Peateema
lühiuudised
- Keskkonnahaldus
- Keskkonnaalased õigused
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Keskkonnatasud
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- GMOd
- Kalandus
Cancuni kliimakonverents: arglikud edusammud
29. novembrist 10. detsembrini Cancunis, Mehhikos toimunud ÜRO kliimamuutuse alasel konverentsil õnnestus saavutada midagi, mis Kopenhaageni kohtumisel ei õnnestunud – kokkulepe, millega nõustusid põhimõtteliselt kõik osapooled (erandina oli teksti vastu Boliivia delegatsioon). Asjaolu, et kliimakõnelused ei lõppenud järjekordse tagasilöögiga, annab lootust nende jätkamise otstarbekuse osas.Samas leidub osapooli, kelle arvates ei anna asjaolu, et konverentsil saavutati enamat kui patiseis, veel rõõmustamiseks põhjust. Ka juhul, kui kõiki kokkulepitud meetmeid rakendada, ei ole sellega võimalik tagada globaalse temperatuuri tõusu alla kahe kraadi - piirmäära, mille ületamise korral on paljude teadlaste hinnangul tagajärjed katastroofilised ning mis võeti eesmärgiks ÜRO kliimamuutuse raamkonverentsi Kopenhaageni kohtumisel. Samuti ei jõutud mingi tulemuseni Kyoto protokollile järgnevate sammude osas. Seetõttu ootavad osapooli järgmisel aastal Lõuna-Aafrikas Durbanis taaskord ees rasked läbirääkimised
Loe lähemalt
KESKKONNAHALDUS
EL Keskkonnanõukogu arutas biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni, Komisjoni GMO-dega seotud ettepanekut ja muid teemasid
20. detsembril toimus EL Nõukogu keskkonnaministrite kohtumine, millel arutati mitmeid olulisi teemasid, ühtki suuremat muudatust keskkonnaõiguses siiski vastu ei võetud.
Muuhulgas saavutasid Nõukogu liikmed poliitilise üksmeele biotsiide sisaldavate toodete osas. Kokkuleppe kohaselt tekiks võimalus vastavate toodete lubamiseks ka EL-tasandil (siiani on selline õigus vaid liikmesriikidel, vastavad otsused kuuluvad vastastikkusele tunnustamisele). Nüüd seisavad Nõukogul ja Parlamendil ees läbirääkimised lõpliku õigusakti väljatöötamiseks.
Nõukogu nõustus ka edasi arutama Komisjoni ettepanekut, millega antaks liikmesriikidele täiendavaid võimalusi GMO-kultuuride kasvatamise keelamiseks oma territooriumil, samas pidasid paljud nõukogu liikmed tähtsaks, et Komisjon esitaks nimekirja võimalikest uutest keelu kehtestamise alustest.
Nõukogu arutas veel ka Nagoyas toimunud bioloogilise mitmekesisuse konverentsi ning Cancuni kliimakonverentsi tulemusi.
Viimase olulisema päevakorrapunktina volitas Nõukogu Komisjon alustamaks läbirääkimise Šveitsi Konföderatsiooniga ühendamaks osapoolte kasvuhoonegaaside emissiooni süsteeme.
Vt ka pressiteadet Keskkonnanõukogu istungi tulemuste kohta
Ruumiandmete seadus läheb Riigikokku arutamisele, ent ei päästa Eestit kohtuvaidlusest Komisjoniga
Vabariigi Valitsus otsustas 2. detsembril toimunud istungil saata Riigikogule arutamiseks ruumiandmete seaduse eelnõu. Seaduse eesmärgiks on töötada välja täiesti uus, seni puuduv regulatsioon ruumiandmete kogumise, haldamise ja jagamise kohta, et luua Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri Eesti osa. Eelnõuga ei nähta ette uute andmete kogumise kohustust, ent sätestatakse õiguslikud alused näiteks Maa-ameti Geoportaali, geodeetiliste süsteemide, aadressandmete süsteemi toimimiseks ning topograafiliste andmete hõive jaoks.
Vajadus uue regulatsiooni väljatöötamiseks on tungiv, kuna Eesti on selle aluseks oleva Euroopa Liidu ruumiandmete direktiivi (2007/2/EÜ) ülevõtmisega tõsiselt hiljaks jäänud (rakendusaktid tuli vastu võtta 2009. a maiks). Hilinemisele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon, saates Eestile 2010. jaanuaris varem algatatud rikkumismenetluse raames põhjendatud arvamuse. Kuna Eesti ei olnud vastavaid õigusakte novembri teiseks pooleks vastu võtnud, otsustas Komisjoni keskkonnavolinik 24. novembril anda asja arutamiseks Euroopa Kohtule. Lisaks Eestile algatati kohtumenetlus ka Poola vastu.
Vt ka ruumiandmete seaduse eelnõu materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu langes menetlusest välja
15. detsembril toimus Riigikogus uue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni eelnõu 755 SE kolmas lugemine, toimunud hääletusel sai eelnõu 48 poolthäält. Kuna kohtumenetluse seadustike saab aga põhiseaduse § 104 p 14 kohaselt muuta vaid Riigikogu koosseisu enamusega, jäi hääletusel 3 poolthäält puudu ning eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.
