Peateemad
lühiuudised
- Keskkonnahaldus
- Keskkonnatasud
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Vesi
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- GMOd
- Kalandus
Muudatused keskkonnamõjude hindamise regulatsioonis
26. oktoobril võttis Riigikogu vastu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse. Muudatuste üheks põhjuseks oli asjaolu, et Eesti ei olnud siiani korrektselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KSH-direktiiv). Seoses ebatäieliku ülevõtmisega algatas Euroopa Komisjon 7. mail 2010 Eesti vastu ka kohtuasja (C-227/10) direktiivi nõuete rikkumise osas. Lisaks selle kohtuasjaga seotud muudatustele, lisandus seaduseelnõule Riigikogus arutamisel ka muid täiendusi, mida käesolevas uudiskirjas samuti kajastame.
Loe lähemalt
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu uue tööstusemissioonide direktiivi
8. novembril kiitsid Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad nõukogu istungil heaks uue tööstusemissioonide direktiivi, mis koondab seitse senist suure keskkonnamõjuga objektide emissioone reguleerivat direktiivi. Asendatavate direktiivide hulka kuuluvad näiteks 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv) ning 2001/80/EÜ (suurte põletusseadmete direktiiv).
Muudatuste eesmärgiks oli ühelt poolt muuta eksisteeriv normide süsteem selgemaks ja läbipaistvamaks, teisalt aga tagada tööstuse keskkonnamõjude vähendamist. Direktiivi poolt kaetavate ettevõtete hulka kuulub hetkel umbes 52 000 erinevat tootmiskompleksi, mis moodustavad olulise osa Euroopa Liidus toodetavatest heitmetest, mõjutades seeläbi suurt osa Liidu elanikkonnast. Peamise muudatusena sisustati parima võimaliku tehnika kasutamise nõuet selliselt, et vähendada sellest tehtavate erandite hulka. Samuti tõhustati järelevalvet puudutavaid sätteid.
Loe lähemalt
 KESKKONNAHALDUS
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus läbi Riigikogus esimese lugemise
Riigikogu arutas 20. oktoobri istungil Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE II-1) ning otsustas selle saata teisele lugemisele. Seadustik moodustab esimese osa Eesti keskkonnaalase õiguse kodifitseerimisest, sellele peaks järgnema hetkel väljatöötamisel oleva seadustiku eriosa. Kuna üldosa näeb ette olulisi muudatusi kehtivasse õiguskorda, jõustuksid mõlemad korraga, eriosa valmimise ja vastuvõtmise järel.
Keskkonnaseadustiku eelnõu eesmärgiks on kaotada kehtivas õiguses esinevad vastuolud, lihtsustada mõningaid tarbetult keerukaid regulatsioone (nt keskkonnalubade osas) ning täita regulatsioonis esinevaid lünki. Seadustiku üldosa eelnõu koondab ning ühtlustab valdkonnas kasutatavaid mõisteid, mida siiani alati igas aktis ühtmoodi ei kasutata, samuti sätestab esmakordselt seaduse tasandil keskkonnaõiguse printsiibid ning kõigile kehtivad põhikohustused. Eraldi on reguleeritud ka käitaja kohustused, mis oma sisult kujutavad endast kõrgendatud hoolsuskohustust keskkonna kasutamisel või seda negatiivselt mõjutada võiva tegevuse läbiviimisel. Lisaks eeltoodule sätestataks üldosas ka n-ö igaühe keskkonnaalased õigused (nii Aarhusi konventsioonist tulenevad menetluslikud õigused kui ka materiaalsed õigused, nt korjata seeni ja marju võõral maatükil) ja keskkonnalubade menetluse üldpõhimõtted.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu väljatöötamisel osalesid ka kaks KÕKi juristi – Kärt Vaarmari ja Elina Saunanen, kes osalevad hetkel ka keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõud välja töötavas töögrupis.
