ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa jõustub 1. augustil

20. juunil võttis Riigikogu vastuse seaduse, mis jõustab 1. augustist keskkonnaseadustiku üldosa seaduse peamised sätted. Keskkonnalubade menetluse reeglid jõustuvad erandina alates 1. jaanuarist 2015. Keskkonnaõiguse valdkonna raamseadus, mis sisaldab põhimõisteid, -mõtteid, kohustusi ja keskkonnalubade menetluse üldsätteid, võeti Riigikogu poolt vastu juba 2011. a veebruaris, ent ei olnud siiani jõustunud. Üheks selle põhjuseks on olnud, et üldosa sooviti jõustada koos eriosadega (st valdkondlike seadustega, nagu nt vee- ja jäätmeseadus). Uute plaanide kohaselt jõustatakse üldosa siiski eraldiseisvalt. Parema kooskõla tagamiseks eriseadustega muudeti uue seadusega ka mitmeid muid seadusi. Lähema ülevaate muudatustest saab meie eelmise aasta juuli uudiskirjast.

Põhimõisteid, põhimõtteid ja üldkohustusi puudutavad reeglid jõustuvad 1. augustist, loamenetluse osa 1. jaanuarist 2015

Rakendusseadusega muudetakse muuhulgas keskkonnateabe kättesaadavuse sätteid selliselt, et need oleks kooskõlas valdkonda reguleeriva EL direktiiviga 2003/4/EÜ. Olulise muudatusena sätestatakse, et keskkonnateabe andmisest keeldumise eelduste olemasolul tuleb siiski igakordselt kaaluda, kas keeldumisega seotud huvi on olulisem kui teabe väljastamisega seotud avalik huvi. Seni nägi veel jõustumata seaduse sõnastus ette, et huve tuleb kaaluda vaid keskkonnaohu ilmnemisel, kehtivates seadustes puudus aga igasugune viide huvide kaalumise vajadusele. EL direktiivi puuduliku ülevõtmise tõttu kaebas Euroopa Komisjon Eesti Euroopa Kohtusse (vt selle kohta lähemalt meie märtsikuu uudiskirjast), hagi kohta ilmus juulis ka teade Euroopa Liidu Teatajas.

Uuest seadusest, selle uutest mõistetest, põhimõtetest ja muust aitavad selgemini aru saada KÕKi juhtimisel kaheksa autori poolt kirjutatud kommentaarid, mis on kõigile kättesaadavad meie veebilehel. Kuna kommentaarid on kirjutatud Riigikogu poolt 2011. a vastuvõetud teksti põhjal, on meil plaanis kommentaare järgmise poolaasta jooksul uuendada ja täiendada. Täiendatud versiooni kommentaaridest avaldame 2015. a alguses.

Rakendusseaduse tekst Riigi Teatajas

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Ruumiandmete seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatused täpsustavad, et internetis olevatele ruumiandmetele juurdepääsu otsinguteenuste kaudu tohib piirata vaid juhul, kui selline juurdepääs kahjustab rahvusvahelisi suhteid, avalikku korda või riigikaitset. Samuti täpsustati ruumiandmete eest tasu küsimuse tingimusi.

ÖKOMÄRGIS

Komisjoni otsus, 5. juuni 2014, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Euroopa Liidu Teatajas avalikustatud otsusega kehtestati uuendatud kriteeriumid tekstiiltoodetele, millele soovitakse taotleda EL ökomärgist. Otsustega tunnistatakse kehtetuks varasem sellesisuline otsus 2009/567/EÜ, selle alusel antud ökomärgise litsentsid kehtivad veel 12 kuu jooksul.

Komisjoni otsus, 23. juuni 2014, millega kehtestatakse madratsitele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Euroopa Liidu Teatajas avalikustatud otsusega kehtestati uuendatud kriteeriumid madratsitele, millele soovitakse taotleda EL ökomärgist. Otsusega tunnistatakse kehtetuks varasem sellesisuline otsus 2009/598/EÜ, selle alusel antud ökomärgise litsentsid kehtivad veel 12 kuu jooksul.

