KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus: keskkonnaühendustel on õigus vaidlustada haldusotsuseid sõidukite EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise kohta (C‑873/19)
Euroopa Kohus tegi 8.
novembril eelotsuse, millega laiendas keskkonnaühenduste kaebeõigust, märkides,
et keskkonnaühendustel on õigus vaidlustada ka haldusotsuseid sõidukite EÜ
tüübikinnituse andmise või muutmise kohta.
Vaidlus puudutas Saksa
transpordiameti otsust anda luba Volkswageni tarkvarauuendusele, mille käigus
seadistati sõidukite heitgaasipuhastus sõltuvaks välistemperatuurist -
täistõhususega toimus heitgaasipuhastus üksnes siis, kui välistemperatuur oli
kõrgem kui 15 Celsiuse kraadi. Keskkonnaorganisatsioon Deutsche Umwelthilfe
vaidlustas transpordiameti otsuse Saksa halduskohtus, kuna nende hinnangul on
taoline tarkvarauuendus ebaseaduslik petuseade, mis ei ole kooskõlas EL
õigusega. Saksa kohus pöördus EL õiguse tõlgendamise küsimuses
eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole.
Vaidluse all olid keskkonnaühenduse
kaebeõigust puudutavad sätted. Saksa õigusnormide alusel puudus keskkonnaorganisatsioonil
Deutsche Umwelthilfe õigus vaidlustada haldusotsust EÜ tüübikinnituse andmise või
muutmise kohta, kuivõrd EÜ tüübikinnitust puudutavad reeglid, täpsemalt EL määrus
nr 715/2007, ei kuulu siseriiklike
keskkonnalaste õigusnormide hulka. Euroopa Kohus selgitas, et asjaolu, et
kõnealust määrust ei võetud vastu keskkonnaspetsiifilisel õiguslikul alusel ei
välista selle määruse keskkonnaalast eesmärki ja kuulumist „keskkonnaõigusesse“
ning seetõttu kuulub see määrus Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3
kohaldamisalasse. Seda kinnitab kohtu sõnul ka Arhusi konventsiooni juhend,
milles on kirjas, et keskkonnaalased õigusaktid ei piirdu seaduse tekstidega,
mille enda või alajaotuse pealkirjas on mainitud keskkonda. Määrava tähtsusega
on pigem see, kas kõnealune säte on ühel või teisel viisil keskkonnaga seotud.
Euroopa Kohus: kaebeõigus ei ole piiratud üksnes
otsustega, millel on keskkonnale rasked tagajärjed.
Veel märkis Euroopa Kohus, et Århusi
konventsiooni artikli 9 lõikega 3 ette nähtud kaebeõigus ei ole piiratud üksnes
otsustega, millel on keskkonnale rasked tagajärjed. Kohtu sõnul võivad EÜ
tüübikinnituse andmise või muutmise otsused puudutada paljusid sõidukeid ning
neid ei saa seega mingil juhul pidada keskkonna jaoks vähetähtsaks.
Euroopa Kohus toonitas EL
õiguse ülimuslikkust. Riigisisene kohus peab kohtuvaidlust menetledes jätma
kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava
liidu õigusnormiga. Århusi konventsiooni artikli 9 lõikel 3 selline vahetu
õigusmõju puudub, küll aga annab EL põhiõiguste harta artikkel 47, mis
tunnustab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, isikutele subjektiivse õiguse,
millele nad saavad vahetult tugineda. Kokkuvõttes oli Euroopa Kohtu vastus
eelotsuse taotluses esitatud küsimusele, et „Århusi konventsiooni artikli 9
lõiget 3 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus,
kui keskkonnakaitseühendus, kellel on riigisisese õiguse alusel õigus pöörduda
kohtusse, ei saa liikmesriigi kohtus vaidlustada haldusotsust EÜ tüübikinnituse
andmise või muutmise kohta, mis võib olla vastuolus määruse nr 715/2007 artikli
5 lõikega 2“.
