- Looduskaitse
- Vesi
- Merekaitse
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
Suurbritannia kohtumenetluse reeglid rikuvad Aarhusi konventsiooni
25. augustil andis Aarhusi konventsiooni Komitee (Aarhus Convention Compliance Committee; edaspidi ka lihtsalt „Komitee“) oma esialgsed seisukohad kaebuses, mis on seotud juurdepääsuga õigusmõistmisele Suurbritannias. Kaebuse esitasid 2008. aasta detsembris Suurbritannia valitsusvälised organisatsioonid ClientEarth, Marine Conservation Society (MCS) ja hr Robert Latimer. Aarhusi konventsiooni Komitee nõustus oma esialgses seisukohas kaebajate väidetega, mille kohaselt on kohtumõistmine keskkonnaasjades Suurbritannias takistavalt kallis.
Teema on oluline ka Eesti seisukohalt, kuna ka Eesti kohtumenetlusele on ette heidetud liigset kulukust keskkonnaasjades – seega võib Komitee otsus selgitada ka Eesti õigusnormide vastavust Aarhusi konventsioonile.
Loe lähemalt
Riigikogus menetluses olevad eelnõud
13. septembril alustas Riigikogu pärast suvepuhkust taas tööd. Leidsime, et seetõttu on sobiv aeg vaadata üle keskkonnaalased seaduseelnõud, mis enne suvepuhkust küll menetluses olid, ent mis ühel või teisel põhjusel veel lõpuni menetlemata jäänud on. Seaduseelnõude hulgast valiku tegemisel lähenesime keskkonnaõigusele kui sellisele võimalikult laialt: nii saavad käesolevas artiklis kajastatud muuhulgas teeseaduse muutmise seadus, halduskohtumenetluse muutmise seadus ning plastikotiaktsiisi muutmise seadus.
Iga valikusse kuulunud seaduse puhul räägime nii lühidalt selle olulisemast sisust kui ka senisest menetluskäigust.
Loe lähemalt
LOODUSKAITSE
Muutus ohustatud liikidega kauplemist reguleeriv Euroopa Liidu määrus
22. juulil võeti vastu Euroopa Komisjoni määrus nr 709/2010, millega muudeti ohustatud liikidega kauplemist reguleerivat nõukogu määrust 338/97/EÜ. Viimati nimetatud määrus põhineb rahvusvahelisel Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioonil (CITES). Kuigi Euroopa Liit ise ei ole formaalselt selle konventsiooni osapooleks, alustati konventsiooni rakendamisega Euroopa Ühenduse tasandil juba 1982. aastal. Üheks peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu ainupädevus väliskaubanduse alusel; tolliliit ja sisepiiride puudumine teeksid konventsiooni rakendamise üksikute liikmesriikide poolt ka praktiliselt äärmiselt raskeks.
Käesoleva aasta märtsis toimus Kataris, Dohas konventsiooni osapoolte 15. istung, mille käigus muudeti nii konventsiooni lisades toodud kaitstavate liikide nimekirja kui ka nende nomenklatuuriviiteid. Kuna selle tulemusena oleks tulnud ka määruse 338/97/EÜ loetelu oluliselt muuta, otsustatigi määruse lisad täielikult uute vastu välja vahetada. Lisaks Dohas tehtud muudatustele viidi määruse lisasse D uute liikidena sisse kahepaiksed Physignathus Cocincinus, Abronia graminea ja Ctenosaura quinquecarinata, keda tuuakse Euroopa Liitu sisse sellisel määral, et nende suhtes on põhjendatud jälgimiskohustuse sisseviimine.
