Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2023
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusväljade rajamiseks kiirkorras

14. juunil võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis võimaldavad Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada. Uus regulatsioon sisaldab olulisi erisusi, võrreldes senise planeerimisõiguse regulatsiooni ja põhimõtetega ning loob kehtivast formaliseeritud keskkonnamõjude hindamise menetlusest eraldiseisva menetluse nn Natura hindamiseks, mida esialgu kohaldatakse vaid harjutusväljade arendamisele.

Loe lähemalt


Riigikohus: kaugeleulatuvad järeldused uuringust viisid vigase otsuseni detailplaneeringu mõju hindamisel (3-21-125)

Riigikohus saatis 23. märtsi otsusega ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Veikko Ulmi kaebuse, millega Ulm palus tühistada Viimsi valla kehtestatud detailplaneeringu. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi liiga kaugeleulatuvaid ja vigaseid järeldusi uuringust, millega hinnati detailplaneeringu mõju rohevõrgustiku toimimisele. Samuti leidis Riigikohus, et ringkonnakohus ei põhjendanud piisavalt, kuidas ei kahjusta detailplaneeringu elluviimine oluliselt Lubja maastikukaitseala kaitse-eesmärke.

Loe lähemalt



ÜLDOLULIST

Koalitsioonilepe ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027

Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10. aprillil 2023 koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027. Koalitsioonileppele kirjutasid alla kõigi nimetatud erakondade parlamendisaadikud ning leppes fikseeritud eesmärgid võttis valitsus aluseks oma nelja-aastase tegevusprogrammi kokkupanemisel. 

Koalitsioonileppe kohaselt on valitsusel plaanis läbi viia rohereform avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös, et muuta Eesti majandusmudel kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Samuti kavatseb valitsus seada suunad Eesti ringmajanduse arenguks, suurendada põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu. Valitsus plaanib välja töötada digiprügi ja IT-sektori keskkonnajalajälje vähendamise programmi ning kaardistada terviklik rohevõrgustik üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Lisaks soovib valitsus võtta vastu metsanduse arengukava ja parandada metsandusandmete kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. 

18. mail 2023 kinnitas Vabariigi Valitsus tegevusprogrammi aastateks 2023–2027. Keskkonnaõigust enim puudutavate tegevustena kavatseb valitsus lähiaastatel:

-       võtta vastu kliimaseaduse, mis loob õiguskindluse ja investeerimiskindluse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Selle eesmärk on tagada ettenähtavus ja õiguskindlus Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamiseks. 

-       suurendada teavitustegevusi ja kaasamist keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, ühisosa leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks. 

-       digitaliseerida jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Samuti plaanitakse tõhustada pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seada müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäär. 

-       hoida asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Samuti on plaanis katsetada riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana kõrgendatud avaliku huviga aladel. 

-       maksustada metsa- ja põllumaade raadamist. 

-       panustada kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge.

 

Koalitsioonilepe

Infot tegevusprogrammis käsitletud algatuste kohta leiab ka Rohereeglite blogist.


Uuendati Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava

11. mail võeti vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ uuendatud tegevuskava. Tegevuskava koondab strateegias "Eesti 2035" kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades. Tegevuskava kiidetakse iga-aastaselt heaks Vabariigi Valitsuse poolt.

Tegevuskava on jagatud viide temaatilisse kimpu, kus iga temaatilise kimbu juures on esile toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Iga tegevuse juures on nimetatud eestvedajad ja kaasvastutajad, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisesse panustavad. Keskkonnaga seonduvad eelkõige peatükid „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“.

Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava (uuendatud 11. mail 2023)


Valmis avatud valitsemise teekaart

Avatud valitsemise eksperdirühm on koostanud avatud valitsemise teekaardi, mis annab suuna, kuidas parandada kaasavat otsustamist ja korrastada koostööviise avalike asjade ajamisel ministeeriumides, rakendusasutustes ja omavalitsustes. Teekaart on ühelt poolt mõeldud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, kes kavandavad ja korraldavad koostööd, teiselt poolt ka vabakonnale ootuste seadmiseks.

Kõigi ettepanekute juurde lisati mõõdikud, mille abil hinnata ettepanekute elluviimist, ning paljude juurde on toodud juba olemasolevaid eeskujulikke näiteid elust enesest.

Teekaardi koostamise alguses viidi läbi mitmekülgne uuring, millega tuvastati hulk probleeme praegustes kaasamisprotsessides. Probleemide lahendamiseks sõnastas ekspertrühm 30 ettepanekut. Enamikku neist saab rakendada ilma, et oleks vaja suurendada halduskoormust, muuta õigusakte või ümber struktureerida riigiasutusi. 

Avatud valitsemise teekaart

Vaata ka avatud valitsemise partnerluse kohta Riigikantselei kodulehel


Õiguskantsler juhtis ettekandes tähelepanu probleemidele seoses ranna ja kalda kaitsega, ehituskeeluvööndi vähendamisega ja metsandusega

Õiguskantsler pidas 18. mail ettekande Riigikogu XV koosseisu keskkonnakomisjonile, juhtides tähelepanu mõnele küsimusele, millele on õiguskantslerilt vastust palutud.

Ranna ja kaldaga seotud piirangute osas viitas õiguskantsler muredele õigusnormide ja halduspraktika lahknevuses ehituskeeluvööndi, veekaitsevööndi ja üleujutusala laiuse määramisel ja arvutamisel.

