RUUMILINE PLANEERIMINE
Maaparandusseadus läheb muutmisele
Maaeluministeerium on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud
maaparandusseaduse (MaaParS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). MaaParS jõustus 1.
jaanuaril 2019. aastal. Põhiprobleemidena on VTK-s esile toodud ühiseesvoolude
toimivust
ja maaparandusühistute vähest efektiivsust nende haldamisel. Muuhulgas soovitakse loobuda
maaparandushoiukavade koostamisest ning pikendada maaparandussüsteemi ehitusloa
menetlemise tähtaega, et paremini kaasata kõiki asjasse puutuvaid
isikuid.
Valdav
osa
MaaParS
kavandatavatest muudatustest on kas otseselt või kaudselt seotud eesmärgiga
parandada maaparandussüsteemide ühiseesvoolude seisundit.
Valdav
osa
MaaParS
kavandatavatest muudatustest on kas otseselt või kaudselt seotud eesmärgiga
parandada maaparandussüsteemide ühiseesvoolude seisundit. Eesvool on kuivendatud
maalt voolava liigvee suublatesse suunamiseks rajatud veejuhe või loodusliku
veekogu reguleeritud lõik. Eesvoolude tehnilisest seisundist sõltub
maaparandussüsteemide muude osade toimimine ja kogu kuivendatud maa-ala
kuivendusseisund. Eesvoolude eripära on see, et need kuuluvad paljudele
omanikele. Ühiseesvoolude hoiutöid on mõistlik korraldada ja teha maaparandussüsteemi omanikel ühiselt ja
seda eelkõige maaparandusühistute kaudu. MaaParS muudatustega on kavas lihtsustada
ühistute asutamise ja ühistute tegevuspiirkonna suurendamisega seotud
õiguslikke regulatsioone. Samuti soovitakse täpsustada ja teha selgemaks
maaparandussüsteemi lisavee juhtimise õiguslik regulatsioon ning täpsustada ka ühiseesvoolude hoiu
korraldamise õiguskorda saavutamaks põhimõtte, et hoius osalemise kohustus on
kõigil isikutel, kes juhivad oma maalt vett eesvooludesse.
VTK-le on oma seisukoha
esitanud Eesti
Keskkonnaühenduste Koda (EKO), juhtides tähelepanu, et kuivendustööde maht
peab vähenema ning neid töid tuleb teha vaid selgelt põhjendatud juhtudel, ent praegu
kavandatud muudatused seda ei peegelda. Pöördumises on viidatud TLÜ
ökohüdroloogia prof. Jaanus Terasmaa väljaöeldule seoses Soodla veehoidla
kuivamisega, et kliimamuutuste toimel on sademete režiim muutunud üha
ebastabiilsemaks ja senine lähenemine, et vesi tuleb kiiresti ära suunata, ei
pruugi enam olla asjakohane ega kasulik ka inimesele. EKO hinnangul ei
tohiks soometsades
ja kõdusoometsades olemasolevaid
kuivendussüsteeme rekonstrueerida ning avaliku rahaga ei peaks kuivendustööde
tegemist toetama, see peaks olema suunatud hoopis kuivenduse negatiivse mõju
leevendamisse. Keskkonnaühenduste sõnul jääb endiselt selgusetuks, kas ja millises
faasis viiakse maaparanduslikke tegevusi suunavate kavade puhul läbi
keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ja vajadusel Natura
hindamine.
Maaparandusseaduse
muutmise seaduse eelnõu VTK Eelnõude
Infosüsteemis
Eesti
Keskkonnaühenduste Koja seisukoht
KLIIMAMUUTUS
ÜRO raport: kliimakatastroofi ärahoidmiseks on vaja radikaalset laiapõhjalist majanduse ümberkujundamist sel kümnendil
27. oktoobril avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi
raport (Emissions Gap Report) peab taas kordama kriitilist sõnumit, et
võimaluste aken Pariisi kliimaleppe eesmärgi saavutamiseks ja kliimakatastroofi
ära hoidmiseks on peatselt sulgumas, kui enneolematut kasvuhoonegaaside (KHG)
heitkoguste vähendamist ei toimu juba sel kümnendil. Raportis uuritakse vajalikke
meetmeid elektrivarustuse, tööstuse, transpordi ja ehitussektoris ning toidu-
ja finantssüsteemides, mis kiiret majanduse ümberkujundamist toetaks.