RUUMILINE PLANEERIMINE

Eelnõu muudaks olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja

30. juunil avalikustas Siseministeerium Eelnõude Infosüsteemis eelnõu, millega muudetaks põhjalikult olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMOde) nimekirja. Nimekirja kuuluvate objektide planeerimiseks on planeerimisseaduses (PlanS) nähtud ette hulk erisusi. Olulisim nõue on, ORMOde asukoht tuleb valida kas üld- või maakonnaplaneeringuga, kaaludes alternatiivseid asukohti. Uus eelnõu lähtub osaliselt KÕKi 2010. a ORMOde rajamise korralduse analüüsis toodud soovitustest.

Eelnõu kohaselt muutuks loetelu lahtiseks, st ORMO-reeglid kohalduksid ka muudele PlanS § 29.2 lg-s 1 nimetatud kriteeriumitele vastavatele objektidele

Kõige olulisem muudatus eelnõus, mis põhineb ka KÕKi analüüsis antud soovitustel, on nimekirja lahtiseks muutmine. Kui kehtiva määruse kohaselt on nimekiri ammendav, siis uue eelnõuga sätestataks, et ORMOdeks võivad olla ka muud objektid, mis vastavad PlanS § 29.2 lg-s 1 loetletud tingimustele, ent ei ole määruses selgelt välja toodud (nt kaubanduskeskused, suurlaudad jms). Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks selliste objektide võimalikud asukohad reeglina teha kindlaks üldplaneeringu koostamisel, objektipõhine planeerimine peaks olema erandlik.

Lisaks muudetaks nimekirjas olevate objektide nimetusi ja künnisväärtusi, eesmärgiga ühtlustada nimekirja keskkonnamõjude hindamise kohustusega objektide loeteluga ja kõrvaldada praktikas esinenud probleeme. Näiteks tuleks eelnõu kohaselt järgida ORMOde erireegleid kõigi tuuleparkide (st enam kui kahest tuulikust koosneva kompleksi), mitte ainult rohkem kui 5 tuuliku ja 7,5 MW võimsusega tuuleelektrijaama puhul. Eelnõus täpsustataks veel, et olemasoleva ORMO laiendamisel enam asukohaalternatiive kaaluma ei pea. Seletuskirja kohaselt tuleb olemasolevate ORMOde laiendamisel siiski iga kord kaaluda, kas laiendamine kui selline on antud asukohas lubatav.

Määruse muutmise eelnõu ja seletuskiri Eelnõude infosüsteemis

KLIIMAMUUTUS

EL liikmesriikide esindajad jõudsid kokkuleppele biokütuste keskkonnamõjusid piiravate reeglite osas  

13. juunil toimunud EL Nõukogu energeetika töörühma istungil jõudsid liikmesriikide esindajad kokkuleppele direktiivi eelnõu osas, mis vähendaks biokütuste keskkonnamõjusid. Eelnõu eesmärgiks on vähendada biokütuste kasutamisega kaasnevat maakasutuse kaudset muutust. Viimane seisneb selles, et kui põllumaid kasutatakse biokütuste tooraine (nt rapsi) kasvatamiseks, siis tuleb toiduvajaduse katmiseks võtta kasutusele uusi põllumaid, seda nt metsade arvelt. Selle tulemusena salvestatakse taimedesse oluliselt vähem CO2-e.

Uue eelnõuga muudetaks EL kütusekvaliteedi (98/70/EÜ) ja taastuvenergia (2009/28/EÜ) direktiivi. Uue direktiivi kohaselt võiks biokütuste kasutamisele aastaks 2020 seatud eesmärgist (10% transpordis kasutatavatest kütustest) nn esimese põlvkonna biokütustega (mis konkureerivad põllumaa pärast toiduainetega)  katta vaid 7%. Ülejäänud 3% transpordis kasutatavast biokütusest peaks tulema uuemate ja keskkonnasäästlikumate biokütuste, nt jäätmetest või loomasõnnikust toodetud biogaasi arvelt.

