Strateegia 2025-2030

Keskkonnaõiguse Keskuse strateegia 2025-2030

1.  KÕK ja maailm

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärgiks
on aidata kaasa keskkonnaotsuste tasakaalustatuse ja põhiseaduslikkuse tagamisele. KÕKi asutasid 2007. a SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning toonased ELFi ja Eesti Rohelise Liikumise juristid Kärt Vaarmari, Liis Keerberg ja Silver Nittim.
KÕKi asutamise ajal oli Eesti keskkonnaõigus alles arengujärgus ja teadmine keskkonnaõiguse olulisusest ning nõuetest madal. Eesti oli 2000ndate alguses liitunud Aarhusi konventsiooniga ja Euroopa Liiduga, mis tõi kaasa keskkonnaõiguse olulisuse kasvu. Praktika jäi aga arengust maha ja keskkonnaotsused ei arvestanud muutunud nõuetega. KÕKi eesmärk oli seda olukorda muuta, pakkudes õigusabi, analüüsides keskkonnaõigust, korraldades koolitusi ja osaledes õigusloomes. Esimestel aastatel andis KÕK õigusabi sadades keskkonnajuhtumites, koostas analüüse ja hakkas 2009. aastal välja andma keskkonnaõiguse uudiskirja. 2014. aastal anti koos teiste keskkonnaõiguse tippekspertidega välja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid.

Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnaõigus Eestis märkimisväärselt edasi arenenud. 2015. aastal jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa põhimõtted on leidnud laialdasemat rakendamist, kohtupraktika on jõudsalt täienenud ning kohtunikud, advokaadid ja teised keskkonnaõiguse valdkonnas tegutsejad on omandanud põhjalikud teadmised keskkonnaõigusest. Samal ajal on ka keskkonnaühendused ja kohalikud kogukonnad muutunud aktiivsemaks, kasutades huvikaitses järjest enam õiguslikke vahendeid. Ka kohalikud omavalitsused on muutunud võimekamaks ja teadlikumaks, ehkki KOVide tase keskkonnaotsuste tegemisel on erinev.

2025. aastal seisab maailm silmitsi elurikkuse kao ja kliimakriisiga, mille mõjud on juba selgelt nähtavad. Keskkonnateadlikkus on küll kasvanud ja keskkonnateemad pälvivad üha enam tähelepanu, kuid samal ajal suureneb ka arvamuste polariseerumine ning valeinfo levik. Seetõttu on õigusriigi põhimõtetele tugineva ja teaduspõhise otsustamise olulisus senisest veelgi suurem.

Majandushuvide ja keskkonnakaitse vahelised konfliktid sagenevad ning süvenevad lähiaastatel veelgi, põhjustades teravamaid vastasseise erinevate (põhi) õiguste vahel. Tasakaalu säilitamiseks on oluline hoida jõus juba kokku lepitud piirid ja põhimõtted, sealhulgas Eesti põhiseaduses sätestatud väärtused ning rahvusvahelised kokkulepped (Aarhusi konventsioon, Pariisi kokkulepe jpm). Samuti tuleb leida ka uusi ja tõhusamaid viise, kuidas keskkonnaalaseid piiranguid keerulises olukorras selgelt sõnastada ja rakendada. Ühe keskkonnakriisi osa lahendamine ei tohi tekitada ega süvendada kriisi teises keskkonna osas. Keskkonnaõiguses tuleb sellele väljakutsele vastamiseks võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi

2.   KÕKi tegevuse lähtekohad

KÕKi tegevuse põhieesmärk ehk ’missioon’ KÕK pakub juriidilist ekspertteadmist keskkonnaõiguse normide kujundamisel ja nende rakendamisel, seistes sealjuures keskkonnaalaste avalike huvide eest. 

KÕKi väärtused ja toimimispõhimõtted

Professionaalne ja missioonitundega meeskond
KÕKi töö on võimalik üksnes tänu inimestele, kes KÕKis toimetavad: nii juristide meeskonnale kui neid toetavale tugitiimile. KÕKi meeskonda ühendab keskkonnahoidlik
maailmavaade.

Ekspertsus
Tugineme oma töös parimale võimalikule teadmisele keskkonnaõiguse normide tõlgendamise ja rakendamise kohta. Tööde metoodikas oleme läbipaistvad, viitame allikatele ning meie mõttekäigud ja järeldused on kontrollitavad. Lisaks on meie meeskonna liikmetel keskkonnakaitselised teadmised ja head kontaktid keskkonnaühenduste ja ekspertidega, kellelt vajadusel nõu küsida.