Õiguskantsler: Kui muudel põhjustel planeeringut vaja ei ole, siis võiks ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks ette näha ka vähem koormava menetluse

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit lubab kehtiv õigus vähendada üksnes planeeringuga, kuid õiguskantsleri hinnangul võib see menetlus paljudel juhtudel olla põhjendamatult koormav. Õiguskantsler leiab, et kui muudel põhjustel planeeringut vaja ei ole, siis võiks ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks ette näha ka vähem koormava menetluse avalikkuse osalust halvendamata. Näiteks võiks korraldada projekteerimistingimuste menetluse avatud menetluse põhimõtetel või näha selleks ette sootuks eraldi menetluse.

Õiguskantsler: Metsaseaduse § 23’1 ei sobi kehtivasse õigusesse,  kuna see piirab oluliselt KOV-i planeerimisautonoomiat.

Metsandusega seoses juhtis õiguskantsler tähelepanu, et talle saadetud avaldustest nähtub, et senisest suuremat õiguslikku selgust vajab näiteks asustusüksuse lähedal asuvate riigimetsade (nn kodumetsa) majandamise infovahetus kohaliku kogukonnaga. Samuti leiab õiguskantsler, et kehtivasse õigussüsteemi ei sobi väga mitmel põhjusel metsaseaduse § 23’1, mis puudutab planeeringuga metsa majandamisele piirangute seadmist asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks jmt. Eelkõige kuna see piirab oluliselt kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat, andes metsaomanikule liiga avara vetoõiguse avalikust huvist lähtuvate objektiivsete eesmärkide saavutamiseks.

Õiguskantsleri ettekanne




KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Parlament tahab keelustada rohepesu ja eksitavad roheväited roheväidete direktiiviga

Algatuse eesmärgiks on pakkuda tarbijatele kindlustunnet, et “rohelise” märgisega tooteid ostes oleks tegu keskkonnasõbraliku tootega.

 Euroopa rohelises kokkuleppes võttis komisjon kohustuse lahendada valede keskkonnaväidete esitamise probleem, tagades, et ostjad saavad usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, mis võimaldab neil teha kestlikumaid otsuseid ja vähendada nn rohepesu ohtu. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku töötada välja roheväidete direktiiv, millega soovitakse parandada olukorda, kus toodetele ja teenustele lisatakse kontrollimatuid väiteid ja märgiseid, mis jätavad tootest, teenusest või ettevõttest rohelise mulje. Roheväidete direktiivi ettepanek täiendab keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta lex specialis’ena kehtivaid ELi tarbijakaitse-eeskirju.

11.05.2023 kiitis Parlamendi täiskogu suure häälteenamusega (544 poolt, 18 vastu ja 17 erapooletut) heaks läbirääkimispositsiooni direktiivi asjus. Euroopa Liidu Nõukogu võttis oma läbirääkimisvolitused vastu 3. mail. See tähendab, et parlamendi ja liikmesriikide vahelised läbirääkimised direktiivi lõpliku sisu ja sõnastuse üle võivad peagi alata.

Euractiv artikkel (ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade


Euroopa Parlament hääletas ökotsiidi kriminaliseerimise poolt

29. märtsil hääletas Euroopa Parlamendi õiguskomisjon ühehäälselt selle poolt, et uue keskkonnakuritegude direktiiviga saaks ökotsiidist kuritegu terves Euroopa Liidus. Parlamendi ettepanek ökotsiidi definitsiooni kohta järgib peaaegu täielikult ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu ekspertrühma definitsiooni, millest kirjutasime 2021. aasta septembri uudiskirjas

Ökotsiid = ebaseaduslikud või hoolimatud teod, mis on
toime pandud teadmisega, et need teod toovad olulise tõenäosusega kaasa tõsise
ning kas ulatusliku või pikaajalise kahju keskkonnale.

Parlamendi ettepaneku kohaselt tuleks ökotsiidi defineerida kui „unlawful or wanton acts committed with knowledge that there is a substantial likelihood of severe and either widespread or long-term damage to the environment being caused by these acts”. Eesti keeles võiks see tähendada ebaseaduslikke või hoolimatuid tegusid, mis on toime pandud teadmisega, et need teod toovad olulise tõenäosusega kaasa tõsise ning kas ulatusliku või pikaajalise kahju keskkonnale.

Ökotsiid hõlmaks nii tahtlikke kui kergemeelsusest või hooletusest toime pandud tegusid.

Parlamendi ettepaneku kohaselt hõlmaks ökotsiid nii tahtlikke kui kergemeelsusest või hooletusest toime pandud tegusid. Ebaseaduslikud teod tähendavad ettepaneku järgi ka selliseid tegusid, mille toimepanemiseks oli küll nõutud ametlik luba olemas, kuid kui see luba oli saadud pettusega või muidu ebaseaduslikult.

Üleskutse ökotsiidi kriminaliseerimiseks tegid Euroopa kodanikud juba 2013. aastal, kui kutsuti ellu rahvaalgatus „End of Ecocide in Europe“ ehk „Lõpetame ökotsiidi Euroopas“. Selle kohta saab lähemalt lugeda 2013. aasta aprillikuu uudiskirjast. Tänaseks on sellest algatusest kasvanud välja üleilmne liikumine „End Ecocide on Earth“, mille eesmärk on lisada ökotsiid rahvusvahelise kriminaalkohtu Rooma statuuti viienda kuriteona. Praegu saab rahvusvaheline kriminaalkohus mõista kohut nelja kuriteo üle: genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja agressioon.