Vastav eelnõu on tekitanud tuliseid vaidlusi erinevate EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel. EL riikide esindajate vahel saavutatud kokkulepe on esimese põlvkonna biokütuste kasutamise suhtes küll mõnevõrra leebem kui Euroopa Komisjoni poolt 2012. a sügisel väljapakutud eelnõu. Samas on loota, et see annab võimaluse jätkata läbirääkimisi EL Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis olid senini ummikusse jooksnud. Euroopa Parlament arutab saavutatud kokkulepet käesoleva aasta sügisel.

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

Asseri instituudi uudiskirja artikkel (ingl k)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 662/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määruses pannakse paika reeglid Kyoto protokolli rakendamiseks teisel kohustusteperioodil (2013-2020).

VÄLISÕHU KAITSE

Avalikustati uue välisõhu kaitse seaduse eelnõu

15. juulil avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis uue välisõhu kaitset puudutava seaduse – atmosfääriõhu kaitse seaduse – eelnõu. Eelnõu, mis on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise protsessi käigus, asendaks 2004. aastal vastu võetud ja seni kehtiva välisõhu kaitse seaduse. Eelnõu toetub suures osas kehtivale õigusele, kohandades olemasolevate normide ning seaduse ülesehitust – nt eristatakse senisest selgemini välisõhu kvaliteedi (imissiooni-) ja saasteainete heite (emissiooni-) norme. Samas on plaanitud teha ka mõningaid sisulisi muutusi.

Oluliselt muudetaks uue eelnõuga keskkonnamüra ja lõhnahäiringut puudutavaid reegleid

Olulised muudatused on plaanis keskkonnamüra osas. Kehtivas õiguses on müranormid reguleeritud sotsiaalministri määrusega; eelnõu kohaselt kehtestaks välisõhus levivale mürale normtasemed aga keskkonnaminister. Uute reeglite kohaselt oleks kohalikud omavalitsused kohustatud 2017. aasta juuni lõpuks kaardistama võimalikke müraallikaid ning nende põhjal hiljemalt 2018. a juuni lõpuks koostama müra vähendamise tegevuskava. Järelevalvet normide täitmise üle teostaks eelnõu kohaselt jätkuvalt Terviseamet.

Eelnõu reguleeriks tulevikus uue teemavaldkonnana ka valgusreostust. Oluliselt on täpsustatud ka lõhnahäiringut (haisu) puudutavaid norme, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt on selle häiringuga viimastel aastatel olnud palju probleeme. Piirkondlike välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavade koostamine oleks eelnõu kohaselt Keskkonnaameti asemel kohalike omavalitsuste pädevuses. Veel ühe olulise muutusena piisaks teatud suuruses sea-, veise- ja linnufarmide käitajatele välisõhu saasteloa asemel vaid registreeringust.

Eelnõu on suuremas osas plaanitud jõustada 1. jaanuarist 2015. a.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Määruse muudatused piiravad senisest enam laevakütuste väävlisisaldust

30. juunil jõustusid Keskkonnaministri vedelkütuste keskkonnanõuete määruse muudatused, mis karmistavad Eestis kasutatavate ning müüdavate laevakütuste väävlisisalduse norme. Kajastasime uut eelnõu ka maikuu uudiskirjas.

Uute reeglite kohaselt tohib  laevades kasutatavate kütuste väävlisisaldus olla kuni 1 % kütuse massist, alates 1. jaanuarist 2015. a kuni 0,1% kütuse massist. Piiratakse ka Eestis müüdavate laevakütuste väävlisisaldust. Lubatud on kuni 1,5% väävlisisaldusega laeva diislikütuse ning 0,1% väävlisisaldusega laeva kerge kütteõli müük. Seletuskirja kohaselt võivad  laevade käitajad väävlivaesemate naftapõhiste kütuste alternatiivina kasutada biokütuseid, veeldatud maagaasi või heitgaaside puhastussüsteemi.  Muudatustega võetakse üle EL direktiiv 2012/33/EL, mida kajastasime lähemalt jaanuari uudiskirjas.

