ÜLDOLULIST
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Muutmisele lähevad näiteks
kaasamist puudutavad sätted, KOVi arvamuse küsimise kord ja keskkonnariski künnised.
Augustis algatati seaduseelnõu,
millega on plaanis korrastada keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade
süsteemi, muutes keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), atmosfääriõhu kaitse
seadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, maapõueseadust, tööstusheite
seadust ja veeseadust. Eelnõu eesmärk on suurendada Keskkonnaameti töö
tõhusust, optimeerides keskkonnaotsuste protsesse. Muutmisele lähevad näiteks
kaasamist puudutavad sätted, KOVi arvamuse küsimise kord ja keskkonnariski künnised.
Eelnõu seletuskirjas on
selgitatud, et keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamiseks ja
vajadusest kohaneda muutuva maailmaga, alustas Keskkonnaministeerium 2020.
aastal projektiga „Keskkonnakaitseluba 3.0“. Süsteemi korrastamiseks ja
põhimõtteliste muudatuste tegemiseks on kavas koostada väljatöötamiskavatsus.
Enne seda on eesmärk teha kiireloomulised ja väikesemahulised muudatused juba
varem, et suurendada Keskkonnaameti võimet neile seatud ülesannete kõrgetasemeliseks
täitmiseks piiratud ressursside tingimustes, millega seoses algatatigi kõnealune
eelnõu.
Eelnõuga on kavas muuta menetlusosaliste kaasamise korda avatud menetluse mittekohaldamisel. Kehtiva
korra alusel on avalikustamise protsess absoluutne ehk kõikide luba vajavate
tegevuste puhul tuleb avatud menetlusega avalikkust kaasata, kui eriseadus ei
sätesta teisiti. Nende tegevuste puhul, mis ei kuulu Aarhusi konventsiooni kohaselt
intensiivsemat kaasamist nõudvate tegevuste hulka (lisa I p-d 1-19) ning millel on väheoluline keskkonnamõju, kaasatakse
eelnõu kohaselt edaspidi avalikkus enne otsuse tegemist üheetapilisena, s.o
avalikustatakse taotlus koos otsuse eelnõuga (kehtiva õiguse alusel tuleb
kõigepealt avalikustada taotlus ja teises etapis eelnõu). Seletuskirjas märgitakse,
et kui avatud menetlust läbi ei viida, tagavad üldised haldusmenetluse reeglid
siiski, et konkreetsed isikud, keda keskkonnaloakohane tegevus võib vahetumalt
puudutada, on menetlusest informeeritud ning neil on võimalik menetluses oma
arvamust avaldada.
Eelnõuga täpsustatakse ja
muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) arvamuse ja menetlusosaliste
kaasamisega seotud korda, kui ei kohaldata avatud menetlust. KOVi arvamuse
küsimise kohustus sätestatakse vaid keskkonnakaitseloa taotluse avatud
menetluse korral.
Atmosfääriõhu kaitse seaduses
ja veeseaduses on kavas sätestada tegevused, millest lähtuv keskkonnarisk on
väike ja millel on väheoluline mõju. Selliste tegevuste korral ei kohaldata
edaspidi õhusaasteloa ja veeloa menetlusele avatud menetluse sätteid. Uute keskkonnariski
künniste määramisel on tuginetud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2021. a uuringule
„Keskkonnaloa künniste analüüs“.
Eelnõu puudutab ka KMH/KSH
andmeid. Kui täna on KMH/KSH programmi ja aruande dokumendid avalikkusele ja
teistele otsustajatele kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnateenuse portaali
kaudu, siis nüüd on plaan need lisada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.
Maapõue valdkonnas on olulisim
muudatus see, et eelnõuga loobutakse nõudest, mille kohaselt peavad maavarade
kaevandajad ja rikastajad omama jäätmeluba jäätmete tekitamiseks.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Rohepoliitika ekspertrühma raportis rõhutatakse vajadust luua rohepöörde elluviimiseks tõhus juhtimissüsteem
2022. a aprillis valmis valitsust
nõustava rohepoliitika
ekspertrühma lõpparuanne, milles analüüsiti rohepoliitikaga seotud eesmärke
ja aluspõhimõtteid, kaardistati kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed,
tegevused ja ressursid, takistused ja puudujäägid ning tehti ettepanekud, sh
seadusandlust puudutavaid, kuidas raskusi ületada ning edasiliikumist tõhusalt mõõta. Raporti põhijäreldus
oli, et praeguses julgeolekukriisis on vaja rohepööret kiirendada, sest see
aitab suurendada ühiskonna vastupidavust/kerksust ja kohanemisvõimet ning
vähendada haavatavust välistest teguritest.
Ekspertrühma raport: vaja on koostada
rohepöörde tegevuskava, kus on riigile kehtestatud selge vastutus tegevuste
eest ja selged ülesanded kohaliku omavalitsuse üksustele (KOV), sh koos
rahastusega.
Ekspertrühma üks peamisi soovitusi
oli luua rohepöörde elluviimiseks tõhus juhtimissüsteem: „vaja on koostada
rohepöörde tegevuskava, kus on riigile kehtestatud selge vastutus tegevuste
eest ja selged ülesanded kohaliku omavalitsuse üksustele (KOV), sh koos
rahastusega. Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni kõrvale luua alaline
nõuandev koda, kus oleksid kaasatud ettevõtjad, teadusasutused ja
sotsiaalpartnerid. Igal aastal on vaja teha ülevaade rohepoliitika
elluviimisest. /…/ Kõikide tasandite otsused peavad olema kooskõlas rohepöörde
tegevuskava eesmärkidega.“
Põlevkiviga seoses on raportis
rõhutatud, et kindlaks tuleb määrata seadusandlik raamistik, millega väljutakse
põlevkivi energeetilisest kasutamisest: nii piirkonna inimeste kui ka sektori
ettevõtete jaoks on vaja selgust ja kindlustunnet selge seadusandliku
regulatsiooniga, kus on kindlaks määratud õiglase ülemineku sisu, eesmärk, seda
toetavad sammud ja ajaraam ning mis on siduv ja üleminekuprotsessi juhtiv.