Ettepaneku uue direktiivi kehtestamiseks tegi Euroopa komisjon 2021. aastal. Uus direktiiv on plaanitud asendama praegu kehtivat direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Enne direktiivi jõustumist peab see läbima läbirääkimised Euroopa komisjoni ja liikmesriikide esindajatega. Kui Parlamendi ettepanek muutmatul kujul vastu võetakse, peavad kõik liikmesriigid kehtestama ökotsiidi kui kuriteokoosseisu enda karistusõiguses. Ökotsiidi on Euroopa Liidus juba kriminaliseerinud Prantsusmaa ning liidu kandidaatriikide hulgas Ukraina ja Moldova.

Uue direktiivi eelnõu koos Euroopa Parlamendi ettepanekutega

OpinioJurise artikkel (ingl k)

Euractivi artikkel (ingl k)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008,
keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus selgitas ehituslubade keskkonnamõju hindamist (C-575/21)

Euroopa Kohus tegi 25. mail eelotsuse (C-575/21), milles muuhulgas selgitas keskkonnamõju hindamise läbiviimist üksikprojektide ehituslubadele, mis on osa laiematest linnaarendusprojektidest. Viini halduskohtu esitatud eelotsusetaotluse küsimused puudutasid keskkonnamõju hindamise direktiivi (2011/92/EL) sätete kohaldatavust. 

Euroopa Kohus: Projekti otsest ja kaudset mõju KMH direktiivi artiklis 3 nimetatud teguritele ja nende vastastikmõjule tuleks tervenisti uurida enne loa andmist.

Euroopa Kohus rõhutas otsuses oma varasemat seisukohta, et projekti otsest ja kaudset mõju KMH direktiivi artiklis 3 nimetatud teguritele ja nende vastastikmõjule tuleks tervenisti uurida enne loa andmist. Seda seetõttu, et pädev asutus võtaks otsustamisel arvesse keskkonnale avaldatavat mõju kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis, kusjuures reostuse või saaste tekkimist tuleb pigem takistada nende tekkekohas, kui võidelda nende tagajärgede hilisema kõrvaldamise eest (vt nt C-526/16, p 75). Eeltoodule tuginedes asus kohus seisukohale, et KMH direktiivi tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui enne nõutud keskkonnamõju hindamise läbiviimist või selle ajal või enne juhtumipõhist keskkonnale avaldatava mõju uurimist, mille eesmärk on teha kindlaks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik, antakse ehitusluba üksikprojektidele, mis on osa laiematest linnaarendusprojektidest. 

Euroopa Kohtu otsus C-575/21




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: detailplaneeringu muutmisega ei tohi tagantjärele seadustada ebaseaduslikku ehitist (3-20-2247)

Tallinnas Vana-Umboja tn 3 kinnistule ehitas omanik ehitusprojektis ja detailplaneeringus lubatust suurema elumaja. Tallinna linnavalitsus aktsepteeris omaniku esitatud muudatusprojekti, millega lubati ehitada detailplaneeringus ette nähtust oluliselt suurem hoone. Seejärel tunnistas Tallinna linnavolikogu detailplaneeringu selle kinnistu osas kehtetuks, mille tagajärjel jäi kinnistu ehitusõigust reguleerima leebemate piirangutega üldplaneering. Kinnistu naabrid vaidlustasid otsuse halduskohtus.

Juba detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab haldusorgan hindama võimalust, et selle järel suurendatakse hoone lubatud mahtu, ja kaaluma naabrite õiguste riivet.

Kolleegium selgitas, et PlanS § 140 lg 1 punkti 2 alusel detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus, mida langetades tuleb arvestada naabrite huviga detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes, sest detailplaneering kaitseb ka nende õiguseid. Juba detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab haldusorgan hindama võimalust, et selle järel suurendatakse hoone lubatud mahtu, ja kaaluma naabrite õiguste riivet. Samuti tuleb arvesse võtta kehtetuks tunnistamise eesmärki, mis peab olema legitiimne.

Kui kinnistu omanik soovib ehitada lubatust suuremat hoonet, ei tohi detailplaneeringut kergekäeliselt kehtetuks tunnistada.

Riigikohus märkis samuti, et kui kinnistu omanik soovib ehitada lubatust suuremat hoonet, ei tohi detailplaneeringut kergekäeliselt kehtetuks tunnistada. PlanS § 140 lg 1 punkt 2 ei võimalda tunnistada detailplaneeringut kehtetuks selleks, et tagantjärele seadustada hoonet, mille ehitamisel on oluliselt rikutud ehitusõigust. Sätte eesmärk on hoopis anda paindlikkust tulevase ehitustegevuse ümberkujundamisel.

Detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab kohalik omavalitsus andma võrdselt kaalu nii kinnistu omaniku kui naabrite huvidele. Riigikohtu hinnangul käitus Tallinna linn valesti, kui pani naabritele kohustuse üksikasjalikult põhjendada, kuidas lubatust suurem hoone nende õiguseid riivab, samas kui kinnisasja omanik võis üldsõnaliselt tõdeda, et detailplaneering ei vasta tema vajadustele.

Riigikohtu otsus 3-20-2247




KLIIMAMUUTUS

EL kliimapaketi „Eesmärk 55“ õigusaktid on nüüd kokku lepitud

Märtsi lõpus leppisid Euroopa Liidu energeetikaministrid kokku maakasutuse ja metsanduse (ehk LULUCFi) ning transpordi, põllumajanduse, väikesemahulise energiatootmise, tööstuse ja jäätmesektori uued kliimaeesmärgid. Kuu aega hiljem otsustas Euroopa Liidu nõukogu suurendada heitkogustega kauplemise süsteemi kliimaeesmärki ja laiendada süsteemi meretranspordile, hoonete kütmisele ja maanteetranspordile. Nende otsustega on Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ elluviimiseks vajalikud õigusaktid vastu võetud ning neid tuleb hakata liikmesriikides rakendama.