KÕK kajastas eelnõud ka oma septembrikuu uudiskirjas. Vahepealse menetluse käigus eemaldati eelnõust probleeme tekitanud nõue, et keskkonnaorganisatsioonid peavad keskkonnaasjades kaebeõiguse omamiseks olema tegutsenud vähemalt ühe aasta.. KÕKi hinnangul on kahetsusväärne, et selle näite järgi otsustades sisukana näivale arutelule järgnema pidanud eelnõu vastuvõtmine jäi kõigest mõne puuduva hääle taha.
16. detsembril algatati HKMS eelnõu menetlemine Riigikogus uuesti (uueks numbriks on 902 SE).
Vt ka eelnõuga 755 SE seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka eelnõu kohta käivat artiklit KÕKi septembri uudiskirjas
Vt eelnõuga 902 SE seotud materjale Riigikogu kodulehel
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Komisjon: Eesti ei ole ikka IPPC direktiivi täielikult üle võtnud
Euroopa Komisjon otsustas novembri lõpus esitada Eesti vastu Euroopa Kohtule kaebuse, kuna Eesti ei ole suutnud üle võtta EL nõudeid saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (Integrated Pollution Prevention and Control - IPPC) kohta. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli regulatsioon hõlmab suuremaid tööstusettevõtteid, mis oma tegevuse käigus mõjutavad erinevaid keskkonnaelemente ning mille tegevust reguleeritakse seetõttu läbi keskkonnakomplekslubade. Komisjon andis esmakordselt oma murest märku aastal 2008, ent puudujääke ei ole senini kõrvaldatud. Euroopa Komisjoni hinnangul on probleemiks mitme mõiste määratluse ebatäielik ülevõtmine, lüngad keskkonnakomplekslubade taotlustega seotud kohustustes ja õiguskaitse puudulik kättesaadavus. Otsus alustada kohtuasi langetati, kuna Eesti pole näidanud üles aktiivsust ka pärast käesoleva aasta 29. jaanuaril esitatud põhjendatud arvamuse saamist.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
KESKKONNATASUD
Riigikogu võttis vastu keskkonnatasude seaduse muudatused
9. detsembril võeti Riigikogus kolmandal lugemisel vastu keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muudatused, mille esimest lugemist kajastasime oma novembri uudiskirjas. Esialgse eelnõu kohaselt plaaniti täpsustada keskkonnatasude arvestust seoses praktikas ilmnenud probleemidega - näiteks kaotati liiva ja kruusa allpool veepiiri kaevandamisel kehtinud nn „soodustariif“.
Lisaks eelmise kuu uudises toodud muudatustele lisandus Riigikogu menetlemise käigus muudatus keskkonnatasudest laekuva raha korraldamiseks loodud sihtasutuse (Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)) nõukogu liikmete määramise regulatsiooni. Varasemast olulisem roll on Rahandusministeeriumil kui asutajaõiguste teostajal, kes määrab nüüdsest kõik KIKi nõukogu liikmed peale nelja Riigikogu poolt määratava liikme ja keskkonnaministri (kes kuulub nõukogusse oma ameti poolest). Rahandusministeeriumi määratavatest liikmetest vaid kolm (seni neli) määratakse keskkonnaministri ettepanekul. Riigikogu poolt saab tulevikus nõukogu liikmeteks määrata vaid Riigikogu liikmeid (seni sellist piirangut seaduses ette ei nähtud). Paraku on muudatuste tulemusena tekkinud olukord, kus ei ole enam selge, kui palju nõukogu liikmeid KIKil üldse saab olla.
Vt ka eelnõuga seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka eelnõu kohta käivat artiklit KÕKi novembri uudiskirjas
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: kohtul on võimalik planeering osaliselt tühistada
Riigikohtu halduskolleegium tegi 30. novembril otsuse asjas 3-3-1-63-10, mis tõi kaasa olulisi muudatusi senisesse kohtupraktikasse. Juhtum puudutas Kiruvere külas asuvale ja OÜ Grove Investile kuuluvat kinnistut, millele rajati hoone, mis ametlikult oli küll paadikuur, ent tegelikkuses hoopiski saunsuvila. Lisaks lubati detailplaneeringuga tehistiigi rajamist Kiruvere järve ehituskeeluvööndisse.
Riigikohus leidis oma otsuses, et kuna tehistiik ei moodusta antud juhul teiste detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga kompleksi, on võimalik detailplaneeringu tühistamine ainult tiigi osas. Riigikohus viitas ka oma varasemale praktikale (asjas 3-3-1-15-08, kus osalist tühistamist ei aktsepteeritud) ning asjaolule, et viimases asjas ei olnud võimalik osaline tühistamine, kuna tegemist oli ühtse funktsionaalse eesmärgiga kompleksiga. KÕKi hinnangul on oluline, et Riigikohus on mõlemal juhtumil lähtunud samast kriteeriumist, küll aga ei nõustu täielikult Riigikohtu seisukohaga selle kriteeriumi rakendamisel. Kohtuasjas 3-3-1-15-08, mis puudutas Paluküla hiiemäele puhke- ja spordikeskuse rajamist, oleks olnud võimalik käsitleda erinevaid spordirajatisi erinevast funktsionaalsest eesmärgist lähtuvateks: näiteks autokaravanide ja telkimisala, tennise-, korvpalli- ja võrkpalliväljak on küll sarnaselt suusastaadionile ja –liftidele seotud sportimisega, ent sootuks erinevatel aastaaegadel. Samuti ei ole majutus- ja spordirajatised tingimata ühtse funktsionaalse eesmärgiga rajatisteks.