Ekspertrühma raport: nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on Eesti
väljakutse, kuidas arengukavades plaanitut kiiremini ja veel paremini ellu
viia, et muudatused ei tuleks praeguste keskkonna ja kliimaga seotud väljakutse
kontekstis liiga hilja.
Raportis nenditakse, et „[v]ähem
edukalt oleme rohepööret suutnud suunata regulatiivsete meetmetega: nii näiteks
on planeerimisseaduses olemas terviklik raamistik säästvaks ruumiliseks
planeerimiseks, kuid tegelikkuses napib kohaliku omavalitsuse tasandil pädevaid
inimesi planeerimise rohepöörde tööriistana kasutamiseks. Aktsiisid ja
keskkonnatasud on seniste määrade juures olnud pigem tuluallikad, mitte
käitumise suunajad. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on Eesti
väljakutse, kuidas arengukavades plaanitut kiiremini ja veel paremini ellu
viia, et muudatused ei tuleks praeguste keskkonna ja kliimaga seotud väljakutse
kontekstis liiga hilja ning me ei kaotaks konkurentsivõimes neile, kes suudavad
kiiremini liikuda.“
Raportis on tehtud
ettepanek „[l]ihtsustada planeerimismenetluse ja ehitusloa menetlusega seotud
regulatsiooni ning lühendada kogu menetlusprotsessi: vähendada kooskõlastusringide
hulka, seada igale etapile konkreetsed ja praegusest lühemad tähtajad, luua
kohalikele selgem kaasamisprotsess, samuti suurendada kohtute pädevust ning
ühtlustada looduskaitseseaduses toodud eksperdi ja keskkonnamõju hindamise
eksperdi nõuded.“
Ka on raportis juhitud
tähelepanu, et säilitada tules senist toimivat igaüheõiguse põhimõtte
rakendamist: keskkonda mõjutavate seaduste puhul tagada hoolikas analüüs
planeeritavate muutuste mõjust looduse seisundile, süsinikusidumisele ning
avalike hüvede kättesaadavusele.
Rohepoliitika eksperdirühma
lõpparuannet arutatakse etapiviisiliselt rohepoliitika juhtkomisjoni kuluvate
valitsuse liikmetega.
Rohepoliitika ekspertrühma raport
Riigikontroll tuvastas mitmeid majandusmeetmeid, mis töötavad vastu keskkonnaeesmärkidele
Riigikontroll hindas keskkonnaeesmärke saboteerivaid toetusmeetmeid,
auditi tulemused avaldati 4. aprillil kontrolliaruandes. Enim leidis Riigikontroll keskkonnakahjulikke
toetusi energeetika ja transpordi valdkonnas, aga ka tööstuses, põllumajanduses,
kalanduses ja metsanduses, ehituses ja elamumajanduses, ressursside tarbimise,
jäätmekäitluse ja ringmajanduse, turismi jt valdkondades. Täiesti eraldi
tähelepanu on pälvinud eri valdkondade majandusmeetmed, mis avaldavad
negatiivset mõju liikide elupaikadele ja elurikkusele (bioloogilisele
mitmekesisusele).
Näiteks makstakse Natura metsatoetust (toetust inimestele ja
äriühingutele, kes omavad metsa Natura 2000 võrgustiku kaitsealadel) ka metsa
eest, mis on juba maha raiutud.
Sealjuures
tõi Riigikontroll energeetikavaldkonnas välja, et fossiilkütustest energia
tootmise toetamine pärsib taastuvenergia kasutuselevõttu. Põlevkivienergia toetuste
maksmise ühe näitajana on toodud rahalised sissemaksed Eesti Energia
aktsiakapitali suurendamiseks: 150 miljonit eurot 2010. aastal ja 125 miljonit
eurot 2020. aastal, et rajada uus elektrijaam ning uued põlevkiviõlitehased.
Jäätmevaldkonna näitena tõi Riigikontroll välja Vaivara ohtlike
jäätmete käitluskeskuse ladestusala sulgemise, milleks kasutatakse osaliselt
riigi raha, sest saastaja-maksab-põhimõtet rikkudes pole ohtlikke jäätmeid
ladestavatelt ettevõtetelt võetud kulude katmiseks piisavalt tasu.
Riigikontroll: kui Eestil on olnud ülesanne anda
keskkonnakahjulikest toetustest teada rahvusvahelistele organisatsioonidele,
siis on seda tehtud pealiskaudselt ja põhjalikumaid analüüse tegemata.
Riigikontroll
tõi Eesti puhul muu seas välja, et kui Eestil on olnud ülesanne anda
keskkonnakahjulikest toetustest teada rahvusvahelistele organisatsioonidele,
siis on seda tehtud pealiskaudselt ja põhjalikumaid analüüse tegemata. Näiteks
on ÜRO
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni üks eesmärk kõrvaldada
toetused, mis võivad kahjustada elurikkust (eesmärk nr 3). Eesti 2014. aasta aruanne konventsiooni sekretariaadile ütleb,
et Eestis elurikkust vähendada võivaid toetusi ei ole. 2019. aasta aruanne
viitab küll võimalikele negatiivse mõjuga toetustele, kuid põhjalikumat
analüüsi tehtud ei ole. Justiitsiministeeriumi ülevaate kohaselt õigusloome
käigus hea õigusloome ja normitehnika põhimõtteid sageli ei järgita, ehkki need
põhimõtted peaksid muu hulgas tagama selle, et selgitatakse välja kaasnevad
keskkonnamõjud.
Riigikontroll osutas, et keskkonna parandamise eesmärkidele
vastassuunalise mõjuga toetuste väljaselgitamise ja nendest vabanemise
vajadusele, sh fossiilkütuse kasutamise vähendamise vajadusele, on juba aastakümneid
tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, mh ÜRO, OECD,
Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Euroopa Liit. Välja on töötatud metoodikad
selliste toetuste äratundmiseks ja nende mõjude hindamiseks. Näiteks Itaalias,
Saksamaal ja Soomes on hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate
toetuste mõju ja rahalist suurust. Seesuguste toetuste väljaselgitamiseks ja
hindamise eelduseks on, et on kokku lepitud vastutajas ja vajalikes tegevustes.
