Jõustusid muudatused jäätmekäitluse korralduses
19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses. Oleme muudatuste menetlemist Riigikogus üldisemalt kajastanud ka käesoleva aasta aprillikuu ning märtsikuu uudiskirjas, ent teema olulisuse tõttu käsitleme käesolevas numbris lähemalt jõustunud muudatuste sisu. Peamised muudatused puudutavad kaevandusjäätmete regulatsiooni kehtestamist, probleemtoodete tootja kohustuste täiendamist, aga ka olulisi muudatusi kohaliku omavalitsuse jäätmeveo korralduses.
Kaevandusjäätmete regulatsiooni kehtestamine
Üks olulisemaid valdkondi, mille regulatsioon muutus, on kaevandamisjäätmetega seonduv. Varasemale kaevandamisjäätmete käsitlusele jäätmeseaduses heideti Euroopa Komisjoni poolt ette mittevastavust direktiivile 2006/21/EÜ (nn kaevandusjäätmete direktiiv); selle kõrvaldamiseks on nüüd jäätmeseadusesse sisse viidud direktiivile vastav kaevandamisjäätmete definitsioon (JäätS § 71). Selle kohaselt on kaevandamisjäätmed teatud eranditega kõik maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena tekkinud jäätmed. Jäätmete mõiste on jätkuvalt defineeritud JäätS §-s 2.
Kaevandamisjäätmed kuuluvad reeglina hoiustamisele jäätmehoidlates. Jäätmehoidlateks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse kaevandusjäätmete tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul kogumiseks või ladestamiseks teatud aja jooksul. Ajaperioodi pikkus, mille jooksul jäätmete ladestamise tõttu loetakse ehitist või ala jäätmehoidlaks, sõltub hoidla tüübist. Jäätmehoidla käitamiseks on nüüdsest tarvilik eraldi jäätmeluba, mille taotlemiseks on vaja esitada JäätS §-le 421 vastav kaevandamisjäätmekava. Samuti on käitamiseks vajalik esitada rahaline tagatis (JäätS § 353). A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale (defineeritud JäätS § 352 lõikes 5), mis ei ole ohtlik ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses, kohalduvad täiendavad ohutusalased reeglid (JäätS § 272-276).
Kaevandamisjäätmekava on vajalik esitada ka maavarade rikastamiseks antava jäätmeloa taotlemisel, samuti jäätmeluba mittevajava üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus jäätmete tekkimise puhul vastava loa (nt kaevandusloa) taotlemisel. Juhul kui jäätmekava tuleb esitada loa (jäätme- või muu eelnimetatud tegevusloa) muutub see antava loa lahutamatuks osaks – see omakorda tähendab, et kaevandamisjäätmekava mittetäitmist peetakse loa tingimuste rikkumiseks kõigi sellele kaasnevate tagajärgedega.
Eelnimetatud muudatused viidi sisse ka jäätmeloa taotlemist, andmist, muutmist ning kehtetuks tunnistamist, kaevandamisloa taotlemist, andmist, muutmist ja ümberregistreerimist ning üldgeoloogilise uurimisloa ja uuringuloa taotlemist ja andmist reguleerivatesse määrustesse.
Probleemtoodete tootjate kohustuste täiendamine
Teine suurem grupp muudatusi puudutab probleemtoodete tootjaid (probleemtooted on tooted, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, näiteks patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed).
Senise, ühtse tootja mõiste asemel on tootja mõiste nüüdsest defineeritud vastavalt probleemtoote liigile (JäätS § 23 lõiked 11-14). Tootja mõiste alt on erinevalt varasemast regulatsioonist läbi „turule laskmise" mõiste sisseviimise välja arvatud isikud, kes toodavad Eestis probleemtooteid väljaspool EL-i asuvatesse riikidesse turule laskmiseks. Oluliseks muudatuseks on ka probleemtoodete tootjatele lisandunud kohustus korraldada teabekampaaniaid ning teha kasutajatele turustajate kaudu teatavaks, kuhu tagastada probleemtoodetest tekkinud jäätmed. Seega peaks praktikas näiteks igast elektroonikapoest olema kättesaadav teave selle kohta, kuhu saab tagastada vanu, kasutuskõlbmatuid elektroonikaseadmed (sellekohase sildi väljariputamise läbi). Lisaks sellele on parandatud mitmeid terminoloogilisi ebatäpsusi, näiteks mitmel pool asendatud väljend „tarbija” väljendiga „toote kasutaja”.
Probleemtoodete registri pidamise seisukohalt on sisse viidud muudatus, mille kohaselt on ka jäätmekäitlejatel, kes ei ole seotud probleemtoodete tootjatega, kohustus esitada andmeid käideldud probleemjäätmete kohta. Praktiline probleem esines senises praktikas romusõidukitega, mida ei tagastatud tootjatele, vaid otse jäätmekäitlusettevõtetele, kellel aga puudus senini kohustus esitada kõiki registrisse esitamisele kuuluvate andmeid. Keskkonnaministri 5. juuli määrusega muudeti ka probleemtooteregistrisse jäätmete taaskasutamise andmete kandmise aluseks olevat „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistut”.
Muudatused kohaliku omavalitsuse jäätmeveo korralduses
Tavakodanikke enim puudutavad muudatused olmejäätmete regulatsioonis. Esimese suure muudatusena hakatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldama kontsessioone vastavalt riigihanke seadusele. Muudatuse vajaduse tingis asjaolu, et siiani konkurentsiseaduse alusel korraldatud konkursse vaidlustati sagedasti halduskohtumenetluse korras, mis viis jäätmeveo rakendamise viibimiseni ning viimane omakorda kõrgema prügiveohinnani jäätmete valdaja jaoks. Riigihankeseadus näeb sellest erinevalt ette vaidlusi lahendava eriorgani - vaidlustuskomisjoni – ning märkimisväärselt lühemad menetlustähtajad. Kohalikud omavalitsused on 2011. aasta 1. jaanuarist kohustatud ka pidama jäätmevaldajate registrit.
Muudatuste kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel ka kohustus jäätmevaldaja teavitamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Selline teavitamine ei oma otsest õiguslikku tähendust, kuna jäätmevaldaja loetakse jäätmeveo süsteemiga liitunuks alates jäätmeveo jäätmeloa või jäätmevedu korraldava määruse kehtima hakkamisest. Samas annab see isikule võimaluse jäätmeveoks ette valmistuda - praegusel hetkel saavad paljud jäätmevaldajad jäätmeveoga liitumisest teada esimese arve saamisel tühiveo eest, mille põhjuseks oli puuduv jäätmekonteiner.
Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine. Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse; erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida. Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.
Vastutuse karmistamine
Muudetud on ka järelvalvet ja vastutust puudutavaid sätteid. Senisest täpsemalt on määratletud süüteokoosseisud, mille puhul sanktsioone rakendatakse, suurendatud on mõningate väärtegude eest määratavate karistuste ülemmäärasid (teatud rikkumiste puhul on juriidilistele isikutele määratava karistuse ülemmääraks 500 000 krooni).
Järelvalvajatele on lisaks antud õigus teha seaduse täitmise tagamiseks ettekirjutusi ning nende täitmata jätmisel rakendada sunniraha kuni 500 000 krooni (JäätS § 119 lg 8). Probleemtoodete valdkonnas on teatud järelvalvealane pädevus antud ka Tarbijakaitseametile.
Muudatused maapõueseaduses ja määrustes
Maapõueseaduse muudatused käsitlevad peamiselt kaevandamisjäätmekavade koostamist kaevandamistegevuse, üldgeoloogilise uurimistöö või uuringu tegemise korral, kui tekib kaevandamisjäätmeid, ent ei esine kaevandamisjäätmete hoiustamist. Muuhulgas tuleb kaevandusjäätmete kasutamisel rikutud maa korrastamise eesmärgil järgida jäätmehoidla sulgemise ja sulgemise järgsete meetmete nõudeid.
Pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamine on uuendusena lubatud kasutada või võõrandada väljaspool mäeeraldist ainult Keskkonnaameti nõusolekul, kusjuures nõusolek loetakse antuks, kui kaevandaja on sellest kirjalikult teatanud ning Keskkonnaamet ei ole kahe nädala jooksul nõusoleku andmisest keeldunud.
Allikad ja materjalid:
Jäätmeseaduse muudetud tekst Riigi Teatajas
Maapõueseaduse muudetud tekst Riigi Teatajas
Keskkonnatasude seaduse muudetud teksti Riigi Teatajas
Määruse „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” muudetud tekst Riigi Teatajas
Määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm” muudetud tekst Riigi Teatajas
Määruse „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” muudetud tekst Riigi Teatajas
Määruse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu” muudetud tekst Riigi Teatajas
Lähemat infot muudatuste kohta saab ka seadusemuudatuste eelnõu seletuskirjast
Tagasi uudiskirja juurde
|