Otsuste kohaselt peab Eesti 2030. aastal siduma ligi 2,5 miljonit tonni süsinikku. Selleks peame me oma metsandust ja maakasutust oluliselt muutma, sest 2021. aastal oli Eesti LULUCF sektor hoopis süsiniku heitja ja paiskas atmosfääri ligi 3 miljonit tonni kasvuhoonegaase.

Alates 2025. aastast asutakse sujuvalt rakendama süsiniku piirimeedet, millega tuleb hakata maksma tasu Euroopa Liitu imporditud toodetelt, mida ei ole toodetud Euroopa Liiduga võrreldavate kliimanõuete järgi.

Järk-järgult hõlmatakse olemasolevasse heitkogustega kauplemise süsteemi kogu meretransport ning laevandusettevõtted peavad hakkama ostma süsinikuturult endale nn süsinikukvoote. 2027. aastal käivitub eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem hoonete kütmisele, teetranspordile ja väikesemahulisele tööstusele. Süsteemi eesmärk on kulutõhusalt vähendada süsinikuheidet nendes sektoris, mille dekarboniseerimine on seni olnud vaevaline. 

„Eesmärk 55“ paketi puhul tuleb silmas pidada, et selles seatud üldine siht – vähendada aastaks 2030 Euroopa Liidu süsinikuheidet 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega – ei ole kooskõlas Pariisi leppe eesmärgiga hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires. 1,5 kraadi eesmärgi poole pürgimiseks peaks liit vähendama oma heidet 2030. aastaks vähemalt 65% võrra. Arvestades Euroopa Liidu ajalooliselt väga suurt süsinikuheidet, peaks liit vähendama oma heidet veel palju kiiremini, et jätta teistele riikidele alles võimalikult õiglane osa maailma süsinikueelarvest.

Eelmise aasta jaanuarikuu uudiskirjast saad lugeda Eesti seisukohtade kohta kliimapaketi läbirääkimistel. 2021. aasta septembris andsime ülevaate paketi sisust ja keskkonnaühenduste ettepanekutest paketi parandamiseks.

Keskkonnaministeeriumi uudis

Euroopa Liidu nõukogu uudis (1)

Euroopa Liidu nõukogu uudis (2)

Jõupingutuste jagamise määruse sektorite eesmärke puudutav määrus

Süsiniku piirimeetme loomise määrus


Rahvusvaheline Kohus hakkab määratlema riikide kohustusi Maa kliimasüsteemi kaitsmiseks

ÜRO peaassamblee võttis märtsi lõpus vastu olulise resolutsiooni (A/77/L.58), millega taotleb Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvat arvamust, milles kohus määratleks riikidel lasuvad rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused Maa kliimasüsteemi kaitsel. ÜRO küsib ka, millised on võimalikud õiguslikud tagajärjed riikidele, kes on põhjustanud kliimasüsteemile ja sellega seotud keskkonnale olulist kahju. ÜRO palub kohtul selgitada riikide vastutus olukorras, kus nad ei ole võtnud kliima kaitseks piisavaid meetmeid.

Et Pariisi lepe ei sea osalisriikidele otseseid õiguslikke kohustusi leppe eesmärkide täitmiseks, loodetakse, et vajalikke jõustamismehhanisme suudavad siiski pakkuda inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO mereõiguse konventsiooni sätted.

ÜRO resolutsiooni on juba aastaid tagant tõuganud Vanuatu ja Vaikse ookeani saareriikide noored. Kuigi 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppega lubasid pea kõik maailma riigid teha jõupingutusi, et globaalne temperatuuritõus ei ületaks ohtlikku 1,5 kraadi piiri, nähtub valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) ekspertide viimasest raportist, et see piir saab tõenäoliselt ületatud juba 2030–2035 aastatel, kui riigid ei võta drastilisi meetmeid just käesoleval kümnendil. Et Pariisi lepe ei sea osalisriikidele otseseid õiguslikke kohustusi leppe eesmärkide täitmiseks, loodetakse, et vajalikke jõustamismehhanisme suudavad siiski pakkuda inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO mereõiguse konventsiooni sätted. ÜRO taotlus keskendubki suures osas inimõiguste kaitse kohustustele ja põlvkondadevahelise õigluse printsiibile, millele pole seni jätkuvalt piisavalt tähelepanu pööratud. Kuigi Rahvusvahelise Kohtu hinnang pole õiguslikult siduv, on sel tugev õiguslik ja moraalne kaal, ning see annab olulise suunise ÜRO peaassambleele, riikidele ja kohtutele üle kogu maailma.

Rahvusvahelise Kohtu hinnangut on oodata kahe aasta pärast. Kohus andis riikidele ja organisatsioonidele seisukohtade esitamiseks aega 20. oktoobrini ning seisukohtadele vastamiseks 22. jaanuarini 2024. Aprillis avalikustas Columbia ülikooli kliimaõiguse osakond Sabin Center põhjaliku raporti, milles selgitab lähemalt Rahvusvahelise Kohtu pädevust ning annab ülevaate olulisematest rahvusvahelise kliimaõiguse aspektidest, mida riigid saavad abiks võtta oma vastuste kujundamisel.