Euroopa Kohtu otsus
Riigikohus selgitas kaebetähtaegadega seonduvat (RKHKm 3-21-2678 ja 3-22-348)
Riigikohus tegi 4. novembril
ja 9. detsembril määrused, milles selgitas kaebetähtaegadega seonduvat kahes
eraldiseisvas vaidluses. Neist esimene (RKHKm 3-21-2678) puudutas 2021. a
oktoobris kehtestatud Tartu üldplaneeringut ning teine (RKHKm 3-22-348) 2021. a
detsembris registreeritud raieteatisi (ehk raielubasid) Elva vallas.
Riigikohus: isik tuleb lugeda ÜP kehtestamisest teadasaanuks ja seega hakkab 30 päevane kaebetähtaeg kulgema alates ÜP kehtestamise
teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest. Üldplaneeringuga seoses märkis
kohus, et isik tuleb lugeda ÜP kehtestamisest teadasaanuks ja seega hakkab
PlanS § s 94 sätestatud 30 päevane kaebetähtaeg kulgema alates ÜP kehtestamise
teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest, s.o. ajalehes (sh
nii valla või linnalehes kui ka maakonna-
või üleriigilise levikuga ajalehes), Ametlikes Teadaannetes ja KOV-i veebilehel.
Kolleegium selgitas, et just kõigi nende teavituste koosmõjus saab lugeda
üldsuse planeeringust teadasaanuks. Erisus on PlanS-ga ette nähtud
planeeringust eriliselt puudutatud isikutele, keda PlanS § 91 lg 5 kohustab
teavitama ÜP kehtestamisest isiklikult. Nende puhul algab kaebetähtaeg pärast
planeeringust isiklikku teavitamist. Ent silmas tuleb pidada, et juriidilise
isiku juhatuse liikmete õigused ei laiene juriidilisele isikule.
Riigikohus: raielubade vaidlustamisel on kaebus tähtaegne, kui isik ei ole pärast talle teatavaks tegemata
raieloast teada saamist tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult
viivitanud.
Teises juhtumis asus Riigikohus
seisukohale, et raielubade kaebetähtaeg ei hakka keskkonnaorganisatsioonide
jaoks enamasti kulgema mitte teatiste metsaregistris registreerimisest, vaid
HKMS § 46 lg‑s 7 sätestatud reegli järgi,
s.o. kaebus on tähtaegne, kui isik ei ole pärast talle teatavaks tegemata
haldusaktist teada saamist tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult
viivitanud. Kolleegium nentis, et sellises olukorras ei pruugi raiest huvitatud
isikute õiguskindlus olla tõhusalt kaitstud ning lisas, et kui seadusandja
soovib olukorda parandada, on tal „võimalik kehtestada eriregulatsioon
raielubade avaliku teatavaks tegemise kohta. Et selline regulatsioon ei tooks
endaga kaasa keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse ebaproportsionaalset
piiramist, peaks sellega koos käima raielubasid puudutava info senisest parem
kättesaadavus. See aitaks kaebetähtaegade venimise vastu ka olemasolevate
normide raames.“
Riigikohus selgitas, et keskkonnaorganisatsioonidel tuleb olla oma
õiguste kasutamisel hoolas, ent kaebaja hoolsuskohustus ei ulatu selleni, et
talt saaks nõuda kõigi raielubadega kursis olekut kohe pärast metsateatiste
avaldamist metsaregistris. Metsaregister ei ole loodud kasutajasõbralikuks
otsingusüsteemiks. Ka ei ulatu kolleegiumi sõnul keskkonnaorganisatsiooni
hoolsuskohustus nii kaugele, et talt saaks nõuda tarkvara arendamist selleks,
et saada tõhusalt kätte talle kaebeõiguse teostamiseks vajalik info. Halduskohtu
kasutatud mudel, mille järgi hoolsalt tegutsev keskkonnaorganisatsioon võiks
riigis praegu kasutusel olevaid info jagamise meetodeid kasutades jõuda
kohtusse keskmiselt kolme kuu jooksul raieloa andmisest arvates, võib Riigikohtu
hinnangul olla mõttelise suunisena asjakohane. Riigikohus aga toonitas, et seda
ei saa siiski mõista reeglina; kohtul tuleb alati arvestada iga konkreetset
juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.