Vt seaduseelnõuga nr 799 SE II-1 seotud materjale Riigikogu veebilehel
 KESKKONNATASUD
Riigikogu jätkab keskkonnatasude arvestamist täpsustava eelnõu menetlemist
20. oktoobri istungil otsustas Riigikogu saata 2. lugemisele keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE). Eelnõuga täpsustataks mõningaid keskkonnatasude arvestamist reguleerivaid sätteid, et kõrvaldada seni praktikas esinenud probleeme. Ühe olulisema muudatusena kaotataks seni liiva ja kruusa allpool veepiiri kaevandamisel kehtinud n-ö soodustariif (kaevandamisõiguse tasu korrutati koefitsiendiga 0,5). Kehtiva tariifi eesmärgiks oli esialgselt tagada maavarade säästlik kasutamine olemasolevates karjäärides, ent on käesolevaks hetkeks viinud konkurentsimoonutusteni, muutes sellise tegevuse ettevõtjatele odavamaks kui põhjavee pealse kaevandamise.
Lisaks sellele täpsustataks kinnisasjal tehtavate tööde käigus tekkiva kaevise võõrandamisel või väljaspool kinnistut kasutamisel kaevandamisõiguse tasu arvutamise korda, KOV eelarvesse osa segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimisjäägi ladestamise saastetasu kandmise regulatsiooni, asbesti sisaldavate ehitusjäätmete maksustamist keskkonnatasudega ning kõrgendatud tasumäära rakendamist juhul, kui maavara kaevandamise loas on mitmele maavarale antud üks ühine maksimaalne lubatud kaevandamise aastakogus. Viimati nimetatud muudatused on kõik on vaid juba olemasolevat regulatsiooni täpsustava iseloomuga.
Vt seaduseelnõuga nr 809 SE seotud materjale Riigikogu veebilehel
<
 RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikogu ei olnud nõus kehtestama üleriigilise planeeringu koostamiseks avatud menetlust
19. oktoobri istungil arutas Riigikogu muuhulgas ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõud. Viimase põhisisuks oli üleriigilisele planeeringule kohustusliku avalikustamise regulatsiooni sätestamine ning üleriigilise planeeringu kehtestamine Riigikogu otsusena. Riigikogu istungil otsustati seadusmuudatuse eelnõu tagasi lükata, kuna esmalt olevat üleriigilise planeeringu näol tegemist peamiselt teistele haldusorganitele suunatud dokumendiga ning teiseks leiab praktikas uue üldplaneeringu „Eesti 2030+“ väljatöötamisel aset laialdane avalikkuse kaasamine.
KÕK leiab, et üleriigilise planeeringut kehtestava organi osas võib kehtivat lahendust pidada õigustatuks. Samas on arusaamatu, miks ei nõustunud Vabariigi Valitsus oma seisukohas eelnõu teise osaga, ehk ka üleriigilisele planeeringule kohustusliku avalikustamise režiimi kehtestamisega. Asjaolu, et käesoleval hetkel väljatöötatava planeeringu käigus asi praktikas toimib, ei anna mingit garantiid, et ka järgmisel korral sama praktikat järgitakse ning muudab laiema avalikkuse kaasamise täielikult sõltuvaks planeeringut läbiviiva Siseministeeriumi tahtest.
Vt ka eelnõu menetlusetappe ja sellega seotud dokumente Riigikogu kodulehel
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Liidu Nõukogu valmistub Cancúni kliimakohtumiseks
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 14. oktoobril vastu järeldused ELi seisukoha kohta 29. novembrist 10. detsembrini Mehhikos, Cancúnis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil.
Konverents on järjekordseks etapiks ÜRO kliimaläbirääkimistel, mille eesmärgiks on jõuda rahvusvahelise kokkuleppeni kasvuhoonegaaside emissiooni piiramise kohta 2012. aastale järgneval perioodil, mil Kyoto protokolli esimese kohustusteperioodi kehtivus on lõppenud. Siiani ei ole läbirääkimistel siduvat kokkulepet saavutatud, kuigi paljud osapooled lootsid selleni jõuda juba 2009. detsembris Kopenhaagenis toimunud kohtumisel. KÕKi uudiskirjas on ka varasemalt käsitletud Kyoto-järgse kliimakokkuleppe saavutamisi arenguid, vt vastavaid uudiseid 2009. a aprilli, 2009. a juuli, 2009. a novembri ja 2010. a jaanuari uudiskirjades.
