lühiuudised
- Keskkonnahaldus
- Keskkonnaalased õigused
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Keskkonnatasud
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
KESKKONNAHALDUS
Jaanuaris jõustunud muudatused Eesti keskkonnaalastes õigusaktides
Jaanuaris jõustusid mitmed olulised muudatused õigusaktides. Näiteks on 2010. aastaga võrreldes suurenenud keskkonnatasud, alates 1. jaanuarist on keelatud PCB- ja PCT-sisaldusega seadmete (trafode, kondensaatorite jms) kasutamine, jõustuvad vee erikasutuslube ning jäätmeveokorralduse regulatsiooni puudutavad muudatused. Lähemalt kajastab muudatusi keskkonnaministeeriumi uudiskiri.
Euro kasutuselevõtu tõttu muudeti mitmeid keskkonnaministri määruseid
Eestis kehtiva ametliku valuuta vahetus tõi endaga kaasa mitmete õigusaktide tehnilist laadi muutmise. Detsembris mudeti seoses eurole üleminekuga ka mitmeid keskkonnaministri määruseid. 16. detsembril Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt on 1. jaanuarist eurodes väljendatud mh jahipiirkonna ühe aasta kasutusõiguse tasu, kalastuskaardi hinnad, pakendi tagatisraha suurus ning looma tekitatud kahju hüvitamise piirmäärad.
Vt ka määruste muudatusi Riigi Teatajas
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu läbis (uuesti) esimese lugemise
Riigikogus teistkordselt arutlusele tulnud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (uue numbriga 902 SE) läbis 11. jaanuaril edukalt Riigikogus esimese lugemise. Eelnõu, millega soovitakse koondada kogu halduskohtumenetluse normistik ühte seadusesse ilma viideteta tsiviilkohtumenetluse seadustikule, sisaldab ka keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse sätteid. Esialgu nähti kaebeõiguse olemasoluks ette senisest piiravamad tingimused (organisatsioon peab olema tegutsenud vähemalt ühe aasta). Hilisema menetluse käigus sellisest nõudest loobuti, ent eelnõu (varasema numbriga 755 SE) langes eelmise aasta detsembris toimunud lõpphääletusel vajalike poolthäälte puudumise tõttu menetlusest välja. Sellele järgnenud päeval (16. detsembril) võeti eelnõu tagasi menetlusse. KÕK on oma uudiskirjas eelnõu varasemat käiku kajastanud ka oma 2010. a septembri ning detsembri uudiskirjades.
Vt ka eelnõuga 902 SE seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka eelnõuga 755 SE seotud uudist KÕKi 2010. a septembri uudiskirjas
Vt ka eelnõuga 755 SE seotud uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Jõustus uus tööstusheidete EL direktiiv
7. jaanuaril jõustus EL direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta, mis on mõeldud asendama seni saastuse kompleksset vältimist ja ennetamist reguleerinud direktiive (sh ka suurte põletusseadmete direktiivi 2001/80/EÜ). Lisaks varasemate aktide koondamisele on täpsustatud ka sätteid parima võimaliku tehnika kohta jm. Lähemalt kirjutasime kogu teema ning direktiiviga tehtavate muudatuste kohta juba 2010. a novembri uudiskirja pikemas artiklis. Liikmesriigid on kohustatud suurema osa direktiivi sätetest üle võtma hiljemalt 7. jaanuariks 2013 ning neid alates sellest kuupäevast ka kohaldama. Samas näeb direktiiv ette ka hulga üleminekusätteid, mille tõttu osasid direktiivi norme peab rakendama alles 2016. aasta jaanuarist. Sellest kuupäevast tunnistatakse kehtetuks hetkel suurte põletusseadmete kohta kehtiv direktiiv 2001/80/EÜ ning seega laieneb uus tööstusheidete direktiiv ka neile seadmetele.
Vt ka direktiivi 2010/75/EL eestikeelset teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt ka direktiivi sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a novembri uudiskirjas
KESKKONNATASUD
Jõustusid keskkonnatasude seaduse muudatused
17. detsembril avaldati Riigi Teatajas keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muudatused, mille vastuvõtmist kajastasime ka oma eelmise kuu uudiskirjas. Enamik sätteid jõustus 27. detsembril, mõned keskkonnatasude suurust määravad sätted 1. jaanuaril 2011. Liiva ja kruusa veealust kaevandamist puudutav muudatus, mida kajastasime 2010. a novembri uudiskirjas, jõustub 1. jaanuaril 2015.