Laevades kasutatavate kütuste piirmäärade muudatused Riigi Teatajas

Eestis müüdavate laevakütuste piirmäärade muudatused Riigi Teatajas 

Keskkonnaministri 11. juuni 2014. a määrus nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba”

Riigi Teatajas avaldatud määrus, mida tutvustasime lähemalt maikuu uudiskirjas, jõustus 1. juulil. Võrreldes eelnõuga ei sätesta vastuvõetud määrus enam erandit, mille kohaselt ei ole saasteluba vaja, kui käitaja tõestab, et tekitatav heide ei põhjusta õhukvaliteedi normide ületamist.

LOODUSKAITSE

Eelnõuga uuendataks kähriku- ja mingifarmide määrust

Eelnõude Infosüsteemis on kooskõlastamiseks esitatud keskkonnaministri määruse eelnõu, millega kehtestataks nõuded kähriku- ja mingifarmidele. Uus määrus asendaks samateemalise kehtiva määruse. Määruse uus eelnõu koostati, kuna osa määruse nõudeid on tõstetud looduskaitseseadusesse ja muutunud on määruse volitusnormi asukoht. Ainus sisuline muutus seisneb selles, et mingifarmi aiavõrgu silmasuurus võib uue määruse kohaselt olla 2,54x2,54 cm (1x1 toll) senise 2x2 cm asemel. Eelnõu seletuskirja kohaselt on samasugusest võrgust tehtud ka minkide puurid ning ka see mõõt on piisavalt väike, et välistada minkide väljapugemist läbi võrgusilma.

Mink ja kährik on Eesti loodusele ohtliku mõjuga väikekiskjad, kes ohustavad paljusid kahepaiksed, roomajaid, maas pesitsevaid linde ning imetajaid. Paljud farmides peetavad mingid kannavad aleuudi haigust, väga nakkavat viirust, mis põhjustab lisaks mingile ka looduses vabalt elavatel kärplastel tiinuse katkemist ja nende surma. Mink ja kährik on kantud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Mingi ehk ameerika naaritsa leviku tõttu on Eesti mandriosas hävinud euroopa naarits, keda hetkel taasasustatakse Hiiumaale. Neil põhjustel on kehtestatud nõuded mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele. Nõuded peaksid aitama välistada loomade pääsemist loodusesse.

Keskkonnaministri määruse "Mingi ja kähriku tehistingimuses pidamise nõuded ja loa andmise täpsustatud kord" eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrusega muudetakse mitmete taimede kaitsekategooriaid ja võetakse kaitse alla pügmee-nahkhiired. Lähemalt saate lugeda meie aprillikuu uudiskirjast.

VESI

Komisjoni direktiiv  2014/80/EL, 20. juuni 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) II lisa

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega täpsustatakse üksikasju küsimustes, kuidas peaksid liikmesriigid põhjavee kaitseks läviväärtuseid kehtestama ning nendest Euroopa Komisjoni teavitama.

JÄÄTMED

Euroopa Komisjon avalikustas jäätmete ringlussevõtu reeglite põhjaliku reformi kava

Euroopa Komisjon võttis 2. juulil vastu teatise, milles tehakse ettepanek edendada Euroopas ringmajandust ja hoogustada enam jäätmete ringlussevõttu. Uue visiooni kohaselt tuleb loobuda lineaarsest majandusmudelist, milles kaevandatakse maavarasid, kasutatakse tooteid üks kord ja visatakse siis ära. Selle asemele peaks asuma ringmajandus, milles taaskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt on normiks. Materjalide kasutamise pikendamine, tõhustamine ja taaskasutamine parandaks Komisjoni hinnangul ka ELi konkurentsivõimet maailmas.