Seekordses resolutsioonis kordas nõukogu oma varasemat seisukohta, mille kohaselt eelistatakse Kyoto protokolli järglasena ühtainsat õiguslikult siduvat vahendit. Samas ollakse valmis ka kaaluma teist kohustusteperioodi Kyoto protokolli alusel, juhul kui sellega oleks kaasatud kõik suuremad majandusruumid. Endiselt on oluline, et maakera temperatuur ei tõuseks kõrgemale kui 2 °C võrrelduna industriaalrevolutsiooni-eelse ajaga, milleks on 2050. aastaks kasvuhoonegaaside emissioone vähendada 50% ulatuses. Valdkondlikest teemadest rõhutati resolutsioonis metsa kaitse ning emissioonide kontrolli mehhanismide tähtsust.
Vt ka Euroopa Nõukogu pressiteadet (pdf-formaadis)
Euroopa Komisjon avalikustas juhised tuuleparkide püstitamiseks Natura 2000 aladele
Euroopa Komisjon avalikustas 29. oktoobril juhised, mille eesmärgiks on käsitleda võimalikke probleeme ning nende lahendusi tuuleparkide rajamisel Natura 2000 aladele. Sarnasel eelmisel kuul avalikustatud Natura 2000 aladel kaevandamise kohta käivatele juhistele (vt ka meie oktoobrikuu uudiskirjas ilmunud uudist) soovitakse selle dokumendi abil suurendada selgust tuuleparkide rajamise võimalikkuse ja tingimuste osas.
Kuigi tuuleenergia tootmine on oluline Euroopa Liidu ambitsioonikate taastuvenergia tootmise alaste sihtide saavutamisel, võib see siiski avaldada negatiivset mõju teatud looduskaitsealastele liikidele, näiteks mõningatele lindudele ning nahkhiirtele. Komisjoni juhistes nähakse konfliktsete huvide tasakaalustamise tagamiseks peamiselt kahte mehhanismi: strateegilist planeerimist ning kvaliteetset mõjude hindamist. Neist esimesega on Eestis tublisti arenguruumi – KÕK-i poolt sel aastal tuuleparkide rajamise kohta koostatud analüüsi tulemuste kohaselt määratakse tuuleparkide asukoht tihti kindlaks kohaliku omavalitsuse tasandil, mis muudab erinevate alternatiivsete asukohtade kaalumise, eriti looduskaitse aspektist, väga raskeks.
Omaette teemaks on merealade planeerimine, mille tähtsust juhised samuti rõhutavad. Eestis praegu merealade planeerimist ei toimu, ehkki merealadel arendatavad erinevad tegevused ning kaitsevajadused satuvad üha sagedamini konflikti. Kehtiv õiguslik regulatsioon meretuuleparkide rajamiseks näeb planeeringu koostamist vaid võimaluse, mitte kohustusena, ning regulatsioon ei ole ka piisav korrektse planeerimismenetluse läbiviimiseks (selle teema kohta oleme põhjalikumalt kirjutanud analüüsis tuuleparkide planeerimise kohta).
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka Euroopa Komisjoni juhist (pdf-formaadis, inglise keeles)
Vt ka KÕK-i koostatud analüüsi tuulikute ja tuuleparkide rajamisest Eestis (pdf-formaadis)
Jõustusid nõuded kodumasinate energiamärgistusele, tootekirjeldusele ja tehnilisele dokumentatsioonile
Möödunud kuu jooksul jõustus suur hulk määruseid, mis reguleerivad erinevate kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete – nõudepesumasinate, õhukonditsioneeride, lampide, elektriahjude, trummelkuivatite, külmiku, sügavkülmiku ja nende kombinatsioonide, pesumasin-kuivatite, pesumasinate ja nõudepesumasinate energiamärgistust, tootekirjeldust ja tehnilist dokumentatsiooni.