Riigikontroll leidis, et keskkonnaeesmärkidega vastassuunaliselt toimivate
majandus-
meetmete väljaselgitamine ja hindamine saaks olla üks tegevustest
Riigikantselei koostatavas tegevuskavas.
Riigikontrolli pressiteade
Riigikontrolli ülevaade Riigikogule
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Õiguskantsler: Riigimetsateed võib sulgeda vaid riigiasutus hästi läbi kaalutud otsuse tulemusena
Õiguskantsler avaldas 12. aprillil seisukoha
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse kohta metsatee sulgemisel,
leides, et RMK ei tohi delegeerida riigimetsa juurde viiva tee sulgemise kaalutlusõiguse
teostamist eraõiguslikule isikule.
RMK oli seadnud Viimsi vallas asuvale riigimetsamaa kinnistule reaalservituudi,
et eraisik saaks mööda teed juurde pääseda riigimetsa kinnistu kõrval asuvale erakinnistule.
Lisaks juurdepääsu võimaldamisele lubas RMK aga servituudiga ka riigimetsateed eraisikul
oma äranägemise järgi sulgeda: paigaldada riigimetsatee algusesse lukustatud tõkkepuu
või automaatvärava. See tähendaks, et kohalikud elanikud ei saaks enam sealtkaudu
riigimetsas käia.
Ehitusseadustiku (EhS) § 93 lg 1 kohaselt võib metsateed kasutada
igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole
metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liikumist piiranud.
Riigimetsateed
tohib sulgeda mitmetel õiguslikel alustel, nt tuleohutuse tagamiseks või
metsaökosüsteemide kaitseks (EhS § 93 lg-d 6-7), kuid seda ei või teha eraisik. Õiguskantsler tõi välja, et reaalservituudi seadmise aluseks olevas RMK otsuses ei ole käsitletud
metsatee sulgemise tagamaid ega kaalutlusi, vaid antud riigimetsatee sulgemise
vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle otsustamine eramaaomanikule. Riigimetsateed
tohib sulgeda mitmetel õiguslikel alustel, nt tuleohutuse tagamiseks või
metsaökosüsteemide kaitseks (EhS § 93 lg-d 6-7), kuid seda ei või teha eraisik.
Õiguskantsler sai RMK-lt teada, et konkreetsel juhul oli riigimetsatee
sulgemise õigus antud eramaaomanikule seetõttu, et väidetavalt tuuakse
riigimetsatee äärde prügi. Õiguskantsler leidis, et isegi kui see oleks piisav
põhjus tee sulgemiseks, siis ei või delegeerida sellekohast kaalutlusõigust
eraisikule ja teed ei või ka lõplikult (ajaliselt piiramata) sulgeda. Samuti
selgub õiguskantsleri seisukohast, et ka RMK-l endal tuleb tee sulgemise otsus
teha väga kaalutletult. Metsa reostamise takistamine on oluline, ent selle nimel
ei saa võtta seaduslikke õigusi neilt, kes metsa lugupidavalt suhtuvad.
Õiguskantsler lisas, et reostajate tabamiseks ja karistamiseks ning metsaaluse
puhastamiseks tuleb rakendada tulemuslikke abinõusid, mis ei karista kõrvalseisjaid.
Õiguskantsler soovitas RMK-l sellised kokkulepped üle vaadata ja
sõlmida need tingimustel, mis arvestavad seaduse mõtet ja sätteid.
Õiguskantsleri
seisukoht
KLIIMAMUUTUS
IPCC: ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja KHG-heidet vähendada 2030. aastaks 43% võrreldes 2019. a. tasemega
4. aprillil avaldas
valitsustevaheline kliimapaneel IPCC (Intergovernmental Panel on Climate
Change) järjekordse hinnanguaruande “Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste
leevendamine ”. Raport rõhutab, et Pariisi kokkuleppe pikaajalise globaalse
temperatuurieesmärgi täitmine eeldaks, et kasvuhoonegaaside (eriti CO2)
heitkogused peaksid kohe ja kiiresti hakkama vähenema. Loe lähemalt IPCC eelmise
aasta raporti kohta 2021. a
septembrikuu uudiskirjast.
Hinnanguaruanne toob välja, et
enne möödunud aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) välja kuulutatud
riiklikud panused (NDC) ei ole piisavad, et piirata globaalset soojenemist 1,5
°C-ni ning pärast 2030. aastat on vaja kiiresti tugevdada leevendusmeetmeid, et
hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja püüda saavutada 1,5 °C.
Praeguseks rakendatud kliimapoliitikad tooks kaasa globaalse soojenemise aastaks
2100 ligikaudu 3,2 °C võrra.
Raportis toonitatakse, et ülemaailmse
soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid
vähendada 2030. aastaks 43 protsenti võrreldes 2019. aasta heitkogustega. Lisaks
CO2 heitkogustele vajavad märkimisväärset vähendamist ka metaani,
dilämmastikoksiidi ja fluoritud KHG-de kogused.
IPCC sõnul on taastuvenergia
suurem kasutamine, energiatõhususe paranemine ja kütuse vahetamine vähendanud
süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid energeetika- ja tööstussektoris, ent
sellest tulenev KHG heite vähenemine on siiski olnud väiksem kui heitkoguste
suurenemine, mis on tingitud ülemaailmsest tegevuse suurenemisest enamikus
sektorites.
Raportis on välja toodud, et kliimaseadused,
mis loovad tõhusad valitsemisinstitutsioonid, hõlmavad erinevaid
poliitikavaldkondi ja võimaldavad kaasamisraamistikke poliitika
väljatöötamiseks, annavad kindluse investeeringuteks vähese heitega
tehnoloogiatesse ja infrastruktuuridesse.