Vt Euroopa Liidu komisjoni määrust nr 709/2010 (eesti keeles)
Vt ka Euroopa Liidu nõukogu määrust nr 338/97/EÜ (eesti keeles)
Vt ka Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ametlikku kodulehekülge (inglise keeles)
Osmussaare maastikukaitseala sai uue kaitse-eeskirja
5. augusti istungil kinnitas Vabariigi Valitsus uue Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Maastikukaitsealaga on kaetud kogu saare territoorium, lisaks ohustatud taime- ja loomaliikidele leidub saarel ka säilitamist vajavaid geoloogilisi objekte (pankrannik, paekivipaljandid, rändrahnud) ning pärandkultuurmaastikke (poollooduslikud kooslused). Uus kaitse-eeskiri pöörab Keskkonnaministeeriumi teatel suuremat tähelepanu kaitsealustele linnuliikidele nagu I kaitsekategooriasse kuuluv tutkas, aga ka üüp, niidurüdi ja sooräts, roo-loorkull, teder, sookurg, jõgitiir, randtiir, rukkirääk, vööt-põõsalind ja punaselg-õgija.
Osmussaare kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (nn Ramsari alaks) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni tähenduses.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Vt ka Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja teksti Riigi Teatajast
VESI
Muudatused põhjaveekogumite moodustamise ning seisundiklasside määramise korras
6. septembril jõustusid muudatused keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määruses nr 75, mis käsitleb põhjaveekogumite moodustamist, seisundiklasside määramise korda ning põhjavee kvaliteedi piirväärtuseid. Määruse muutmine on seotud 16. juunil kehtestatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muudatustega. Paljud muudatused on pelgalt normitehnilised – mõned mõisted, mis siiani olid defineeritud määruses, on nüüd üle tõstetud hoopiski veeseadusesse, samuti asendatakse väljend „keemilised näitajad“ läbivalt väljendiga „kvaliteedinäitajad“.
Sisulistest muudatustest lisati keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate hulka soolase vee sissetungi näitavad parameetrid ning ohtlike ainete kontsentratsioon. Määrusesse lisati ka kvaliteedinäitajad, mille täitmise korral peetakse vee keemilist seisundiklassi „heaks“. Veel leiduvad määruse uues tekstis põhjavee keemilise seisundiklasside määramisel kasutatavad põhjavett ohustavate saasteainete (näiteks naftasaaduste, kloori, nitraatide ja pestitsiidide) sisalduse läviväärtused. Kõikide nimetatud muudatuste peamiseks eesmärgiks on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (nn põhjaveedirektiiv) sätete täielik ülevõtmine Eesti poolt. Direktiivi eesmärgiks on tagada põhjavee kvaliteedi parandamine läbi kohalikele oludele vastavate kvaliteedinäitajate kehtestamise.
Vt keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas
MEREKAITSE
Euroopa Komisjon täpsustas mere head keskkonnaseisundit näitavaid kriteeriumeid
Euroopa Komisjon võttis 1. septembril vastu otsuse, milles kirjeldatakse üldjoontes kvalitatiivseid kriteeriumeid, mis on aluseks merekeskkonna hea seisundi määramisel. Hea keskkonnaseisundi saavutamine Euroopa Liidu meredes aastaks 2020 on merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) peamiseks ambitsioonikaks eesmärgiks. Raamdirektiivi kohaselt tuleb kõigil mereäärsetel liikmesriikidel koostöös teiste samas merepiirkonnas või allpiirkonnas asuvate riikidega teha ühiselt kindlaks hea keskkonnaseisundi parameetrite kogum, mille realiseerimine tuleb läbi riiklike merestrateegiate saavutada aastaks 2020.