ÜRO üldkogu taotlusega seotud materjalid (ingl k)

Euractiv artikkel (ingl k)

Columbia ülikooli Sabin Center’i raport (ingl k)

Õiguskantsler pidas Riigikogus ettekande kliimaseadusest

19. aprillil pidas õiguskantsler Riigikogus ettekande kliimaseadusest ning vastas saadikute küsimustele. Varem avalikustatud kirjalikku ettekannet kajastasime märtsikuu uudiskirjas.

Õiguskantsler: Iga kuuga, mil Eesti õiguses pole seatud selgeid kohustusi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, suureneb võimalus, et isikutel tekib riigi vastu hüvitisnõue.

Õiguskantsler tõi korduvalt paralleeli koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud meetmetega, mille puhul oli oluline otsustusruum delegeeritud valitsusele, ning rõhutas, et kliimamuutuste pidurdamise olulisemad jooned tuleb siiski sätestada seaduses piisavalt üksikasjalikult. Samuti rõhutas ta, et kliimamuutuste leevendamiseks vajalikke seadusemuudatusi oleks otstarbekam ja tõhusam menetleda eraldiseisvalt, mitte kobareelnõuna. Saadikute küsimustele vastates jaatas ta võimalust, et iga kuuga, mil Eesti õiguses pole seatud selgeid kohustusi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, suureneb võimalus, et isikutel tekib riigi vastu hüvitisnõue. Lisaks mainis ta vajadust tegeleda kliimamuutuste leevendamise kõrval ka elurikkuse ja keskkonna hoidmisega laiemalt.

Ettekande järel kõnelesid kõigi fraktsioonide esindajad.

Õiguskantsleri ettekande ja küsimuste-vastuste stenogramm




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus selgitas ametiasutuste põhjendamiskohustust Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavate otsuste puhul (C-721/21)

Euroopa Kohus tegi 15. juunil eelotsuse, milles selgitas, millise täpsusastmega tuleb põhjendada tegevuseks loa väljastamise otsust, mis võib avaldada Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale mõju, ent mille osas ei ole eelnevalt nõutud asjakohase Natura hindamise läbiviimist. 

Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) kohaselt võib ametiasutus tegevuseks loa anda vaid siis, kui ta on kindel, et see tegevus ei avalda negatiivset mõju Natura kaitseala terviklikkusele. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust, et kahjulik mõju puudub. Kohus märkis, et EL õigus ei kohusta küll selle otsuse põhjendustes vastama ükshaaval kõigile puudutatud isikute poolt haldusmenetluses tõstatatud õiguslikele ja faktilistele küsimustele, kuid asutus peab siiski tooma piisavalt täpselt välja need põhjendused, mis võimaldasid tal enne vastava loa andmist – vaatamata võimalikele vastupidistele arvamustele ja neis võibolla väljendatud mõistlikele kahtlustele – veenduda, et välistatud on mis tahes teaduslikult põhjendatud kahtlus, et kõne all olev projekt avaldab kaitsealale olulist mõju. Niisugused põhjendamisnõuded peavad kohtu sõnul olema täidetud ka siis, kui pädev asutus kiidab heaks projekti, mis võib avaldada kaitsealale mõju, ilma et ta nõuaks asjakohast Natura hindamist. 

Euroopa Kohus selgitas, et ametasutuste otsuste põhjendamise kohustus on eriti oluline, sest annab meetme adressaatidele võimaluse kaitsta oma õigusi parimatel võimalikel tingimustel ja otsustada kõiki juhtumi asjaolusid teades, kas selle otsuse vaidlustamine on otstarbekas. Põhjendamiskohustus on samuti vajalik selleks, et kohtud saaksid kontrollida niisuguste otsuste õiguspärasust. 

Teises küsimuses asus kohus seisukohale, et Natura eelhindamise etapis võib arvesse võtta kava või projekti aspekte, millega kaasneb saasteainete kõrvaldamine ja mille tagajärjel võivad seega väheneda kahjulikud tagajärjed alale, üksnes kui need on võetud samasse kavva või projekti niisugusele kavale või projektile omaste lahutamatute standardsete aspektidena olenemata nende mõjust kõnealusele alale. 

Euroopa Kohtu otsus C-721/21


Eesti suhtes on algatatud uus rikkumismenetlus loodusdirektiivi mittenõuetekohase ülevõtmise kohta

Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse (nr 2022/2002) etteheidetega, et Eesti ei ole nõuetekohaselt täitnud loodusdirektiivi artikli 4 lõikest 4 ja artiklist 6 tulenevaid kohustusi, mis puudutavad Natura 2000 võrgustiku moodustamist ja Natura hindamist. Rikkumismenetluse täpsem sisu ei ole avalik.

Rikkumismenetlusega seonduvat käsitleti Vabariigi Valitsuse istungil 27. aprillil. Istungi protokolli kohaselt nõustub Eesti osaliselt komisjoni etteheidetega. Puuduste kõrvaldamiseks täiendatakse 2025. aasta lõpuks alapõhiseid kaitse-eeskirju ja uuendatakse Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Lisaks kinnitatakse 2023. aasta lõpuks kaitse-eesmärgid ja kaitsemeetmed nende Natura 2000 alade kohta, kus puuduvad kaitsekorralduskavad, ning uuendatakse 2027. aasta lõpuks olemasolevaid kaitsekorralduskavasid. Vajalike muudatuste tegemiseks looduskaitseseaduses koostatakse vastav seaduse eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2024. aastal.

