik seada raiele hooajalisi piiranguid pesitsevate
lindude ja ka noorloomade kaitseks nii ruumilisel planeerimisel, kohalike
kaitsealade loomisel kui ka tiheasustusaladel üksikpuude raie reguleerimisel.
Analüüsis jõuti järeldusele, et KOV-l on õigus seada üldplaneeringuga
raietele hooajalisi piiranguid, kui see on vajalik kohaliku kogukonna jaoks
oluliste loodusväärtuste kaitseks või rohevõrgustiku eesmärkide saavutamiseks.
Kohalikul kaitsealal võib KOV seada tingimusi raiete tegemise ajale koosluse
või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste
parandamiseks. Üksikpuude raiele saavad kohalikud omavalitsused seada tingimusi
ennekõike ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, sh loomade ja pesitsevate
lindude kaitseks. Piirangute kehtestamisel tuleb meeles pidada, et need peavad
olema proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes.
Seega on KOV-l võimalik seada raiele hooajalisi piiranguid pesitsevate
lindude ja ka noorloomade kaitseks nii ruumilisel planeerimisel, kohalike
kaitsealade loomisel kui ka tiheasustusaladel üksikpuude raie reguleerimisel.
Raierahu analüüs
JÄÄTMED
Riigikontrolli aruanded jäätmete taaskasutustoimingute ja biojäätmete ringlussevõtu kohta
Märtsis valmisid Riigikontrolli aruanded ”Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja
järelevalve ladestamise üle” ning „Olmejäätmete
hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“. Aruannetes andis Riigikontroll
karmi hinnangu valdkonna eest vastutavate ametiasutuste tegevuse(tuse)le,
heites neile ette puudulikku kontrolli ning tegevuskavade puudumist.
Esineb suur oht, et taaskasutamise sildi all jäätmed tegelikkuses
hoopis ladestatakse ning neilt jäetakse riigile tasumata suured summad
saastetasu. Riigikontrolli hinnangul ei ole Keskkonnaameti ja
Keskkonnainspektsiooni (asutused liideti 01.01.2021) kontrollitegevus
prügilates olnud piisav hoidmaks ära jäätmete taaskasutusega seotud
kuritarvitusi.
Ladestamisnõuete täitmist pole aastatel 2017–2019 kordagi kontrollitud. Esineb suur oht, et taaskasutamise sildi all jäätmed tegelikkuses
hoopis ladestatakse ning neilt jäetakse riigile tasumata suured summad
saastetasu. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul
on kõige vähem soovitud käitlusviis – prügilatesse ladestamine – olmejäätmete
puhul võrreldes 2014. aastaga kasvanud ligi kolm korda.
2025. aastal peab Eestis ringlusse jõudma 55% olmejäätmetest, vastasel
juhul võib Eestit oodata Euroopa Liidu prügitrahv. Viimased kümme aastat on see
näitaja püsinud pea poole väiksemal tasemel ning riigil puudub kava olukorra
parandamiseks.
2025. aastal peab Eestis ringlusse jõudma 55% olmejäätmetest, vastasel
juhul võib Eestit oodata Euroopa Liidu prügitrahv. Viimased kümme aastat on see
näitaja püsinud pea poole väiksemal tasemel ning riigil puudub kava olukorra
parandamiseks. Keskkonnaministeerium ei ole suutnud motiveerida omavalitsusi
biojäätmeid, mis moodustavad ¼ olmejäätmetest, liigiti koguma ja ringlusse
suunama. Isegi ka need biojäätmed, mida on tarbijatelt liigiti kogutud, satuvad pärast pahatihti tagasi kokku muu olmeprügiga.
Eelnevast tulenevalt oleks vaja kohe arendada tulemuslikumat jäätmete
ringlussevõtu võimsust, tekitada nõudlus biojäätmeist toodetavate saaduste
järele ja edendada liigiti kogumist. Edasised tegevused nii jäätme- kui ka
ringmajanduse kohta kavandatakse alles 2022. aasta lõpuks, mil valmib
keskkonnavaldkonna arengukava 2030.
Riigikontrolli aruanne ”Jäätmete
taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle”
Riigikontrolli aruanne „Olmejäätmete
hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“
Keskkonnaminister algatas riigi uue jäätmekava koostamise
Keskkonnaminister pikendas tagasiulatuvalt 2014–2020. aastate jäätmekava
ning algatas uue kava koostamise. Uue kavaga soovitakse hakata edendama
jätkusuutlikku tootmist ja tarbimist, vältima jäätmeteket, luua paremad
võimalused jäätmete kogumiseks ja taaskasutuseks ning piirata jäätmete
sissevedu teistest riikidest. Senist jäätmekava ega ELi nõudeid pole Eesti Keskkonnaministeeriumi 25.
veebruaril valitsusele antud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise ülevaate
kohaselt suutnud täita. Uue jäätmekava koostamine peaks lõpule jõudma 2022. aasta novembris
osana koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade senise jäätmekava pikendamise kohta
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade koostatava jäätmekava kohta
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Üle 20 keskkonnaühenduse taotlevad Vabariigi Valitsuselt kliima- ja energeetika valdkonna alusdokumentide uuendamist
03. märtsil saatsid keskkonnaühendused Vabariigi Valitsusele
pöördumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning
energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused
aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)
avamist ning kaasajastamist. Neli aastat tagasi vastu võetud dokumendid ei ole
keskkonnaühenduste hinnangul kooskõlas värskeima teadusinfoga, nii Eestis kui
ka Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt kasvanud kliimaambitsioonidega
ega Eesti valitsuse enda eesmärkidega.
Loe
lähemalt
Millist Euroopa kliimaseadust Eesti soovib?
Euroopa kliimaseadus on praegu üks kuumemaid teemasid Brüsselis –
järgnevate kuude jooksul toimub mitmeid pingelisi kolmepoolseid kohtumisi e
trilooge Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel, kus Euroopa
kliimaseaduse sisu paika loksutatakse nii, et kõik liikmesriigid rahul oleksid.
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik ning Keskkonnaõiguse
Keskuse jurist Triin Jäädmaa kirjutavad ajalehes Müürileht, mis on Euroopa kliimaseadus,
mille üle eelkõige vaidlused käivad ning mida on oluline Eesti otsustajatel
silmas pidada seaduse koostamist puudutavatel läbirääkimistel, aruteludel
osaledes.
Loe
lähemalt
|