Parameetrite kogumi kindlakstegemisel tuginevad liikmesriigid merestrateegia direktiivi I lisas loetletud 11 kvalitatiivsele tunnusele (kriteeriumile). Sellisteks kvalitatiivseteks tunnusteks on näiteks, et „merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele“. Komisjoni otsuses kirjeldataksegi neid kriteeriume täpsustuste ning indikaatorite kaudu lähemalt. Kuigi mõningad nendest kriteeriumitest on Komisjoni hinnangul täiel määral välja arendatud ning toimivad, vajavad mõned tulevikus veel täpsustamist. Otsuse kohaselt on vaja ka suurendada teaduslikke teadmisi hea keskkonnaseisundi hindamise osas, seetõttu tuleb täpsustatud kriteeriumeid uute teadmiste arvessevõtmiseks tulevikus üle vaadata.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka Euroopa Komisjoni otsuse teksti
Vt ka merestrateegia raamdirektiivi teksti
JÄÄTMED
Jäätmete tekitamine maavara rikastamisel lubatud ainult jäätmeloa alusel
4. septembril jõustus Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus nr 126, millega muudeti jäätmeloa nõudeid maavarade rikastamise tulemusena jäätmete tekitamisele. Varasemalt kehtinud regulatsiooni kohaselt ei olnud jäätmeluba vaja maavarade kaevandamiseks või rikastamiseks juhul, kui aastas töödeldakse vähem kui 1000 tonni kaevist. Selline säte ei olnud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/21/EÜ (nn kaevandusjäätmete direktiiv), mis reguleerib muuhulgas ka kaevandusjäätmete käitlemist.
Määruse muudatuste kohaselt on nüüdsest maavara rikastamisel jäätmete tekitamiseks vaja taotleda jäätmeluba, seda sõltumata sellest, kui suures mahus antud tegevust läbi viiakse. See omakorda tähendab ka jäätmekava koostamise kohustust kõigile maavara rikastamisega tegelejatele, kes kaevandamisjäätmeid tekitavad. Muudatus on osa kaevandusjäätmetega seotud uuest regulatsioonist, millest kirjutasime lähemalt augustikuu uudiskirjas.
Vt valitsuse määruse teksti Riigi Teatajas
OHTLIKUD AINED
Määrused ohtlike ainete piirväärtuste kohta põhjavees ning pinnases
21. augustil jõustusid kaks määrust, mille eesmärgiks on põhjavee kaitse ohtlike ainete eest: „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ ja „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määrus, mis reguleerib ohtlike ainete piir- ja künnisarvu põhjavees, on teine kahest veeseaduse § 26-8 lõike 2 alusel kehtestatavast määrustest (esimese kohta vt käesoleva uudiskirja artiklit „Muudatused põhjaveekogumite moodustamise ning seisundiklasside määramise korras“). Kuna põhjavee kaitse algab seda katvast pinnasest, siis reguleeritakse nende ohtlike ainete piir- ja sihtarvud ka pinnase jaoks.
Künnisarv (pinnases ohtlike ainete piirväärtuste osas) ja sihtarv (põhjavee osas) näitavad väärtust, millest madalama ohtlike ainete kontsentratsiooni puhul loetakse põhjavee või pinnase kvaliteeti heaks. Piirarv on sellest kõrgemaks väärtuseks, mille puhul loetakse pinnas või põhjavesi reostunuks. Viimasel tähistusel on ka olulised praktilised tagajärjed: reostunud põhjavee puhul tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi tagamiseks. Piirarve kasutatakse ka keskkonnainspektorite poolt reostaja keskkonnavastutuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks.
Vt ka määruse „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ teksti Riigi Teatajas
Vt ka määruse „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ teksti Riigi Teatajas
Euroopa Liit määras kindlaks haloonide kasutamise lõpptähtajad
18. augustil võttis Euroopa Komisjon vastu määruse nr 744/2010, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta osas, mis puudutab haloonide ainerühma. Haloone on varasemalt laialdaselt kasutatud tulekustutites ning tuletõrjesüsteemides. Kuna tegu on osoonikihti kahandavate ainetega, siis on nende tootmine Euroopa Liidus juba pikemat aega keelatud, küll aga on endiselt lubatud nende kriitilist laadi kasutus (näiteks lennujaamades päästesõidukite tulekustutites).