Mõju loomine
Oleme veendunud, et õigus on tõhus vahend pikaajalise mõju saavutamiseks, kui seda rakendada järjepidevalt. Loome muutust mitmel tasandil:
• Aitame üksikisikuid ja organisatsioone õigusnõustamise, kohtus esindamise ning analüüsidega.
• Jälgime keskkonnaõiguse arenguid: õigusloomet, kohtupraktikat ja uute lahenduste väljakujunemist.
• Suurendame teadlikkust, jagades keskkonnaõiguse alaseid teadmisi uudiskirja, koolituste ja teiste ürituste kaudu.
• Parandame õigusruumi, osaledes keskkonnaalases õigusloomes.
• Viime oma teadmist otsustajateni ja aitame leida lahendusi sõlmkohtadele, suheldes poliitikakujundajate ning ametnikega ja korraldades kohtumisi ning ümarlaudu.

Nende tegevustega töötame selle nimel, et keskkonnaõigus oleks tõhus ja hästi rakendatud.

Õigusteenuse osutamine
KÕK nõustab ja esindab kliente õigusteenuse raames, võttes seejuures arvesse eesmärki, et keskkonnakaitseline avalik huvi oleks kaitstud. Õigusteenust osutame eelkõige vabaühendustele, üksikisikutele ja avaliku sektori asutustele: kohalikele omavalitsustele ning riigiasutustele. See aitab KÕKil täita oma strateegilisi eesmärke ja teenida tulu finantsilise stabiilsuse hoidmiseks.

Koostöö ja võrgustumine
Mõju saavutamiseks on vajalik hea kommunikatsioon ja koostöö partneritega. Vajadusel ühendame oma õigusalased teadmised loodus-, tervise- ja teiste valdkondade ekspertide pädevusega ning kaasame töösse nii valdkonna asjatundjaid kui teisi juriste. Teeme tihedat koostööd nii keskkonnakaitse- kui ka keskkonnaõiguse organisatsioonidega Eestist ja mujalt Euroopast.

3. KÕKi tegevuse lähtekohad

Järgmise 5 aasta arengusuunad

Kasvav tiim
Võtame KÕKi pardale uusi keskkonnaõiguse eksperte, et saaksime oma strateegilistes sihtides veelgi mõjusamalt ja ulatuslikumalt töötada.

Uute keskkonnajuristide põlvkond
Kutsume nii haridusteel olevaid noori kui juba aktiivseid juriste ennast keskkonnaõiguse alal teostama.

Õigusteenuse laiendamine
Kasvatame õigusteenuse osakaalu KÕKi tegevustes. Võtame eesmärgiks kasvatada teenusejuristide meeskonda ning arendada välja mentorluse süsteem, et tagada teadmiste edasiandmine meeskonna sees.

Strateegilised kohtuasjad
Algatame ja viime läbi rohkem laia mõjuga keskkonnaalaseid kohtuasju, et tagada keskkonna hea seisund, keskkonnaotsuste tegemise kõrge kvaliteet ja inimeste keskkonnaalaste õiguste kaitse.

Teadmiste jagamine
Viime senisest enam ühiskonda teadmisi keskkonnaalastest õigustest ja kohustustest, korraldades selleks muuhulgas koolitusi ja vahendades keskkonnaõiguse alast infot.

Keskkonnaõiguse innovatsioon
Tegutseme keskkonnaõiguse eesliinil ja arendame seda edasi, et see vastaks kaasaja keskkonnaalastele väljakutsetele ning kaitseks kõrgetasemeliselt inimeste keskkonnaalaseid õiguseid ja loodust. Uurime võimalusi looduse õiguste tunnustamiseks.

Tihedam koostöövõrgustik
Teeme rohkem koostööd teiste õigusekspertide ja advokaatidega, et olla oma tegevustes
targemad ja paindlikumad. Tihendame suhtlust rahvusvaheliste koostööpartneritega, et ammutada uusi ideid ja lahendusi teistest riikidest.

4.   Teemavaldkonnad

Valdkonnaülesed teemad ja sihid

Õigusriigi põhimõte
Keskkonnakaitses saab õiguslikel vahenditel olla mõju üksnes juhul, kui riigivalitsemises ja keskkonnakasutuse otsuste tegemisel on raamiks demokraatliku õigusriigi põhimõtted.

KÕK aitab kaasa selle raami püsimisele, hoides vajadusel nii õigusloomes kui halduspraktikas nähtaval põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepete sätteid, hea õigusloome nõudeid ning kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti.