Eesti suhtes on pooleli teinegi 2021. aasta juunis algatatud rikkumismenetlus, mis puudutab samuti probleeme Natura 2000 võrgustiku alade kaitsel, sh seoses metsa majandamisega (loe lähemalt ERR-st).

Vabariigi Valitsuse istungi protokoll (27.04.2023)


EL nõukogu: kaheksa aasta pärast tuleb taastada kolmandik ohustatud elupaikadest

20. juunil leppis Euroopa Liidu nõukogu kokku enda läbirääkimispositsiooni looduse taastamise määruse suhtes. Selle kohaselt tuleb Euroopa Liidus 2030. aastaks taastada vähemalt 30% kehvas seisus olevatest elupaikadest maismaal, rannikul ja vees. 2040. aastaks saab sellest 60% ja 2050. aastaks 90%. 2030. aasta eesmärk jääb aga alla eelmise aasta detsembris üleilmsel elurikkuse konverentsil COP15 kokku lepitud eesmärgile, mille kohaselt peab 8 aasta pärast olema taastatud 30 % kahjustatud ökosüsteemidest taastatud.

Erinevatele ökosüsteemidele on ette nähtud ka eraldi eesmärgid. Nõukogu kinnitas oma positsioonis liikmesriikide kohustused suurendada rohealade osakaalu linnades, kuni on saavutatud rahuldav tase, ning vältida puudega kaetud alade vähenemist. Nõukogu vähendas ka kuivendatud märgalade taastamise kohustust ning suurendas metsa seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite valikut.

Teadlased: just ökosüsteemide häving, mitte taastamine, seab pikemas perspektiivis ohtu toidujulgeoleku ning läheb ühiskonnale kalliks maksma

Euroopa Parlamendis on looduse taastamise määrusele olnud tugev vastasseis, mida on eest vedanud Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber. Kalandus- ja põllumajanduskomitee hääletasid määruse vastu ning keskkonnakomisjonis kukkus napilt läbi hääletus määruse menetluse lõpetamise üle. Määruse vastu seisavad tugevalt suured põllumajandus- ja kalandusettevõtted, kes kardavad, et see saab takistama nende tegevust. Teadlaste sõnul ei ole aga need hirmud põhjendatud, sest just ökosüsteemide häving, mitte taastamine, seab pikemas perspektiivis ohtu toidujulgeoleku ning läheb ühiskonnale kalliks maksma.

Juulis hääletab määruse üle Euroopa Parlament. Seejärel algavad kolmepoolsed läbirääkimised nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel, et kokku leppida määruse lõplik tekst.

Euroopa Komisjoni looduse taastamise määruse ettepanek

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Teadlaste pöördumine looduse taastamise määruse ümber leviva väärinfo kohta

Kirjade saatmise kampaania looduse taastamise määruse toetuseks


Looduse õiguste tunnustamine jõuab Eestisse

Võrokesed tunnustavad, et loodus ei ole ressursikogum, vaid on hingestatud ja iseväärtusega ning seega õiguste kandja.

22. aprillil toimunud Võro kongressil tunnustati esmakordselt kogukonna otsusega Eestis looduse õigusi. Kongress oli kokku kutsutud eesmärgiga määratleda võrokesed põlisrahvana, et kaitsta paremini võro keelt, kultuuri ja keskkonda. Märgilisena otsustati kongressi käigus lisada keskkonnahoiu manifesti punkt, millega võrokesed tunnustavad, et loodus ei ole ressursikogum, vaid on hingestatud ja iseväärtusega ning seega õiguste kandja (p 3). Sellega ühinesid võrokesed esimese kogukonnana Eestis globaalselt üha tuure koguva looduse õiguste tunnustamise liikumisega.

 2022. a seisuga on 23 riiki tunnustanud looduse õigusi üldiselt või olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui õigussubjekte. Näiteks Ecuador ja Boliivia tunnustavad looduse õigusi oma põhiseaduses. Uus-Meremaa tunnustab Te Urewe rahvusparki, Whanganui jõge ning Mount Taranaki vulkaanilist mäge kui õigussubjekte. Euroopas on seni ainsana seadusandlik protsess looduse õiguste tunnustamisel lõpuni jõudnud Hispaanias seoses Mar Menori laguuniga (vt 2022. a oktoobrikuu uudiskirja), ent sarnaseid algatusi on juba mitmes teiseski Euroopa riigis. Huvitavaid arenguid on toimumas ka EL tasandil. Näiteks väljendas Euroopa Parlament oma 2020. a resolutsioonis veendumust, et põlismetsade ökosüsteeme tuleks tunnustada õigussubjektidena. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tellimusel valmis 2020. aastal põhjalik uuring "EL looduse õiguste harta suunas", mille eesmärk on luua raamistik looduse õiguste õiguslikuks tunnustamiseks Euroopa Liidu õigussüsteemis, mis võimaldaks senisest erinevat ning paremat inimese ja looduse läbisaamist (vt 2020. a novembrikuu uudiskirja). 

Looduse n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse nähakse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse.

Looduse n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse nähakse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus on pelgalt ressursikogum, objekt, kellegi omand – ainult käsutada ja kasutada, heal juhul säästlikult. Seda maailmapilti peegeldab suures osas ka enamiku riikide ühiskonnakorraldus, sh õigus, mis on aga paljude keskkonnakaitsjate hinnangul tänaste keskkonnakriiside üheks algpõhjuseks. Looduse tunnustamine iseseisva õigussubjektina võiks aidata vähendada inimkesksest mõtteviisist tingitud keskkonnavaenulikku tegevust ja inspireerida jätkusuutlikke algatusi muuhulgas õiguses. 

Võro kongressi keskkonnahoiu otsus

2022. a ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel (ingl k)

ÜRO Harmony With Nature programm (ingl k)




MAAPÕU

Riigikohus: isiku menetlusse kaasamata jätmine võib viia sisuliste vigadeni lubade andmisel (3-20-999)

Riigikohus tühistas 24. mai otsusega AS-ile Mikskaar aastatel 2004 ja 2012 antud turbakaevanduse rajamiseks antud load, põhjusel, et piirinaabri kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.

Olulise järeldusena kaebetähtaega puudutavas küsimuses leidis Riigikohus, et olenemata asjaolust, et kaevandamisload olid välja antud aastaid tagasi, tuli asja sisuliselt läbi vaadata seetõttu, et kaebajat kui piirinaabrit ei olnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Riigikohus sedastas, et tõendamiskoormus selles osas, et puudutatud isik on nõuetekohaselt menetlusse kaasatud, lasub loa andjal.

Kaevandamislubade andmisel tuleb hinnata ja kaaluda mõju kaevandamisala läheduses asuvatele elamutele. Riigikohtu hinnangul olid antud juhtumi puhul need mõjud ebaõigesti hinnatud, võttes arvesse kaebaja väidet, et kaevandamine mõjutaks tema kaevuvett ning elukvaliteeti halvendaksid oluliselt ka turba väljamisel tekkiv tolm ja müra. Tekkinud olukord oleks olnud ennetatav, kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud. Riigikohus tõi välja, et juba ainuüksi selle põhjuse tõttu ei ole võimalik jätta kaevandamislubasid jõusse haldusmenetluse seadustiku §-st 58 lähtudes.

Riigikohus nõustus, et sisulise otsustamise mõjutamiseks kvalifitseerub mitte ainult see, kui kaasamise tulemusena oleks tõenäoliselt jäetud keskkonnaluba andmata, vaid ka see, kui kaasamine oleks kaasa toonud teistsuguse sisuga või täiendavate kõrvaltingimuste kehtestamise.

Riigikohus: Ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega.

Olulise asjana tõi Riigikohus välja, et keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba seadusega kehtestatud normid, kuivõrd isegi normi piiresse jääv müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade andmisel arvestada. Riigikohus andis suunise, et võimalusel tuleb kasutada keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis tuleb kaevandamislubades selgelt fikseerida ja määrata meetod kaevandamislubades siduvalt kindlaks.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-999


Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse-töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% EL-is. Vähemalt 10% sellest peaks tulema kaevandamisest ning osa ümbertöötlemise teel.

Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse eesmärk on suurendada Euroopa Liidu võimekust kõigis kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela etappides. See tähendab, et soovitakse vähendada sõltuvust, parandada valmisolekut ning edendada kestlikku ja ringluspõhist tarneahelat, et suurendada vastupidavust.

Selle saavutamiseks on seatud mitmeid eesmärke, sealhulgas:

  1. Sise- ja välispoliitika kooskõlastamine, et tugevdada sisemisi tarneahelaid ja tihendada välissuhteid, et rajada kolmandate riikidega vastastikku kasulikke partnerlusi.
  2. Kriitilise tähtsusega toorainete olukorra jälgimine ja nende tarneahelate stressitestide korraldamine.
  3. Strateegiliste toorainete tarnehäirete ohu maandamine, koordineerides selleks riiklike strateegiliste varude loomist, nõudes suurettevõtjatelt tarneahela auditeid ja hõlbustades ühishankeid.
  4. Koostöö huvitatud kolmandate riikidega, et tugevdada tarneahelaid ning toetada kestlikku investeerimist ja kaubandust.
  5. Algatuse "Global Gateway" kasutamine tooraineväärtusahela projektide jaoks, et vähendada välisriikidesse investeerimise riskantsust ning võidelda toorainetega seotud ebaausate kaubandustavade vastu.
  6. Riiklike maavarade uurimise programmide väljatöötamine, et parandada teadmisi Euroopa kriitilise tähtsusega toorainevarude kohta.
  7. Strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise või ringlussevõtu valdkonnas kavandatavate strateegiliste projektide kindlakstegemine ning nende suhtes kohaldatakse liidus ühtlustatud ja prognoositavaid loa andmise menetlusi ning koordineeritakse toetuse andmist, et parandada juurdepääsu rahastusele.

Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mida vajame rohepöördeks ja infotehnoloogia valdkonnas. Siin leidub kriitilistest toormetest magneesiumi, vanaadiumi ja fosforiiti. Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina haruldasi muldmetalle (nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium), mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks.

Kuivõrd määrus on välja antud hiljaaegu, siis praegusel ajahetkel ei kaasne selle aktiga Eestile otseseid kohustusi. Küll aga tegeleb juba praegu Eesti Geoloogiateenistus 3-aastase fosforiidi ja kaasnevate maavarade uuringuprojektiga, mille fookuses on eelkõige toorme kaevandamise ja väärindamise tehnoloogia küsimused ning tervikliku väärtusahela analüüs, eesmärgiga koguda andmeid selleks, et tulevikus fosforiidi võimaliku kaevandamise suhtes otsuseid teha.

Euroopa Komisjoni info

Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määrus




METSANDUS

RMK peab kandma kohtumenetluses enda menetluskulud ise

Hiljutistes kohtuasjades (3-22-124; 3-22-395) nõustus ringkonnakohus, et Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) on kohaldatav haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika, mis tähendab seda, et RMK peab enda põhitegevusega seonduvates kohtuvaidlustes kandma menetluskulud ise.

Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorgani jaoks keelatud kasutada halduskohtumenetluses väliseid õigusabiteenuseid, kuid selliste teenuste kulusid võib kaebajalt välja mõista üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest.

Kuivõrd RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade taotlemine ning RMK täidab talle õigusaktidega pandud avalikke ülesandeid, mille vastu on üldine huvi, leidis kohus, et vaidlus raielubade üle ei välju RMK põhitegevusest ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid kaebaja kanda.

Kohtu hinnangul peab RMK oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. See ei sõltu sellest, milline on RMK staatus menetluses, olgu ta kolmandaks isikuks või vastustajaks.

Kohus: Vaidluse spetsiifilisus ega mahukus ei muuda haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi põhitegevuse raamidest väljuvaks.

Kohus rõhutas otsuses, et RMK peab ülesannete täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning nende realiseerimisest. Olukorras, kus kaebaja on vaidlustanud korraga palju raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura aladele, ei ole käsitletav pahatahtlikkusena ning vaidluse spetsiifilisus ega mahukus ei muuda haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi põhitegevuse raamidest väljuvaks.

Riigikohus RMK-le edasikaebamiseks menetlusõigust ei andnud. Võib järeldada, et edaspidi ei tohiks RMK kohtukulud olla takistuseks kohtusse pöördumisel, võttes arvesse, et praegugi on Riigikohtus käimas mitmeid menetlusi keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustest, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid.

Viidatud kohtuasjades esindasid klienti Keskkonnaõiguse Keskuse juristid.

Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-124

Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-395




JÄÄTMED

Eesti toetab pakendijäätmevabamat Euroopat

Euroopa Komisjon on käinud välja uue pakendimääruse ettepaneku, millega on kavas vähendada ühekordsete pakendite kasutamist ning pakendijäätmete teket. Lisaks plastpakenditele võetakse määrusega sihikule paberpakendid, sest ühekordsete pakendite rohkuse tõttu suureneb Euroopas paberikasutus aasta-aastalt.

Alates 2035. aastast peavad kõik pakendid olema täielikult ringlussevõetavad.

Määrus kohaldub kõigile pakenditele ja pakendijäätmetele. Alates 2035. aastast peavad kõik pakendid olema täielikult ringlussevõetavad. See tähendab, et pakendite disain toetab ringlussevõttu, neid kogutakse tulemuslikult ja tõhusalt, neid sorteeritakse, neist on võimalik uusi tooteid valmistada ja neid võetakse ringlusse mastaapselt ehk vähemalt 75 % EL elanikkonna ulatuses. Määrusega seatakse ka eesmärgid, et nii toitu kui jooki müüdaks edaspidi rohkem kaasa korduskasutatavates pakendites.

Määrusega keelatakse petupakendid ehk näiteks valepõhja või topeltseinaga pakendid, mis loovad mulje, et pakendis on toodet tegelikust rohkem.

Määrusega nähakse ette, et plastpakendites peab taaskasutatud plasti osakaal järjest suurenema. Eriti õhukesed kilekotid ja köögiviljadele kleebitud kleebised peavad mõne aasta pärast olema tööstuslikult kompostitavad. 

Valitsus otsustas mai alguses määrust toetada, kuid jääda teatud küsimustes reserveerituks. Riik soovib, et jääks võimalus kehtestada erandeid väike-ettevõtjate omapäradega arvestamiseks, hügieeni-, toiduohutuse- ja toidu säilimise tagamiseks ning keskkonnaprobleemide korral.

Keskkonnaühendus Fern on avaldanud toetust määruse üldisele suunale ja teinud ettepaneku, et määrusega tuleks praegusest rohkem keskenduda pakendite disaini reguleerimisele, et ühekordseid ja keeruliselt ümber töödeldavaid pakendeid juba tekiks oluliselt vähem. Samuti soovitavad nad suurendada taastäidetava pakendi kasutamise eesmärke, et vältida ühest materjalist ühekordsete pakendite asendamist teisest materjalist ühekordsete pakenditega.

Euroopa komisjoni ettepanek pakendimääruse kehtestamiseks

Eesti seisukoht Euroopa pakendimääruse kohta




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

 Uuring: Eesti elanikud on kliimamuutuse tagajärgede pärast mures

Värske uuring toob välja, et Eesti elanikud on mures kliimamuutuse tagajärgede pärast. Enamiku arvates võivad need nende elukvaliteeti tulevikus negatiivselt mõjutada. Vaid käputäis küsitletuist teab aga, millised riigiasutused kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise eest seisavad. 

Loe lähemalt


Keskkonnaühendused: uue õlitehase kasutussevõtt seaks ohtu nii looduse kui ka majanduse

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.

 Loe lähemalt


Marilin Palts: loodan, et maapõueseadust täiendatakse selgemate tingimuste ja ühtsemate reeglitega

Märtsis asus KÕKi juristina tööle Marilin Palts, kes keskendub eeskätt maapõuega seonduvatele küsimustele. Marilinil on omajagu kogemust nii tsiviilasjades kui ka haldusasjades ning klientide esindamises küll kohtuväliselt kui ka kohtus. Küsisime Marilinilt mõned küsimused, et teada saada, miks just keskkonnaõigus ning miks just vabaühendus. 

Loe lähemalt


Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi  avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid. 

Loe lähemalt


Avalik pöördumine: Eesti vajab poliitilist tahet taastuvenergiale üleminekuks

Ligi 20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale. 

Loe lähemalt