IPCC näeb ka märkimisväärset
tarbija poolse KHG leevendamise potentsiaali: 2050. aastaks võib see vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70% kogu maailmas. Sellised strateegiad
hõlmavad infrastruktuuri kasutamist, tarbijapoolsete tehnoloogiate
kasutuselevõttu ja sotsiaalkultuurilisi muutusi, mis on kooskõlas tervise ja
inimeste heaolu parandamisega
Tegemist on viimase IPCC
kuuenda hindamistsükli põhiaruandega. Eelmise aasta augustis avaldati esimese
töögrupi “Kliimamuutused 2021:
loodusteaduslik alus” ja selle aasta veebruari lõpus tuli
välja teise töögrupi aruanne “Kliimamuutused 2022: mõjud,
kohanemine ja haavatavus” . Oktoobri alguses ilmub veel
kuuenda hindamistsükli sünteesiaruanne, mis võtab kokku kõigi kolme töögrupi
raportid.
IPCC raport
“Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine”
Keskkonnaagentuuri uudis
Kliimapoliitika põhialused 2050 läheb muutmisele
Keskkonnakomisjon algatas mais
eelnõu, millega tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika
põhialused aastani 2050ˮ muudatused, seades eesmärgi saavutada hiljemalt 2050
aastaks kliimaneutraalsus, st kasvuhoonegaaside (KHG) netoheide vähendatakse
selleks ajaks nullini. Eelnõu eesmärk on
viia põhialused kooskõlla EL-is kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.
Riigikogu võttis 2017. aasta
5. aprilli otsusega vastu „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” (KPP). KPP
võeti vastu riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel. KPP-ga lepiti kokku Eesti
kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust
hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050
kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi
kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas
ja selle eesmärkides nii EL-is kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate
kliimapoliitika põhialustega. KPP varasem pikaajaline eesmärk oli saavutada
aastaks 2050 KHG heite vähenemine 80% võrreldes 1990. a tasemega.
Eelnõuga
kavandatavad muudatused kokkuvõtvalt: 1) seatakse eesmärk saavutada
kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050; 2) vahe-eesmärgid kaotatakse KPP-st
ära; 3) tunnistatakse kehtetuks punkt, mis käsitleb põlevkivienergeetikat. Esialgne eelnõu on lühike –
plaanis on teha kaks muudatust. Olulisimana muudetakse KPP punktid 1 ja 2 ning
sõnastatakse järgmiselt: „1. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,
teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud
kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste
põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal
viisil ära kasutada. 2. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada
kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada
selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.ˮ
Eeltoodud muudatusega seoses
kaoksid KPP-st ära ka 2030 ja 2040 vahe-eesmärgid, mis seni nägid ette KHG
heite vähendamist vastavalt 70% ja 72% võrreldes 1990. a tasemega. Millises strateegilises
arengudokumendis või õigusaktis kliimaneutraalsuse
saavutamise vahe-eesmärgid sätestatakse pole avalikkusele päris selge. Praegu
on üks vahe-eesmärk kirjas üleriigilise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevusprogrammis:
aastaks 2035 on seatud KHG netoheite sihttasemeks 8 mln t CO2. Teadupoolest on keskkonnaministeeriumis arutluse all kliima vahe-eesmärkide
seadmine praegu koostatava keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD mõõdikutena.
Kirjutasime KEVAD arengukavast lähemalt märtsikuu uudiskirjas.
Hetkel on koostamisel selle arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne, milles käigus mh hinnatakse ka kliimameetmete
sotsiaalmajanduslikku mõju.
KPP eelnõu teise muudatusena on
plaanis kehtetuks tunnistada punkt 11, milles on käsitletud põlevkivienergeetikat.
Muudatust põhjendati sellega, et kuna ühtegi teist energiakandjat peale
põlevkivi ei ole põhialuste tekstis eraldi välja toodud, siis pole sobilik see
punkt sisse jätta. Energeetika
arengusuunad, sealhulgas erinevate energiakandjatega seonduv sõnastatakse
„Energiamajanduse arengukavas aastani 2035“ (ENMAK), mis on hetkel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel.
Viimased 2021. a valminud KHG-heite prognoosid näitavad,
et nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid
meetmeid arvesse võttes ei ole Eesti kursil, et täita isegi varem kehtinud
vähem ambitsioonikaid kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050.
Uute ambitsioonikamate
kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb kahtlemata võtta kasutusele märkimisväärselt
täiendavaid meetmeid. Viimased 2021. a valminud KHG-heite prognoosid näitavad,
et nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid
meetmeid arvesse võttes ei ole Eesti kursil, et täita isegi varem kehtinud
vähem ambitsioonikaid kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050. Eeltoodule lisab
muret veel tõik, et 2022. a avaldatud KHG-heite
inventuuri andmed näitavad, et metsanduse- ja maakasutuse sektor (LULUCF) on
juba 2020. aastast liikunud süsiniku siduja poolelt süsiniku emiteerijaks,
millega ei ole paraku seniste meetmete kavandamisel arvestatud.
KPP eelnõu on riigikogus
teisel lugemisel. Edasisi arenguid on oodata peatselt.
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ eelnõu
Eelnõuga plaanitakse tõsta taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 100% peale
Valitsus algatas 25. augustil
seaduseelnõu, millega muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses
sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks
2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100
protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu
arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia
moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.
2020. aastal oli taastuvelektri osatähtsus Eesti
summaarses elektri lõpptarbimises 28%.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on
seaduseelnõu väljatöötamine tingitud vajadusest tuua pikemas perspektiivis
leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja
kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse.
Eelnõu on seotud valitsuse koalitsioonilepingu tegevusprogrammi alapunktiga 4.1,
mis näeb ette, et: „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks,
et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie
aastane tarbimise kogumaht“. 2020. aastal oli taastuvelektri osatähtsus Eesti
summaarses elektri lõpptarbimises 28%.
Riigikantselei eestvedamisel toimub
planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkuse lühendamine REPowerEU raames, mis on sisse põimitud valitsuse tegevusprogrammi.
Seletuskirja kohaselt
toodetakse uues, tulevikukindlamas, elektrisüsteemis elektrit hajatootmises.
Seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka suurtes tuuleparkides. Põhilise
energiaallikana taastuvelektri eesmärgi täitmiseks nähaksegi tuuleenergeetikat.
