Lubada võib kõiki selliseid tegevusi (sh uute hoonete ja teede rajamist), mis ei kahjusta nende liikide ja elupaigatüüpide seisundit, mille kaitseks on kaitsealad loodud. Seejuures tuleb silmas pidada, et negatiivne mõju looduskaitseala kaitse eesmärkidele võib tulla mitte ainult tegevusest Natura looduskaitseala piirides, vaid ka sellest väljaspool, sest negatiivsed mõjud võivad jõuda looduskaitsealale ka kaugemalt.
Et otsused oleksid õiguspärased, tuleb lisaks kohustuslikule eelhindamisele viia läbi nn Natura-hindamine. Natura-hindamine on nõutav, kui objektiivse teabe põhjal ei saa välistada kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Seejuures tuleb kavandatavat tegevust hinnata koosmõjus teiste tegevustega, mis kaitse-eesmärkidele mõju võivad avaldada.
Loa võib anda või
planeeringu kehtestada vaid juhul, kui otsusetegija on mõjude hindamise
tulemusel või muul viisil veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodsalt selle looduskaitseala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Samuti
tuleb järgida looduskaitseseadust ja kaitsealade kaitse-eeskirju.
Esimese asjana
tuleks välja selgitada, kas tegevus võib mõjutada ala kaitse-eesmärke -kaitstavate
liikide või elupaikade seisundit. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
andma nn eelhinnangu selle kohta, kas tegevuse mõjusid tuleks täpsemalt
hinnata. Eelhinnang peab lähtuma ettevaatuspõhimõttest. Põhjalikum nn Natura-hindamine tuleb
läbi viia, kui objektiivse teabe põhjal ei saa välistada kavandatava tegevuse
ebasoodsat mõju looduskaitseala kaitse-eesmärgile. Seejuures tuleb kavandatavat
tegevust hinnata koosmõjus teiste tegevustega, mis kaitse-eesmärkidele mõju
võivad avaldada. Oluline on, et eelhindamise etapis ei tohi arvestada
negatiivseid mõjusid vähendavate või välistavate leevendusmeetmetega.
Kui eelneva põhjal
selgub, et põhjalikum mõju hindamine on vajalik, tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine (KMH – ehituslubade, projekteerimistingimuste puhul) või
keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH – planeeringute puhul). Mõju
hindamise käigus tuleb anda vastus küsimusele, kas kavandatav tegevus mõjutab
ebasoodsalt Natura looduskaitseala terviklikkust või kaitse-eesmärki. Kui
ebasoodsat mõju ei saa välistada, ei tohi tegevust lubada. Seega, KOV
otsustusõigus peab lähtuma KMH või KSH tulemustest.
Erandina ei pea mõjude hindamist läbi viima selliste tegevuste puhul, mis on kas otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või on otseselt kaitse korraldamiseks vajalikud. Niisugusteks tegevusteks on eelkõige kaitsekorralduskavas ettenähtud tegevused.
Lubada võib selliseid tegevusi, mis ei avalda ebasoodsat mõju looduskaitseala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Selleks et teha kindlaks, kas ja millised tegevused on lubatud, tuleb igal juhul mõjusid eelhinnata ning vajadusel ka täpsem keskkonnamõju hindamine teha. Hindamiste läbiviimiseks saab abi valdkonna ekspertidelt. Vaata mõjude hindamise kohta ka vastust eelmisele küsimusele.