Peateema
lühiuudised
- Üldolulist
- Keskkonnaalased õigused
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Keskkonnatasud
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
Põhjalikud muudatused keskkonnatasude korralduses
Riigikogu XI koosseis võttis oma viimastel tegevusnädalatel vastu mitu olulist seadusmuudatust. Kõige ulatuslikumaks uuenduseks keskkonnaõiguse valdkonnas võiks pidada keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse (MKS) muudatusi, millega allutati keskkonnatasude arvestamine senisest enam maksukorralduslikele põhimõtetele.
Suuremad muudatused puudutavad saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu, mille suhtes kohaldatakse tulevikus MKS-i ulatuses, milles tasu maksmine ei ole teisiti reguleeritud keskkonnatasude seadusega. Põhimõtteliselt muutumatuks jäi seevastu kalapüügi ja jahipidamise eest keskkonnatasude maksmise kord. Kuigi vastuvõetud eelnõu sisaldas ka väiksemaid ning tehnilisemat iseloomu muutusi üksikute keskkonnatasude liikide arvestamises ning suuruses, keskendume käesolevas artiklis olulisematele, korraga mitut keskkonnatasu liiki puudutavatele muudatustele. Etteruttavalt olgu öeldud, et suurem osa muudatusi jõustub käesoleva aasta 1. aprillil.
Loe lähemalt
ÜLDOLULIST
Riigikogu võttis vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
16. veebruaril võttis Riigikogu kolmandal lugemisel vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KSÜS), mis avaldati 28. veebruaril Riigi Teatajas. KSÜS kujutab endast tulevase keskkonnaseadustiku esimest osa, millesse on koondatud keskkonnakaitse põhimõtted ja valdkonna põhimõisted, samuti isikute keskkonnakaitselised põhiõigused ja põhilised kohustused ning keskkonnaloa menetlus. Lähemalt oleme KSÜSi sisu kajastanud oma 2010. a augusti uudiskirjas.
Kuna KSÜS moodustab koos alles veebruaris osalusveebis avalikustatud keskkonnaseadustiku eriosa seadusega (KSES) lahutamatu terviku, ei jõustu KSÜS enne KSESi jõustumist. KSESi vastuvõtmine jääb aga juba järgmise Riigikogu koosseisu ülesandeks.
Vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse teksti Riigi Teatajas
Vt ka KSÜSi eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise projekti kohta lähemalt justiitsministeeriumi blogist
Vt ka keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõud ja seletuskirja osalusveebis
Ruumiandmete seadus võeti vastu
17. veebruaril võttis Riigikogu vastu ruumiandmete seaduse, mis avaldati 28. veebruaril Riigi Teatajas. Sellega on Eesti viimaks täitnud oma kohustuse Euroopa Liidu ruumiandmete direktiivi (2007/2/EÜ, nn INSPIRE-direktiiv) ülevõtmiseks. Eestil oleks siseriiklikud rakendusaktid tulnud vastu võtta juba 2009. a maiks. Kuna tähtaega sedavõrd palju ületati, esitas Euroopa Komisjon 24. novembril 2010. a Eesti vastu ülevõtmistähtaja rikkumise tõttu kaebuse Euroopa Kohtusse. Selle kaebuse ja ruumiandmete seadusega seonduvat kajastasime ka 2010. detsembri uudiskirjas.
Uus, 10. märtsil jõustuv seadus ei näe üldiselt ette uute ruumiandmekogude loomist või uute ruumiandmete kogumist. Ruumiandmeteks on andmed, mis kirjeldavad objekte, mis on nende asukoha kaudu ruumis otseselt või kaudselt hinnatavad (st andmed hoonete, asustatud punktide, pinnavormide jms kohta). Tähtsaimaks üksikisikuid mõjutavaks sätteks on üldine andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohustus, mida seaduse kohaselt tuleb teha peamiselt läbi võrguteenuste nii teabevaldajate kodulehekülgedel kui Eesti geoportaalis. Viimatinimetatud keskse andmebaasi loomine on Maa-Ameti ülesandeks, kes on selle arendamisega ka juba alustanud.
Vt ruumiandmete seaduse teksti Riigi Teatajas
Vt ka ruumiandmete seaduse eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka 2010. a detsembri uudiskirja uudist ruumiandmete seaduse eelnõu kohta
Vt ka Eesti geoportaali kodulehekülge
Riigikogu võttis vastu keskkonna vaenulikul eesmärgil mõjutamist keelava konventsiooni
16. veebruaril võttis Riigikogu ühehäälselt vastu sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse, mis jõustub 11. märtsil. Käsitlesime konventsiooni sisu ka oma eelmises uudiskirjas. Vastuvõetud konventsiooni alusel kohustub Eesti keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil mitte mõjutama, kui sellega põhjustataks mõnele teisele konventsiooni liikmesriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi. Ülejäänud konventsiooniga ühinenud riigid (enam kui 70 riiki, sh peaaegu kõik maailma suuremad) kohustuvad ka Eesti suhtes vastavatest mõjutustest hoiduma.
Vt konventsiooniga ühinemise seaduse teksti Riigi Teatajas
Vt ka konventsiooni teksti Riigi Teatajas
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Uus halduskohtumenetluse seadustik avaldati Riigi Teatajas
23. veebruaril avaldati Riigi Teatajas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) põhjalikult uuendatud redaktsioon, mille mõningaid olulisemaid muudatusi kajastasime lähemalt eelmises uudiskirjas. Kuigi suurem osa selle seaduse sätetest hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2012, jõustus halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades reguleeriv säte (§ 292) üldkorras, st 5. märtsil.
Vastavalt jõustunud normile eeldatakse keskkonnaasjades valitsusväliste keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust. Lisatingimuseks on, et vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seejuures on seaduse kohaselt kaebeõigus ka seltsingutel, mis oma liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendavad keskkonnakaitset ning esindavad olulise osa kohalike elanike seisukohti.
Vt HKMS uue redaktsiooni teksti Riigi Teatajas
Vt ka KÕKi uudiskirja 2011. a veebruari artiklit uue HKMS redaktsiooni kohta
Vt ka HKMSi eelnõu ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Riigikogu võttis vastu muudatused, mis peaksid lõpetama IPPC-direktiiviga seotud rikkumismenetluse
Riigikogu võttis 23. veebruaril vastu saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (SVKS) muudatused, mille eesmärgiks on Eesti õiguskorda korrektselt üle võtta kõik EL direktiivi 2008/1/EÜ (nn IPPC-direktiiv) sätted ja lõpetada Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus 2008/2292. Nimetatud rikkumismenetlust käsitlesime ka oma 2010. a detsembrikuu uudiskirjas.
Muudatused, mis vastavad Komisjoni poolt välja toodud kolmele probleemile ülevõtmisel, peaks eelnõu seletuskirja kohaselt kõrvaldama mõningate olemasolevate sätete mitmetimõistetavuse.
Nii muudetakse parima tehnika mõiste legaaldefinitsiooni selliselt, et selle määratlus oleks üheselt mõistetavalt tegevusvaldkonnas, mitte konkreetsele ettevõttele mõistlikuks peetav. Selgelt sätestatakse kohustus kompleksloa taotluses üldiselt kirjeldada läbiuuritud alternatiive, samuti tuuakse kompleksloa nõuete muutmise aluste hulgas käitise laadi või toimimisviisi muutmise kõrval eraldi välja käitise laiendamine. Käitise laiendamine lisatakse ka asjaolude hulka, millest tuleb loa andjat teavitada. Eelnõu seletuskirja kohaselt käsitleti käitise laiendamist ka varasema tõlgenduse kohaselt asjaoluna, mis on aluseks kompleksloa muutmisele ning millest tuleb loa andjat teavitada, seda mõiste „muudatus käitise laadis või toimimisviisis“ raames, IPPC-direktiivis on see aga välja toodud eraldi asjaoluna.
Vt muudatuste eelnõud ja seotud materjale Riigikogu kodulehel
KESKKONNATASUD
Riigikogu lükkas teatud liiki kalapüügi keskkonnatasudest vabastamist taotlenud eelnõu tagasi
Riigikogu lükkas 15. veebruari istungil esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt algatatud seaduseelnõu, millega sooviti keskkonnatasudest vabastada teaduslikku ja veekogude hooldamiseks mõeldud kalapüüki. Keskkonnaministeeriumi esialgne seisukoht eelnõule oli samuti eitav, kuna sellisel eesmärgil püütud kalalt kuuluvad keskkonnatasud maksmisele vaid kala müügil, samuti võiks vabastus keskkonnatasudest Keskkonnaministeeriumi hinnangul moonutada kalaturgu.
Vt tagasilükatud eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka KÕKi 2011. a veebruari uudiskirja artiklit eelnõu kohta
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Parlament andis heakskiidu kaubikute CO2 heiteid piiravale määrusele
Euroopa Parlament andis 15. veebruaril formaalse heakskiidu uue EL määruse eelnõule, mille kohaselt peaksid kaubikute tootjad vähendama oma toodangu poolt atmosfääri heidetava CO2 kogust. Uue regulatsiooni sisu sarnaneb põhimõttelt sõiduautodele juba kehtivate piirangutega (EL määrus (EÜ) 443/2009).
Määruse eelnõu kohaselt peab Euroopa autotootjate poolt toodetavate kaubikute keskmine CO2 heide läbitud kilomeetri kohta olema väiksem kui 175 g; aastaks 2014 peavad sellele vastama 70% toodetud kaubikutest, aastaks 2017 100%. Pikemaajalise eesmärgina aastaks 2020 nähakse tootja keskmise uue kaubiku heitemääraks 147 g/km. Autotootjad, kelle toodang neile väärtustele ei vasta, peavad iga toodetud sõiduki eest maksma täiendavat ülemäärase heite maksu. Teisalt saavad eriti keskkonnasõbralike autode tootjad aastani 2019 erisoodustusi toodetud kaubikute eest, mille CO2 heide on väiksem kui 50 g/km.
Eelpool kirjeldatud regulatsioon kujutab endast kompromissi Parlamendi ja Nõukogu vahel, milleni jõuti möödunud aasta detsembris. Infoportaali EurActiv andmetel on tegemist tagasihoidlike nõudmistega, kuna autotootjate Renault ja Mercedes uued kaubikud vastavad juba hetkel esitatud nõudmistele.
Määruse jõustumiseks tuleb see veel formaalselt heaks kiita Euroopa Nõukogu poolt ning avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
Vt heakskiidetud eelnõu teksti Euroopa Parlamendi koduleheküljel
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet eelnõu heakskiitmise kohta
Vt ka infoportaali EurActiv uudist eelnõu heakskiitmise kohta
Komisjon määras kindlaks lennunduse saastekvootide üldkoguse
7. märtsil määras Euroopa Komisjon oma otsusega kindlaks lennunduse varasemad heitkogused, mis võetakse aluseks 2012. a 1. jaanuarist rakenduvas lennundussektori saastekvootide kauplemise süsteemis, eraldatavate saastekvootide üldkoguse arvutamisel. 2012. aastal on lennundussektoris jagatavaks saastekvootide üldkoguseks 97%, sellele järgneval perioodil 95% ajavahemikus 2004-2006 lennundussektoris tekitatud CO2 kogusest. Komisjoni otsuse kohaselt tekitas lennundussektor viimati nimetatud ajavahemiku vältel aastas keskmiselt umbes 219,5 miljonit tonni CO2-e. Komisjoni otsus on oluliseks vaheetapiks lennundussektori EL saastekvootide kauplemise süsteemiga liitmisel.
Sellest baasväärtuse põhjal arvutatud saastekvootide üldkogusest jagatakse 82% lennundusettevõtetele tasuta, 15% tuleb neil vajadusel hankida oksjoni teel ning 3% jäetakse reservi. Tasuta jagatavad saastekvootide kogused sõltuvad lennundusettevõtete 2010. a tegevuse ulatusest, mis määratakse kindlaks 2011. a 30. septembriks.
Saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmatakse kogu Euroopa lennujaamadega seotud lennundustegevus – st nii lennujaamadesse suunduvad, sealt lähtuvad kui ka Euroopa-sisesed lennud.
Euroopa Komisjoni hinnangul on lennundussektori lisamisel saastekvootide kauplemise süsteemi vähene mõju lennupileti hinnale (1,8-12 eurot, sõltuvalt lennureisi pikkusest), samas aga suur mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele (hinnatakse, et aastaks 2020 on lennundussektori CO2 heide 46% väiksem kui olukorra muutmata jätmisel).