Raport toonitab, et globaalse soojenemise hoidmiseks alla 1.5°C, nagu on
kokku lepitud Pariisi kliimaleppega, peavad ülemaailmsed aastased KHG
heitkogused järgmise 8 aasta jooksul vähenema 45% võrreldes praegu kehtiva
poliitika rakendamisel prognoositud heitkogustega ning vähenemine peab jätkuma
kiirelt ka pärast 2030. aastat. Sellised ulatuslikud KHG emissioonide kärped
nõuavad laiapõhjalist, kiiret ja süsteemset majanduse ümberkujundamist kogu
maailmas. Isegi, kui ümberkujundamine ei
suuda täielikult heitkoguseid vähendada 2030. aastaks eeltoodud mahus, tuleb
siiski pingutada, kuna iga murdosa kraadist on oluline, seisab raportis. Ümberkujundamise
edendamise põhimeetmetena on raportis välja toodud uute fossiilkütusemahukate
infrastruktuuride rajamise vältimist; CO2-vabade tehnoloogiate,
turustruktuuride ja õiglase ülemineku edasiarendamist; kliimaneutraalsuse
saavutamisele kaasa aitava saastevaba tehnoloogia ja käitumismuutuste
rakendamist. Eraldi on raportis rõhutatud, et oluliselt tuleb vähendada
toidusüsteemi heitkoguseid, praegu moodustab see kolmandiku kõigist
heitkogustest.
Iga-aastases ÜRO heitmete puudujäägi raportis analüüsitakse
kasvuhoonegaaside heitmete prognoose aastaks 2030 ning kõrvutatakse need
tasemega, mis on vajalik, et ära hoida kliimamuutuste katastroofilised
tagajärjed. Tegemist on olulise suunisega riikidele Pariisi kliimaleppe
ambitsioonide seadmisel.
ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi
raport (Emissions Gap Report, ingl k)
Keskkonnaorganisatsioonid kaebasid Euroopa Komisjoni kohtusse fossiilse gaasi ja biomassi kestlikuks liigitamise tõttu
Euroopa Komisjon andis aasta alguses välja delegeeritud
määruse, millega mh liigitas fossiilse gaasi ja biomassi investeeringud ELi
roherahastuse taksonoomias kestlikuks.
Keskkonnaorganisatsioonid ClientEarth, WWFi Euroopa üksus, Transport
& Environment ja BUND (Saksamaa Roheline Liikumine) esitasid 19. septembril
fossiilse gaasi klassifikatsiooni
vaidlustamiseks Euroopa Liidu Kohtusse kaebuse. Kaebajad põhjendasid, et
fossiilse gaasi käsitlemine kestliku energiaallikana toob kaasa rohkema
rahastuse suunamise fossiilse gaasi rajatistesse ja suunab rahastust eemale
rohelisematelt, taastuvenergiaga seotud tehnoloogiatelt ning nõudluse
vähendamiselt.
Sama määruse biomassi puudutava osa olid vaidlustanud 16. septembril
veel 5 keskkonnaühendust, nende seas Eesti MTÜ Päästame Eesti Metsad. Kaebajate
sõnul annab taksonoomia rohelise tule investeeringutele metsamajandamise
praktikatesse, mis juba niigi põhjustavad metsadele suurt kahju ning tuleks
lõpetada.
Alates 2021. a sügisest on õigus keskkonnaasjades Euroopa Kohtusse
pöörduda avardunud pärast seda, kui otsustati Euroopa Liidu õigusaktid kooskõlla
viia Århusi
konventsiooniga (loe lähemalt KÕKi 2021 novembrikuu
uudiskirja)
Euractive’i
artikkel (ingl k)
Eesti ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutamiseks on nüüd olemas ühtne alus
KeM: ühtsed
põhimõtted aitavad tuua läbipaistvust ning mh teada saada, kui vettpidavad on
ettevõtete väited oma toote kliimaneutraalsuse või keskkonnasäästlikkuse kohta.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud arvutusmudel ja
juhendmaterjal ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutamiseks. KHG arvutusmudelit
saavad kasutada kõik organisatsioonid (nii avalikus, era- kui ka
mittetulundussektoris), kes soovivad oma KHG jalajälge hinnata
organisatsiooni tasandil. Keskkonnaministeeriumi sõnul aitavad ühtsed
põhimõtted tuua läbipaistvust ning mh teada saada, kui vettpidavad on
ettevõtete väited oma toote kliimaneutraalsuse või keskkonnasäästlikkuse kohta.