Lisaks muutis Riigikohus oluliselt oma varasemat praktikat ehituslubade kehtivuse osas. Nimelt leiti Riigikohtu otsuses, et ehitusluba kehtib sarnaselt teistele haldusaktidele vastavalt HMS § 61 lõikele 2 vaid kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Seega kaotab ehitusluba Riigikohtu uuenenud praktika kohaselt pärast kasutusloa andmist kehtivuse (varem leiti, et ehitusluba kehtib edasi ka pärast ehitisele kasutusloa andmist vt nt otsust asjas 3-3-2-1-08).
Sellele seisukohale esitas eriarvamuse riigikohtunik J. Põld, eriarvamusega ühines ka kohtunik H. Salmann. Eriarvamuse kohaselt on ehitusluba erandlik haldusakt, mis ei kehti vaid õiguse lõpliku realiseerimiseni. Selle põhjuseks on asjaolu, et kehtivuse kaotamise korral ei ole võimalik hinnata kasutusloa saanud ehitise vastavust ehitusloale, sest see ei ole enam siduvaks dokumendiks.
KÕK nõustub J. Põllu eriarvamusest toodud seisukohaga, et selline otsus võimaldab kasutusloa saanud ehitise puhul kontrollida vaid selle vastavust üldaktidele, ent mitte kehtivuse kaotanud ehitusloale ja selle aluseks olnud ehitusprojektile. See omakorda viib ehitiste vastavuse kontrolli põhjendamatu kitsendamiseni. Riigikohtu võetud seisukoht tekitab ka muid küsimusi, näiteks kas ehitusloa kehtetuks muutumisel kustutatakse ka selle andmed ehitusregistrist ning milline tähendus on pärast kasutusloa väljastamist keskkonnamõjude hindamise tulemustel, kui hindamine läbi viidi ehitusloa menetluses. Seetõttu leiab KÕK, et Riigikohtu otsuses esitatud tõlgenduse kasutamise võimalus praktikas on küsitav.
Vt ka Riigikohtu otsuse 3-3-1-63-10 teksti
Vt ka kohtunike J. Põllu ja H. Salmanni eriarvamust
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Liidu uus energeetikastrateegia aastateks 2011-2020
25. novembril andis Euroopa Parlament oma arvamuse novembris Komisjoni poolt koostatud teatisele „Energeetika 2020 – konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ning turvalise energeetika strateegia“. Strateegias peetakse viieks prioriteetseks valdkonnaks energiatõhususe suurendamist, üle-euroopalise integreeritud elektrituru loomist, tarbijate kindlustamist taskukohase energiaga, tehnoloogilise liidripositsiooni tagamist ning EL välissuhete tugevdamist.
Euroopa Parlament leidis oma strateegia kohta käivas resolutsioonis, et neist tähtsaimaks tuleks pidada energiatõhususe suurendamist, kuna see on kuluefektiivseks viisiks võidelda nii energiasõltuvuse kui kliimamuutusega. Seisukohta täpsustati 15. detsembri istungil vastu võetud energiatõhususe tegevuskava muutmise kohta käivas resolutsioonis – selles soovitati energiatõhususe 20% tõstmine seada siduvaks eesmärgiks. Tähtsaimaks valdkonnaks, milles energiasäästu suurendada, peetakse hooneid. Viimaste arvele läheb ligikaudu 40% EL energiatarbest.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leidis omalt poolt, et strateegias on energeetikaalasele konkurentsivõimele liiga vähe tähelepanu suunatud. Kuigi väheste kasvuhoonegaasidega majandus on keskpikas strateegias edukas, võib see lühemas perspektiivis viia töökohtade Euroopast väljaviimiseni. Kuna endiselt ei ole saavutatud siduvat rahvusvahelist lepet kasvuhoonegaaside vähendamise osas, soovitab komitee vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2020 25% võrra (Euroopa Komisjoni maikuus tehtud ettepanekus soovitati emissioone aastaks 2020 vähendada 30% võrra). See jätaks komitee hinnangul ELile ka täiendava tingimisruumi Cancuni kliimakonverentsile järgnevatel läbirääkimistel.