Koos teiste vabaühendustega seisame selle eest, et vabakonnal oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik tegutsemisruum ja praktilised võimalused kõigil otsustustasanditel kaasa rääkimiseks.

Keskkonnaõiguse põhimõtted
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses kehtestatud keskkonnaõiguse põhimõtteid nagu ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte, keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte ja ’keskkonna kasutaja maksab’ põhimõte tuleb rakendada kogu õigusloomes ning keskkonda mõjutavate üksikotsuste tegemisel.

KÕK kaitseb nende põhimõtete rakendamist, levitades nende kohta teadmist ja seistes nende eest kohtuasjades.

Keskkonnaalased õigused
1. Keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada igaühe õigusega puhtale keskkonnale ning inimõigustega nagu õigus elule ja tervisele, eraelu puutumatusele, tegevusala vabale valikule jm.
2. Juurdepääs keskkonnainfole peab olema laiaulatuslik ja tuleb arvestada, et keskkonnaseisundi ja heidete kohta käiva teabe salastamine ei ole lubatud.
3. Avalikkus peab saama osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemises varases etapis ja tõhusalt. Kui miinimumnõuete täitmine ei ole selle eesmärgi saavutamiseks piisav, tuleb teha enamat.
4. Igaüks saab end kaitsta teda mõjutavate keskkonnaotsuste eest, vaidlustades neid kas kohtus või muul asjakohasel viisil. Keskkonnaühendustel on laiendatud kaebeõigus, et seista kohtuvaidlustes avaliku huvi eest. Kohtukulud ei tohi keskkonnaasjades olla takistavalt suured.

5.   KÕKi tegevuse fookused lähiaastatel

Lähiaastatel on KÕKi fookuses eelkõige kliimamuutuse, suurobjektide rajamise, maapõue kasutuse, metsakasutuse, looduskaitse ja veekaitse teemad. Neis teemades tahame kaasa aidata järgmiste sihtide saavutamisele:

KLIIMAMUUTUSED
Eesti täidab Pariisi kokkuleppes kokku lepitud sihti, et globaalne kliimasoojenemine jääks 1,5 kraadi piiresse või võimalikult selle lähedale. Selleks on vaja, et seadusega oleksid paika pandud õiguslikult siduvad KHG vähendamise eesmärgid ning et nende eesmärkidega arvestatakse olulise kliimamõjuga tegevuste kavandamisel.

SUUROBJEKTIDE RAJAMINE
Loodusvarade kasutamise üle tehakse otsuseid teaduspõhiselt, mitte üksiktegevustest lähtudes. Suure ressursivajaduse või muul põhjusel laiale territooriumile avalduva mõjuga objektide – suurtööstused, maanteed, energiatootmised jmt – rajamise otsustusprotsessid on läbipaistvad ja kaasavad ja arvestavad erinevate tegevuste kumulatiivse mõjuga.

MAAPÕUE KASUTUS
Maavarade uurimise ja kaevandamise otsused arvestavad kaevandamise tegeliku mõjuga nii looduskeskkonnale kui inimeste elukeskkonnale. Otsuste tegemine põhineb teaduspõhistel hinnangutel ning arvestatud on keskkonnakaitse põhimõtteid. Jätkusuutmatu maavara kaevandamine lõpetatakse.

METSAKASUTUS
Õigusaktides kehtestatakse kestlik raiemaht. Metsa majandusliku väärtuse kõrval võetakse arvesse metsa väärtust looduse ja inimeste elukeskkonna hoidjana. Metsaraiete lubamise kord peab muutuma nii, et raiete lubamisel vaadeldaks raiete kogumõju ja arvestataks kogukondade ja metsaelustiku vajadustega.

LOODUSKAITSE
Ökosüsteemide toimimiseks vajalik ala - vähemalt 1/3 maismaast ja 1/3 merest - on looduskaitse all. Looduskaitse õiguslikud lahendused – väärtuslike alade kaitse korraldus ja neil aladel loodusväärtusi mõjutavate tegevuste lubamise ja mõjuhindamise nõuded, looduse taastamise nõuded ja jõustamismehhanismid toimivad tõhusalt.

VEEKAITSE
Eesti veed on tervikuna kaitstud ja heas seisundis. Veekaitse tööriistu - veemajanduskavasid ja meetmeid, veekeskkonda mõjutavate suurtööstuste, maaparanduse ja põllumajanduse suunamise ja kontrollimise meetmeid rakendatakse tõhusalt.

Laadi alla KÕKi strateegia 2025-2030.pdf