KESKKONNAVASTUTUS
J&E uudiskiri keskkonnavastutusest: fookuses Eesti
praktika
EL keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustik Justice & Environment andis eelmisel nädalal
välja järjekordse uudiskirja keskkonnavastutuse teemal. J&E uurinud EL
keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikat alates selle jõustumisest
2007. aastal. Seekordne uudiskiri keskendub Eesti praktikale, KÕKi jurist Kärt
Vaarmari tutvustab kaht aktuaalset arengut, mis näitlikustavad
keskkonnavastutuse reeglite puudujääke.
Neist esimeseks on
käesoleva aasta alguses Harku vallas avastatud rannikureostuse juhtum. Kuna
reostus tekkis punkrikütuse merresattumise tõttu, ei kohaldu sellele
erandjuhtumina EL keskkonnavastutuse reeglid, vaid punkrikütusereostusega
seonduvat reguleeriva 2001. a konventsiooni sätted. Seetõttu luges riik
reostuse kõrvaldamise mitte enda, vaid valla ülesandeks, ega olnud nõus vallale
ka reostuse kõrvaldamisega seotud kulusid hüvitama, soovitades need sisse nõuda
kahju tekitajalt. Kui juhtumile oleks kohaldunud keskkonnavastutuse reeglid,
olnuks reageerimiskohustus riigiasutustel ning vald ei oleks pidanud ise
kulusid kandma. Arvestades Eesti rannajoone pikkust ja rannikureostuste
sagedust, võib see probleem olla rannikuäärsete valdade jaoks tõsine.
Teiseks on
uudiskirjas välja toodud tähelepanek, et uutes seaduseelnõudes püütakse muuta
senist keskkonnakahju hüvitamise kontseptsiooni. Nii uue maapõueseaduse kui
veeseaduse eelnõudes on loobutud sätetest, mis nägid ette keskkonnale tekitatud
kahju hüvitamise rahalise kompensatsioonina. Kehtiva õiguse sellised sätted (nt
MaaPS § 74) kehtivad paralleelselt keskkonnavastutuse regulatsiooniga, mis näeb
suuremat sorti kahju või ohu tekitamise korral ette vältimis- ja
heastamiskohustuse (ent mitte rahalist hüvitamist KeVS-ga mittehõlmatud kahju
tekitamise korral). Eelnõudes puudub selge selgitus, miks selline muudatus
tehakse või mida see endaga kaasa toob.
Kuna keskkonnavastutuse seaduse nõuded kehtivad vaid suure
keskkonnakahju korral, võivad muudatused kaasa tuua kahju hüvitamise „künnise“
tõusu. Probleem, et keskkonnavastutuse reeglid kehtivad ainult piiratud
juhtudel, on olnud ka J&E kriitika keskkonnavastutuse direktiivi suhtes.
J&E
uudiskiri keskkonnavastutusest (ingl k)
J&E
keskkonnavastutuse teemalised materjalid ja seisukohad (ingl k)
KLIIMAMUUTUS
Uus nn
süsinikulekke otsus loetleb tegevusvaldkondi, milles tegutsevatele ettevõtetele
võib ka järgmisest aastast eraldada tasuta kasvuhoonegaaside heitkoguste
ühikuid (nn saastekvoote).
ENERGEETIKA
Uus energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu panustab
„pehmetele“ meetmetele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
(MKM) saatis oktoobri keskel kooskõlastusringile energiamajanduse korralduse
seaduse eelnõu, mis sisaldab uusi energiasäästu meetmeid. Eelnõu koostamise
ajendiks on uus EL
energiasäästu direktiiv (2012/27/EL), mille ülevõtmisega on Eesti juba
hiljaks jäänud – vastavad normid tuli jõustada juba selle aasta 5. juuniks.
Direktiivi ülevõtmisel on võetud väheambitsioonikas lähenemine: rakendatakse
vaid meetmeid, mida EL direktiiv tingimata nõuab, soovituslikke ei rakendata.
Eelnõu kohaselt kasutataks energiasäästu
edendamiseks eelkõige „pehmeid meetmeid“, nt teabe kogumist, aruandlust,
andmete analüüsi, erinevate kavade koostamist, teavitamist jms. Konkreetsed
kohustused on eelkõige ette nähtud avalikule sektorile. Nt kohustatakse riigi
keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3% kinnisvarast
energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks. Ettevõtjate osas võib olulisimaks
pidada suurte võrgu- ja kütuseettevõtetele seatavat kohustust saavutada oma
tegevuses üleriigilise jaotuskavaga seatav energiasäästueesmärk. Kui ettevõte
eesmärki ei saavuta, tuleb teha sissemakseid riiklikku energiasäästufondi,
millest rahastatakse omakorda muid energiasäästumeetmeid.