Vt ka Euroopa Komisjoni teatist „Energeetika 2020 – konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ning turvalise energeetika strateegia“ (inglise keeles, pdf-formaadis)
Vt ka Euroopa parlamendi pressiteadet energeetikastrateegia kohta (inglise keeles)
Vt ka Euroopa parlamendi pressiteadet energiatõhususe tegevuskava kohta (inglise keeles)
Vt ka pressiteadet Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee seisukoha kohta (inglise keeles)
Euroopa Komisjon: Eesti peab üle võtma lennundussektori heitkogustega kauplemise sätted
Euroopa Komisjon on teatanud, et saadab Eestile põhjendatud arvamuse seoses direktiivi 2008/101/EÜ sätete ülevõtmata jätmisega. Antud direktiivi eesmärgiks on lisada aastal 2012 lennundussektor juba olemasolevasse EL lubatud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS), mis hetkel hõlmab vaid maapealseid tööstuskäitisi. Lennuliikluse poolt emiteeritavate kasvuhoonegaaside reguleerimise vajadus tuleneb lennuliikluse poolt tekitatava gaaside heite kiirest kasvust: alates 1990. aastast on nende kogus Euroopas kahekordistunud.
Liikmesriigid pidid direktiivi sätted oma õiguskorda üle võtma enne 2. veebruari 2010. 25. märtsil saadeti Eestile ja veel kuuele liikmesriigile märgukiri, kuna need ei olnud Komisjoni rakendusmeetmetest teavitanud. Komisjoni põhjendatud arvamus, mis jätkuva rikkumise tõttu Eestile on esitatud, kujutab endast rikkumismenetluse järgmist staadiumit. Kui Eesti ka sellele otsustavalt ei reageeri, siis on võimalik, et Komisjon esitab Eesti vastu kaebuse Euroopa Kohtule. Lisaks Eestile pole direktiivi siiani üle võtnud Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Poola ja Slovakkia.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjon pressiteadet rikkumismenetluse kohta
Avaldati EL uued kodumasinate energiamärgistuse alased määrused
30. novembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas neli kodumasinate energiatõhususe märgistamise alast määrust – pesumasinate, nõudepesumasinate, külmutusseadmete ja telerite kohta. Määrused anti välja direktiivi 2010/30/EL (energiamärgistuse direktiiv) alusel ja selle sätete täpsustamiseks ning sisaldavad muuhulgas ka toodetele kinnitatavate energiamärgistuste vorme. KÕK kajastas neid muudatusi pikemalt ja põhjalikumalt juba oma oktoobrikuu uudiskirjas. Peamisteks muudatusteks on energiamärgiste muutmine sümboli- mitte keelepõhiseks ning täiendavate energiaklasside (A+, A++ ja A+++) sisseviimine külmikutele, nõudepesumasinatele ning pesumasinatele.
Lisaks oktoobris juba kajastatule näeb ka telerite (neil taolist energiamärgistust varasemalt ette nähtud ei olnud) alane määrus ette energiaklasside A+, A++ ja A+++ järk-järgulise sisseviimise. A+ kategooria lisatakse alates 1. jaanuarist 2014, A++ kategooria alates 1. jaanuarist 2017, ning A+++ kategooria alates 1. jaanuarist 2020 turule lastavate telerite energiamärgistuse siltidele.
Vt ka energiamärgistuse alast uudist oktoobri uudiskirjas
Vt ka määruste tekste Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Komisjon võttis vastu kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumisi reguleeriva määruse
18. novembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas Komisjoni määrus nr 1031/2010 12. novembrist, mis reguleerib kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist enampakkumiste teel alates 2013. aastast. Sellest aastast algab Euroopa Liidu kvootidega kauplemise kolmas periood, mis muudab oluliselt kauplemise süsteemi. Kui esimese (2005-2007) ja teise (2008-2012) perioodi vältel jagati suurem osa saastekvootidest veel tasuta, siis tulevikus tuleb ettevõtetel suurem osa neist osta enampakkumise teel.
Määrus sätestab enampakkumiste korraldamise täpsema reeglistiku. Nii näiteks on ette nähtud, et liikmesriigid ja Komisjon korraldavad enampakkumisplatvormi ning enampakkumise seire korraldaja hanke. Kuigi Komisjon oleks eelistanud ühtse, üle-Euroopalise platvormi loomist, on tulenevalt mõningate liikmesriikide vastuolust jäetud ka võimalus luua eraldi platvorm, seda määruses toodud tingimustel ning selle ühise platvormiga koordineerides. Enampakkumiste süsteem peaks määruse kohaselt olema lihtne ning pakkumiste toimumiskalender paika pandud varakult enne selle tegelikku toimumist (hiljemalt eelneva aasta 28. veebruariks).
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
Vt ka määruse 1031/2010 teksti (pdf-formaadis)
Kehtestati uued nõuded biokütuste tootmisele ja kasutamisele
16. detsembril jõustunud keskkonnaministri määruse „Vedelkütuste keskkonnanõuded“ muudatustega muudeti muuhulgas biokütuste regulatsiooni. Biokütuste tootjatele ja edasimüüjatele on olulisimaks muutuseks biokütuste säästlikkuse kriteeriumite sätestamine. See on seotud seoses asjaoluga, et Eestile lubati Euroopa Komisjoni poolt kõigi biokütuste (sõltumata nende säästlikkusest) aktsiisivabastust riigiabina vaid kuni 27. juulini 2010. Selle tähtaja möödumisel on õigus aktsiisivabastusele vaid nendel biokütustel, mis vastavad säästlikkuse kriteeriumitele.
Biokütuste müügi kohalt lubatakse alates 1. jaanuarist 2013 5-10% etanooli sisaldava bensiini müüki (hetkel suurimaks lubatud etanooli sisalduseks 5%). Vastav bensiin tuleb märgistada tähisega „E10“.
Vt ka keskkonnaministri määruse muudatusi Riigi Teatajas
VÄLISÕHU KAITSE
Muutusid vedelkütuste lubatavad väävlisisaldused
16. detsembril jõustunud keskkonnaministri määrusega sätestati ühe uue vedelkütuste keskkonnanõudena varasemast rangemad väävlisisalduse piirmäärad kergetele ja rasketele kütteõlidele ning laevakütusele. Nimetatud kütuste väävlisisaldus ei tohi alates 1. jaanuarist 2011 ületada 10 mg/kg (hetkel lubatud kuni 1000 mg/kg). Selline nõue tuleneb EL direktiivist 2009/30/EÜ, mis muudab kütuse kvaliteeti käsitlevaid direktiive. 98/70/EÜ ja 1999/32/EÜ.
Vt ka keskkonnaministri määruse muudatusi Riigi Teatajas
Euroopa Komisjon: Eesti peab õhukvaliteedi alase direktiivi üle võtma
24. novembril teatas Euroopa Komisjon, et saadab Eestile põhjendatud arvamuse seoses rikkumismenetlusega, mis algatati, kuna Eesti ei ole siiani üle võtnud direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi direktiiv) sätteid. Direktiivi ülevõtmise tähtajaks oli 11. juuni 2010, ent kuna Eesti ei olnud selleks ajaks teatanud vastavatest meetmetest, saadeti 16. juulil Komisjoni poolt märgukiri. Kuna vastavaid sätteid ei ole Eesti õiguskorda endiselt sisse viidud, otsustas Komisjon saata põhjendatud arvamuse. Eestil on sellele vastamiseks kaks kuud, järgmiseks sammuks rikkumismenetluses on kaebuse esitamine Euroopa Kohtule.
Direktiivi 2008/50/EÜ eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist õhus leiduvate kahjulike ühendite eest. Täiesti uuena sätestatakse selles tahkete peenosakeste (PM 2,5) kontsentratsiooni piirmäär. Samuti sätestatakse reeglid seitsme saasteaine (vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, plii, jämedamad osakesed (PM10), süsinikmonooksiid, benseen ja troposfääriosoon) kvaliteedinormide järgimiseks problemaatilistes piirkondades. Lisaks Eestile on rikkumismenetlus algatatud veel 8 liikmesriigi suhtes.
Eestil on EL õhukvaliteedi direktiivide täitmisega probleeme ka varem. Nii esitas Komisjon Eestile 2009. a oktoobris viimase hoiatuse seoses sellega, et Eestis ületati 2008. aastal peenosakeste PM 10 piirväärtusi, mis kehtisid juba aastast 2005. Direktiiv 2008/50/EÜ andis küll liikmesriikidele võimaluse taotleda ajapikendust õhu kvaliteedi normidele vastavusse viimisel, ent Eesti seda ei kasutanud. Seda hoiatust ning sellele järgnenud vastust Eesti poolt kajastasime ka oma 2009. a novembrikuu ning 2010. a jaanuarikuu uudiskirjas.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka 2009. novembrikuu uudiskirja artiklit varasema rikkumismenetluse kohta
Vt ka 2010. jaanuarikuu uudiskirja artiklit varasema rikkumismenetluse kohta
LOODUSKAITSE
Natura alade nimekiri täienes 11 hoiuala võrra
16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus korraldusega heaks Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja täiendused. Kokku suurenes Natura loodusalade pindala 16 900 ha võrra, seda peamiselt uute alade arvelt (16 200 ha). 11 uuest hoiualast kahtlemata suurimaks (14 650 ha) on Gretagrundi loodusala, mis asub kogu ulatuses meres. Ala võeti hoiualana kaitse Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul selle aasta augustis. Eksperthinnangu kohaselt on meremadala näol tegemist ainulaadse ja puutumatu elupaigaga. Natura alana on Gretagrundi madal väärtuslik, kuna siin leidub loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisas toodud elupaigatüüpe (liivamadalad ja karid) ning linnudirektiivi (2009/147/EÜ) I (järvekaur, väikekajakas, punakurk-kaur) ja II (aul, tõmmuvaeras) lisas nimetatud linnuliike.
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
VESI
Muudatused keskkonnaministri pinnaveekogumite seisundiklasse käsitlevas määruses
27. novembril jõustusid keskkonnaministri määruse “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” muudatused. Nimetatud määruse eesmärgiks on võimaldada pinnaveekogumite seisundi hindamine lähtuvalt ökoloogilistest kriteeriumitest. Muudatused on peamiselt tehnilist laadi ja seotud juulis jõustunud Veeseaduse muudatustega (mõned varem määruses leidunud sätted on nüüd seadusesse üle viidud). Suurema sisulise muudatusena on nüüdsest võimalik määrata pinnaveekogumi keemiline seisund madala usaldusväärsusega heaks ka ilma ohtlike ainete proove võtmata ainult eksperdiarvamuse põhjal. Viimast muudatus peetakse oluliseks, kuna ohtlike ainete analüüsid on reeglina väga kulukad.