Kuna komisjoni poolt teostatud haloonide kasutuse hindamise käigus leiti, et nimetatud ainetele leidub alternatiive, millega saaks haloone ajapikku asendada, muudeti määruse 1005/2009 lisa VI. Olulisima muudatustena sätestati haloonide kasutuse lõpptähtajad, millest alates ei tohi neid enam kasutada kriitilisteks rakendusteks mõeldud uute seadmete ja süsteemide tootmisel ning lõpptähtpäevad, millest alates ei tohi kasutada ka juba varem toodetud, haloone sisaldavaid seadmeid ja süsteeme. Varasemalt haloonide kasutuse lõppu kriitilisteks kasutusteks määratud ei olnud. Tähtajad ning tähtpäevad on erinevate kasutuste puhul tulenevalt alternatiivide kättesaadavusest sätestatud erinevalt.
Vt ka Euroopa komisjoni määrust nr 744/2010 (eesti keeles)
Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1005/2009 (eesti keeles)
Püsivate orgaaniliste saasteainete nimekirja täiendati üheksa uue ainega
2009. aasta mais otsustati püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (Stockholmi konventsioon) osapoolte kohtumisel lisada konventsiooni lisadesse A, B ja/või C üheksa uut ainet (kokku on konventsiooni lisades nüüdsest loetletud 21 ainet). 26. augustil jõustusid vastavad muudatused 152 osapoole suhtes, kes ei olnud vastuväiteid esitanud. Lisatud ainete hulka kuuluvad näiteks kloordekoon, pentaklorobenseen ja heksabromobifenüül.
Stockholmi konventsioon on 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis keelustab või piirab teatud keskkonnale ning inimese tervisele ohtlike, püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) kasutamist. POS-id on keemilised ühendid, mis jäävad keskkonda väga pikaks ajaks muutumatul kujul, akumuleeruvad peamiselt elusorganismide rasvkudedes, muldades ja veekogudes ning on mürgised inimesele ja loodusele. Oma püsiva loomuse tõttu on nad võimelised liikuma mööda pikki toiduahelaid, olles eriti ohtlikud nende tipus olevatele organismidele, sh inimestele. Eesti on Stockholmi konventsiooni liige alates 31. juulist 2008.
Vt ka Stockholmi konventsiooni sekretariaadi pressiteadet.
KALANDUS
Täiendavad ajutised püügipiirangud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Keskkonnaministri 18. augusti määrusega keelati kalapüük põhjanooda ja nakkevõrguga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1. septembrist kuni 14. septembrini. Sellega pikendatakse kahe nädala võrra kalapüügieeskirja § 30 punktides 4 ja 5 sätestatud keeldu neil veekogudel nimetatud vahenditega eelneval perioodil (algusega vastavalt 1. mail ja 6. mail) kalapüüki teostada. Püügiperioodi edasilükkamise vajaduse tingis tänavune liigsoe suvi, mille tagajärjel liiga kõrge temperatuuri saanud vees osa põhjanooda saagist hukkub. Seega on ajutise püügipiirangu kehtestamine Keskkonnaministeeriumi teatel vajalik kalavarude kaitseks.
Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas
Muudatused kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korras
Valitsus kiitis 9. septembri istungil heaks muudatused Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruses nr 104 “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord”. Muudatuste kohaselt nõutakse püügiandmete esitamist enne püügilt naasmist kõikide kutseliste püügivahenditega püügil (praegu kehtib selline nõue vaid mõrra- ja põhjanoodaga püüdmisel). Selline kohustus võimaldab Keskkonnaministeeriumi hinnangul teostada inspektoritel paremini kontrolli, minnes ootamatult püüdjale vastu ning kontrollides deklareeritud koguseid ja püügivahendeid. Eelnõus sätestatakse sellele lisaks püügipäevikusse märgitud hinnangulise koguse ning lossitud (tegeliku) koguse lubatud erinevus, milleks on 10%.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas
