lühiuudised
Üldolulist
- Avalikustati EL eesistujariigi Küprose prioriteedid
Ökomärgis
- Komisjoni otsus nr 2012/448/EL
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Kooskõlastusringile saadeti tööstusheite seaduse eelnõu
Kliimamuutus ja energeetika
- Avaldati EL määrus kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta kolmandaks kauplemisperioodiks
- Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012
- Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu sõidukite CO2-heite sihttasemete vähendamiseks
- Jõustusid F-gaase puudutavad muudatused välisõhu kaitse seaduses ning uued määrused
- Teatud üle 500 m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist
Looduskaitse
- Valitsus kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020
- Looduskaitseseaduse muudatusega plaanitakse muuta loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tõhustatakse kallasraja regulatsiooni
Merekaitse
- Valitsus kiitis heaks Eesti merenduspoliitika 2012-2020
Maapõu
- Valminud on ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani eelnõu
Metsandus
- Valitsus kiitis heaks metsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2012-2020
- Jätkub metsaseaduse muutmise eelnõu menetlus
Jäätmed
- Euroopa Komisjon: Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult
- Jõustus uus EL direktiiv elektroonikajäätmete kohta
- Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012
- Patarei- ja akujäätmete sihtarve hakatakse arvutama ühtse metoodika järgi
Ohtlikud ained
- Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012
- Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012
- Jõustus Seveso III direktiiv
Kiirgus
- Valitsus kiitis heaks kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani 2008-2011 aruande
Kalandus
- Euroopa Komisjon esitas eelnõu süvamere kalade ja nende elupaikade tõhusamate kaitsemeetmete kohta
 ULDOLULIST
Avalikustati EL eesistujariigi Küprose prioriteedid
Alates 1. juulist kuni 31. detsembrini on EL Nõukogu eesistujariik Küpros. Kõik EL liikmesriigid vastutavad
kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute
juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist – nüüd on kord
Küprose käes, kes avalikustas 10. juulil ka oma eesistumisperioodi
prioriteedid.
Küprose kui
eesistujariigi üks põhieesmärkidest on saavutada kokkulepe integreerituma
merenduspoliitika osas, samuti on plaanis keskenduda jätkusuutliku arengu edendamisele. Vesi ja kliimamuutused
on Küprosel kesksel kohal ka Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte
konverentsil (oktoobris 2012) ja ÜRO kliimamuutuste konverentsil (novembris
2012). Küpros kavandab ka ise korraldada eesistujariigina kaks suurt konverentsi
– laevanduse tuleviku ja jätkusuutlikkuse (oktoobris 2012) ning veepoliitika
(novembris 2012) teemadel. Täiendavalt püütakse saavutada
poliitiline kokkulepe maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse tulemusena
tekkiva heite seire reeglite osas ning keskkonnamõju hindamise direktiivi ja EL
veekaitse kava ülevaatamise osas.
Brüsselis tegutsev keskkonnaorganisatsioon Euroopa
Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau, EEB) on avaldanud soovitusliku
nimekirja uue eesistujariigi poolt käsitlemist vajavate teemade kohta.
Sinna kuuluvad lisaks eelpool nimetatule ka näiteks bioloogiline mitmekesisus,
kliima- ja energiapoliitika, ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika, GMOde
ja ohtlike kemikaalide riskianalüüsi režiimi tugevdamine, keskkonnaasjades
juurdepääsu edendamine õigusemõistmisele. Huvi korral saab tutvuda ka EEB
koostatud analüüsiga Taani eesistumisperioodi tegevuse kohta 2012. a esimesel poolaastal.
Allikas:
Asseri
Instituut
Küprose kui eesistujariigi koduleht (ingl k)
EEB soovituslik
nimekiri uue eesistujariigi poolt käsitletavate teemade kohta (ingl k, pdf)
EEB analüüs
Taani eesistumisperioodi tegevuse kohta (ingl k, pdf)
ÖKOMÄRGIS
Komisjoni otsus nr 2012/448/ELKomisjoni otsus nr 2012/448/EL, 12. juuli 2012, millega kehtestatakse
ajalehepaberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid
Otsusega
kehtestatakse analoogselt muude toodetega (varem nt süle- ja lauaarvutid,
valgustid, koopia- ja joonestuspaber) ka ajalehepaberile ELi ökomärgise andmise
kriteeriumid.
 SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Kooskõlastusringile saadeti tööstusheite seaduse eelnõu
Keskkonnaministeerium saatis 1. augustil kooskõlastusringile uue
tööstusheite seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada tööstusest pärit
saastamist. Eelnõuga pannakse paika nõuded ettevõtetele teatud
tööstusvaldkondades tegutsemiseks (nt suurtööstused, põletustehased, orgaaniliste
lahustite käitlejad (nt keemilised puhastused, autovärvimisega tegelevad
käitised) jm). Eelnõu
aluseks on Euroopa Liidu direktiiv 2010/75/EL tööstusheite kohta (nn
tööstusheite direktiiv), mis koondab endas kuus varasemat valdkondlikku EL
direktiivi, et tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt, mitte üksnes
erinevate valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase seisukohalt.
Ka Eestis reguleerivad tööstusettevõtetele kohalduvaid nõudeid mitmed
eriseadused – peamiselt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus, ent
ka välisõhu kaitse seadus, veeseadus ja jäätmeseadus. Uue eelnõuga koondatakse
regulatsioon ühte seadusesse. Teatud künnisväärtustest alates on eelnõus nimetatud
tegevusvaldkondades tegutsejatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba, ent
lisaks kompleksloa taotlemise ja selle alusel tegutsejate kohustustele nähakse
eelnõus ette nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja
koospõletustehaste ning orgaaniliste lahustite käitajatele, samuti
titaandioksiidi kasutamisele. Kehtestatavad nõuded hõlmavad nii heite
piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja meetmeid heite vähendamiseks.
Võrreldes kehtiva õigusega on
suurimaks muudatuseks uued nõuded parima võimaliku tehnika kasutamiseks
keskkonnakompleksloa kohustusega käitiste puhul, samuti neile sisse seatud
kontrollisüsteemi nõuded ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade
menetluses osaleda (eelkõige senisest tõhusam loateadete avaldamise süsteem).
Eelnõu alusel kehtestatakse heite piirväärtused, mis on tööstusheite
direktiivist tulenevalt osalt varasemast rangemad. Seega muutuvad nõuded
ettevõtetele rangemaks, tavainimese jaoks on oluline aga tööstusest tulenev
saaste vähendamine.
Eelnõu kavandi koostas KÕK, ent
edasi tegeleb selle avalikustamise ja täiendamisega Keskkonnaministeerium. Hetkel
on THS eelnõu Eelnõude Infosüsteemis ministeeriumidevahelisel
kooskõlastusringil, mis kestab kuni 17. augustini. Seejärel eelnõud
täiendatakse, enne Riigikokku jõudmist peab see saama ka justiitsministeeriumi
kooskõlastuse ning valitsuse heakskiidu. Uus seadus peaks jõustuma juba 7. jaanuarist
2013. a,
kuna see tähtaeg on Euroopa Liidu poolt ette nähtud direktiivi 2010/75
ülevõtmiseks. Samas tulenevad eelnõust mitmete nõuete suhtes üleminekutähtajad,
mistõttu ettevõtjatel on rangemate nõuete täitmiseks veel aega valmistuda.
Tööstusheite seaduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude infosüsteemis
Temaatilised materjalid
Keskkonnaministeeriumi veebilehel
Temaatilised
materjalid KÕKi veebilehel
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Avaldati EL määrus kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta kolmandaks kauplemisperioodiks
12. juulil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL määrus
nr 601/2012,
mis täpsustab EL direktiivi 2003/87/EÜ
kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse reegleid. Uus määrus kehtestab kasvuhoonegaaside
heite seire ja aruandluse reeglid
alates 1. jaanuarist 2013.
a algavaks kauplemisperioodiks ja sellele järgnevateks
kauplemisperioodideks EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis. Aastast 2013
algab EL heitkogustega kauplemise kolmas 8-aastane kauplemisperiood
(2013-2020).
Määrusega tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Komisjoni otsus 2007/589/EÜ,
mis kehtestas kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse
suunised teiseks (2008–2012) kauplemisperioodiks. Küll aga kohaldatakse selle
sätteid jätkuvalt enne 1.
jaanuari 2013. a
kogutud heitkoguste ja tegevusandmete seireks, aruandluseks ja tõendamiseks.
Uus EL määrus nr 601/2012 sätestab näiteks seiremeetodid,
nõuded seirekavadele, heite arvutamise reeglid ja aastaruande sisu. Määrus jõustus 1. augustil
ning seda hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2013.
EL määrus nr 601/2012
Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
EL direktiiv 2003/87/EÜ
kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
Euroopa Komisjoni otsus 2007/589/EÜ
Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012
Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012,
21. juuni 2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja
tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ
Määrus sätestab nõuded kasvuhoonegaaside heite
seire- ja
aruandlusprotsessis esitatatavate aruannete tõendajaile ja tõendamistoimingutele
kolmandaks, 1. jaanuarist 2013.
a algavaks ja järgmisteks kasvuhoonegaaside
kauplemisperioodideks.
Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu sõidukite CO2-heite sihttasemete vähendamiseks
11. juulil avalikustas Euroopa Komisjon määruse eelnõu uute sihttasemete kehtestamiseks,
millega vähendataks uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite (kaubikute)
süsinikdioksiidi (CO2) heidet aastaks 2020. Eelnõu ajendiks on asjaolu, et sõiduautod
ja kaubikud põhjustavad ligikaudu 15% ELi CO2-heitest,
kui arvestada ka kütusetoitest tekkivat heidet. Komisjoni hinnangul aitab eelnõu
kaasa ELi kasvuhoonegaaside heite üldise vähendamise eesmärgi saavutamisele –
võrreldes 1990. aasta tasemega tahetakse neid vähendada 2020. aastaks 20%.
Lisaks aitab eelnõu muuta transpordisektori CO2-vabaks, vastavalt ELi
kliimamuutuste poliitika ja transpordipoliitika valgele raamatule.
Eelnõu kohaselt muudetakse EL määruseid 443/2009
(sõiduautod) ja 510/2011
(kaubikud), milles on tootjatele
kehtestatud siduvad sihttasemed, mille sõiduautod peavad saavutama 2015.
aastaks ja kaubikud 2017. aastaks. Eelnõu näeb ette 2020.
aastaks uute sõiduautode CO2-heite keskmise koguse vähendamist 95 grammini
kilomeetri kohta. 2011. aasta CO2-heite keskmine kogus oli 135,7 grammi
ning 2015. aasta kohustuslikuks sihttasemeks on kehtestatud 130 grammi. Kaubikute CO2-heite keskmist kogust
vähendatakse 2020. aastaks 147
grammini kilomeetri kohta. 2010. aasta heite keskmine
kogus oli 181,4 grammi,
ning 2017. aasta kohustuslikuks tasemeks on kehtestatud 175 grammi.
Eelnõu
esitatakse Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule arutamiseks, mille tulemusena
otsustatakse eelnõu heakskiitmine ja vastuvõtmine.
Euroopa Komisjoni
eelnõu
tekst (pdf)
Euroopa Komisjoni pressiteade
Euroopa Komisjoni diskussioon
eelnõu teemal (ingl k)
Euroopa Komisjoni
temaatiline veebileht sõiduautode CO2-heite kohta (ingl k)
Euroopa Komisjoni
temaatiline veebileht väikeste tarbesõidukite CO2-heite kohta (ingl k)
Jõustusid F-gaase puudutavad muudatused välisõhu kaitse seaduses ning uued määrused
15. juulil jõustusid välisõhu kaitse seaduse (VÕKS)
jt seaduste muudatused, mille tulemusena lisati VÕKSi uued normid fluoritud
kasvuhoonegaaside (F-gaaside) käitleja mõiste, käitlemisloa kohustuslikkuse, F-gaase käitlevate töötajate ja
ettevõtjate sertifitseerimise F-gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid
sisaldavate vahendite ning käitlemistoimingute registrisse (FOKA)
andmete esitamise kohustuslikkuse, F-gaaside kohase aruandluse, trahvisüsteemi jm
kohta. 15. juulil jõustusid VÕKSi muudatuste tulemusena sätestatud
volitusnormide alusel ka keskkonnaministri kaks määrust, mis puudutavad F-gaase.
VÕKSi muutmise ja määruste kehtestamise vajalikkus oli tingitud mitmete
EL õigusaktide ülevõtmisest, mis puudutasid F-gaase või osoonikihti kahandavaid
aineid. F-gaasid on osoonikihti
kahandavate ainete asendajad – need ei
kahanda osoonikihti, ent nende globaalse soojenemise potentsiaal on väga suur.
Neid kasutatakse näiteks tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes,
soojuspumpades, tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites.
Esimene määrus
sätestab nõuded F-gaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa
taotlusele ja loa andmiseks. VÕKSi muudatuste kohaselt peavad F-gaase
sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide paigaldamise, hooldamise, teenindamise,
lekkekontrolli ja F-gaasi kogumisega tegelevad ettevõtted või isikud esitama hiljemalt
selle aasta 1. oktoobriks taotluse käitlemisloa saamiseks. Määruse kohaselt on juba alates 15. juulist
võimalik loa taotlust esitada läbi elektrooniliselt e-Keskkonnaametis või paberil
vastavalt määruse lisades 1-2 kehtestatud vormidel.
Teine määrus sätestab
nõuded FOKA
pidamiseks ja sinna andmete esitamiseks. VÕKSi muudatuste kohaselt peab 3
kg või enam F-gaase või osoonikihti kahandavaid aineid
sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide omanik esitama alates 1. jaanuarist
2013. a
andmed nende kohta ning käitleja andmed käitlemistoimingute (nt seadme hoolduse
või lekkekontrolli) kohta uude määruse alusel loodud registrisse (FOKA). Määruse
kohaselt on andmete esitamine registrisse võimalik juba alates 15. juulist 2012. a. Muudatuse
tulemusena vabastatakse seadme omanik või valdaja seni kehtinud F-gaase või
osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete hoolderaamatu pidamisega
seotud kohustustest alates 1. jaanuarist 2013.
Välisõhu kaitse seaduse muudatuste tekst Riigi Teatajas
Välisõhu kaitse seaduse seletuskiri
Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
Määruse tekst F-gaase
sisaldavate vahendite käitlemisloa nõuete kohta Riigi Teatajas
Määruse seletuskiri
F-gaase sisaldavate vahendite käitlemisloa nõuete kohta Eelnõude
Infosüsteemis (EIS)
Määruse tekst FOKA kohta Riigi
Teatajas
Määruse seletuskiri
FOKA kohta Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
Teatud üle 500 m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist
12. juulil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, mis kehtestab
loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise kasuliku
pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav
energiamärgise olemasolu.
Sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi
tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks,
kasutatakse energiat. Sellistele hoonetele, mis on seotud suurte rahvahulkade
kogunemisega ning on üle 500-ruutmeetrised, tuleb uue määruse kohaselt
väljastada energiamärgis ehk dokument, mis kajastab energiatarbimist, näidates
energiatarbimise kulu hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele,
ventilatsioonile, valgustusele, ning võimaldab võrrelda seda teiste
samaväärsete hoonete energiatarbimisega. Sellisteks hooneteks on näiteks ühiselamud,
toitlustus-, büroo- ja majutushooned. Vastav kohustus tuleneb EL direktiivist 2010/31/EL
hoonete energiatõhususe kohta.
Seni kehtis energiamärgise olemasolu nõue analoogsete hoonete puhul
alates 1000-ruutmeetrisest kasulikust pinnast. Künnise alandamise tulemusena
rakendub energiamärgise olemasolu ja väljapanemise kohustus lisaks umbes 2000
energiamärgiseta hoonele. Määrus jõustub 9. jaanuaril 2013. a.
Määruse tekst Riigi
Teatajas
Määruse seletuskiri
Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
 LOODUSKAITSE
Valitsus kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020
Vabariigi Valitsus kiitis 26. juulil heaks looduskaitse arengukava aastani
2020, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad.
Arengukavas määratletakse looduskaitse valdkondade peamised probleemid ning
pannakse paika konkreetsed sihid, milleni tuleks aastaks 2020 jõuda, samuti
määratletakse üldised meetmed nende sihtideni jõudmiseks. Arengukavas
käsitletakse loodushariduse ja –teavitusega seotud olukorda ja eesmärke,
olulisel kohal on liikide ja elupaikade kaitse ja maastike mitmekesisuse
tagamine, ent puudutatakse ka loodusvarade kasutamise küsimusi ja muud
inimtegevuse mõju. Eesmärgid on mõistagi suunatud praeguse olukorra
paranemisele – sooviks on, et inimesed käituksid keskkonnateadlikumalt, liigid
ja elupaigad oleksid paremini kaitstud ja nende seisund paremini teada, et
loodusvarade ja muu inimtegevuse mõju oleks väiksem ja looduskaitse vajadustega
arvestataks juba selliste tegevuste (nt tuulepargid, transpordiinfrastruktuur
jmt) planeerimisel.
Arengukavas käsitletud meetmed on enamjaolt finantsilised ning
organisatsioonilised – paljudes valdkondades nähakse toetusmeetmete
suurendamise vajadust, samuti on olulisele kohale seatud teavitus- ja
hariduslikud tegevused. Õiguslikke meetmeid mainitakse vähe, ehkki mõningaid
arenguid võib ridade vahelt välja lugeda (nt merealade ruumilise planeerimise
vajadus, turba kui taastumatu loodusvara kaevandamismahtude täpsustamine jm).
Mitmete teemade osas on märgitud, et need „vajavad täiendavat analüüsimist“,
mis võib tähendada tulevikus vastava õigusliku regulatsiooni muutmist.
Sellisteks teemadeks on:
- seniste
kaitsekordade piisavuse hindamine kaitstavatel loodusobjektidel;
- EL
loodusdirektiivi alusel kaitstavate elupaigatüüpide kaitsemeetmete tõhusus;
- rohevõrgustiku
käsitlus ja toimimine;
- keskkonnaalast
infot sisaldavate andmebaaside toimimine ja liidestamise vajadus (välja on
toodud, et keskkonnalubade ja erinevate keskkonda puudutavate otsuste
kättesaadavust internetis on vaja lihtsustada)
- looduskaitselistest
piirangutest tuleneva maamaksu vähendamise kompenseerimise süsteem;
- loomaliikide
tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise süsteem.
See, milline on meetmete rakendamise
lähiaastate prioriteetsus, peaks selguma aga juba edaspidi koostatavast
arengukava rakendusplaanist.
Arengukava
heakskiitmise otsus Riigi Teatajas
Looduskaitse
arengukava 2012-2020 Keskkonnaministeeriumi kodulehel (pdf)
Looduskaitseseaduse muudatusega plaanitakse muuta loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tõhustatakse kallasraja regulatsiooni
Keskkonnaministeerium on ette valmistanud looduskaitseseaduse muutmise
eelnõu, millega täiendatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlust ning
tõhustatakse kallasraja regulatsiooni, samuti täpsustatakse kaitsekohustuse
teatisega seonduvat; uue teemana lisatakse seadusesse hülgetoodetega kauplemist
käsitlev regulatsioon.
Loodusobjektide kaitse alla võtmise menetluse sätted muudetakse eelnõuga
täpsemaks ja selgemaks, teisalt teeb see kaitse alla võtmise ettepanekute
vormistamise praegusest keerulisemaks (kaitse alla võtmise ettepanekule tuleb
lisada ka kaart loodusobjekti asukoha ja piiriga, millele on kantud
loodusväärtused, mille kaitse alla võtmist taotletakse) ning laiendab võimalusi
kaitse alla võtmisest keelduda (kaitse alla võtmisest võib keelduda, kui see ei
ole võimalik või otstarbekas). Suuremaid vaidlusi eelnõu sisu üle on tekitanud
see, millist laadi õigusaktiga toimub kaitseala või hoiuala kaitse alla võtmine
– kas otsuse või määrusega (sellest sõltub, kui intensiivselt osalisi
menetlusse kaasatakse ja millised on vaidlustamise võimalused).
Keskkonnaministeeriumi koostatud eelnõus on küsimus lahendatud jätkuvalt
selliselt, et kaitseala või hoiuala kaitse alla võtmine toimuks Vabariigi
Valitsuse määrusega. Samas on Riigikohus juba möödunud aasta maikuus leidnud,
et selline regulatsioon on vastuolus põhiseadusega, ning tunnistanud LKS § 10
lõike 1 varasema analoogse sõnastuse kehtetuks (oleme Riigikohtu otsusest põhjalikumalt
kirjutanud 2011. a
juunikuu uudiskirjas). Kuna justiitsministeerium ei ole oma märkustes eelnõule
ka eelnõus pakutud lahendusega nõus olnud, on oodata selle muutmist.
Kallasraja regulatsiooni täpsustatakse selliselt, et edaspidi tekib
kinnistuomanikul põhjendatud vajaduse korral kallasraja tõkestamise võimalus
(NB! see ei tähenda sulgemise võimalust – tõkestamise korral tuleb tagada
kallasrajal liikujatele tõkkest üle- või läbipääs). Samuti täiendatakse LKS
järelevalve sätteid selliselt, et järelevalve teostajal on võimalik edaspidi
lisaks ettekirjutuste tegemisele ka sunnivahendeid rakendada. See tähendab, et
näiteks kallasraja sulgemise puhul ei saa Keskkonnainspektsioon mitte ainult
ettekirjutust teha ja sulgejat ühekordselt trahvida (nagu kehtivas õiguses),
vaid saab esiteks määrata kinnistuomanikule sunniraha kuni 32 000 eurot või ise
kallasrajalt läbipääsemiseks miskit ette võtta ning sellele tehtud kulud
kinnistuomanikult sisse nõuda (asendustäitmine).
Eelnõu esitati ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile juba aprillis,
praeguseks on see saanud oma kommentaarid ka justiitsministeeriumilt. Kuna
justiitsministeerium ei olnud eelnõu kõigi sätetega nõus, on enne eelnõu
edasist menetlemist oodata siiski veel selle sisulist muutmist. Edasi peab
eelnõu saama heakskiidu valitsuselt, millele järgneb selle menetlus Riigikogus.
Looduskaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
 MEREKAITSE
Valitsus kiitis heaks Eesti merenduspoliitika 2012-2020
Vabariigi Valitsus kiitis 2. augustil heaks riikliku arengukava „Eesti
merenduspoliitika 2012-2020“. Arengukava eesmärgiks on edendada Eesti
merendust, toetada merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada
laevaliikluse ja muude merega seotud tegevuste ohutust ning kaitsta mere- ja
rannakeskkonda ja merega seotud kultuuripärandit. Arengukavas kirjeldatakse
Eesti merenduse hetkeolukorda, nähakse ette visioon ning määratletakse
prioriteetsed suunad selleni jõudmiseks. Peamine tähelepanu on suunatud
merenduse majanduslikele aspektidele, ent puudutatakse ka keskkonnateemat.
Merenduspoliitikas väljendatud visiooni kohaselt on Eesti merendussektor
kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab
merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi
arengule.
Arengukavas esitatud prioriteetidest ja eesmärkidest puudutab keskkonda
eelkõige eesmärk, et merekeskkonna seisund on paranenud (mereala
keskkonnaseisund peab aastaks 2020 olema hea), selleks on meetmetena ette
nähtud avaliku sektori võimekuse suurendamine – tegevusteks merekeskkonna
seisundi hindamine ja seire, õlireostustõrjealase suutlikkuse suurendamine (nii
ennetamise kui tagajärgede likvideerimise osas) (meede 6.1) - ning laevade ja
sadamatega seotud keskkonnakoormuse vähendamine (jäätmete kogumise tõhustamine,
keskkonnasõbralikumate kütuste kasutamine jm) (meede 6.2). Lisaks on ette
nähtud, et merealadele peavad olema hiljemalt aastaks 2020 koostatud ruumilised
planeeringud (meede 7.2).
Arengukava
heakskiitmise otsus Riigi Teatajas
Arengukava
eelnõu Eelnõude Infosüsteemis
 MAAPÕU
Valminud on ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani eelnõu
Keskkonnaministeerium
on esitanud 24. juulil Eelnõude Infosüsteemis rahandusministeeriumile ja
riigikantseleile kooskõlastamiseks ehitusmaavarade kasutamise riikliku
arengukava 2011-2020 rakendusplaani.
Ehitusmaavarade
arengukava on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud möödunud aasta 15.
märtsil, vt KÕKi
uudiskirja selleteemalist uudist. Rakendusplaanis nähakse ette arengukavas
paika pandud tegevuste finantseerimise maht järgmistel aastatel, arengukavaga
võrreldes ei ole tegevusi/meetmeid sisuliselt täpsustatud.
Järgmiste aastate
olulisemad õiguslikud arengud puudutavad maapõuealase seadusandluse
täpsustamist – plaanis on ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist käsitleva
õiguskeskkonna analüüs, õigusaktide muutmine ja täiendamine (aastaks 2020);
maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muutmine maavara kaitse tagamiseks
planeeringute kaudu (aastaks 2014); maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse
muutmine, et kõrvaldada vastuolud ja seadused ühtlustada (aastaks 2014). Samas
ei ole rakendusplaanis nende tegevuste elluviimiseks eraldi finantse
kavandatud. Suuremad summad on kavandatud ehitusmaavarade vajaduste hinnangu
koostamiseks (280 000 eurot), avaliku arvamuse väljaselgitamiseks
ehitusmaavarade kaevandamise osas (33 000 eurot) ning keskkonnatasude
tõhususe analüüsi koostamiseks (45 000 eurot), samas suurusjärgus on
summasid plaanitud ka kaevandamisega rikutud ja mahajäetud karjääride revisjoni
ja korrastamise jaoks.
Ehitusmaavarade
kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 rakendusplaani eelnõu
 METSANDUS
Valitsus kiitis heaks metsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2012-2020
Vabariigi Valitsus kiitis 19. juulil heaks Eesti metsanduse arengukava
aastani 2020 rakendusplaani aastateks 2012-2020.
Metsanduse arengukava on Riigikogu poolt kinnitatud juba 2011. a veebruaris, vt KÕKi uudiskirja
vastavateemalist uudist. Rakendusplaanis nähakse ette arengukavas paika
pandud tegevuste finantseerimise maht järgmistel aastatel, arengukavaga
võrreldes ei ole tegevusi/meetmeid sisuliselt täpsustatud.
Järgmiste aastate olulisemad õiguslikud muudatused puudutavad arengukava ja
rakendusplaani kohaselt eelkõige seoseid looduskaitsega. Plaanitud meetmetega
püütakse looduskaitsest tulenevaid piiranguid muuta paindlikumaks – plaanis on
ette näha kaitsealuste objektide piiranguvööndis senisest paindlikumad
võimalused metsa majandamiseks, samuti võimaldada kuivendussüsteemide
taastamist ja rekonstrueerimist kohtades, kus see ei ohusta kaitstavate alade
loodusväärtuste säilimist, võimaldada surnud puidu ja puidujäätmete jätmist
raielankidele jm. Samuti on plaanis vääriselupaiga mõiste ülevaatamine (sh
pindala ja paiknemine) ja kaitsekontseptsiooni muutmine, et tagada
„vabatahtliku keskkonnakaitse kuluefektiivsus“ (selle mõiste tähendus ei ilmne
paraku ei arengukavast ega rakendusplaanist).
Rakendusplaani
heakskiitmise otsus Riigi Teatajas
Rakendusplaan
Keskkonnaministeeriumi veebilehel (pdf)
Eesti
metsanduse arengukava aastani 2020 (pdf)
Jätkub metsaseaduse muutmise eelnõu menetlus
Suvel on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil käinud metsaseaduse
muutmise seaduse eelnõu, mis praeguseks on saadetud kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Eelnõuga tehakse metsaseaduses hulgaliselt muudatusi,
millest paljudega soovitakse lihtsalt kõrvaldada kehtiva seaduse sõnastuslikke
ebatäpsusi, ent mitmed on ka sisuliselt olulised. Muudatuste näol on tegemist
metsanduse arengukavas ettenähtud meetmete (millest räägib veidi ka eelmine
uudis) realiseerimisega. Muudatused on eelnõu seletuskirja kohaselt suunatud
„metsamaa tootmispotentsiaali jätkusuutlikumale kasutamisele“ ning nende
ajendiks on esitatud asjaolu, et Eestis raiutakse puitu alla 2/3 optimaalsest
raiemahust. Seega on muudatused suunatud raiemahtude suurendamisele (eelnõus
kasutatakse küll väljendit „püsiv puiduvoog“).
Kuna muudatused on mahukad ja valdkonnaspetsiifilised, ei ole siinkohal
võimalik neist ammendavat ülevaadet anda. Keskkonnakaitselisest aspektist
väärivad märkimist plaanid kaotada piirangud lageraielankide laiusele ning
asendada metsateatise kohustus teatud juhtudel metsaregistrisse raieplaani
esitamisega (juhul, kui on koostatud metsamajandamiskava). Elu tehakse
lihtsamaks väikeomanikel, kellel lubatakse mh edaspidi raiuda metsast aastas
kuni 20 tihumeetrit puitu ilma metsateatiseta. Eelnõu seletuskirjas leitakse,
et kuna keskkonnajärelevalve metsades on tõhustunud, rikkumiste arv vähenenud
ning metsade seisundi kohta on parem ülevaade, siis on nõuete leevendamine
võimalik.
Justiitsministeeriumile on eelnõu
suhtes arvamuse avaldamiseks antud aega 6. septembrini; kooskõlastusringide
läbimise järel peab eelnõu saama veel valitsuse heakskiidu ning läbima
Riigikogu menetluse.
Metsaseaduse
muutmise seaduse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis
 JÄÄTMED
Euroopa Komisjon: Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult
Augusti alguses avalikustati Euroopa Komisjoni aruanne
EL
liikmesriikide olmejäätmekäitluse kohta. Aruandes reastati 18 kriteeriumi järgi
27 liikmesriiki, Eesti jagas Slovakkiaga 18.–19. kohta. Komisjoni hinnangul näitab see, et Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult.
Aruandes tuuakse välja Eesti probleemid seoses jäätmetekke vältimise
meetmete, olmejäätmete taaskasutuse, kõrvaldamise ja ringlussevõtu ning
jäätmekogumisteenustega. Samuti tuuakse välja mitmeid puudusi nii seoses
üleriigilise kui kohalike jäätmekavade sisuga – näiteks jäätmetekke vältimise,
olmejäätmete tekke ja käitlemise prognooside puudumise osas, samuti Eestile
heidetakse ette, et kavades ei ole olmejäätmete tekke ja käitlemise andmed esitatud
piisavalt detailselt. Aruandes on tasemelt keskmiseks hinnatud rikkumiste
ja kohtuasjade arvu. Samas on Eestis tegutsevad
tavajäätmete prügilad kooskõlas prügila direktiivi nõuetega.
Järgnevalt
koostab Komisjon selle aruande alusel tegevuskavad kümne kõige mahajäänuma
liikmesriigi, sh Eesti jaoks. Neid arutatakse riikide valitsustega
kahepoolsetel seminaridel sel sügisel. Tegevuskavadega levitatakse parimaid
tavasid ja neis esitatakse individuaalselt väljatöötatud soovitused, kuidas
parandada jäätmekäitlust, kasutades selleks õiguslikke, halduslikke ja
majanduslikke hoobasid ning ELi struktuurifonde. Keskkonnaministeeriumil on hea
võimalus pöörata Komisjoni viidatud puuduste kõrvaldamisele tähelepanu juba käimasoleva
uue riikliku jäätmekava (2014-2020) koostamise käigus.
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Euroopa
Komisjoni aruanne
(ingl k, pdf)
Jõustus uus EL direktiiv elektroonikajäätmete kohta
13. augustil jõustus uus EL
direktiiv 2012/19/EL
elektroonikajäätmete kohta, mis sätestab elektroonikajäätmete (elektri-
ja elektroonikaseadmete jäätmete, elektroonikaromude) kogumise ja töötlemise
täiustatud eeskirjad. Tegemist on hetkel kehtiva elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (EL direktiiv 2002/96/EÜ)
uuestisõnastamisega, millesse Euroopa Parlament ja Nõukogu on teinud
endapoolsed muudatused ning uue direktiivina vastu võtnud. Kehtiv direktiiv
näeb ette kogumissüsteemide loomist, mille tulemusena tarbijad saavad oma
elektroonikaseadmete jäätmed tasuta ära anda. Eesmärk
on vältida kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, mida võiksid põhjustada
sellistes jäätmetes sisalduvad ained, ning suurendada nende toodete ja
materjalide ringlussevõttu ja taaskasutust.
Uus direktiiv annab
liikmesriikidele tõhusamad vahendid jäätmete ebaseadusliku ekspordiga
võitlemiseks – kasutatud seadmete eksportijaid kohustatakse katsetama, kas
seadmed töötavad või mitte ning esitama dokumendid kahtlaste saadetiste kohta. Euroopa
Komisjoni hinnangul takistab see edaspidi ELi jäätmekäitluseeskirjadest möödahiilimist,
maskeerides jäätmed kasutatud seadmeteks ja seega lubatud saadetiseks. Uue direktiiviga
ühtlustatakse ka riikide registreerimis- ja aruandmiskohustusi, mh nõudeid
liikmesriikide elektroonikajäätmetootjate registritele. Uue direktiivi eesmärk
on koguda eraldi 85% tekkivatest elektroonikajäätmetest ehk ligikaudu 10
miljonit tonni aastal 2020, s.o 20
kg elaniku kohta. Praegune ELi kogumiseesmärk on 4 kg selliseid jäätmeid
elaniku kohta ehk ligikaudu 2 miljonit tonni aastas, kuid igal aastal tekib
ELis neid jäätmeid ligikaudu 10 miljonit tonni.
EL liikmesriigid peavad uue direktiivi siseriiklikku
õigusesse üle võtma 14. veebruariks 2014. Pärast 2016. aastat tuleb koguda
riigis müüdud elektri- ja elektroonikaseadmete kogusest kokku 45%. Pärast 2018.
aastat laiendatakse direktiivi reguleerimisala kõikidele elektri- ja
elektroonikaseadmetele. Pärast 2019. aastat tõstetakse kogumiseesmärk 65%-ni
müüdud elektri- ja elektroonikaseadmetest või siis 85%-ni kõigist sellistest
jäätmetest.
Euroopa Komisjoni pressiteade
EL direktiivi 2012/19/EL
tekst Euroopa Liidu Teatajas
Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012
Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012,
23. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1418/2007, mis
käsitleb teatavate jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse
OECD-välistesse riikidesse
Määrusega muudetakse teatud OECD-välistesse
riikidesse taaskasutamiseks veetavate jäätmeliikide loetelu.
Patarei- ja akujäätmete sihtarve hakatakse arvutama ühtse metoodika järgi
2. augustil võttis keskkonnaminister vastu patareidest ja akudest
tekkinud jäätmete kogumise määruse muudatused.
Määruse muutmine on tingitud patarei
ja aku jäätmeid käsitleva EL direktiivi 2006/66/EÜ
lõplikust ülevõtmisest ja EL määrusest (EL) nr 493/2012
lähtuvalt. Muudetud määrusesse
lisati uue nõudena jäätmekäitlejatele
kohustus arvutada ringlussevõtu sihtarvud vastavalt EL määruses nr 493/2012
sätestatud metoodikale ja esitada probleemtooteregistrile andmed eelmise
kalendriaasta sihtarvude saavutamise kohta. Ringlussevõtu sihtarvud näitavad,
kui palju aasta jooksul turule lastud patareisid ja akusid tuleb jäätmetena
koguda ning ringlusse võtta.
Määruse muudatuste kohaselt tuleb jäätmekäitlejal 2015. aastal esitada esimene
aruanne 2014. aasta kohta. Täiendavalt täpsustatakse, et ringlussevõtu sihtarv
arvutatakse vastavalt EL määruses toodud metoodikale ning et sihtarvude
saavutamise hindamisel loetakse jäätmed tegelikult ringlusse võetuks alles siis, kui need on üle antud
lõppkäitlejale, kes valmistab neist uue toote. Seni puudus ühtne sihtarvude
arvutamise metoodika.
Määrus sisaldab ka muid muudatusi, nt muudetakse mõningaid mõisteid, samuti
ei ole muudatuste kohaselt turustaja enam kohustatud oma müügikohas vastu võtma
oluliselt saastunud või lekkivat mootorsõiduki patareid või akut. Sel juhul
tuleb see patarei või aku viia lähimasse jäätmekäitluskohta, et saastunud või
lekkiva patarei või aku vastuvõtmisel, hoidmisel ja edasisele käitlemisele
suunamisel vältida keskkonna saastamist või ohtu inimese tervisele. Määrus
jõustus 10. augustil.
Määruse muudatuste
tekst Riigi Teatajas
Muudetud
määruse terviktekst Riigi Teatajas
Määruse muutmise seletuskiri
Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
EL direktiiv 2006/66/EÜ
Euroopa Liidu Teatajas (ingl k, pdf)
EL määrus nr 493/2012
Euroopa Liidu Teatajas (ingl k, pdf)
 OHTLIKUD AINED
Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012
Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012,
10. juuli 2012, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise
eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis
käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
Määrusega ajakohastatakse teatud ohtlike ainete ühtset klassifikatsiooni ning
lisatakse uute ainete klassifikatsioon.
Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012
Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012,
6. juuli 2012, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil
määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb
kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)
Määruses selgitatakse alternatiivseid
katsemeetodeid, et vähendada katsetes
kasutatavate loomade arvu.
Jõustus Seveso III direktiiv
13. augustil jõustus juulis vastu võetud uus EL direktiiv 2012/18/EL
ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (nn Seveso
III). Nn Seveso-direktiivid on peamisteks EL õigusaktideks, mis kohustavad
ettevõtjaid võtma ettevaatusabinõusid suurõnnetuste vältimiseks, nt koostama
ohutusaruande, teavitama pädevaid asutusi ja kohalikke elanikke
ohutusmeetmetest ning õnnetuse korral käitumise juhistest jms. Kajastasime
Seveso III direktiivi sisu lähemalt ka KÕKi 2012. a aprillikuu
uudiskirjas.
Uues direktiivis nähakse ette
ELi riikide kodanike parem teavitamine nende naabruses asuvate
tööstusettevõtetega seotud suurõnnetuse ohust. Muus
osas on uue direktiivi näol tegemist nn Seveso
II direktiiv tehnilise ajakohastamisega. Seveso II direktiiv
tunnistatakse uue direktiiviga kehtetuks. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike koostama hädaolukorra
lahendamise kavad selliseid tööstuskäitiseid ümbritsevate alade jaoks, milles
on väga suures koguses ohtlikke aineid.
Liikmesriigid peavad hakkama uusi
eeskirju kohaldama alates 1. juunist 2015.
Euroopa Komisjoni pressiteade
EL direktiiv 2012/18/EL
tekst
(Seveso III) Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
EL direktiiv 96/82/EÜ
tekst (Seveso II) (tunnistatakse kehtetuks) Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
KÕKi 2012. a
aprillikuu uudiskirja uudis Seveso III direktiivi teemal
 KIIRGUS
Valitsus kiitis heaks kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani 2008-2011 aruande
2. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks aruande
„Kiirgusohutuse
riikliku arengukava (KORAK) 2008–2017“ rakendusplaani 2008–2011 täitmise kohta.
Arengukavas määratakse kiirguskaitse
arengu eesmärgid aastani 2017 ning nende saavutamiseks kavandatavad meetmed ja
tegevussuunad. Rakendusplaan täpsustab KORAKi eesmärkide elluviimiseks
vajalikke meetmeid, nende tulemusi ja vajaminevaid ressursse. Aruandes hinnatakse
rakendusplaani alusel KORAK eesmärkide saavutamist ja tulemuslikkust.
Aruande kohaselt on suurimad arengud aastatel 2008-2011 toimunud
kiirgushädaolukordadele reageerimiseks valmisoleku tagamisel. Vastu on võetud
hädaolukorra seadus, kinnitatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaan, täpsustatud
asutuste ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning viidud läbi mitu õppust. Täiendavalt
on kiirgusseaduses arengukava eesmärkidest lähtuvalt tehtud mitmeid muudatusi
kiirgushädaolukordade, radioaktiivsete jäätmete käitlemise paremaks
reguleerimiseks ja finantstagatiste süsteemi loomiseks, samuti on lihtsustunud
kiirgustegevuslubade väljaandmine ja paranenud koostöö kiirgusalase järelvalve
korraldamises. Aruande kohaselt
on põhjalikke täiendusi nii õigusaktidesse kui strateegilistesse dokumentidesse
oodata alates 2016. aastast, mil tuleb üle võtta hetkel veel eelnõu kujul olev
EL direktiiv, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks kiirgusega
kokkupuutest tulenevate ohtude eest, ning mis muuhulgas käsitleb ka radooni.
„Kiirgusohutuse riikliku arengukava
2008–2017“ rakendusplaani 2008–2011 aruande tekst Vabariigi Valitsuse kodulehel (pdf)
Kiirgusohutuse
riikliku arengukava 2008–2017 tekst Vabariigi Valitsuse kodulehel (pdf)
 KALANDUS
Euroopa Komisjon esitas eelnõu süvamere kalade ja nende elupaikade tõhusamate kaitsemeetmete kohta
Euroopa Komisjon on koostanud eelnõu uue EL määruse kehtestamiseks, millega
tõhustataks Kirde-Atlandi süvamere kalade ja nende elupaikade kaitsemeetmeid.
Komisjoni teatel on süvamere ökosüsteemid ja neis elutsevad liigid ohustatud
eelkõige inimtegevuse tõttu.
Määruse eelnõuga soovitakse tõhustada litsentsisüsteemi ning
järkjärguliselt lõpetada selliste püügivahendite (põhjatraalid ja ankurdatud
ujuvvõrgud) kasutamine, mis tekitavad ohustatud süvamere ökosüsteemile suurt
kahju. Põhjatraalimisel lihtsalt veetakse püügivahendit mööda ookeanipõhja, mis
tähendabki sellele ette jäänud paikade kahjustamist ning nn soovimatu püügi
(kaaspüügi) suurt osakaalu (massist 20-40% või rohkemgi). Komisjon teeb
ettepaneku lõpetada aegamööda selliste püügivahenditega püüdmiseks litsentside
väljaandmise ning minna üle selektiivsematele püügivõtetele.
Süvamereliike püütakse Atlandi ookeanis väljaspool mandrilavade peamisi
püügipiirkondi kuni 4000 m
sügavuses, nende liikide elupaigad on suuresti teadmata. Minevikus on
süvamerepüük olnud suures osas reguleerimata ning see on Komisjoni teatel
kalavarudele selgelt negatiivset mõju avaldanud. Alates 2003. aastast kehtestab
EL piiranguid püütava kalakoguse, püügiloaga laevade arvu ning süvamere püügiks
lubatud merepäevade (st püügikoormus) arvu suhtes).
Allikas: Euroopa Komisjon
Komisjoni
määruse eelnõu (pdf, ingl k)
|