Nimetatud nõuete eesmärgiks on suunata tarbijat tegema teadlikke valikuid kodumasinate ostul, lähtudes energiasäästlikkuse kriteeriumist. Tavatarbija seisukohalt on tähtsaimaks energiamärgistus, mis tuleb reeglina kinnitada toote välispinnale, ning mis sisaldab lühidalt ning selgelt infot seadme energiatõhususe klassi ning teiste näitajate (nt vee tarbe kohta). Tootekirjeldus sisaldab peamiselt sama teavet, mis energiamärgistuski, ent võidakse esitada tabelina mitme toote kohta, ning ei pea olema müügisaalis nähtav. Tehniline dokumentatsioon koosneb täpsemast ja detailsemast teabest toote omaduste kohta, samuti andmeid tootele energiaklassi määramise protsessi kohta (nt mõõtmistulemuste protokolle).
Määrused ei rakendu kasutatud toodetele, samuti toodetele, mis on turulelastud enne kindlat kuupäeva, mis on erinevate toodete puhul erinev (kuid reeglina jääb 1990. aastate lõppu või 2000. aastate algusesse).
Vt ka määrust lampidele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust elektriahjudele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust õhukonditsioneeridele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust trummelkuivatitele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust külmikutele, sügavkülmikutele ja nende kombinatsioonidele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust pesumasin-kuivatitele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust pesumasinatele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
Vt ka määrust nõudepesumasinatele esitavate nõuete kohta Riigi Teatajas
 LOODUSKAITSE
Nagoyas saavutati olulisi edusamme loodusliku mitmekesisuse kaitsel
18.-29. oktoobril Jaapanis Nagoyas aset leidnud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. kohtumist võib pidada üldiselt edukaks – kokku lepiti järgmise 10 aasta eesmärkides, võeti vastu uus protokoll geneetilise ressursi ja sellest saadava tulu jaotamise kohta ning lepiti kokku täiendavate arenguabi ressursside looduskaitsesse suunamise strateegias. Järgmise kümnendi, mille osapooled otsustasid kuulutada rahvusvahelise elurikkuse dekaadiks, tähtsamateks eesmärkideks on vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu poole võrra ning katta aastaks 2020 kaitsealadega 17% maismaast, 10% merest ning taastada vähemalt 15% rikutud elupaikadest.
Geneetiliste ressursside protokoll sätestab rahvusvahelise korra geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning tulu õiglaseks jaotamiseks – geneetilist ressursi kasutavatel ettevõtetel lasub nüüd kohustus kasutada seda vaid ressursi päritolumaa teavitatud nõusoleku ning kindlate tingimuste alusel. Viimane võimaldab arenevatel riikidel ja nende elanikel oma territooriumil leiduvate ning arenenud riikide poolt kasutatavast liikide geneetilisest ressursist rahalist kasu saada.
Hoolimata nimetatud edusammudest kujutavad tulemused endast siiski kompromissi – nimelt soovisid Euroopa parlamendi saadikud bioloogilise mitmekesisuse kao peatamist ning 20% planeedi katmist kaitsealadega. Samuti on mõned vaatlejad geneetilise ressursside protokolli suhtes äraootaval seisukohal – nimelt sõltub protokolli praktiline edu sellest, kuivõrd seda hakkavad järgima mõjuvõimsad USA ravimi- ja kosmeetikatööstuse ettevõtted. USA ei ole konventsiooni osapooleks ning riigi delegatsioon osales kohtumisel vaatlejastaatuses.
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Vt ka konventsiooni korraldajate teadet tulemuste kohta (pdf-fomaadis, inglise keeles)
Vt ka oktoobrikuu uudiskirja uudist Euroopa Parlamendi seisukohtade kohta
Muutus ohustatud liikide loetelu, mille sissevedu EL-i on keelatud
5. novembril võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) nr 997/2010, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu. Määruse alusel keelatakse teatud looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu teatud riikidest, eesmärgiks vältida kaubandust väljasuremisohus liikidega. Määrus moodustab ühe osa EL regulatsioonist, mille eesmärk on täita Washingtoni (1973) konventsioonist loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta (CITES) tulenevaid kohustusi.
Määrus vahetab välja samalaadse määruse (EÜ) 359/2009, mis kehtis alates 30. aprillist 2009. Kuna ohustatud liikide hulka, kelle kaitseks on vaja sissevedu teatud riikidest piirata, on lisandunud kolm uut liiki (kilpkonnalised Cuora amboinensis ja Cuora galbinifrons ning orhidee Dendrobium nobile) ning paljude liikide puhul ei ole sisseveokeeldu (vähemalt teatud riikidest) vaja enam rakendada, otsustati muudatused vormistada uue tervikliku tekstina.
Vt ka määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt ka 2009.a maikuu uudiskirja uudist määruse 359/2009 kohta
Riigikogu lükkas looduskaitseseaduse ja ehitusseaduse muudatusettepaneku tagasi
16. novembril toimunud istungil otsustas Riigikogu tagasi lükata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, mille kohaselt oleks antud Vabariigi Valitsusele õigus võtta loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse ehitatud hoone või rajatis riigi omandisse ilma omanikule kompensatsiooni maksmata. Täiendavaks tingimuseks ja eesmärgiks oleks eelnõu kohaselt olnud hoone kasutatavus teadlaste poolt. Kajastasime antud eelnõud ka oma eelmise kuu uudiskirjas.
Sarnaselt KÕKi poolt väljatoodule oli ka Vabariigi Valitsus oma eelnõule antud arvamuses seisukohal, et selline sanktsioon ei oleks proportsionaalne. Riigikogu istungil väljendasid mõningad saadikud ka muret eelnõu põhiseadusega vastuolu pärast. Eelnõu tagasilükkamine ei tähenda samas, et probleemi ei peeta oluliseks. Valitsuse nimel arvamust avaldanud Keskkonnaministeerium valmistab selle lahendamiseks hetkel ette looduskaitseseaduse muudatusi, mille kohaselt tõstetaks oluliselt trahvimäärasid ebaseadusliku ehitise püstitamise eest.
Vt ka eelnõuga seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka KÕKi oktoobrikuu uudiskirja uudist eelnõu kohta
 VESI
Euroopa Komisjon keelustaks fosfaatide kasutamise pesuvahendites
Euroopa Komisjon avalikustas 4. novembril määruse eelnõu, millega keelustataks fosfaatide kasutamine ning piirataks oluliselt teiste fosforiühendite kasutamist kodustes pesupesemisvahendites. Määruse eelnõu kohaselt tohiks fosfori osakaal pesuvahendites alates 2013. aastast ulatuda vaid 0,5%-ni toote kogukaalust.
Keeld puudutaks esialgu vaid koduseid pesupesemisvahendeid, kuna nende puhul on fosfaatidele olemas konkurentsivõimelised alternatiivid. Automaatsetes nõudepesumasinates ning professionaalsetes pesumajades kasutatavate ainete puhul hetkel majanduslikult mõistlikud alternatiivid veel puuduvad.
Fosfaatide ja teiste fosforiühendite kasutamise reguleerimise põhjuseks on asjaolu, et need ühendid põhjustavad veekogudesse sattudes toitainete üleküllust, mis toob kaasa nende eutrofeerumise. Tagajärjeks on vetikate vohamine teiste vees elavate organismide arvelt, nii nagu see on viimastel aastatel juhtunud ka Läänemeres. Pesuvahendid on üheks olulisemaks fosforisaaste allikaks, põllumajanduse ning reovee järel. Läänemeres leiduvast fosfaadist hinnatakse pesuvahenditest pärit olevaks koguni 24%. Fosforiühendite keelustamise järel väheneb ka vajadus ainete kulukaks eemaldamiseks neis reoveepuhastusjaamades, kus selline võimekus olemas on. See omakord muudab viimase teenuse Komisjoni hinnangul tarbija jaoks odavamaks.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
 MEREKAITSE
Komisjon avalikustas oma seisukoha avamere-naftapuurplatvormide õigusliku regulatsiooni kohta
12. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon teatise, milles võetakse kokku Euroopa Komisjoni poolt alates käesolevast maist läbi viidud avamere-naftapuurplatvormide õigusliku regulatsiooni kohta tehtud uuringu tulemused. Uuringus leitakse, et kuigi naftapuurplatvormidele laienevad teatud EL õiguse sätted, näiteks keskkonnamõjude hindamise kohta, pole regulatsioon sugugi täielik ning on killustunud erinevatesse õigusaktidesse. Nafta merest ammutamise ohutuse tagamisel näeb Komisjon võtmetähtsusega valdkondadena puurimiseks loa andmise kriteeriume, reostustõrje suutlikkusega ja suurõnnetuste ohu minimeerimisega seotud standardeid ning keskkonnavastutuse laiendamist. Lisaks EL-i sisesele regulatsioonile toonitatakse teatises ka rahvusvahelise koostöö tähtsust – ka EL-i vahetus naabruses leidub hulgaliselt naftapuurplatvorme (näiteks Egiptuse, Alžeeria, Türgi ja Ukraina vetes).