Vt ka vastuvõetud muudatuste teksti Riigi Teatajas
Valitsus arutas veeseaduse muudatusi seoses merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmisega
16. detsembri istungil kiitis Vabariigi Valitsus oma istungil heaks veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud. Muudatustest kõige tähtsamal kohal on mereala kaitse kavandamise alaste sätete sisseviimine veeseaduses. Kesksel kohal selles tegevuses on merestrateegia väljatöötamise kohustus, mille eesmärgiks on kas säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Nimetatud kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2008/56/EÜ (nn merestrateegia raamdirektiiv).
Lisaks sellele sisalduvad eelnõus väiksemad muudatused, nt antakse järelevalveasutustele õigus reostuskahtlusega välisriigi laeva sadamas kinni pidada ja sadamate rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade andmise õigus Keskkonnaministeeriumilt üle Keskkonnaametile.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vaata ka Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritud päevakorda
MAAPÕU
Riigikantselei saatis ehitusmaavarade arengukava eelnõu keskkonnaministeeriumile tagasi
Keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt ette valmistatud looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastateks 2010-2020 ehk ehitusmaavarade arengukava eelnõu, mis esitati novembris valitsusele heakskiitmiseks, saadeti riigikantselei poolt keskkonnaministeeriumile tagasi, et viimane seda veel täiendaks.
Riigikantselei kirjas heidetakse arengukavale ette, et see ei vasta strateegilistele arengukavadele kehtestatud nõuetele, kuna selles ei määratleta mitte niivõrd valdkonna strateegilisi valikuid, kuivõrd planeeritakse neile eelnevaid meetmeid ning kirjeldatakse analüüside ja uuringute tegemist strateegiliste valikute väljatöötamiseks. Riigikantselei hinnangul on eelnõu praeguses versioonis sõnastatud meetmed liiga üldsõnalised, kirjeldavad sageli ministeeriumi põhitööd (nt seadusandluse analüüs ja muutmine) ega anna valitsusele sisulist otsustusvõimalust valdkonna arengute üle.
Ehitusmaavarade arengukava on olnud koostamisel juba alates 2008.a. juunist ning selle algseks heakskiitmise tähtajaks oli 2009.a. jaanuar.
Vt Riigikantselei kirja arengukava eelnõu tagastamise kohta
Vt ehitusmaavara arengukava koostamisega seotud materjale Keskkonnaministeeriumi kodulehel
Vt ka KÕKi 2010.a. maikuus koostatud juhtumianalüüsi seoses arengukava menetlemise probleemidega ning temaatilist analüüsi kaevanduste rajamisega seotud probleemidest
METSANDUS
Võeti vastu metsaseaduse muudatused, mis võimaldavad elektrooniliste veoselehtede ja metsateadete kasutamist ja muudavad uuendusraie pindala määramise korda
Riigikogu võttis 16. detsembril vastu metsaseaduse muudatused, mille kohaselt luuakse võimalus metsateatiste ja veoselehtede elektrooniliseks käibeks. Varasema regulatsiooni kohaselt kehtestas keskkonnaministeerium veoselehtedele kindla vormi, muudatuste kohaselt sätestatakse vaid nõuded andmete osas, mis veoselehel kajastuma peavad. Seeläbi lihtsustub Keskkonnaministeeriumi hinnangul lehtede väljastamine ning luuakse võimalus ka nende elektroonilisel kujul kasutamiseks. Metsateatiste osas võimaldas senine regulatsioon neid küll elektrooniliselt (digiallkirjaga või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu) esitada, ent mitte tagastada, see piirang muudatustega kaob.
Suuremate riigimetsa majandajate (kes majandavad metsa arvestuslangi alusel) jaoks muutub ka uuendusraie pindala määramise kord. Senise korra järgi määras keskkonnaminister neile optimaalse (lubatava) uuendusraie pindala iga aasta jaoks eraldi. Muudatuste kohaselt määratakse pindala nüüdsest 5-aastaseks perioodiks, mis võimaldab Keskkonnaministeeriumi hinnangul erinevate aastate ilma- ning muid olusid paremini arvesse võtta ning raietegevust senisest pikemas perspektiivis planeerida.
Vt ka muudatustega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Jõustus uus EL määrus ebaseadusliku puiduga kauplemise kohta
2. detsembril jõustus EL määrus nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused ja mida kajastasime lähemalt oma eelmises uudiskirjas. Määruse peamine eesmärk on tõkestada ebaseaduslikult raiutud puidu müüki Euroopa turul. Määrus jõustub täielikult kõigis liikmesriikides 3. märtsil 2013, mõningad ettevalmistavad kohustused (nt määruse kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või asutuste kindlaks määramine) on liikmesriikidel alates käesoleva aasta 2. detsembrist.
Vt ka määruse kohta käivat artiklit novembri uudiskirjas
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
JÄÄTMED
Muudatused jäätmeseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses
9. septembril võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muudatused. Jäätmeseaduses muudeti PCB-de (polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide( kasutamise kohta käivaid sätteid. PCB-d on erakordse keemilise stabiilsusega ning kuumataluvusega ained, mis sellest tulenevalt on laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes. Samas on nad kantserogeensed ja seega inimtervisele ohtlikud. EL direktiivi 96/59/EÜ (PCB-de ja BCT-de kõrvaldamise kohta) kohaselt tuleb kõik PCB-sid sisaldavad seadmed kasutuselt kõrvaldada hiljemalt 2010. aasta lõpuks. Seetõttu ongi kõigil PCB-sid sisaldavate seadmete valdajatel muudatuste kohaselt kohustus vastavad seadmed kõrvaldada 31. detsembriks 2010, polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamine on keelatud 1. jaanuarist 2011.
KOKS muutmise eesmärgiks on viia see kooskõlla jäätmeseaduse regulatsiooniga. Käesoleva aasta juulis jäätmeseadusesse viidud muudatuste kohaselt ei kehtesta kohalikud omavalitsused (KOV) mitte enam korraldatud prügiveo teenustasu piirmäära, vaid teenustasu suuruse määramise korra. Vastavalt muudetakse ka KOV-de volikogude pädevuse sätteid KOKS-s.
Vt ka muudatustega seotud materjale Riigikogu kodulehel.
OHTLIKUD AINED
Riigikogu võttis vastu kemikaaliseaduse muudatused, mis tekitavad suurõnnetuse ohuga ning ohtlikele ettevõtetele loakohustuse
Riigikogu võttis 15. detsembril vastu kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ja riigilõivu seaduse muudatused, mille sisu kajastasime ka oma eelmise kuu uudiskirjas. Peamised muudatused on seotud suurõnnetuse ohuga ning ohtlikele ettevõtetele loakohustuse sätestamise ning neile ettevõtetele kohustusliku vastutuskindlustuse regulatsiooni kehtestamisega.
Esimese lugemise järel tehti seadusesse majanduskomisjoni poolt mitmeid muudatusi. Enamasti täpsustavate ja korraldavate muudatuste seas tähtsaimaks on suurõnnetuse ohuga ning ohtlike ettevõtete loakohustusele üleminekuaja pikkuse muutmine. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul tuleb muudetud teksti kohaselt luba vormistada 1. jaanuariks 2012 (ehk kuu aega hiljem), samas ohtlike ettevõtete puhul on uueks loa vormistamise tähtajaks 1. jaanuar 2015 (varem 1. detsember 2015). Teine suurem muudatus puudutab ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete määratlust kemikaaliseaduses. Senine seaduse regulatsioon kasutas läbivalt mõistet "ettevõte", mis on tavapäraselt kasutuses majandusüksuse tähistamiseks. Kuna tegelikult peetakse selle all silmas siiski konkreetset käitist, siis muudetakse selliselt ka seaduse teksti.
Vt ka novembrikuu uudiskirja artiklit eelnõu kohta
Vt ka eelnõuga seotud materjale Riigikogu kodulehel
Lõppes esimene kemikaalide registreerimise periood REACH-määruse raames
30. novembril jõudis kätte esimene tähtaeg kemikaalide registreerimiseks vastavalt EL määrusele 1907/2006/EÜ (nn REACH-määrus). Selleks tähtajaks tuli registreerida kõik keemilised ained, mida toodetakse või imporditakse üle 1000 tonni aastas ettevõtte kohta, merekeskkonnale väga mürgised ained, mida toodetakse või imporditakse enam kui 100 tonni aastas ettevõtte kohta ning kõige ohtlikumad ained (kantserogeensed, mutageensed jmt), mida toodetakse enam kui 1 tonn aastas ettevõtte kohta. Direktiivi kohaselt on alates 1. detsembrist keelatud selliste ainete turule laskmine ettevõtete poolt, kes ei ole registreerimiseks vajalike materjale esitanud.
Euroopa Komisjoni teatel esitati Euroopa Kemikaaliagentuurile 24 675 faili, mille läbivaatamise tähtajaks on veebruar 2011. Kuigi seekordne registreerimistähtaeg puudutas peamiselt suurettevõtteid, pärines ligikaudu 10% taotlustest keskmistelt ja väikestelt ettevõtetelt. Järgmised etapid registreerimismenetluses lõppevad 31. mail 2013 ja 31. mail 2018, selleks tähtajaks tuleb registreerida kõik kemikaalid, mida toodetakse või imporditakse vastavalt 100 tonni või 1 tonn aastas ettevõtte kohta.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
Vt ka Euroopa Komisjoni korduma kippuvate küsimuste vastuseid REACH–määruse kohta (inglise keeles)
GMO
Lahkarvamused Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu vahel seoses GMO-direktiivi muudatusettepanekuga
Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjoni õigusteenistuste vahel on tekkinud eriarvamused seoses Komisjoni poolt väljatöötatud GMO-de autoriseerimist puudutava muudatusettepanekuga, mille sisu kajastasime oma augustikuu ning oktoobrikuu uudiskirjades. Ettepaneku üheks suuremaks ja enim vaidlusi tekitanud muudatuseks on liikmesriikidele täiendavate volituste andmine piirata oma territooriumil või selle osal GMO-kultuuride kasvatamine „muudel põhjustel kui teaduslikud hinnangud tervise- ja keskkonnaohtudele“.
Komisjoni ja Nõukogu peamised vaidluspunktid Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELTL) tulenevat alust viimati nimetatud muudatusettepanekule, selle muudatuse praktilise kasutatavuse võimalusi ning vastuolu WTO-reeglitega.
Nõukogu õigusteenistus leidis esmalt, et muudatuse aluseks ei saa olla ELTL-i artikkel 114, mis võimaldab võtta meetmeid ühisturu toimimise heaks, kuna tegu on liikmesriikidele kaupade vabale liikumisele suuremaid võimalusi loova meetmega. Komisjon omakorda on seisukohal, et liikmesriikidele suurema otsustusvabaduse andmine võib olla kooskõlas ühisturu tõhusama toimimise eesmärgiga, kui see loob suurema selguse.
Teiseks leidis Nõukogu, et ainus uus õigustus GMO-kultuuride kasvatamise piiranguteks, mis muudatusest tuleneks, oleksid moraalsed kaalutlused. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mis võtab moraalseid kaalutlusi kaupade vaba liikumise piiranguna arvesse vaid äärmiselt erandlikel juhtudel, on muudatuse oodatav mõju liikmesriikidele ebaoluline. Komisjon omakorda on seisukohal, et moraalsed kaalutlused ei ole ainus võimalik piirangute alus (muudatus räägib "muudest kaalutlustest"), samuti et põhimõtteliselt on Euroopa Kohus ka moraalseid kaalutlusi kaupade vaba liikumise piiranguna aktsepteerinud.
WTO reeglite võimaliku rikkumise osas on mõlemad organid üksmeelel selles, et määravaks on, kas GMO-kultuurid ja tavakultuurid on WTO vabakaubanduslepingute kohaselt „sarnasteks“ kaupadeks. Erimeelsusel ollakse peamiselt viimase kriteeriumi tõlgendamisel - Nõukogu peab seda märkimisväärselt tõenäolisemaks kui Komisjon.
Vt ka Nõukogu õigusteenistuse arvamust (inglise keeles)
Vt ka Komisjoni vastust arvamusele (inglise keeles, pdf-formaadis)
KALANDUS
Riigikogu võttis vastu rea kalapüügiseaduse muudatusi
Riigikogu võttis novembris-detsembris vastu kaks olulist kalapüügiseaduse muudatuste paketti. Esmalt otsustati 23. novembril vastu võtta eelnõu 798 SE, mille sisu kajastasime lähemalt oma novembri uudiskirjas. Laiaulatuslikud muudatused jagunevad laias laastus kolmeks. Esmalt nõutakse kala Euroopa Liitu importimisel ja re-ekspordil püügisertifikaadi olemasolu, teiseks viiakse sisse harrastuskaluritele elektroonilise kalastuskaardi kasutamist võimaldavad sätted ning kolmandaks luuakse kutselistele kaluritele võimalus anda oma püügivõimaluste teistele püügiõiguse omanikele (ajutiselt) kasutada nii, et nende endi ajaloolise püügiõiguse suurus ei muutuks.
8. detsembri istungil otsustati vastu võtta ühendatud eelnõud 828 SE ja 724 SE, mis muudavad kalapüügiseadust ja euro kasutusele võtmise seadust. Ka neid seaduseelnõusid oleme oma uudiskirja varem kajastanud, eelnõud 828 SE eelmise kuu uudiskirjas ning 724 SE septembri uudiskirjas. Peamiselt puudutasid eelnõud kalavaru ülepüügi vastu võitlemise meetmeid ning püügiandmete avalikustamist.
Lisaks juba varem kajastatule lisandus eelnõule mitmeid muudatusi Riigikogus menetlemise käigus. Täpsustati elektroonilise kalastuskaardiga seonduvaid sätteid, nii näiteks kehtestab keskkonnaminister tulevikus igaks aastaks kalastuskaartide piirarvud eraldi elektroonilisel teel väljastatavatele kui vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste kaupa. Samuti täpsustatakse ajaloolise püügiõiguse säilimist olukorras, kus selle teostamist 3 aastal ei ole kalakaitse eesmärgil lubatud või isik on spekulatiivselt 3 aastal selle kolmandale isikule üle andnud, ise püügist huvitumata.
Vt ka novembri uudiskirja uudist eelnõu 798 SE ja 828 SE kohta
Vt ka septembri uudiskirja uudist eelnõu 724 SE kohta
Vt ka eelnõuga 798 SE seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka ühendatud eelnõudega 828 SE ja 724 SE seotud materjale Riigikogu kodulehel
|