Vt ka muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a novembri uudiskirjas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
LOODUSKAITSE
Avalikustati Natura 2000 võrgustiku alade täiendatud nimekiri
28. detsembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ täiendused. Lisaks normitehnilistele muudatustele (nt lisati kõikide alade nimetustele nende keskkonnaregistri registrinumber) lisati muudatustega nimekirja ka 11 uut hoiuala, sh Gretagrundi loodusala. Uute hoiualadega seonduvat kajastasime ka oma eelmise kuu uudiskirjas.
Vt ka muudatuste teksti Riigi teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
MEREKAITSE
Euroopa Komisjon rõhutas veelkord vajadust merealade ruumilise planeerimise järele
17. detsembril avaldas Euroopa Komisjon järjekordse teatise merealade planeerimise teemal, milles käsitleb seniseid saavutusi ning arenguvajadusi selles valdkonnas. Komisjon on hoidnud merealade planeerimise teemalist diskussiooni ülal juba alates 2006. aastast, muuhulgas on sisse seatud temaatiline veebiportaal.
Detsembrikuises teatises rõhutab Komisjon veelkord, et ehkki merealade ruumilise planeerimise korraldamine on liikmesriikide pädevuses, on oluline, et merealasid planeeritaks kõigis liikmesriikides, kuna see suurendab merendussektori säästvat arengut ning on otsustavaks õiguskindluse, ennustatavuse ja läbipaistvuse tagamisel, vähendades seega ka kulusid investorite ja käitajate jaoks, eriti kui need tegutsevad mitmes liikmesriigis. Need aspektid on Komisjoni hinnangul olulised ka investeeringute suurendamisel ja majanduskasvu ning töökohtade loomisel vastavalt Euroopa 2020 algatusele. Seejuures võimaldab merealade planeerimine edendada ka merealade kaitset.
KÕKi hinnangul on merealade planeerimise võimaluste diskussiooniks õige aeg ka Eestis, kuna seni ei ole Eesti merealadele planeeringuid koostatud ning merealade kasutamine (nt meretuuleparkide rajamine) saab toimuda vaid juhtumipõhiste otsuste alusel. Siseministeeriumi algatusel on asutud koostama merealade ruumilise planeerimise metoodikat, mille tööversioonis nähakse parima võimalusena merealade planeerimiseks maakondlikku tasandit. Hetkel ei ole merealadele maakonnaplaneeringu koostamine siiski võimalik, kuna merel ei ole maakondade piire tõmmatud ning maavanematel puudub merealadel planeeringute kehtestamiseks pädevus.
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet „Europe needs to move forward on Maritime Spatial Planning”
Vt Euroopa Komisjoni teatist "Maritime Spatial Planning in the EU – Achievements and future development" (pdf)
Vt EL merealade ruumilise planeerimise teemalist veebiportaali
METSANDUS
Metsaseaduse muudatused avaldati Riigi Teatajas
5. jaanuaril avaldati Riigi Teatajas metsaseaduse muudatused, mille vastuvõtmist ning sisu kajastasime lähemalt eelmise kuu uudiskirjas. Muudatused, mis peamiselt käsitlevad elektrooniliste veoselehtede ja metsateadete kasutamist ning muudavad uuendusraie pindala määramise korda, jõustuvad käesoleva aasta 15. jaanuaril.
Vt ka muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
JÄÄTMED
Jõustus PCB-de ja PCT-de kasutamise keeld
1. jaanuaril jõustus 17. detsembril Riigi Teatajas avaldatud jäätmeseaduse muudatus, mille kohaselt on alates selle aasta algusest keelatud PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate seadmete kasutamine. Sama aktiga muudeti ka ühte kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätet seoses jäätmeseaduse muudatustega, see muudatus jõustus 27. detsembril. Muudatuste sisulist külge kajastasime eelmise kuu uudiskirjas.
Vt ka muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
OHTLIKUD AINED
Komisjon tegi ettepaneku suurõnnetuse ohuga ettevõtete regulatsiooni muutmiseks
21. detsembril esitas Euroopa Komisjon uue EL direktiivi eelnõu, mis asendaks EL direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (nn Seveso II direktiiv). Vajadus direktiivi muutmiseks tulenes asjaolust, et 2008. aastal muudeti EL määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (nn CLP-määrus) ohtlikke ainete klassifikatsiooni.