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
Vt ka EL direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta (pdf-formaadis)
Vt ka EL direktiivi 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (pdf-formaadis)
LOODUSKAITSE
Riigikogu lükkas kallasrajal läbipääsu piiramist võimaldava eelnõu tagasi
Riigikogu lükkas 15. veebruaril esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, millega sooviti muuta looduskaitseseaduse (LKS) § 36 lõiget 1. Selle sätte kohaselt peab rannal või kaldal asuva kinnisasja omanik tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Tagasilükatud eelnõuga sooviti sättele lisada erand, mille kohaselt ei oleks vaja vaba läbipääsu tagada juhul, kui see takistaks kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist.
Keskkonnaministeeriumi esialgne seisukoht oli samuti eelnõu vajadust eitav, kuna leiti, et probleemi on võimalik lahendada nii praktiliste meetmete kui üldplaneeringu abil.
Vt tagasilükatud eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka KÕKi 2011.a veebruari uudiskirja artiklit tagasilükatud eelnõu kohta
MEREKAITSE
Riigikogu võttis vastu EL merestrateegia raamdirektiivi ülevõtvad sätted
Riigikogu võttis 22. veebruaril vastu veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE). Eelnõu, mida oleme varem kajastanud ka oma 2010. a augusti ja detsembri ning 2011. a veebruari uudiskirjas, üheks keskseks eesmärgiks oli EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ülevõtmine Eesti õiguskorda. Raamdirektiivi, mille eesmärgiks on saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020, ülevõtvad sätted oleks tulnud kehtestada juba 15. juuliks 2010. a.17. jaanuaril juhtis Eestipoolsele viivitusele tähelepanu ka Euroopa Komisjon.
Lisaks mereala kaitse kavandamise kohta käiva peatüki lisamisele antakse muudatustega sadamate ehitamiseks vajalike vee erikasutuslubade andmise pädevus Keskkonnaministeeriumilt üle Keskkonnaametile. Samuti kaotatakse loodus- ja veekaitselised piirangud kaevandusaladele tekkinud veekogude suhtes kuni kaevandamise rikutud maa korrastamise lõpuleviimiseni. Viimase muudatuse kohta on võimalik täpsemalt lugeda KÕKi eelmisest uudiskirjast
Vt eelnõud 905 SE ning selle seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka merestrateegia raamdirektiivi Euroopa Liidu Teatajas
METSANDUS
Riigikogu kinnitas Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Riigikogu kinnitas 15. veebruaril Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, millega määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Eelnõu kohaselt on arengukava põhieesmärgiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Heakskiidetud arengukava kohaselt on optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht mõõduka stsenaariumi korral 12-15 milj m3 aastas, mis on märksa suurem eelmise arengukava perioodi (2001-2008) keskmisest. Riigikontrolli poolt Riigikogu keskkonnakomisjonile esitatud arvamuses kritiseeriti seda tulemust mitmel alusel.
Esmalt leiti, et viimase kümnendi juurdekasv, millel selline raiemahu hinnang põhines, on ülehinnatud, kuna riikliku metsainventuuri andmetel on metsa tagavara väheses mahus, ent stabiilselt vähenenud. Samuti on see arv saadud mitte hetkel kehtivatest, vaid arengukava aluseks oleks oleva uuringu koostaja poolt alandatud raievanustest. Probleemiks nooremate puude raie lubamisel on Riigikontrolli hinnangul vastavate mõjude analüüsi puudumine. Suurenenud raiemahuga kaasneks ka raiepindala laienemine, see kahjustab Riigikontrolli hinnangul riigimetsa jätkusuutliku majandamist, kuna tulevikus väheneb seetõttu oluliselt vanade metsade pindala. Eeltoodule lisaks pidas Riigikontroll suurenenud raiemahtude paratamatuks tagajärjeks ka Natura 2000 võrgustiku alade seisundi halvenemist.
Eeltoodud põhjustel tegi Riigikontroll ettepaneku arengukava eelnõu täiendamiseks Keskkonnaministeeriumisse tagasi saata. Riigikogu keskkonnakomisjoni 8. veebruari istungil, kus arengukava arutati, osalesid nii Riigikontrolli kui Keskkonnaministeeriumi esindajad. Arutelu tulemusena otsustasid Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed teha ettepaneku arengukava kinnitada, mida Riigikogu ka hiljem tegi.
Vt Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Riigi Teatajas (pdf-formaadis)
Vt ka arengukava eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka Riigikontrolli hinnangut arengukavale (pdf-formaadis)
JÄÄTMED
Muudatused probleemtoodete aruandluses
Veebruaris-märtsis leidsid aset mitmed muudatused probleemtoodete aruandlust reguleerivates määrustes, mis on seotud 2010. a juulis jõustunud jäätmeseaduse muudatustega. Jäätmeseaduse muudatusi kajastasime pikemalt 2010. a augusti uudiskirjas. Tulenevalt 4. märtsil jõustunud probleemtooteregistri põhimääruse muudatustest sätestatakse registrikaartide vormid eraldi määrusega, mis jõustus juba 28. veebruaril (varem olid registrikaardi vormid sätestatud probleemtooteregistri põhimääruse lisadena).
Muudatustest tulenevalt ei pea akude ning patareide tootjad registrile enam teatud andmeid esitama; olulisema uuendusena ei pea sellised tootjad enam esitama jäätmekäitluskava ega avalikkuse jäätmete eraldi kogumise ja muudest kohustustest teavitamise kava. Vastav muudatus tuleneb otseselt Euroopa Komisjoni otsusest 2009/603/EÜ.
Registrile peavad hakkama andmeid esitama ka mootorsõidukite, rehvide, patareide või akude väljavedajad. Probleemtoote tootjate asemel saavad registrile tootjate eest andmeid hakata andma ka jäätmekäitlejad; sellisel juhul ei ole tootjatel endil enam andmeid esitada vaja. Probleemtoodete väljavedajaid ja jäätmekäitlejaid registris ei registreerita, seetõttu on nende jaoks kasutusel eriline, kontaktandmeid sisaldav andmete esitamise vorm.
Üks olulisemaid põhimääruse muudatusi puudutab aruannete esitamise sagedust: mootorsõiduki ja selle osade tootjad (või jäätmekäitlejad nende asemel) hakkavad nüüdsest esitama aruandeid vaid korra aastas. Kõik ülejäänud probleemtoodete tootjad on endiselt kohustatud aruandeid esitama korra kvartalis. Probleemtooteregistri eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse vajadus tingitud vastava aruandluse suurest mahust, mis muudab selle eriti autolammutustöökodadele keerukaks ja ebamõistlikult koormavaks.
Rehvide tootjad peavad tulevikus esitama eraldi andmeid taaskasutamise ja ringlusessevõtu kohta, mis on määruse eelnõu seletuskirja kohaselt põhjendatud asjaoluga, et taaskasutamine on rehvide puhul väga levinud, selle kohta aga täpsemad andmed puuduvad.
Vt Probleemtooteregistri põhimääruse teksti Riigi Teatajas
Vt Keskkonnaministri määruse „Probleemtooteregistri registrikaardi vormid“ teksti Riigi Teatajas
OHTLIKUD AINED
Euroopa Liit asub piirama kuue eriti ohtliku keemilise ühendi kasutamist
17. veebruaril andis Euroopa Komisjon välja määruse (EL) nr 143/2011, millega kanti EL nn REACH-määruse (nr 1907/2006) XIV lisasse esimesed kuus ainet. Nendeks on 5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen, 4,4’-diaminodifenüülmetaan, heksabromotsüklododekaan, bis(2-etüülheksüül)ftalaat, bensüülbutüülftalaat ja dibutüülftalaat. REACH-määruse XIV lisasse kantakse ained, mis on eriti ohtlikud, kuna tekitavad vähki, on mutageensed, põhjustavad kahju reproduktiivorganitele või on bioakumuleerivad. Selliste ainete puhul on nende kasutamine ükskõik kui väikestes kogustes lubatud vaid Komisjoni poolt antud loa alusel. Komisjon annab loa vaid juhul, kui selle kasutamisega kaasnevaid riske on loa taotleja poolt võimalik piisavalt ohjata või kasutamisest saadav majanduslik ja ühiskondlik kasu kaaluvad riskid üles ning puuduvad sobivad alternatiivid.
Kuue lisatud aine puhul on nende kasutamine ilma Komisjoni loata keelatud alates üleminekuperioodi mis kestab sõltuvalt ainest 2014. aasta keskpaigast 2015. a keskpaigani, lõpust. Vastavat luba on võimalik taotleda sõltuvalt ainest 2013. a algusest 2014. alguseni. Lisaks neile kuuele ainele on REACH-määruse XIV lisa „kandidaatide nimekirjas“ 46 ainet, mille osas Komisjon peab veel otsuse tegema.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (inglise keeles)
Vt ka määruse EL nr 143/2011 teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Vt ka määruse (EÜ) nr 1907/2006 (nn REACH-määruse) teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Keelustati bisfenool A kasutamine lutipudelite valmistamiseks
1. märtsil jõustusid muudatused Vabariigi Valitsuse määruses, mis käsitleb toiduga kokku puutuda lubatud materjale ja esemeid. Muudatuste kohaselt on nüüdsest keelatud bisfenool A (2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaani) kasutamine plastikust (polükarbonaatidest) valmistatud imikute lutipudelites. Bisfenool A keelustamise põhjuseks on, et aine võib pudelite kuumutamisel väikestest kogustes imikutoitu ning selle kaudu imikute organismi sattuda. Euroopa Toiduohutusamet on arvamusel, et imiku organism on bisfenooli A poolt tekitatavaid terviseriske võimeline välistama järk-järgult alles pärast kuuendat elukuud. Toiduohutusameti järelduste pinnalt võttis Euroopa Komisjon 28. jaanuaril vastu direktiivi 2011/8/EL, mis jõustus samuti 1. märtsil ning kohustab liikmesriike keelustama bisfenool A kasutamise tootmiseks ning alates 1. juunist 2011 ka turule viimise ja impordi.
Vt Vabariigi Valitsuse määruse muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka EL direktiivi 2011/8/EL teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet bisfenool A kasutamise keelu kohta (inglise keeles)
Muutusid ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohustuslikule dokumentatsioonile ning avalikkuse teavitamisele esitatavad nõuded
17. veebruaril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Määruse aluseks on kemikaaliseaduse 1. jaanuaril jõustunud muudatused, mis omakorda tulenevad EL direktiivist 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (nn Seveso II direktiiv). Lühidalt kajastasime kemikaaliseaduse muutmist ka 2011. a jaanuari uudiskirjas.
Varem reguleeris ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohustusi siseministri 12.05.2003. a määrus nr 55. Võrreldes varasema määrusega on mõningat tüüpi ettevõtete (uues määruses: „käitajate“) kohustused suurenenud – nii peavad lisaks suurõnnetuse ohuga ettevõtetele koostama riskianalüüsi ka ohtlikud ettevõtted. Varasema regulatsiooni kohaselt pidid vaid A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted teavitama võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävaid isikuid ohtude, ohutusabinõude ja õnnetusjuhtumil soovitatava käitumise kohta, nüüdsest on see kohustus kõigil (st ka B-kategooriasse kuuluvatel) suurõnnetuse ohuga ettevõtetel. Õnnetuse korral peavad ettevõtted lisaks häirekeskusele teavitama veel Tehnilise Järelevalve Ametit, kohaliku omavalitsuse üksust ja õnnetuse mõju piirkonda jäävaid isikuid nii juhtunud õnnetusest kui esmastest käitumisjuhistest.
Määrus jõustus 4. märtsil.
Vt Vabariigi Valitsuse määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka kemikaaliseaduse teksti Riigi Teatajas
KALANDUS
Muudatused harrastuskalapüügi õiguse eest tasumisel
19. veebruaril jõustusid Keskkonnaministri harrastuskalapüügi eest tasumist reguleeriva määruse muudatused, mis on seotud püügiõiguse eest tasumise korra muutumisega. Varem kehtinud määruse kohaselt avaldati Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded harrastuspüügiõiguse tasu maksmiseks mõeldud panga nimi ja kontonumber. Kuna hetkel on harrastuspüügiõiguse tasu võimalik maksta ka muul viisil (müügipunktides, infoliini vahendusel, mobiilimaksega jne), siis tuleb uue määruse kohaselt Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel avalikustada info uue maksekeskkonna ning selles kasutatavate erinevate maksekanalite kohta.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas.
Vt ka Keskkonnaministeeriumi veebilehekülge harrastuspüügi õiguse tasu kohta
|