Seni ei ole tuule-energia tootmist võimaldanud piisavas mahus suurendada
õiguslikud ja planeeringulised takistused. Riigikantselei eestvedamisel toimub
planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkuse lühendamine REPowerEU raames, mis on sisse põimitud valitsuse tegevusprogrammi.
Viimane näeb ette, et läbi tuleb viia planeeringute, keskkonnamõjude hindamise
ja lubade protsessi auditeerimine eesmärgiga kiirendada taastuvenergia
projektide elluviimist, samuti on seatud eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste
piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine,
läbi maksimaalselt kolme aastaga ja luua meretuuleparkidele kompleksluba ning
tagada lubade paralleelne menetlusprotsess. Täiendavalt luuakse
planeerimisinstrument ning eelisarendusalad tuuleenergeetika kiiremaks
kasutuselevõtuks. Uute taastuvelektri tootmisüksuste väljaehitamise protsesside
kestus näiteks maismaa tuuleparkide puhul on minimaalselt viis aastat,
meretuuleparkide puhul võib see aeg pikeneda 7 aastani.
Uute maismaa- ja
meretuuleparkide püstitamisele peaks kaasa aitama ka 19. augustil 2022. a.
jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatustega kehtestatud tuulikutasu
regulatsioon.
Uute maismaa- ja
meretuuleparkide püstitamisele peaks kaasa aitama ka 19. augustil 2022. a.
jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatustega kehtestatud tuulikutasu
regulatsioon - tuulikutasu makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele ja
tuulikute mõjupiirkonnas elavatele inimestele; vastav seadus jõustub 1. juulil
2023. a. Sellega väheneb eelduslikult kohalike omavalitsuse üksuste ja
tuulikute mõjupiirkonnas elavate inimeste vastuseis uutele tuuleparkidele.
Taastuvenergia eesmärgi
tõstmise järelhindamine saab toimuma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks. Vahepealsel perioodil toimub Euroopa
Komisjoni poolt tavapärane taastuvelektri sihttasemete saavutamise jälgimine
läbi Eesti riikliku energia-ja kliimakava 2030
eduaruannete.
Eelnõu „Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise
seadus 656 SE“
Valitsus kinnitas õiglase ülemineku territoriaalse kava
9. juunil 2022 kinnitas
valitsus 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (sh
õiglase ülemineku territoriaalse kava(ÕÜK)) ja partnerlusleppe. Kinnitatud
dokumendid esitati Euroopa Komisjonile ametlikuks heakskiitmiseks. Komisjon
peaks kõigi liikmesriikide rakenduskavad kinnitama 2022 lõpuks.
Kava “üldeesmärk on võimaldada
üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis
tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga
seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel.” Selleks kavandatakse
Ida-Virumaa majanduse ümberkujundamist ja nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamist.
Võimalikult sujuva ülemineku tagamiseks arendatakse piirkonnas
sotsiaalteenuseid ja haridussüsteemi.
ÕÜK puudutab üksnes põlevkivitööstusega
tugevalt seotud Ida-Viru piirkonda. Seni
ei ole Eestis aga tähelepanu pööratud muudele sektoritele, milles
kliimamuutuste või leevendusmeetmete tõttu seisavad samuti ees struktuursed
muutused – nt metsandus ja põllumajandus.
ÕÜK dokumendis on kava
sisulise alusena mainitud Eesti kliima- ja energiaalaseid strateegiaid ning
strateegilise raamistikuna „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2030“ ning „Ida-Viru
maakonna arengustrateegia 2019-2030+“. ÕÜK puudutab üksnes põlevkivitööstusega
tugevalt seotud Ida-Viru piirkonda ning tegemist on kavaga, mille koostamise
oluliseks ajendiks oli teatud perioodil ELi fondide kasutamise võimalus. Seni
ei ole Eestis aga tähelepanu pööratud muudele sektoritele, milles
kliimamuutuste või leevendusmeetmete tõttu seisavad samuti ees struktuursed
muutused – nt metsandus ja põllumajandus.
Õiglase ülemineku territoriaalne kava
Kinnitati üleujutuste riskide maandamiskavad
Maandamiskava
suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja
kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. 8. juunil kinnitas
maaeluminister Urmas Kruuse üleujutuste riskide maandamiskavad. Maandamiskava
suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja
kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Keskkonnaministeeriumi
veeosakonna nõuniku Agne Aruväli sõnul ei ole üldjuhul jätkusuutlik planeerida jõeäärsetele
(lammi)aladele uusi eramurajoone tulenevalt erosiooni- ja üleujutusohust.
Seevastu oleks tiheasustusaladel igati mõistlik nende kasutus avalike
rohealadena, kuhu rajatud nõvad saaksid üleujutuste korral täituda veega ning
vähendada teiste alade üleujutamise ohtu. Muuhulgas tuleb läbi mõelda kraavide
ja puhveralade säilitamine ning loomine, et liigveel oleks ruumi hajuda ilma
vara kahjustamata. Sademeveesüsteeme peaks kliimamuutusi arvestades planeerima
mitte omavalitsuse, vaid valgala põhiselt.
Maandamiskavad
Keskkonnaministeeriumi uudis
VÄLISÕHU KAITSE
Õiguskantsler: Terviseamet peab võtma vajalikud meetmed, et müra ei ületaks piirnorme
Õiguskantsler: ka niisugune avaliku huviga
tegevus nagu rongiliiklus peab jääma kehtestatud müra piirväärtuste raamesseÕiguskantsler juhtis 11.
mai kirjas Terviseameti tähelepanu sellele, et ka niisugune avaliku huviga
tegevus nagu rongiliiklus peab jääma kehtestatud müra piirväärtuste raamesse.
Konkreetsel juhul ületab Elva vallas raudtee lähedal asuvas elupiirkonnas rongiliikluse
müra lubatud ülempiiri, samuti on kurdetud vibratsiooni üle. Terviseametil
tuleb vajalikel juhtudel järelevalvet teha ning norme ületavate näitajate puhul
häiringutekitajalt tulemuslike meetmete võtmist nõuda. Terviseametil on
järelevalve tegemisel kaalutlusõigus. Küll aga on õigus eeldada, et kaalutlusõigust
teostatakse kaalutlusvigadeta, eriti kui järelevalve tegemise abil saaks
kaitsta ka inimeste õigusi (nt inimeste tervise kaitsmise kaudu).
Õiguskantsleri
seisukoht
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus juhtis tähelepanu liigse metsaraie piiramise olulisusele Natura aladel (C‑661/20)
22. juunil tegi Euroopa Kohus
otsuse rikkumismenetluses Slovaki Vabariigi vastu, mis puudutas metsaraiet ja
pestitsiidide kasutust metsise kaitseks määratud erikaitsealadel, s.o Natura
2000 võrgustiku aladel, ning nõuetekohase Natura hindamise tegemata jätmist. Eelkõige
seondus rikkumine hädaraiega (peamiselt üraski tõrjeks), mis viimasel kümnendil
moodustas 40-65% Slovakkia raiete kogumahust. Kohus rahuldas hagi, leides, et Slovaki
Vabariik on rikkunud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi nõudeid.
2017. aastal sai Euroopa Komisjon
mitu kaebust selle kohta, et liigne metsaraie kaheteistkümnel erikaitsealal,
mis on määratud metsise (Tetrao urogallus) kaitseks Slovakkias, on
kahjustanud selle kaitsealuse liigi kaitsestaatust. Komisjon saatis Slovakkia ametiasutustele
ametliku kirja, viidates võimalikule rikkumisele. Slovakkia ametiasutused vastasid
2018. aasta kirjaga, tunnistades, et metsise populatsiooni seisund on ebasoodne
ning olukorra parandamiseks on vaja võtta meetmeid, sh muuta õigusakte. Komisjon
hindas järgnevatel aastatel olukorda ning jõudis järeldusele, et seadusemuudatused
ei olnud piisavad, et tagada riigisiseste õigusaktide kooskõla
loodusdirektiiviga; võetavad meetmed ei taga metsise populatsiooni tegelikku
kaitset. Komisjon esitas 2020. a detsembris hagi Euroopa Kohtule.
Kohus käsitles esmalt Natura
hindamise puudustega seotud väiteid. Kohus leidis, et kuna Slovaki Vabariik
vabastas metsahoolduskavad ja nende muudatused, hädaraie ning metsa ähvardavate
ohtude ennetamise ja looduskatastroofidest tingitud kahju tagajärgede
kõrvaldamise meetmed, mis võivad mõjutada oluliselt Natura 2000 ala,
kohustusest hinnata nende tagajärgi kaitstavatele aladele, siis on sellega
Slovakkia rikkunud loodusdirektiivi art 6 lg 3 koostoimes art-ga 7 nõudeid.
Teiseks tuli kohtul anda
hinnang, kas Slovaki Vabariik on võtnud asjakohaseid meetmeid, et vältida
elupaikade halvenemist ja olulise mõjuga häirimist metsise kaitseks määratud
erikaitsealadel. Kohus juhtis tähelepanul, et tõenditest ja eelkõige
kaitsekavast nähtub, et intensiivne metsaraie suurtel pindaladel ja
pestitsiidide kasutamine üraskite tõrjeks, sealhulgas metsise pesitsusperioodil,
on aidanud kaasa selle liigi populatsiooni olulisele vähenemisele
kaheteistkümnel erikaitsealal, mis on määratud metsise kaitseks, nimelt
vähenemisele 49,4% võrra aastatel 2004–2019. Kohus tõdes, et Slovaki Vabariigi
poolt võetud meetmed on puudulikud, kuna need ei hõlma kaitsemeetmeid, mis on
kehtestatud süstemaatiliselt metsise kaitseks iga erikaitseala ökoloogilisi nõudeid
silmas pidades. Need meetmed piirduvad üksikjuhtumitega ja need kehtestati
enamasti ainult eraõiguslike isikute või valitsusväliste organisatsioonide
kaebuste alusel, mistõttu on need vaid osalised ja näitavad, et puudub
struktuurne süsteem, mis tagaks metsise kaitse, lõpetades selle elupaiga
halvenemise. Piisavaks ei saa pidada meetmeid, mis on ajutised, st selliseid,
mida tuleb pikendada hilisemate otsuste vastuvõtmise teel.
Kohus rõhutas, et direktiivi
nõuetele vastavaks ei saa pidada üksnes seda, et kehtestatakse vajalikud
kaitsemeetmed, vaid ja eelkõige, et neid ka tegelikult rakendatakse. Kokkuvõttes
otsustas kohus, et Slovaki Vabariik on rikkunud ka loodusdirektiivi art 6 lg 2
koosmõjus art-ga 7; ja linnudirektiivi art 4 lg 1 nõudeid.
Euroopa Kohtu otsus (C‑661/20)
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa looduse taastamiseks
Komisjon tegi
ettepaneku võtta vastu määrus, mis seab selged õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused Euroopa looduse
taastamiseks ehk loodusele tekitatud kahju heastamiseks 2050. aastaks.
22. juunil võttis Euroopa
Komisjon vastu ettepanekud,
mille eesmärk on taastada kahjustatud ökosüsteemid ja loodus kõikjal Euroopas, alates
põllumajandusmaadest ja meredest kuni metsade ja linnakeskkonnani. Komisjoni
sõnul on seda vaja, et vältida ökosüsteemide kokkuvarisemist ning hoida ära
kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise halvimad mõjud. Komisjon tegi
ettepaneku võtta vastu määrus, mis seab selged eesmärgid Euroopa looduse
taastamiseks ehk loodusele tekitatud kahju heastamiseks 2050. aastaks.
Eesmärk on taastada 80% halvas
seisundis Euroopa elupaiku ning tuua loodus tagasi kõikidesse ökosüsteemidesse,
sh linnaökosüsteemidesse. Ettepanek täiendab kehtivaid õigusakte ning selle
kohaselt hakatakse igas liikmesriigis kohaldama õiguslikult siduvaid eesmärke ja
kohustusi looduse taastamiseks eri ökosüsteemides. Siht on kohaldada looduse
taastamise meetmeid 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning
lõpuks laiendada neid kõigile ökosüsteemidele. Enim tähelepanu pööratakse
ökosüsteemidele, millel on suurim potentsiaal siduda ja talletada
süsinikdioksiidi ning ennetada loodusõnnetusi (näiteks üleujutusi) või
vähendada nende mõju.