Seletuskirja kohaselt on uus eelnõu
energiamajanduse valdkonna normide korrastamisel n-ö esimeseks etapiks. Kui
suur kiire EL direktiivi ülevõtmisega mööda saab, plaanib MKM energiamajanduse
seadusesse koondada energiaturgu puudutavad horisontaalsed ja kattuvad reeglid
valdkondlikest seadustest (elektrituru seadus, maagaasiseadus, kaugkütte seadus,
vedelkütuse seadus).
Eelnõu
ja sellega seotud materjalid Eelnõud Infosüsteemis
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/94/EL,
22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta
17. novembril jõustunud direktiiv sisaldab meetmeid, mis hoogustavad alternatiivkütuste
taristu (elektriautode kiirlaadijate, biogaasitanklate jms) kasutuselevõttu.
Direktiivi sisu tutvustasime oktoobrikuu uudiskirjas.
VESI
Veeseaduse kavandatud muudatustega võetaks lõplikult üle
merestrateegia raamdirektiiv
Keskkonnaministeerium saatis novembri
keskpaigas Eelnõude Infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks veeseaduse
muudatuste eelnõu, mis reguleeriks riikliku merestrateegia koostamist. Eelnõu
ajendiks on Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus. Komisjon on
seisukohal, et Eesti jättis nõuetekohaselt üle võtmata EL direktiivi 2008/56/EL
(merestrateegia raamdirektiivi).
Merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmisel
otsustati Eestis esmalt jätta merestrateegia koostamist puudutavad sätted
seadustesse ümber kirjutamata, kuna leiti, et kohustuste adressaadiks on riik
ja seetõttu puudub vajadus neid seaduses sätestada. Selle asemel järgiti eelnõu
seletuskirja kohaselt direktiivi nõudeid praktikas uue merenduspoliitika
2012-2020 koostamisel. Euroopa Komisjoni hinnangul ei olnud selline
käitumine siiski piisav ning Komisjon algatas rikkumismenetluse.
Uue eelnõuga lisataks rikkumismenetluse
lõpetamise eesmärgil veeseadusesse §-d 34.9 ja 34.10, mis reguleeriks
merestrateegia koostamist (sisu, koostamise käiku, eri riigiasutuste rolle).
Samuti muudetaks § 2 lg-s 42 esitatud reostuse mõistet. Kahjuliku mõju
avaldumisvõimaluste loetelu ei koheldaks enam mitte ammendava, vaid
näidisloeteluna. Kokkuvõttes peaksid muudatused tagama, et ka merenduspoliitika
uuendamisel või uue strateegia koostamisel arvestatake merestrateegia
raamdirektiivi nõudeid.
Veeseaduse
muutmise seaduse eelnõu materjalid
Veeseaduse kavandatud muudatustega soovitakse vähendada
nitraadireostust
Keskkonnaministeerium saatis novembri
keskpaigas kooskõlastamiseks veeseaduse muudatuste eelnõu, mille peamiseks
eesmärgiks on vähendada põllumajandusest pärinevat nitraadireostust. Kuigi
koostamisel on ka veeseaduse uus tervikversioon, on Euroopa Komisjon Eesti
vastu algatanud rikkumismenetluse ja seepärast soovitakse uuendused sisse viia
juba kehtiva seaduse teksti. Euroopa Komisjon leiab, et kuigi Eesti on
täpsustanud meetmeid, mis tegelevad põllumajandusest lähtuvate häiringutega, ei
ole need piisavad nn EL
nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ülevõtmseks.
Põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse
vähendamiseks pikendataks eelnõuga mh perioode, mille vältel on väetiste ja
sõnniku laotamine keelatud. Nt kui praegu on orgaaniliste ja mineraalväetiste
laotamine keelatud perioodil 1. detsembrist 31. märtsini, siis eelnõu kohaselt
ei tohiks vedelsõnnikut või muid vedelväetisi laotada 15. oktoobrist 20.
märtsini. Olulise muutusena nõuaks eelnõu, et alates 2019. aastast oleks
lekkekindel sõnniku- või sõnniku- ja virtsahoidla ka lautadel, kus peetakse loomi üle 2 loomühiku (nt 2 enam kui 2 aasta vanust või 10 kuni 6 kuu vanust veist
või 6 siga).
Lisaks põllumajandusreostusega tegelemisele
muudetaks ka veekeskkonnale ohtlikke aineid reguleerivate määruste
volitusnorme. See on vajalik selleks, et Eesti õigusesse üle võtta EL
direktiiv 2013/39/EL, mida tutvustasime 2013. a maikuu uudiskirjas.