Teatis on osaliselt vastuseks Mehhiko lahel naftaplatvormi Deepwater Horizon toimunud katastroofile, ent lisaks sellele seotud ka Euroopa Liidu territooriumil toimuvate arengutega. Tänapäeval ammutab Euroopa Majandusühendus ligikaudu 90% enda poolt toodetavast naftast ning 60% maagaasist avamerel. Komisjoni teatise kohaselt jätkatakse konsultatsioone erinevate osapoolte (Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja NGO-dega), konkreetsete muudatusettepanekuga on plaanis välja tulla järgmise aasta suveks.
Vt Euroopa Komisjoni teatist (pdf-formaadis, inglise keeles)
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
 METSANDUS
Euroopa Liit kehtestas puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtete kohustused
12. novembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused. Regulatsiooni eesmärgiks on vähendada puude ebaseaduslikku metsaraiet üle kogu maailma. Määruse kohaselt on ettevõtjatel keelatud lasta turule ebaseaduslikult üles töötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid. Turule laskmisel tuleb rakendada nõuetekohast hoolsust, milleks tuleb välja töötada nõuetekohase hoolsuse süsteem. Viimane koosneb kolmest peamisest osast – info kogumine ja säilitamine turule lastava puidu ja puittoodete tarne kohta, ebaseadusliku raie ohu hindamist võimaldavast menetlusest ning ohu vähendamise menetlusest. Määrusega nähakse veel ette ettevõtjate kontrollimise kohustuse pädevate asutuste poolt ning võimalikud sanktsioonid rikkumiste avastamisel – rahatrahv, puidu ja puidutoodete konfiskeerimine ning kauplemisloa kohene peatamine.
Vabatahtlike partnerlepingute (nn FLEGT-litsensisüsteemi) nõuetele ja Euroopa Nõukogu määrusele nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (nn CITES-määrusele) vastavat puitu ja puidutooteid loetakse seaduslikult üles töötatuks.
Vt ka määruse nr 995/2010/EL teksti Euroopa Liidu Teatajas
 JÄÄTMED
Jõustus uus kaevandamisjäätmete käitlemise kord
14. novembril jõustus keskkonnaministri määrus nr 56, millega reguleeritakse senisest erinevalt kaevandusjäätmete käitlemist. Määrus on seotud kaevandamisjäätmete regulatsiooni olulisest muutmisest käesoleva aasta juulis, mida kajastasime pikemalt augustikuu uudiskirjas. Muudatuste eesmärgiks oli Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (kaevandamisjäätmete käitlemise direktiiv) sätted. Olulise kontseptuaalse muudatusena ei kasutata enam kaevandamisjääkide mõistet, vastavalt eelnimetatud direktiivile on kaevandamisjäätmeteks sisuliselt kogu kaevandamise käigus tekkiv materjal, mis pole tootmisprotsessi otseseks eesmärgiks.
Määrusega sätestatakse üldised nõuded kaevandamisjäätmete käitlemisele, mh käitaja kohustus rakendada kõiki meetmeid, et vältida või vähendada jäätmete käitlemisest tekkivat kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Samuti täpsustatakse nõudeid kaevandamisjäätmekavale, näiteks loetletakse selle kohustuslikud elemendid, määratakse milliselt tuleb kirjeldada jäätmehoidlasse ladestatavaid aineid jne. Jäätmehoidla rajamise ja kasutamise regulatsioon sisaldab peaasjalikult meetmeid pinnavee või põhjavee kaitseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks. Erinõuded kehtivad tsüaniidi sisaldavatele kaevandusjäätmehoidlate kohta. Määruse kohaselt on kaevandamisjäätmehoidla käitaja üldjuhul kohustatud teostama seiret hoidla keskkonnamõju kohta, mille täpsemad tingimused määratakse kindlaks jäätmeloas. Seire tulemuste kohta on käitaja kohustatud esitama vähemalt korra aastas aruande, samuti tuleb kõigi jäätmekäitlustoimingute kohta pidada registrit, mis antakse käitaja vahetumisel uuele käitajale üle.
Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas
Vt uudist kaevandamisjäätmete kohta augustikuu uudiskirjas.
 OHTLIKUD AINED
Riigikogu arutab muudatusi ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete regulatsioonis
Riigikogus läbis 20. oktoobril esimese lugemise seaduseelnõu 817 SE, millega soovitakse muuta ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevust reguleerivaid norme kemikaaliseaduses, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning teistes asjassepuutuvates õigusaktides. Muudatusega soovitakse Eesti õiguskorda üle võtta mõningad Nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (nn SEVESO II direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (nn CPL-määrus) sätted. Ettevõtteid käsitletakse ohtlikena või suurohutusega ettevõtetena juhul, kui neis käideldakse kindlaksmääratud piirmäärast enam kemikaale või ohtlikke kemikaale.
Kõige olulisemaks plaanitavaks muudatuseks on täiendava tegevusloa kohustuse kehtestamine ohtlikele ettevõtetele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, kelle tegevus ei ole juba mingi teise loaga piisavas ulatuses reguleeritud. Sellisteks teisteks lubadeks on praeguses õiguskorras vaid keskkonnakompleksluba ja lõhkematerjalitehase ja –laole väljastatav käitamisluba. Eelnõu kohaselt tuleks juhul, kui ettevõtetel ei ole juba sellist luba, käitajatel vastav käitamise luba hankida. Kavandatavas loamenetluses on juhtiv roll Tehnilise Järelevalve Ametil, kes edastab riskianalüüsi, ohutusaruande ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ka teistele vastavaid dokumente kooskõlastavatele haldusorganitele (päästekeskusele ja kohalikule omavalitsusele).
Senisest selgemalt reguleeritakse ka käitajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Vastutuskindlustuse eesmärk on hõlbustada ettevõttega juhtuva õnnetuse korral sellega kaasneva inimestele ja varale (aga mitte keskkonnale) põhjustatava kahju hüvitamist, samas ei ole ettevõtja vastutus piidatud kindlustussummaga. Kindlustussumma peab katma vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu (v-a seaduses toodud erandlikel juhtudel) ning olema vähemalt 400 000 euro suurune. Samas ei ole vastutuskindlustuse olemasolu (nt edasilükkava tingimusega kindlustuslepingu näol) seotud tegevusloa kehtivusega. Siinkohal on arusaamatu, millised on Tehnilise Järelevalve ameti kui loa andja õigused juhul, kui ettevõtte ka pärast tegevusloa saamist ei astu samme kindlustuse hankimiseks. Kuna vastutuskindlustuse puudumine ei ole loa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei saa selle kehtivust ka peatada. KÕK avaldab lootust, et eelnõus tehakse veel muudatusi, mis aitaksid selgelt tagada käitajatepoolset vastutuskindlustuse hankimise kohustust.Vt ka kemikaaliseaduse jt seaduste muutmise eelnõuga seotud materjale Riigikogu kodulehel
 GMO
Täpsustati GMOde keskkonda viimise nõudeid ja kehtestati kooseksisteerimise regulatsioon
Riigikogu võttis 13. oktoobril vastu geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) muudatused, millega täpsustatakse GMOde keskkonda lubamise norme ja kehtestatakse nõuded tava-, mahe- ja GMO-põllumajanduse kooseksisteerimiseks.
Täpsustused GMOde keskkonda lubamiseks on peaasjalikult menetluslikud ning need on tingitud vajadusest viia senikehtinud regulatsioon vastavusse EL direktiiviga 2001/17/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. Muuhulgas on täiendustega püütud senisest paremini sätestada ettevaatusprintsiibi rakendamine GMOde keskkonda lubamise puhul – kui varem sai GMOVS kohaselt keelduda GMO keskkonda viimise lubamisest vaid juhul, kui see oli ohtlik, siis nüüd tuleb keelduda ka juhul, kui see võib olla ohtlik. Praktikas ei ole Eestis seni antud ega menetletud ühtki luba GMO keskkonda viimiseks ning ka GMOde turustamise lubade andmise otsustamine toimub Euroopa Komisjoni poolt.
Olulisemaks tuleb lugeda uusi GMOde käitlemise nõudeid, mis peaksid tagama, et GMO-põllumajanduse kõrval saavad eksisteerida ka tava- ja mahepõllumajandus – eesmärgiks on vältida, et GMO-kultuurid seguneksid muude kultuuridega ning takistaksid muud laadi põllumajandusega tegelemist (nt mahepõllumajanduses on GMOde kasutamine keelatud). Selleks on sätestatud, et GMOsid tohib käidelda vaid isik, kes on kantud vastavasse registrisse ning kes on läbinud vastava koolituse. Samuti on sätestatud kasvatusvahemaa ja teavitusvahemaa mõiste – GMOde kasvatajal tuleb kasvatusvahemaa piiresse jäävate mitte-GM põldude omanikega GMOde kasvatamiseks saavutada kirjalik kokkulepe; teavitusvahemaa piiresse jäävate põldude omanikke tuleb GMO-de kasvatamisest teavitada (et nad saaksid oma tegevuses sellega arvestada). Vahemaade laiused kehtestatakse põllumajandusministri määrusega, mida seni ei ole veel vastu võetud.
Seadusemuudatused jõustuvad 18. novembrist 2010.a.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt GMOVS muudetud täisteksti Riigi Teatajas
Loe GMOde õigusliku regulatsiooni kohta lähemalt KÕKi kodulehelt
 KALANDUS
Riigikogu jätkab kalapüügiseaduse muutmisettepanekute menetlemist
Riigikogu menetles oktoobris ja otsustas saata teisele lugemisele kaks kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu - 798 SE II-1 ja 828 SE II-1. Neist teine sisaldab vaid üht sätet, mille kohaselt nähakse ette kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete püügiandmete avalikustamise Põllumajandusministeeriumi poolt. Eelnõu 798 SE II-1 on tunduvalt mahukam, sellega võetakse muuhulgas üle kolm Euroopa Liidu õigusakti: Euroopa Nõukogu määrused (EÜ) 1005/2008 ja (EÜ) 1966/2006 ning Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) 1077/2008.
Selle eelnõu esimene muudatuste osa puudutab ebaseadusliku kalapüügi piiramist teatavate nõuete seadmisega EL-i importimisele, sellest eksportimisele ning re-ekspordile. Olulisimaks uuenduseks on nn püügisertifikaadi nõue kala importimisel ning re-ekspordil. Püügisertifikaadi väljaandjaks on laeva lipuriik, mis seeläbi kinnitab kalapüüginõuete täitmist laeva poolt. Lisaks sellele muudetaks eelnõu kohaselt ka mõningaid kalapüügieeskirjade rikkumisele kohaldatavaid sanktsioone. Harrastuskalapüügi regulatsioonis täpsustataks mõningaid kasutatavaid mõisteid, olulisema sisulise muudatusena on eelnõus ette nähtud paberkandjal kalastuskaardi kaotamise ning elektroonilise kalastuskaardi kasutamise. Viimane tähendab, et harrastuskaluritel oleks muudatuste vastuvõtmisel kalapüügil vaja kaasas kanda vaid isikut tõendavat dokumenti. Viimane osa muudatustest käsitleb kutselise kalapüügi regulatsiooni. Kutselise püügiga tegelejad saaksid muudatuste kohaselt anda oma püügivõimalusi kasutada teistele püügiõiguse omanikele selliselt, et see ei muudaks nende ajaloolise püügiõiguse suurust. Samuti võimaldataks kalalaevaregistris tekkinud vaba püügivõimsuse ülekandmist ühest laevastiku segmendist teise.
Vt ka seaduseelnõuga nr 798 SE II-1 seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka seaduseelnõuga nr 828 SE II-1 seotud materjale Riigikogu kodulehel
|