Uus määrus põhineb kehtivatel
õigusaktidel, kuid hõlmab kõiki ökosüsteeme ega piirdu loodusdirektiivi ja
Natura 2000 võrgustiku aladega.
Uus määrus põhineb kehtivatel
õigusaktidel, kuid hõlmab kõiki ökosüsteeme ega piirdu loodusdirektiivi ja
Natura 2000 võrgustiku aladega. Määrus laiendab kehtivaid looduse taastamise
meetmeid, nagu looduslikkuse taastamine, puude istutamine, linnade ja taristu
haljastamine ja saaste kõrvaldamine, et võimaldada loodusel taastuda. Looduse
taastamine ei ole sama mis looduskaitse ega tähenda automaatselt rohkem
kaitsealasid. Kuigi looduse taastamine on ka kaitsealadel vajalik nende üha
kehvema olukorra tõttu, ei pea mitte kõiki taastatud alasid muutma
kaitsealadeks. Enamiku puhul seda ei tehtagi, sest taastamine ei välista
majandustegevust. Taastamine tähendab koos loodusega elamist ja tegutsemist,
suurendades kõikjal elurikkust, sh piirkondades, kus toimub majandustegevus,
näiteks majandatavates metsades, põllumajandusmaal ja linnades.
Ettepanekuga muudetakse
praegune direktiiv määruseks, mis on vahetult kohaldatav kõikides
liikmesriikides. Sellega lahendatakse probleemid, mis tulenevad kehtivate
eeskirjade nõrgast ja ebaühtlasest rakendamisest viimase kümne aasta jooksul. Eesmärkide
täitmiseks eraldab EL praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel
elurikkusega seotud kulutusteks, sh taastamiseks, ca 100 miljardit eurot.
Komisjon tegi ka ettepaneku
vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud
riske 50 protsendi võrra.
Mõlemat ettepanekut arutavad
nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kehtestamise
korral toimub rakendamine järk-järgult: looduse taastamise meetmed peavad olema
kehtestatud 2030. aastaks, pestitsiididega seotud eesmärgid tuleks aga samaks
aastaks juba saavutada.
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Euroopa Komisjoni teabeleht
Roheportaali Rohegeenius artikkel
Õiguskantsler: Looduskaitsealuse maa ostmisel ei või Keskkonnaamet omanikke survestada pakutud hinda läbirääkimisteta aktsepteerima
Õiguskantsler esitas 10. märtsil Keskkonnaministeeriumile ja
Keskkonnaametile kirja, kus selgitas, looduskaitsealuse
maa müügi läbirääkimisi puudutavas määruses on ette nähtud, et
looduskaitsealuse maa omandamisel võib maaomanik riigipoolsele hinnale vastu
vaielda ja oma hinnapakkumise teha. Seetõttu on õiguskantsleri hinnangul
lubamatu, et Keskkonnaamet on heidutanud maaomanikku seeläbi, et riigi hinnale
vastuvaidlemise korral lubas ostuläbirääkimised katkestada.
Õiguskantsleri
seisukoht
Vabariigi
Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242
MEREKAITSE
Euroopa Kohus: Bulgaaria on rikkunud merestrateegia raamdirektiivi
Euroopa Kohus leidis
28. aprilli otsuses asjas nr C-510/20, et Bulgaaria Vabariik ei
ole võtnud meetmeid ega teatanud Euroopa Komisjonile meetmete võtmisest
vastavalt merestrateegia raamdirektiivile (direktiiv
2008/56/EÜ). Peamiselt on need meetmed ja aruandekohustus seotud merekeskkonna
hea seisundi saavutamisega ja keskkonnamõju hindamisega.
Merestrateegia
raamdirektiivi kohaselt pidi iga liikmesriik vastavalt selle direktiivi
artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidele i, ii ja iii
hiljemalt 15. juuliks 2012 tegema ära esiteks asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi
ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgse hindamise, teiseks
piiritlema asjaomase akvatooriumi hea keskkonnaseisundi ning kolmandaks
kehtestama keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorite kogumi.
Bulgaaria seda teinud ei ole.
Euroopa Kohus
leidis, et konkreetsemalt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed
direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on
kehtestatud Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikli 288 kolmanda
lõiguga ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- või erimeetmed on siduv
liikmesriikide kõigile ametivõimudele. Bulgaaria oli Euroopa Kohtule eesmärkide
täitmata jätmist põhjendanud hankementluse keerukusega, kuid Euroopa Kohus seda
ei arvestanud. Liikmesriik peab korraldama oma asjaajamise nii, et direktiivi
eesmärk on täidetud.
Kokkuvõttes
leidis Euroopa Kohus, et Bulgaaria on rikkunud merestrateegia raamdirektiivi. Direktiivi
eesmärkide täitmise kohustuslikkusse puutuvalt on nimetatud kohtulahend oluline
ka muude Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivide järgimise aspektist.
Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-510/20
Merestrateegia raamdirektiiv
JÄÄTMED
Määrusega täpsustatakse ja täiendatakse seni kehtinud jäätmete liigiti kogumise korda
10. juunist 2022 jõustus
määrus „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja
kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“, mille eesmärk on
muuta selgemaks jäätmete liigiti kogumise kord.
Olmejäätmete
kokkukorjamisel on tähtis lähtuda põhimõttest, et tekkivate segaolmejäätmete
kogus igas majapidamises peab vähenema, mistõttu peab oluliselt laiendama
teiste jäätmeliikide (nt biojäätmed ja pakendijäätmed) liigiti kogumist. See
põhimõte peab väljenduma eeskätt vastavate konteinerite kättesaadavuses ja
suuruses.