Kuna direktiiv tunnistas kehtetuks varasemate ohtlike aineid reguleerivate
määruste aluseks olnud direktiivid, on vaja välja töötada uus vee
keskkonnakvaliteedi piirväärtusi sisaldav määrus.
Veeseaduse
muutmise seaduse materjalid
EL Teatajas avaldatud muudatustega lisati EL
veepoliitika raamdirektiivi V lisasse mõned uued veeseire standardid, mõned
aegunud standardid seevastu jäeti lisast välja.
MAAPÕU
Maapõueseaduse kavandatavate muudatustega asuks Keskkonnaamet
andma kõiki kaevandamislube
Keskkonnaministeerium avalikustas novembri
esimeses pooles eelnõu, millega lõpetataks maardlate jaotamine üleriigilise ja
kohaliku tähtsusega maardlaks. Kuigi eelnõu üheks põhjuseks on keskkonnatasude
süsteemi muudatused, mida kirjeldame lähemalt sellekuises
pikas uudises, oleks sellel tagajärgi ka kaevandamislubade menetlusele ja
maaomandile.
Hetkel kehtiv MaaPS § 28 lg 4 loetleb neid
juhtumeid, mil kaevandamisloa andjaks on Keskkonnaministeerium; teiste seas
annab ministeerium lube kaevandamiseks üleriigilise tähtsusega maardlates.
Kavandatavate muudatuste kohaselt oleks kaevandamislubade andjaks kõigil
juhtudel Keskkonnaamet. Samas sätestataks, et Keskkonnaamet peabpõlevkivi, metallimaagi, fosforiidi ja kristalse ehituskivi
kaevandamisloa taotluse saatma arvamuse avaldamiseks ka keskkonnaministrile.
Teiseks muudatuse
tagajärjeks oleks, et üleriigilises maardlas, aga eramaal olev maavara omand
läheks üle maaomanikule. Muudatus puudutab maavaradest liiva, turvast ja savi,
mille puhul on praegu üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara riigi
omandis sõltumata sellest, kes on maa omanikuks. Eelnõu seletuskirja kohaselt
kuulub vaid ca 1% liiva- ja savimaardlate pindalast eraomandisse, seega selles
osas oleks mõju väike. Üleriigilistest turbamaardlatest kuulub eraomandisse ca 13 230 hektarit;
samas kõik aktiivsed mäeeraldised asuvad seletuskirja kohaselt riigimaal.
Maapõuseaduse
muutmise seaduse materjalid
OHTLIKUD AINED
Riigikogus menetletavad biotsiidiseaduse muudatused on
vajalikud ELi määruse rakendamiseks
Riigikogu asus oktoobris menetlema
biotsiidiseaduse muudatusi, mille eesmärk on luua raamistik otsekohalduva ELi
biotsiidimääruse rakendamisele Eestis. Biotsiide puudutavate normidega
reguleeritakse kahjulike organismide vastu võitlemiseks mõeldud ainete (nt
desinfitseerimis- ja putukatõrjevahendite) tootmist ja müüki, kuna tegemist on
ka inimtervist ohustavate ainetega. EL biotsiidimäärust kohaldatakse alates 1.
septembrist 2013. Samas kehtib Eestis ka varasem, ELi
biotsiididirektiivile tuginev biotsiidiseadus.
Eelnõuga välditaks EL määruse nõuete dubleerimist seaduses ning viidaks seaduse
sõnastus EL-i määrusega kooskõlla.
ELi biotsiidimäärusega ühtlustati biotsiidide
turustamist ELis, lihtsustati toimeainete heakskiitmist ning täpsustati
tarbijatele teabe jagamise kohustusi. Määruse kohaselt on võimalik biotsiidile
turustamisluba taotleda ka ELi tasemel (varem anti neid riikide poolt, kes
vastastikku lube tunnistasid).
Seaduseelnõu kohaselt laiendataks
biotsiidiseaduse kohaldamisala, sätestades, et seadus reguleerib ka biotsiidiga
töödeldud toodetega seonduvat. Lisaks täpsustataks eelnõuga kutsealaseks
kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise
tingimusi ja järelevalvet. Mh lubataks selliseid biotsiide müüa üksnes
hulgimüügis ning kaotataks kutsetunnistuse nõue nende kasutamiseks.
Eelnõuga pikendataks ka üleminekuaega, mille
vältel võib kasutada biotsiide, mille toimeained on registreeritud
Terviseametis, ent ei ole veel EL-i biotsiidimääruse kohaselt heaks kiidetud.
Uus tähtpäev oleks 2024. aasta 31. detsember senise 2014. a 14. mai asemel. Biotsiide
kutsetegevuses kasutavate isikute kvalifikatsiooninõuete muudatused on
planeeritud jõustada 1. jaanuarist 2015. Seaduse ülejäänud sätted jõustuksid
üldkorras.