Lisaks sellele nähakse eelnõuga ette varasemast tõhusamat avalikkuse teavitamist suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusest (nt peaksid suurõnnetuse ohuga ettevõtted pädevaid asutusi teavitama ka lähedalasuvatest rajatistest jmt, mis võivad õnnetuse korral tekitada nn doominoefekti, samuti peaksid ettevõtted oma tegevusega seotud infot iga viie aasta järel uuendama). Kavas on täiendada ka otsuste tegemises osalemise ning otsuste vaidlustamise võimalusi. Muudatuste eesmärk on saavutada senisest parem Aarhusi konventsiooni järgimine ohtlike ettevõtete regulatsioonis.
Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehekülge erinevate materjalidega Seveso II direktiivi ülevaatamise protsessi kohta
Kätte jõudis Euroopas turule lastavatest ohtlikest kemikaalidest teavitamise tähtaeg
Alanud aasta 3. jaanuaril lõppes periood, mille jooksul kõik EL määruses (EÜ) nr 1272/2008 (nn CLP-määruses) loetletud ohtlikke aineid tootvad ja importivad ettevõtjad olid kohustatud teavitama Euroopa Kemikaaliagentuuri turule lastavate ainete klassifitseerimisest ja märgistamisest. Tähtajaks sai Kemikaaliagentuur ettevõtjatelt Euroopa Komisjoni teatel enam kui 3 miljonit teavitust.
CLP-määrus on tihedalt seotud ÜRO ülemaailmse kemikaalide ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise süsteemiga, mille eesmärk on tagada ohtlike ainete sarnane märgistamine ning klassifitseerimine kogu maailmas ning seeläbi suurendada tarbijate ning keemiatööstuse töötajate ohutust. EL CLP-määruse kohaselt ei olnud ettevõtetel vaja eraldi registreerida aineid, mis olid juba vastavalt EL määrusele 1907/2006/EÜ (nn REACH-määrus) registreeritud. Oluline erinevus nende kahe määruse vahel aga seisneb selles, et CLP-määruses toodud ainete puhul ei nähta ette mingit koguselist piirangut - ainetest tuli Kemikaaliagentuuri teavitada sõltumata sellest, kui suures koguses neid turule lastakse. Sellest tulenevalt hõlmas kohustus ka paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka EL määruse 1272/2008 teksti
Vt ka EL määruse 1907/2006/EÜ teksti
Avaldati kemikaaliseaduse muudatused, mis tekitavad suurõnnetuse ohuga ning ohtlikele ettevõtetele loakohustuse
30. detsembril 2010. a avaldati Riigi Teatajas kemikaaliseaduse muudatused, mille sisu seoses vastuvõtmisega Riigikogus kajastasime lähemalt oma eelmise kuu uudiskirjas. Suurem osa muudatusi jõustus käesoleva aasta 1. jaanuaril, samas on osade ettevõtteid mõjutavate nõuete osas ette nähtud üleminekuperiood. Ettevõtted peavad hankima muutunud nõuetele vastava vastutuskindlustuse käesoleva aasta 1. detsembriks ning tegevusluba tuleb suurõnnetuse ohuga ettevõtetel hankida 1. jaanuariks 2012. a ja ohtlikel ettevõtetel 1. jaanuariks 2015. a.
Vt ka muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
KALANDUS
Jõustusid kalapüügiseaduse elektroonilise kalastuskaardi ning ülepüügi vastaste meetmetega seotud muudatused
21. detsembril avaldati Riigi Teatajas kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muudatused (Riigikogus menetletud kui eelnõud 828 SE ja 724 SE, hiljem ühendatud), mille sisu kajastasime lähemalt oma uudiskirja 2010. a septembri, novembri ja detsembri uudiskirjades. Seaduse harrastuskalapüügiõigust tõendavat dokumenti puudutavad muudatused jõustuvad käesoleva aasta 1. juulil, enamik muudest sätetest jõustus 31. detsembril 2010.
Vt ka muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a septembri uudiskirjas
Vt ka muudatuste sisu kajastavat uudist KÕKi 2010. a novembri uudiskirjas
Vt ka muudatuste sisu kajastavatuudist KÕKi 2010. a detsembri uudiskirjas
|