RKHKm
3-21-2678
RKHKm
3-22-348
KLIIMAMUUTUS
COP27 kliimakonverentsi tulemusena luuakse fond kliimamuutusest enim mõjutatud riikidele
2022. aasta novembris toimus ÜRO kliimakonverents COP27, mille fookuses
oli kliimamuutusega võitlemise rahastamine, energiakriisi lahendamine ja KHG
heidete vähendamine. Üheks olulisimaks konverentsi tulemuseks võib pidada
otsust luua fond kliimamuutusega kohanemiseks.
Fond on mõeldud abivahendiks riikidele, kes on kliimamuutusest tingitud
kahjude osas kõige haavatavamad – eelkõige väikesed saareriigid ning vaesemad
kogukonnad. Konverentsi tulemusena luuakse üleminekukomitee, kelle ülesanne on
välja selgitada, mille tarbeks rahalist abi tarvis on ning mille arvelt fondi
rahastada. Osa rahalisest abist tuleb arengupankadest ning osa tõenäoliselt
fossiilkütustele, lennundusele või laevandusele seatavatest maksudest. Komitee
esimene kokkusaamine on planeeritud 2023. aasta märtsis.
Teine oluline samm kliimakonverentsil oli kokkulepe kliimamuutuste
leevendamise tööprogrammi loomiseks, milles seatakse paika, kuidas riigid
jõuavad 2030. aastaks piisava heitkoguste vähendamiseni, et hoida kliima soojenemine
alla 1,5 kraadi ning kuidas eri sektorid saaksid panustada heitkoguste
vähendamisse. Programmi täpne sisu on veel ebaselge.
Konverentsi tulemusena täiendati 2019. aastal loodud nn Santiago
võrgustiku korraldust. Võrgustiku eesmärk on ühendada asjakohased asutused,
organisatsioonid ja eksperdid, et pakkuda arenguriikidele tehnilist abi
kliimamuutusest tingitud kahjude ennetamiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks.
Taaskord toonitati, et ülemaailmselt on tarvis minna üle madala
süsinikuheitega majandusele, mis eeldab 4-6 miljardi USD suurust investeeringut
aastas. Rahalisi vahendeid võimaldavad eelkõige valitsused, keskpangad,
investorid ja erasektori investeeringud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri
hinnangul tuleks taastuvenergiasse investeerida 4 triljonit USD aastaks, et
saavutada KHG nullheide aastaks 2050. Eesmärgi täitmiseks eeldatakse
mitmepoolsetelt arengupankadelt ja rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt
parema ligipääsu võimaldamist kliimamuutustega seotud rahastusele.
Läbirääkimised fossiilkütuste kasutamise järk-järgulise vähendamise
osas ei olnud kuigi tulemuslikud – pigem jäi peale gaasi eksportivate riikide
seisukoht, et maagaas on ideaalne lahendus kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja
energiakriisi leevendamiseks.
COP27
eelnõu tekst
Euractive artikkel
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus selgitas varasemalt läbi viidud Natura hindamise tulemuste arvesse võtmist (C‑278/21)
Euroopa Kohus tegi 10.
novembril eelotsuse, milles selgitas Natura hindamise reegleid olukorras, kus taotletakse
luba sellise majandustegevuse jätkamiseks, millele on juba projekti staadiumis
luba antud ning Natura hindamine läbi viidud.
Vaidlus puudutas ettevõttele AquaPrile
kuuluvat kalakasvandust, mis asub Smålandi lahes Natura 2000 ala lähedal,
kus leidub mitut tüüpi looduslikke maismaa- ja vee-elupaiku ning mitut liiki
metslinde. Kasvandus tegeleb vikerforelli kasvatamisega, millega kaasnevad
lämmastiku, fosfori, vase ja antibiootikumide keskkonda laskmine ning heited. Kohalik
keskkonnaamet andis kasvandusele tegevusloa 1999 ning uue loa suurendatud
saastekogustega 2006. aastal, millele eelnes Natura hindamine. Viimast luba uuendati
veel 2014. aastal, kuid see otsus vaidlustati vaidemenetluses ning tühistati
2018. a Natura hindamise puuduste tõttu. Juhtum jõudis kohalikku kohtusse, kes
esitas eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.
Euroopa Kohus kordas oma
varasemat seisukohta, et kui tegevus, nt kalakasvandus, on sidus ning üks ja
seesama, siis selle jätkamise puhul ei ole vaja uuesti läbi viia Natura
hindamist. Samas märkis kohus, et kui varasemale loa andmisele eelnenud hindamisel
võeti arvesse üksnes mõju, mida avaldab see projekt eraldi võetuna, jättes hindamata
selle koosmõju muude projektidega, ning kui selle tegevuse jätkamiseks on vaja
uut luba, tuleb enne uue loa andmist viia läbi uus Natura hindamine.
Euroopa Kohus toonitas, et varasemaid
hindamisi on võimalik arvesse võtta üksnes juhul, kui teadus- ja
keskkonnaandmed ei ole sellest hindamisest saadik muutunud ning puuduvad muud
kavad või projektid, mida tuleks arvesse võtta, kuid mida see varasem hindamine
nõuetekohaselt arvesse ei võtnud. Selliste varasemate hindamiste olemasolu ei
vabasta siiski mingil juhul liikmesriigi pädevat asutust kohustusest võtta loa
võimaliku andmise otsuse tegemisel, nagu ka sellele eelneva hindamise raames,
arvesse kõiki asjaolusid, mis on olemas otsuse tegemise ja hindamise kuupäeval.
Nimelt ei tohi just kuupäeval, mil tehakse otsus asjaomasele kavale või
projektile antava võimaliku loa kohta, selle kava või projekti hindamise alusel
olla mingit mõislikku teaduslikku kahtlust selles, et ei ole tõenäolisust ega
ohtu, et see kava või projekt avaldab Natura alale olulist kahjulikku mõju.
Euroopa Kohtu otsus
Õiguskantsler selgitas loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust
Õiguskantsler selgitas 7. novembri
seisukohas loodusobjekti kaitse alla võtmise vormistamist, menetluses
kaasarääkimist ning vaidlustamise võimalusi. Õiguskantsleri poole pöördunud
inimene oli mures, et Tallinna linnavolikogu määruse järgi võetakse
loodusobjekt kaitse alla määrusega, mitte otsusega, ning arvas, et seetõttu
pole tal võimalik osaleda loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ega
vaidlustada kaitse alla võtmist või sellega kaasnevaid piiranguid halduskohtus.
Õiguskantsler selgitas
esmalt, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks on võrdväärselt
võimalik kasutada nii planeerimisseaduses ette nähtud planeeringumenetlust kui
ka looduskaitseseaduses sätestatud menetlusnõudeid järgivat muud menetlust. Planeeringumenetluses
saab igaüks osaleda ning planeeringu kehtestamise otsuse saab puudutatud isik
vaidlustada halduskohtus. Kui loodusobjekti ei võeta kohaliku kaitse alla
planeeringuga, siis tuleb järgida looduskaitseseaduses sätestatud
menetlusnõudeid, mis samuti annavad isikutele õiguse osaleda menetluses.
Õiguskantsler:
alade kaitse alla võtmise otsuse vormistamine määrusena ei ole õigusselge.
Õiguskantsler tõdes, et loodusobjekti
kaitse alla võtmine vormistatakse sageli määrusena, kuigi kohtute hinnangul on
sisu poolest tegemist üksikaktiga ehk haldusaktiga (korraldus, otsus), millest
ühtlasi järeldub, et isikutele tuleb tagada õigus osaleda selle menetluses. See
tähendab õiguskantsleri sõnul ka seda, et iga puudutatud isik saab oma õiguste
kaitseks pöörduda halduskohtusse, olenemata sellest, kuidas on loodusobjekti
kaitse alla võtmise akt pealkirjastatud ja vormistatud. Õiguskantsler manitses,
et selguse huvides tuleks õigusaktile panna sisule vastav pealkiri ning kui
senist otsuse vormistamise praktikat ei muudeta, tuleb selgus tagada menetluse
käigus ning otsuse sisuga. Kaitse alla võtmise menetluses osalemiseks peavad
isikud teadma oma menetluslikke õigusi ja kaitse alla võtmise aktist peab
ühtlasi selguma, kuidas kaebeõigust saab kasutada.
Õiguskantsleri seisukoht
Keskkonnaamet on asunud koostama metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000 võrgustiku aladel
Keskkonnaamet on 6. detsembril
algatanud "Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise
kava Natura 2000 võrgustiku aladel" keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Keskkonnaameti käskkirja kohaselt on kava koostamise eesmärk tagada, et metsade
majandamine ei seaks ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate
metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja säilimist. Tegemist on administratiivsete
meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kava koostamise vajadus tuleneb Euroopa
Komisjoni 9. juuni 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul
ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste
puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 alale. Kava koostamise
korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti käskkiri
ÜRO riigid võtsid vastu Kunming-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku
Detsembris toimus 15. ÜRO elurikkuse
konventsiooni (1992) osaliste konverents, et leppida kokku maailma elurikkuse
hävimist peatavates lahendustes aastani 2030. Konverentsi olulisima tulemusena
võeti vastu Kunming-Montreali
ülemaailmne elurikkuse raamistik, mille ülesandeks on koordineerida
elurikkuse taastamiseks vajalikke projekte ja rahastust.
Raamistik sisaldab konkreetseid
eesmärke ja meetmeid, et peatada ja tagasi pöörata elurikkuse kadu, sealhulgas seab
eesmärgi võtta 2030. aastaks tõhusa kaitse alla vähemalt 30% kogu maismaast,
siseveekogudest ning ranniku- ja merealadest, et päästa eluks vajalikke liike
ja ökosüsteeme. Praegu on kaitse all 17% kogu maismaast ja 10% merealadest.
Veel plaanitakse taastada miljardeid hektareid maad ning magevee ja ookeanide
ökosüsteeme, mis on juba kahjustada saanud. Raamistik keskendub olulises osas erinevatest
ökosüsteemidest sõltuvate põliselanike õiguste kaitsmisele ning tunnustab
muuhulgas looduse ja Maa õigusi.
Riigid võtsid ühise
eesmärgi vähendada loodust kahjustavaid iga-aastaseid riiklikke subsiidiume 500
mld USD ulatuses. Tagamaks eesmärkide saavutamiseks tarvilikud rahalised
vahendid, soovitakse jõukamatelt riikidelt suuremat rahalist abi (30 mld USD
aastas 2030. aastaks). Kuigi mitme osalisriigi soov oli luua uus ülemaailmne
elurikkuse fond, lepiti eelnõuga kokku Ülemaailmse Keskkonnafondi sihtfondi
loomises. Euroopa Liit on elurikkuse taastamiseks lubanud 7 mld euro suurust
rahalist abi kuni 2027. aastani.
Kunming-Montreali
elurikkuse raamistik
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
VESI
Riigikogu menetleb veeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Oktoobris algatas Vabariigi Valitsus veeseaduse muutmise seaduse
eelnõu. Eesmärk on teha muudatusi veeseaduses, et võtta üle Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta. Direktiivi ajendiks
on Euroopa kodanikualgatus Right2Water ning selle eesmärk on muuta kraanivesi
tervislikumaks, et seeläbi vähendada pudelivee tarbimist.
Eelnõu kohaselt võetakse üle kogu veevarustusahela riskihindamise ja
riskijuhtimise põhine käsitlus, uuendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid,
parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja selle käitlusega seotud teabele
ning seatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja
veepuhastuskemikaalidele. Muudatuste eesmärk on vähendada joogiveega seotud
riske tervisele ja keskkonnale ning optimeerida joogivee käitlemise kulusid.
Samuti soovitakse kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, vähendamaks
plasti tootmist ja jäätmeteket.
Eelnõu on saadetud teisele lugemisele ning seadus on kavandatud
jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril.
Eelnõu
materjalid Riigikogu kodulehel
MEREKAITSE
Keskkonnaministeerium ootab tagasisidet Eesti merestrateegia meetmekava KSH tööle
Keskkonnaministeerium ootab kuni 10. jaanuarini
tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle KSH
aruandele. Eelnõu eesmärgiks on parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada
inimmõju ulatust merekeskkonnale. Kirjalikke ettepanekuid ja küsimusi saab
esitada Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee.
Merestrateegia meetmekava eelnõu avalik arutelu toimub 13. jaanuaril kell
10.00-13.00 veebikeskkonnas MS Teams. Dokumendid ning täpsem info on
kättesaadaval Keskkonnaministeeriumi
kodulehel.
METSANDUS
Euroopa Liit plaanib keelustada raadamisega seotud toodetega kauplemise liidu turul
Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament sõlmisid 6. detsembril 2022 esialgse
kokkuleppe, mille eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liidu turg ei aitaks kaasa
metsade raadamisele ning metsade seisukorra halvenemisele Liidu liikmesriikides
ning mujal maailmas. Eelnõuga soovitakse luua riikide võrdlussüsteem raadamise
ja metsade seisukorra halvenemisega seotud riskitaseme määramiseks ning seada
karmid jälgitavusnõuded toodete ja toorainete päritolu tuvastamiseks.
Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 2022. a juunis kehtestada reeglid EL
turul tegutsevate ettevõtjate ja kauplejatele, kes impordivad EL turule või
ekspordivad sealt palmiõli, veiseliha, puitu, kohvi, kakaod ja soja ning neist
saadud tooteid, nagu näiteks nahk, šokolaad ja mööbel. Detsembris sõlmitud kokkuleppega lisati puudutatud toodete nimekirja ka kautšuk. Eesmärgi täitmiseks
plaanitakse luua võrdlussüsteem (ingl k benchmarking system), mis
määraks nii Euroopa Liidu liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele
raadamisega seotud riskitaseme (madal, standardne või kõrge). Riskitasemest
sõltuvalt lasuks ettevõtjatel ning liikmesriikide ametiasutustel
kontrollimiskohustus. Kõrge riskitasemega riikidele tähendaks see põhjalikku
seiret ning madala riskitasemega riikidele lihtsustatud hoolsuskohustust. Metsade
seisukorra halvenemise mõiste tähendab sõlmitud kokkuleppe kohaselt muuhulgas
metsakatte strukturaalseid muutusi ehk ürgmetsa muutumine puuistanduseks või
muuks metsamaaks või looduslikult uuenevate metsade ja põlismetsade muutmises
istandikeks.
Esialgu sai eelnõu lisaks positiivsele vastukajale ka hulganisti
kriitikat, et eelnõu jääb oma eesmärgi täitmisel pigem nõrgaks.
Näiteks leiti, et nõukogu kokkulepe peaks pankadele seadma kohustuse vältida
metsade raadamise finantseerimist ning pakkuma suuremat kaitset põliselanikele,
kes sõltuvad metsade ökosüsteemidest. Pankadele ei seatud kohustusi siiski ka
täiendatud ettepanekuga.
Kokkulepe plaanitakse üle vaadata kahe aasta pärast, et kontrollida,
kas leppes peaks sisalduma ka muud tooted, nagu nt mais ja biodiisel.
Euroopa
Liidu Nõukogu pressiteade
Euractive artikkel
Global
Witnessi artikkel
Riigikogu menetleb KAH-alade regulatsiooni muudatusi
Valitsus otsustas riigikogusse
saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja
kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada. Muudatus
puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.
Eelnõu tutvustuse kohaselt
nähakse muudatusega ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa
metsamajandamise tööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas
üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu. Riigimetsa majandaja peab
sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära
kohaliku kogukonna. Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad
kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel
kaasama kohalikke. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist
puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem
toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega.
Eelnõu materjalid
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕKi analüüs: VV korraldus Linnamäe HEJ tegevuse jätkamise lubamiseks ei ole Keskkonnaametile loa andmisel siduv
Keskkonnaõiguse
Keskus analüüsis Natura erandi tingimusi Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ)
jätkuva tegevuse lubamiseks ning Vabariigi Valitsuse (VV)
korraldust, mis annab nõusoleku jätkata Jägala jõe paisutamist Linnamäe
paisul ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (HEJ) hüdroenergia kasutamist
elektrienergia tootmiseks. VV korraldusega leiti, et HEJ tegevuse jätkamiseks
on ülekaalukas avalik huvi ja puuduvad alternatiivid.
Loe
lähemalt
2022. aasta keskkonnateo tiitli pälvis vääriselupaikade kaardistamine, kirve sai olulise keskkonnaotsuse tegemise vildakas praktika
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks
Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise
riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura
erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.
Loe
lähemalt
|