Kehtima hakanud määruses on
kirjas, et olmejäätmeid peab liigiti koguma nende tekitaja – ehk igaüks – ja
seda tuleb teha jäätmete tekkemomendil. Liigiti kogutud olmejäätmete
kokkukorjamist peab aga korraldama kohalik omavalitsus. Olmejäätmete
kokkukorjamisel on tähtis lähtuda põhimõttest, et tekkivate segaolmejäätmete
kogus igas majapidamises peab vähenema, mistõttu peab oluliselt laiendama
teiste jäätmeliikide (nt biojäätmed ja pakendijäätmed) liigiti kogumist. See
põhimõte peab väljenduma eeskätt vastavate konteinerite kättesaadavuses ja
suuruses. See on peamiseks hoovaks, millega kohaliku omavalitsuse üksusel on
võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.
Üks olulisemaid muudatusi
puudutab sortimata segaolmejäätmeid. Kui varem jõudis mingi osa
segaolmejäätmeid täiendava töötluseta prügilasse ladestamisele, siis nüüd
peavad kõik prügila väravasse jõudnud segaolmejäätmed läbima täiendava
sortimise. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmed üldjuhul sortimistoimingut
läbima ei pea. Prügilates segaolmejäätmete sortimise peamine mõte on see, et
sinna ei satuks näiteks kasvuhoonegaase tekitavaid biolagunevaid jäätmeid.
Keskkonnaministeeriumi uudis
Määrus
„Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav
Partnership for Policy
Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös
valminud hinnang “Metsanduse arengukava 2030 eelnõu vastavus säästva arengu
õiguslikele kohustustele” ütleb, et MAK2030 eelnõu koostamisel on oluliselt
rikutud säästva arengu õiguslikke nõudeid ning elurikkuse kaitsmiseks ja
kliimamuutuse leevendamiseks ettenähtud õiguslikke kohustusi.
Loe
lähemalt
EKO tähelepanekud ja täiendusettepanekud MAK2030 eelnõu KSH aruandele
Augusti lõpus saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) keskkonnaministeeriumile
tagasiside metsanduse arengukava 2030 eelnõu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule. Tagasisides märgitakse põhilisima kommentaarina, et
saadetud KSH aruande eelnõu kitsaskohad tulenevad peaasjalikult MAKi eelnõu
märkimisväärsetest puudustest ning nende lahendamine vaid KSH võimalustega on
arusaadavalt piiratud.
Loe
lähemalt
Kuivendamise keskkonnamõjudega arvestamine on puudulik, kohus tühistas ehitusloa
Mai lõpus jõustus Tallinna
halduskohtu otsus Vilumäe metsakuivenduse kohtuasjas, tühistades PTA poolt
Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) välja antud ehitusloa, mille
menetlemisel oli keskkonnamõju puudulikult käsitletud. Tegemist ei ole aga
erandliku juhtumiga – kuivendusprojektide keskkonnamõjudega arvestamata jätmine
on süsteemne probleem. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) esindas kohtuasjas KÕKi
jurist Tiina Georg.
Loe lähemalt ELFi
kodulehelt. Kohtuasjast kirjutasime ka veebruarikuu
uudises.
Triin Jäädmaa EPLis: "Kui riigikohus võtab kliimanoorte kaebuse menetlusse, tuleb kohtul esimest korda võtta seisukoht kliimamõjude hindamise osas.“
Eesti Päevalehe Roheportaal
kirjutas augusti alguses kliimamõjude arvestamisest Eesti otsustes, keskendudes
kohtuotsustele. Kuidas on seotud Eesti riigi kohustus kaitsta inimeste, ka
praeguste noorte õigust elule ja tervisele ning vähendada kasvuhoonegaaside
hulka? Sellele küsimusele ei ole Eesti kohtud pidanud veel vastama.
Tervikartiklit "Eesti
otsustes on kliimamuutus taustamüra. Noortes tekitab see ärevust, sest
riskitakse nende tulevikuga" loe 02.08.2022 Eesti Päevalehe Roheportaalist.
Arvamusfestival 2022: kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?
12. augustil arutati Arvamusfestivali
tuleviku elukeskkonna alal selle üle, kuivõrd julge otsustaja Eesti
kliimakriisis on. Panelistideks olid Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle. Lisaks esitasid
oma vaatenurga keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska, kliimaaktivist Kertu
Birgit Anton ja teised. Arutelu korraldas KÕK.
Arvamusfestivali eel uurisime
panelistidelt, kui julged Eesti otsused kliimakriisis on. Loe lähemalt Rein
Kalle ja Pihel
Kuuse vastuseid.
KÕK koondas Natura 2000 võrgustiku kaitse õiguslikud küsimused kogumikku
Aprillis valmis KÕKil mahukas
analüütiline ülevaade, kus selgitakse Natura 2000 võrgustiku kaitse õiguslikke
küsimusi õigusaktide, kohtupraktika ja juhendmaterjalide alusel. Natura 2000 on
Euroopa Liidu kaitsealade võrgustik, mis on loodud EL-i ühise looduspärandi
kõige väärtuslikuma osa kaitseks.
Loe
lähemalt
Analüüs: RMK-l puudub õiguslik kohustus uuendusraiete tegemiseks
KÕKil aprillis valminud
analüüs uuris, kas Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on õiguslik kohustus
uuendusraie tegemiseks. Analüüs jõudis järeldusele, et RMK-l ei ole
õigusaktidest tulenevalt uuendusraie tegemise kohustust. Raie tegemise ning
selle liigi valik on RMK enda otsustada. Ainsaks ega ka primaarseks huviks,
millega RMK peab riigimetsa majandajana raieplaanide tegemisel arvestama, ei
saa seejuures olla üksnes riigile tulu teenimine, vaid ka riigimetsa avaliku
funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse.
Loe
lähemalt
Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks
Ligi 50 kodanikuühendust Balti
riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama
regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest. Ühendused
pakuvad selleks lahendusi alates viivitamatust Vene fossiilkütuste kasutamise
keelustamisest kuni ELi kliimapaketi “Eesmärk 55” energeetikat puudutava ambitsiooni
tõstmiseni. Kõnealused teemad olid arutlusel valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa
Ülemkogul mai lõpus.
Loe
lähemalt
|