Kuigi maailmas on kasutusel erinevaid kasvuhoonegaaside jalajälje
arvutamise mudeleid, arvestab Eestis valminu just siinseid tingimusi. Mudelit
on kavas igal aastal ajakohastada. Lisaks arvutusmudelile on koostatud ka juhendmaterjal, mis annab detailsemaid
suuniseid ja näpunäiteid KHG jalajälje hindamiseks ja tulemuste esitamiseks
ning aruandluseks organisatsioonides. Lisaks annab juhendmaterjal näpunäiteid
ja selgitusi, mis aitavad organisatsioonidel püstitada eesmärke ja kavandada
meetmeid KHG heite vältimiseks ja vähendamiseks. Nii juhendmaterjali
kui ka arvutusmudeli koostas Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.
Äriühingute kestlikkusaruandluse
direktiivi eelnõu kohaselt
peavad alates 2025. aastast, aga tagasivaatega juba aastasse 2023
kestlikkusaruannet koostama kogu finantssektor, kõik börsiettevõtted ja suured ettevõtted
üle 250 töötajaga või üle 40 miljoni euro käibega.
KHG jalajälje arvutamine on muuhulgas vajalik Euroopa Liidu kestliku
rahastamise nõuete täitmiseks. Äriühingute kestlikkusaruandluse
direktiivi eelnõu kohaselt
peavad alates 2025. aastast, aga tagasivaatega juba aastasse 2023
kestlikkusaruannet koostama kogu finantssektor, kõik börsiettevõtted ja suured ettevõtted
üle 250 töötajaga või üle 40 miljoni euro käibega. Väljatöötamisel on ka
väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse mudel. Direktiiv laiendab
tunduvalt nõudeid tegevusaruandes esitatava kestlikkusteabe kohta ning
kehtestab
sellise
teabe audiitorkontrolli kohustuse. Eelnõu kohaselt peavad ettevõtted igal
aastal avalikustama, kuidas nende tegevus kogu oma tarneahelas vastab keskkonnaalastele
eesmärkidele ja kui suur osa nende käibest, kapitalikuludest ja tegevuskuludest
on seotud EL-i
kestliku rahastuse taksonoomia määrusega kestlikuks klassifitseeritud
majandustegevusega.
Organisatsioonide
KHG jalajälje arvutamise mudel ja juhendmaterjal
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Kestlikkusaruandluse
direktiivi eelnõu
LOODUSKAITSE
Keskkonnaministeerium kavatseb Natura hindamise süsteemi muuta
Euroopa
Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna Natura 2000 võrgustiku
aladel pole metsaraiete mõjusid alade terviklikkusele hinnatud (nn Natura
hindamist tehtud).
Keskkonnaministeeriumi menetluses on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse ning looduskaitseseaduse
muutmise eelnõu.
Sellega soovitakse sätestada eraldi Natura hindamise menetlus. Seni on Euroopa
Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna Natura 2000 võrgustiku
aladel pole metsaraiete mõjusid alade terviklikkusele hinnatud (nn Natura
hindamist tehtud). Peamiseks mõjude hindamise tegemata jätmise põhjuseks on
olnud ilmselt see, et keskkonnamõjude hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses sätestatud keskkonnamõjude hindamine on liiga keeruline ja vaevanõudev,
mille tõttu on raieteks lube antud antud ilma hindamiseta.
KÕKi hinnangul esineb eelnõus arvukalt probleeme ning Euroopa Liidu
õigusest kinnipidamiseks tuleks eelnõu ümber teha. KÕKi hinnangul esineb eelnõus arvukalt probleeme ning Euroopa Liidu
õigusest kinnipidamiseks tuleks eelnõu ümber teha. Näiteks Natura hindamise
eelhinnangu dokumenteerimist ja kättesaadavust ei ole eelnõus reguleeritud. Eelnõus
kavandatu korral ei kaasata ega teavitata avalikkust siis, kui Natura hindamist
otsustatakse mitte algatada – avalikkus saab hindamise algatamata jätmisest
teada alles pärast loa välja andmist. Natura hindamise tulemuste avaldamisel
täpsemaid nõudeid ei ole, nt tegevuse asukoha ja kirjelduse kohta. Hindamise ja
erandi aruandega saab avalikkus tutvuda ja ettepanekuid esitada samas ulatuses
ja korras, kui on ettenähtud vastava loa või kava kaasamise regulatsioonis. Keskkonnaorganisatsioonide
kaasamist menetlusse eraldi sätestatud ei ole. Paraku pole mõne tegevust lubava
dokumendi menetluses üldse ette nähtud avalikkuse teavitamist ja kaasamist või
vähemalt mitte sellisel viisil ja tähtaegadega, mis võimaldaks hindamiste
aruannetega tutvuda ja ettepanekuid teha. Kui avalikkuse kaasamist pole
menetluses ettenähtud, siis on selleks minimaalselt viis tööpäeva. Praktikas
annavad ametiasutused kaasamisel enamasti minimaalse võimaliku tähtaja,
mistõttu on viie tööpäeva pikkune tähtaeg selgelt probleemne.
Probleeme on ka Natura eksperdi määratluses ja ebaselgeks jääb, kuidas
ekspert valitakse. Natura hindamise aruande kvaliteedinõudeid ei ole sätestatud, sh Euroopa
Kohtu praktikast tulenevat nõuet, et alternatiive peab käsitlema võrdse
põhjalikkusega. Eelnõust tuleneb, et ekspert võib esitada seisukoha, et
algatada Natura erandi menetlus, ehkki erandi taotlemine on poliitiline otsus
ja selle aluseks peab olema ülekaalukas avalik huvi. Arvestades eeltoodut, esineb KÕKi hinnangul eelnõus hulganisti lünki või
suisa sihilikult loodud puudujääke. Nende probleemide tõttu eelnõu olemasoleval
kujul oma eesmärki ei täida ja ei pruugi eriti aidata lõpetada Eestil ELi loodusdirektiivi
rikkumisi, mille ajel seadusemuudatus ette võeti mitu aastat pärast seda, kui
Euroopa Komisjon oli Eestile teada andnud, et ulatuslikud raied Natura 2000
võrgustiku aladel ilma, et oleks mõjusidki hinnatud, on vastuolus
loodusdirektiiviga.
Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eelnõude
infosüsteemis
Hispaania tunnustas ohustatud Mar Menor‘i laguuni kui õigussubjekti
Otsust võib nimetada Euroopa mõistes revolutsiooniliseks, kuna
tegemist on piirkonna esimese ja seni ainsa ökosüsteemiga, mida tunnustatakse
õigussubjektina.
Hispaania senat võttis septembris vastu õigusakti,
millega tunnustab Euroopa suurimat soolase veega laguuni Mar Menor‘i kui
õigussubjekti. Otsust võib nimetada Euroopa mõistes revolutsiooniliseks, kuna
tegemist on piirkonna esimese ja seni ainsa ökosüsteemiga, mida tunnustatakse
õigussubjektina. Näiteid looduse õiguste tunnustamisest leiab mujalt maailmast
aga juba rohkelt, vt lähemalt KÕKi 2020. a augustikuu
uudiskirjast.
Kuigi Mar Menor kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade ning
Vahemerele oluliste erikaitsealade nimistusse, ei ole looduskaitse
regulatsioonid seni suutnud laguuni suure reostuse eest päästa.
Kuigi Mar Menor kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade ning
Vahemerele oluliste erikaitsealade nimistusse, ei ole looduskaitse
regulatsioonid seni suutnud laguuni suure reostuse eest päästa. Mar Menor‘i on
juba aastaid ohustanud lekkivad reoveesüsteemid, väetised ja
kaevandustegevusest tulenev heitvesi. Veekogu lähedal asub Campo de Cartagena –
ulatuslik ja intensiivse kasutusega põllumaa, mille toodangust liigub suurem
osa Põhja-Euroopa toidupoodidesse. Põldudel kasutatud nitraadirikkad väetised
ja ebaseaduslikest irrigatsioonisüsteemidest tulenev kõrge soolasusega vesi
reostasid laguuni, põhjustades vee ekstreemset eutrofeerumist. Vee
hapnikusisalduse vähenemise tõttu hävines 2016. aastal 85% veepõhja
taimestikust, 2021. aasta suvel suri aga suur osa laguuni kalade
populatsioonist, mille tagajärjel keelustas Hispaania valitsus laguuni
läheduses väetiste kasutamise.
Tänavu septembris jõudis
seadusandlik protsess lõpuni, kui Hispaania senat kinnitas õigusakti, milles
sätestatakse laguuni õigus „eksisteerida ökosüsteemina ja looduslikult areneda“
ning tunnustatakse selle õigust kaitsele, säilitamisele ja taastamisele.
Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares võttis eelnõu Mar Menorile
õiguste andmiseks vastu juba 23. juulil 2020. a, tänu enam kui 10 000 inimese
toetusele. Mar Menori kaitseks ja õigussubjekti staatuse saamiseks algatati lisaks
kampaania, mida toetas üle 640 000 inimese. Tänavu septembris jõudis
seadusandlik protsess lõpuni, kui Hispaania senat kinnitas õigusakti, milles
sätestatakse laguuni õigus „eksisteerida ökosüsteemina ja looduslikult areneda“
ning tunnustatakse selle õigust kaitsele, säilitamisele ja taastamisele. Mar
Menori laguuni ja lähedalasuva Vahemere ranniku (kokku 1600 km2)
seaduslikeks esindajateks on kohalike ametnike, elanike ja teadlaste ühendus,
kel tuleb teha ettepanekuid laguuni kaitseks vajalike meetmete osas.
Teaduskomitee seirab laguuni ökosüsteemi seisukorda ning nõustab ökosüsteemi
mitmekesisuse taastamisega seoses. Igal era- ja juriidilisel isikul on võimalik
laguuni õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning põhjendatud juhul saada kõik
seonduvad kohtukulud hüvitatud.
Ehkki Euroopa mõistes on tegemist murrangulise arenguga, on üle maailma
selliseid juhtumeid veelgi, millest kirjutasime lähemalt KÕKi 2020. a augustikuu
uudiskirjas – nt Uus Meremaal, Ecuadoris, Boliivias, Kolumbias, Indias,
USA-s. Arengud on olnud ka riigiülesed – nt loodi 2009. aastal ÜRO juurde Harmony
with Nature programm, eesmärgiga arendada jätkusuutlikku ja looduskeskset
lähenemist ning anda tõuget looduse õiguste tunnustamisele. Samuti tegi Euroopa
Parlament 2020. a oktoobris märgilise avalduse, kui võttis vastu resolutsiooni
ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, milles
väljendab muuhulgas veendumust, et põlismetsade ökosüsteeme tuleks tunnustada
õigussubjektidena (loe selle kohta lähemalt KÕKi 2020. a nov. uudiskirjast).
Ka Eestis on looduse õiguste teema viimastel aastatel üha enam
tähelepanu pälvinud, kuid seni pole ükski idee konkreetse algatusteni jõudnud. Kas ja kuivõrd on Eestis vajadus taolise
seadusandliku sammu järele, pole päris selge, ent sellele, et looduse õiguste
tunnustamiseks võiks siin soodne pinnas olla, vihjab viimane keskkonnateadlikkuse
uuring (august, 2022), millest nähtub, et Eesti elanikest 88% arvab, et kõikidel
liikidel on inimesega võrdne õigus elule.
Mar
Menor’i õigusakt, 3. okt. 2022 (hisp k)
The
Guardian’i artikkel, sept. 2022 (ingl k)
ScienceInsider
artikkel, sept. 2022 (ingl k)
Ülevaade arengutest
looduse õiguste tunnustamisel (ingl k)
MAAPÕU
Maapõuepoliitika elluviimise aruandest ilmneb riigi suur huvi fosforiidi vastu
Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu maapõuepoliitika põhialused
aastani 2050. Esimese nelja-aastase aruandeperioodi saabumise tõttu esitati
ülevaade nende põhialuste elluviimise kohta. Aruande
sissejuhatuses on väidetud, et maapõueressursse uuritakse ja võetakse kasutusele
teaduspõhisel, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud,
keskkonnahoidlikul ning inimeste tervist säilitaval moel.
Nii aruandes kui ka Keskkonnaministeeriumi
pressiteates on välja toodud, et maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus taastumatul
loodusvaral – fosforiidil – ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel.
Maapõuepoliitika põhialustes otsitakse lahendusi ka taastumatutest
loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Arengudokument annab pikaajalise
visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue
potentsiaali, sealhulgas maavarasid, maapõue kui maatuge, maapõue kui ehituskeskkonda,
põhjavett ja maa(põue)soojust. Samas on nii aruandes kui ka Keskkonnaministeeriumi
pressiteates
välja toodud, et maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus taastumatul
loodusvaral – fosforiidil – ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel. Aruandest
selgub, et fosforiidiuuringutega on juba alustatud ja et neid on riiklikest
toetusmeetmetest toetatud, sh on Tallinna Tehnikaülikool uurinud tehnoloogiaid,
mida saab kasutada Eestis fosforiidi töötlemiseks. Fosforiidi ja haruldaste
muldmetallide kaevandamise plaane siiski otsesõnu mainitud ei ole, ehkki aruandes
on neile viidatud kui prioriteetsele maapõueressursile.
Maapõuepoliitika
elluviimise aruanne aastatel 2017-2021
Maapõuepoliitika
põhialused kuni aastani 2050
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
METSANDUS
Õiguskantsler selgitas kohaliku kultuuripärandi kaitseks raiepiirangute seadmist
Õiguskantsler selgitas
5. septembril kohaliku kultuuripärandi kaitseks piirangute seadmist
planeerimisseaduses. Planeerimisseadus ei nõua piirangute osas puudutatud
isikuga üksmeele saavutamist, vaid seda, et puudutatud isik tuleb kaasata
planeeringumenetlusse ning tema ettepanekuid tuleb arvestada, kui võimalik, või
need arvestamata jätta, kui selleks on kaalukas põhjus. Õiguskantsler leidis
kokkuvõtteks, et kultuuripärandi kaitseks raiekeelu seadmise säte (PlanS § 75
lõike 1 punkt 17) ei ole õiguslikult ebaselge. See norm ei takista üldplaneeringuga
kohaliku tähtsusega kultuuripärandi kaitseks piirangute, sh raiekeelu või -piirangute
seadmist.
Õiguskantsler selgitas ka metsaseaduse regulatsiooni. Kõnealusel juhul oli kohalikule
omavalitsusele segadust tekitanud üldplaneeringu menetluses Eesti Erametsaliidu
poolt esitatud metsaseaduse
(MS) §-le 231 omistatud väär tähendus. Nimetatud sätte kohaselt võib
üldplaneeringus asula ja elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule,
lumetuisu või tuleohu vähendamiseks ja metsatulekahju leviku tõkestamiseks kohalik
omavalitsus piiranguid seada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. Õiguskantsler
leidis, et MS § 231 ei ole õige tõlgendada nii, et mistahes muud,
sättes nimetamata piirangud, mis võivad laieneda muu hulgas metsa majandamisele,
on keelatud või et neid võib kehtestada planeeringuga üksnes eelneval kokkuleppel
maaomanikuga. Kuna MS § 231 on väga piiratud kohaldamisalaga, ei
keela see norm kohalikul omavalitsusel seada üldplaneeringus metsa raiele piiranguid,
et kaitsta kohaliku tähtsusega kultuuripärandit.
Õiguskantsler: MS § 231
võib olla põhiseaduslike tagatistega vastuolus, kuna sisuliselt tähendab see
maaomaniku vetoõigust avalike huvide kaitse vastu.
Õiguskantsler leidis sealjuures, et hoopis MS § 231 võib
olla kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia kitsendamise tõttu põhiseaduslike
tagatistega vastuolus osas, milles see nõuab, et üldplaneeringus asula ja elamu
kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu või tuleohu vähendamiseks ja
metsatulekahju leviku tõkestamiseks võib kohalik omavalitsus piiranguid seada
üksnes kokkuleppel maaomanikuga. Sisuliselt tähendab see maaomaniku vetoõigust
avalike huvide kaitse vastu. Õiguskantsler lisas, et selleks, et maaomanik
oleks kavandatavatest piirangutest teadlik, ei pea nõudma temaga eelneva
kokkuleppe saavutamist. Lõplikku kontrolli õiguskantsler MS §-le 231 ei
andnud, kuna taotluses ei olnud seda küsitud.
Õiguskantsleri
seisukoht
JÄÄTMED
Keskkonnaamet hakkab küsima keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest
Keskkonnaamet hakkab alates 2024.
aastast keskkonnatasu nõudma ettevõtetelt, kelle ladestamata jäätmed on jäänud
enne taaskasutamist seisma enam kui kolmeks aastaks. Jäätmeseaduse § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne
taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Seni on
Keskkonnaamet tähtajast pikemaks ajaks laoplatsile või mujale ladestatud
jäätmete kõrvaldamist reguleerinud ettekirjutuse tegemisega, mis ei ole aga
viinud soovitud tulemuseni. Seetõttu on Keskkonnaamet otsustanud alates 2024.
aastast keskkonnatasu nõuda ettevõtetelt, kelle ladestamata jäätmed on jäänud
enne taaskasutamist seisma enam kui kolmeks aastaks. Vältimaks jäätmete
ladustusplatsidele vedelema jäämist, nõutakse ettevõtetelt jäätmete
kõrvaldamist või taaskasutusse suunamist hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul on muudatuse eesmärk suunata
ajutiselt ladestatud jäätmed kiiremini lõppkäitlusesse.
Keskkonnaameti
pressiteade
Riigikogu menetleb ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu
Septembris läbis Riigikogus esimese lugemise Vabariigi
Valitsuse algatatud nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu, mis toob kaasa
muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele. Eelnõuga muudetakse
jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust.
Eelnõuga tahetakse keelustada teatud plasttoodete müük (nagu nt söögiriistad, taldrikud ja kõrred), samuti
nõutakse teatud plasttoodetele märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti
olemasolust tootest ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust
keskkonnale.
Eelnõuga on plaanis keelustada alates eelnõu jõustumise hetkest
teatud plasttoodete müük (nagu nt söögiriistad, taldrikud ja kõrred), samuti
nõutakse teatud plasttoodetele märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti
olemasolust tootest ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust
keskkonnale. Alates 2024. aasta algusest peab avalikel üritustel toidu ja joogi
serveerimiseks kasutama korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Sama aasta
3. juulist peavad kõigi kuni 3-liitriste plastpudelite plastist korgid ja
kaaned kinnituma pudeli külge. 2025. aastaks peab plastist joogipudelite
valmistamisel nende koostises olema vähemalt 25% ringlusesse võetud plasti. Ettevõtetel
on vabadus valida meetmed, millega tagada ühekordselt kasutatavate
toidupakendite ja joogitopside pidev vähenemine aastaks 2026.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille
ülevõtmise tähtaeg oli 3. juulil 2021. aastal. Eelnõu on Riigikogus teisel
lugemisel.
Jäätmeseaduse,
pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Avalik pöördumine: Eesti kliimaeesmärgid on jõukohased ja põhjendatud
Keskkonnaühendused ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts
saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja
metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises
julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning
valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.
Loe
lähemalt
Tarmo Treimann ERRis: Eesti tee kliimaneutraalsuseni nõuab julgemaid otsuseid
Riigikogu valimiste eel tasub hoolikalt jälgida, milliseid konkreetseid
samme plaanivad erakonnad ette võtta Eesti kliimaneutraalsuseni viimiseks,
kirjutab Tarmo Treimann.
Loe
lähemalt
KUULA JÄRELE: AF2022 arutelu "Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada?"
12. augustil kell 16 arutati Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna
alal selle üle, kuivõrd julge otsustaja Eesti kliimakriisis on. Arutlesid
Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja
Rein Kalle. Oma vaatenurga esitasid keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska,
kliimaaktivist Kertu Birgit Anton ning Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juht
Rein Voog. Arutelu vedas ERRi ajakirjanik Anna Pihl. Arutelu korraldas
Keskkonnaõiguse Keskus.
Arutelu on võimalik järele kuulata SIIT
|