Eelnõu
materjalid Riigikogu veebilehel
Kemikaaliseaduse muudatustega soovitakse ennetada
suurõnnetuste ohtu
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium saatis 31. oktoobril kooskõlastusringile
kemikaaliseaduse muudatuste eelnõu. Eelnõu eesmärk on üle võtta EL direktiiv 2012/18/EL
(nn Seveso III direktiiv). Eelnõu täpsustaks nõudeid, mis on seatud ohtlike
kemikaalidega seotud suurõnnetuste vältimiseks.
Eelnõuga
laiendataks eelkõige kohalike omavalitsuste kohustusi. Suurõnnetuse ohuga
ettevõtet või selle ohuala puudutavate planeeringute menetluses ja ehitiste
projekteerimisel peaksid kohalikud omavalitsused koostama riskihinnangu.
Keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel koostataks riskihinnang mõjude hindamise
raames. Kohalikud omavalitsused peaksid ka kaaluma planeeringu algatamise vajadust,
kui esitatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa taotlus või
kui ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes tehakse selliseid muudatusi, mis
tooks kaasa suurõnnetuse ohu või selle suurenemise. Eelnõu koostajate hinnangul
on muudatused vajalikud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid oma
elanikke tõhusalt suurõnnetuste ohu eest kaitsta. Eelnõuga lisataks ka ohtliku
või suurõnnetuse ohuga ettevõtetele uus kohustus - korraldada vähemalt kord
kolme aasta jooksul õppuse hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.
Muudatuste
jõustumisajaks on eelnõus planeeritud 01. juuni 2015. a.
Materjalid
Eelnõude Infosüsteemis
GMOD
Euroopa Parlament kiitis heaks eelnõu, mis lubaks riikidel
keelduda GMOde kasvatamisest oma pinnal
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon võttis
11. novembril vastu resolutsiooni, millega kiitis põhimõtteliselt heaks EL
Nõukogu pakutud muudatused geneetiliselt
muundatud organismide (GMOde) kasvatamise direktiivis (2001/18/EÜ). Ka
Parlament toetab liikmesriikidele suurema sõnaõiguse andmist, ent tegi
eelnõusse mõningad muudatused.
EL Nõukogu ettepaneku kohaselt (vt lähemalt juulikuu uudiskirjast)
saaksid liikmesriigid oma vastuseisu GMOde kasvatamisele oma territooriumil
väljendada kahes etapis. Esiteks võivad liikmesriigid taotleda GMO-de
kasvatamisele üle-euroopalise loa andmise käigus geograafilisi piirangud, st
GMOde kasvatamise välistamist oma riigis. Ent ka juba EL-tasandi loa saanud
GMO-de kasvatamisest oma riigis võiksid riigid keelduda senisest laiematel
põhjustel, sh keskkonnakaitselistel, sotsiaalmajanduslikel jms.
EL Nõukogu poolt välja pakutud direktiivi
muudatused oleksid liikmesriikidelt nõudnud ettevõtetega keeldumise eel
läbirääkimiste pidamist. Olulise muudatusena leidsid parlamendisaadikud, et
selliseid läbirääkimisi pole vaja. Järgmise sammuna asuvad Euroopa Parlament
ning EL Nõukogu pidama läbirääkimisi lõpliku teksti osas. Euroopa Komisjon on
väljendanud lootust, et muudatused võetakse vastu juba järgmisel aastal.
Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k)
Uudisteportaali
EurActiv.com uudis (ingl k)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Kutsume ametnikke keskkonnaseadustiku
üldosa koolitusele
KÕK kutsub kohalike omavalitsuse ametnikke aasta viimastele avalikele koolitustele, kus tutvustatakse augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja selle tähendust KOVidele. Koolitused toimuvad 2. detsembril Tartus ja 9. detsembril Pärnus.
Loe edasi »
KÕKil valmis uus koduleht
Tähelepanelikud KÕKi kodulehe külastajad on juba märganud, et kodulehel on toimunud olulised muudatused. Kujundust ja ülesehitust muutsime eelkõige selleks, et veebileht oleks kasutajasõbralikum, kasulik info paremini leitav ning meie mõju selgemini väljendatud. Loe edasi »
Soovite nõu ja abi keskkonnaotsustes
osalemisel? Kutsuge KÕKi juristid külla!
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.
Soovist arutada juristidega kogukonnale või seltsile olulisi küsimusi ja osalemise võimalusi palume märku anda Kärt Vaarmarile (kart@k6k.ee, tel 5274761). Loe edasi »
|