Komisjon tegi ettepaneku kuue jäätmeid puudutava direktiivi põhjalikuks muutmiseks

Teatises tehti eesmärgi saavutamiseks ettepanekuid kuue jäätmeid käsitleva direktiivi ülevaatamiseks ja muutmiseks. Muudatused peaksid kaasa aitama uute jäätmekäitluseesmärkide saavutamisele. 2030. aastaks tuleks plaanide kohaselt ringlusse võtta või korduskasutamisse suunata 70% olmejäätmetest ja 80% pakendijäätmetest. 2025. aastaks keelustataks plaanide kohaselt ringlussevõtuks kõlblike jäätmete ladustamine prügilatesse. Paketis on mh veel ette nähtud meetmed toidu äraviskamise ning mereprahi vähendamiseks.

Komisjoni ettepanekud õigusaktide muutmiseks esitatakse järgmisena EL Nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Info ja materjalid Euroopa Komisjoni veebilehel

Jäätmeseaduse muudatused annaks Keskkonnainspektsioonile kontrollmüügi õiguse

26. juunil esitas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muudatuste eelnõu, millega lubataks Keskkonnainspektsioonil riikliku järelevalve erimeetmena sooritada kontrollmüüke. Eelnõu vastuvõtmise korral oleks inspektsioonil õigus pakkuda metalli kokkuostjale müüa keelatud metallijäätmeid ning nõustumise korral teha müügitehing, eesmärgiga tabada jäätmeseaduse (JäätS) nõuete rikkuja.

Muudatuste eesmärk on suunata jäätmekäitlejaid õiguspärasele käitumisele ja seeläbi vähendada metallivargustega seotud õnnetusi ja taristurikkeid

Kehtiv JäätS näeb ette metallijäätmete kogumise eritingimused - keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Elektrikaablite, liiklusmärkide, kaevuluukide, raudteerööbaste jms kokkuost jäätmetena on lubatud vaid JäätSis sätestatud isikutelt (nt  elektrivõrgu operaatorilt, teetööde tegijalt). Nõuete rikkumise eest on ette nähtud väärteovastutus. Sellest hoolimata on praktikas jätkuvalt leidnud aset elektrikaablite ja muude metallesemete vargusi ning nende müüki jäätmekäitlejatele.

Eelnõuga antaks Keskkonnainspektsiooni ametnikele õigus järelevalve teostamisel teha kontrollmüüke sellest metalli kokkuostjale ette teatamata ja ennast müügipakkumist tehes tavapärases korras tutvustamata. Seletuskirja kohaselt soovitakse sellega kaasa aidata metallivarguste tõkestamisele. Kui metallijäätmetega tegelevad ettevõtted loobuvad kontrollmüügi kartuses teadlikult varastatud metalli vastuvõtmisest, väheneks ka oht inimeste elule (jäävad ära võimalikud raudteeõnnetused, õnnetused alajaamades jne). Samuti väheneks oluliste häirete oht tähtsate taristute (nt raudtee, elektrivõrkude) toimimisel.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Uus määrus seab nõuded korduskasutusse suunatavatele elektroonikaromudele

18. juulil jõustub keskkonnaministri uus määrus, millega seatakse nõuded elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise kohta. Määrus täpsustab uusi jäätmeseaduse sätteid, mis reguleerivad elektroonikaromude seast töökorras seadmete väljanoppimist ja nende korduskasutamist tervikseadmetena.

Korduskasutusse suunatavad elektroonikaromud peavad olema sisuliselt töökorras ja ohutud, samuti ei tohi need sisaldada teatud ohtlikke aineid

Äravisatud, ent töökorras seadmete väljasortimine ja uuesti kasutusele andmine aitab pikendada elektroonikaseadmete eluiga ja seeläbi vähendada jäätmete teket. Seetõttu kohustab ka uus EL elektroonikaromude direktiiv (2012/19/EL) liikmesriike tagama korduskasutuskeskustele juurdepääsu elektroonikaromude kogumispunktidele. Direktiiv ei sätesta samas täpseid reegleid, kuidas ja millistel tingimustel äravisatud elektroonikaseadmeid uuesti kasutusele võtta. Uue määruse eesmärgiks on just seda korda Eestis täpsustada. Seletuskirja kohaselt on seejuures eeskuju võetud vastavasisulisest Belgia hea praktika juhendist ning Suurbritannias kasutatavast standardist.

Määruse kohaselt peab seade taaskasutusse suunamiseks mh töötama, sellest ei tohi puududa ühtegi olulist osa, see ei tohi lekkida ega üle kuumeneda jms. Samuti ei tohi seade sisaldada teatud ohtlikke aineid – asbesti, PCBsid ja PBBsid, samuti süsinikfloroühendeid, mille turule laskmine on keelatud.

KKM määruse „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded” tekst Riigi Teatajas

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 660/2014,  15. mai 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta 

27. juuni Euroopa Liidu Teatajas avaldati määruse muudatused, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli jäätmesaadetiste üle. Määruse kohta saate lähemalt lugeda märtsi uudiskirjast. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. a.

Jäätmeseaduse muutmise seadus (455 SE)

Riigi Teatajas avaldatud muudatused puudutavad korraldatud jäätmeveo reegleid. Vastuolulistest muudatustest kirjutasime lähemalt juunikuu uudiskirjas. Muudatused jõustuvad 2014. aasta 1. oktoobril.

Jäätmeseaduse muutmise seadus (661 SE)

Riigi Teatajas avaldatud muudatustega kohustatakse mh suuremaid elektri- ja elektroonikaseadmete müüjaid võtma tasuta tagasi väikesi elektriromusid ka juhul, kui tarbija uut toodet osta ei soovi. Lähemalt kajastasime seadusemuudatusi 2013. a septembrikuu uudiskirjas.

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatused täpsustavad nii määruse kohaldamisala kui nõudeid vanarehvide ringlussevõtule ja taaskasutamisele.

„Riigi jäätmekava 2014–2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine

13. juunil võttis Vabariigi Valitsus vastu Eesti uue jäätmekava ja selle rakendusplaani. Kava sisu tutvustasime lähemalt selle aasta jaanuarikuu ja maikuu uudiskirjades.

OHTLIKUD AINED

Euroopa Komisjon piirab bisfenool A kasutamist mänguasjades

23. juunil andis Euroopa Komisjon välja määruse, millega täiendas EL mänguasjade ohutuse direktiivi (2009/48/EÜ). Direktiivi lisati nõue, et kuni kolmeaastaste laste mänguasjade ning muude suhu panemiseks mõeldud mänguasjade puhul on aine bisfenool A migratsiooni piirnormiks 0,1 mg/l. Piirnorm näitab, milline on mänguasjast eralduva aine lubatav kogus. Uus piirang põhineb Euroopa mänguasjatootjate poolt juba vabatahtlikult kasutataval standardil.

Ainet bisfenool A hinnati põhjalikult 2003. ja 2008. aastal EL määruse nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) alusel. Lõplikus riskihindamise aruandes leiti muu hulgas, et ainel bisfenool A on sisesekretsioonisüsteemi kahjustav toime. Aruandes järeldati lisaks, et bisfenool A võimalikku kahjulikku mõju laste arengule on tarvis täiendavate uuringute käigus rohkem selgitada. Euroopa Komisjon on andnud teada, et täiendavate uuringute tulemuste põhjal võidakse piirnorme tulevikus veelgi rangemaks muuta.

Komisjoni direktiivi 2014/81/EL tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

GMOD

EL liikmesriigid jõudsid kokkuleppele GMO-regulatsiooni muutmises

EL Nõukogu 12. juuni istungil jõudsid liikmesriigid kokkuleppele geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasvatamist puudutava direktiivi (2001/18/EÜ) muutmises. Muudatuste eesmärk on anda liikmesriikidele õiguslik alus keelata või piirata oma territooriumil nende GMO-de kasvatamist, milleks on luba saadud Euroopa Liidu tasandil. Muutmisettepanek tulenes liikmesriikide soovist saada oma territooriumi puudutavate otsuste tegemisel suuremat otsustusõigust ja paindlikkust.

Kuigi uus eelnõu annaks liikmesriikidele laiemad volitused GMO-de kasvatamise lubamisel, leiavad kriitikud, et see võib hoopis lihtsustada lubade andmist EL-tasandil

Saavutatud kokkuleppe kohaselt on riikidel kaks sekkumisvõimalust GMO-de kasvatamise piiramiseks või keelamiseks. Esimene samm on seada GMO-de kasvatamisele üle-euroopalise loa andmise käigus geograafilised piirangud, st liikmesriigid võivad loamenetluses oma vastuseisu väljendada. Teine võimalus on loobumine peale loa andmist – liikmesriigil on õigus ka pärast üle-euroopalise loa andmist oma nõusolek tagasi võtta. Lisaks on liikmesriigil õigus korrigeerida oma otsust piiramise või keelamise kohta loa kehtivusaja jooksul, kui ilmnevad uued asjaolud. Kokkuleppe kohaselt võiksid liikmesriigid keelduda loa andmisest ka senisest laiematel alustel, mh ka nt sotsiaal-majanduslikel ja põllumajanduspoliitilistel põhjustel.

Kuigi ettepanek peaks andma liikmesriikidele senisest suuremad võimalused GMOde kasvatamise piiramiseks, kritiseerisid nii keskkonnaorganisatsioonid kui Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon otsust. Kriitikute hinnangul lihtsustavad muudatused EL-tasandi lubade andmist, ilma et GMO-kultuuride riskihindamist muudetaks tõhusamaks. Euroopa Parlament asub saavutatud kokkulepet arutama sügisel.

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

EU Observer artikkel muudatuste kohta (ingl k)

Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni pressiteade (ingl k)

KIIRGUS

Avalikustati uue kiirgusseaduse eelnõu

Eelnõude Infosüsteemis on kooskõlastamiseks esitatud kiirgusseaduse eelnõu, mis valmistati ette keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus. Uue seaduse tervikteksti koostamise eesmärk on eelkõige ühtlustada ja lihtsustada seaduse struktuuri ning täpsustada ohutusnõudeid inimese ja keskkonna kaitsmiseks. Regulatsiooni sisu on kehtiva seadusega võrreldes jäänud suures osas samaks.

Kiirgustegevusega kaasnevate riskide põhjal on eelnõus püütud diferentseerida kiirgustegevusloa taotluste menetlusi, et vähendada nii loa taotlejate kui haldusorganite halduskoormust. Olulise täiendusena on eelnõus lisatud võimalus anda väikese ohuga kiirgustegevuseks (nt hambaröntgenseadmete kasutamiseks) kiirgustegevusluba tähtajatult. Senikehtiva seaduse kohaselt on kiirgustegevusluba võimalik anda vaid kuni 5 aastaks.

Uue kiirgusseaduse eelnõuga soovitakse tagada ka regulatsiooni vastavus 1. augustil  jõustuvale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse mõistestikule, põhimõtetele jt sätetele. Seeläbi soovitakse ühtlasi tagada ühtsust ja vältida vastuolusid kiirguskaitse ja teiste keskkonnakaitse valdkondade vahel. Eelnõu kohaselt jõustuks uus kiirgusseadus 1. jaanuaril 2015. a.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

KALANDUS

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avalikustatud muudatused on eelkõige seotud kalapüügi kontrollisüsteemide täiustamisega, kalapüügivõimaluste riigisisese jaotamisega ning kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamisega. Muudatustest saate lähemalt lugeda meie käesoleva aasta aprillikuu ja 2013. a märtsikuu uudiskirjast.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Euroopa omavalitsuste esindajad arutasid Brüsselis keskkonnateemasid

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee