§ 48. Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalik väljapanek avatud menetluse korral

1. [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
   
2. (1) Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu paneb loa andja avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust.
   
3. (2) Keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras avalikkusele tutvumiseks välja, kui kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi.
   
4. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema avaliku väljapaneku kestel kättesaadavad keskkonnaloa andja veebilehel kuni taotluse lahendamiseni.
5. (4) Igaühel on õigus esitada keskkonnaloa andjale avalikkusele tutvumiseks välja pandud keskkonnaloa taotluse või selle kohta antava haldusakti eelnõu kohta seisukohti ja küsimusi loa andja määratud tähtaja jooksul. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapanekust teatamisest arvates.
   
6. [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
   

1. Keskkonnaloa eelnõu ja taotluse avaliku väljapaneku nõuded lähtuvad haldusmenetluse avatud menetluse sätetest (HMS §-d 48–49), ent näevad HMS sätetega võrreldes ette ka täpsustusi ja lisakohustusi. Sätte rakendamisel tuleb arvestada KeÜS § 28 (igaühe osalemisõigus) nõuete ja eesmärgiga ning konkreetse keskkonnaloa võimaliku mõju ulatusega.

2. Avatud menetlusena läbiviidavas keskkonnaloa menetluses tuleb nii loa taotlus kui ka eelnõu füüsiliselt välja panna kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula (nt alevi) vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas (KeÜS § 48 lg 1). Lisaks tuleb dokumendid avalikustada ka keskkonnaloa andja veebilehel (KeÜS § 48 lg 3) ning need peavad olema seal kättesaadavad kuni taotluse lahendamiseni. Tegemist on erisustega HMS regulatsioonist, kuna HMS esiteks ei täpsusta avaliku väljapaneku asukohta ning teiseks näeb miinimumnõudena ette materjalide kättesaadavuse ettepanekute ja seisukohtade esitamise tähtaja lõpuni (HMS § 48 lg 1).

2.1. Materjalide väljapaneku nõue ei ole iseenesest uus, ent senises praktikas on materjalide füüsiline väljapanek toimunud peaasjalikult keskkonnaloa andja asukohas (nt Keskkonnaameti kontoris), mitte aga kavandatavast tegevusest mõjutatud kohas, kuna senises regulatsioonis on jäetud väljapaneku koht loa andja otsustada (nt VeeS § 9.1 lg 1, VÕKS § 78 lg 3). Planeerimismenetluses on kasutusel nõue panna materjalid välja valla või linna keskuses (PlanS § 18 lg 2). Üldkasutatavas hoones või kohas tuleb planeerimismenetluses välja panna üksnes teated avaliku väljapaneku kohta (PlanS § 18 lg 7). Samas on halduspraktikas kasutatud kohalike omavalitsuste võimalust korraldada ka planeerimismenetluses materjalide väljapanek mujal kui ainult valla või linna keskuses, eesmärgiga anda üldsusele osalemiseks paremad võimalused. Sama eesmärki täidab ka KeÜS § 48 lg-s 1 sätestatud nõue.

3. Keskkonnaloa kohta antava haldusakti eelnõu väljapanekust võib loobuda, kui selleks puudub piisav avalik huvi, sest kavandatud tegevusega ei kaasne suurt keskkonnahäiringut või keskkonnariski (KeÜS § 48 lg 2). Keskkonnaloa taotluse avalik väljapanek seevastu on igal juhul kohustuslik.

3.1. Kui loa eelnõu ei ole taotluse avaliku väljapaneku ajaks veel valminud, eeldab KeÜS §-st 48 tulenev väljapaneku kohustus kaht väljapanekut. KeÜS § 48 lg 2 võimaldab seega menetluse läbiviimist väiksema koormuse ja kuludega, kui kavandatava tegevuse mõju ulatus on nii väike, et osalemisõiguse tagamine laiemale avalikkusele ei ole vajalik. Otseselt puudutatud isikute teavitamise kohustus jääb ka sel juhul kehtima.

3.2. KeÜS § 48 lg 2 jätab loa andjale kaalutlusruumi, millistel juhtudel avalik väljapanek korraldada, kuna otsustamisel tuleb hinnata võimalikku keskkonnahäiringut või keskkonnariski. Seda, milline keskkonnahäiring või risk on vähetähtis, otsustab haldusorgan, ent seejuures tuleb arvestada KeÜS §-s 28 sätestatud põhimõtteid ning osalemisõiguse tagamise eesmärki.

4. KeÜS § 48 lg 3 kohaselt tuleb materjalid avalikustada keskkonnaloa andja veebilehel. 

4.1. Sätte eesmärgipärane rakendamine eeldab, et materjalid oleksid veebilehel lihtsalt, ilma pikema otsinguta leitavad. Materjalide avalikustamine dokumendiregistri vm registri kaudu, milles tuleb nende leidmiseks täiendav otsing teostada, sätte mõttele ei vastaks.

4.2. Dokumendid peavad olema loa andja veebilehel kättesaadavad kuni taotluse lahendamiseni, st kuni loataotluse kohta otsuse langetamiseni.

4.3. Väljapaneku korraldamisel tuleb lähtuda HMS §-s 48 sätestatud nõuetest, millest olulisemad on HMS § 48 lg-s 2 sätetatud kohustus panna lisaks välja ka muud asjassepuutuvad olulised dokumendid ning HMS § 48 lg-st 3 tulenev keeld panna avalikkusele tutvumiseks välja andmeid, mille avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Nii ei tohiks näiteks LKS § 53 lg-st 1 tulenevalt avalikustada veebimaterjalides I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohta.

4.3.1. Kui taotluses esitatud andmetes sisaldub taotluse esitaja ärisaladus, tuleb ka selle avaldamisest loa andja poolt HMS § 7 lg 3 kohaselt hoiduda ning taotluse avalikustamisel ja teistele menetlusosalistele edastamisel välja jätta ärisaladust puudutav osa. Teabe määratlemine ärisaladusena eeldab keskkonnaloa taotluse esitaja selgesõnalist taotlust käsitada tema esitatud andmeid ärisaladusena (selline selgesõnaline nõue tuleneb näiteks ka THS § 60 lõikest 4). Loa andja saab taotluse lahendamisel kaaluda selliste andmete avaldamise tähtsust avatud menetluse eesmärgi saavutamise jaoks ja võrrelda seda taotluse esitaja huviga andmete saladuses hoidmiseks. Keskkonnaloa andja ei ole kohustatud loa taotleja soove arvestama, kui info avalikustamist õigustab kaalukas avalik huvi. Ka Århusi konventsioon ning selle alusel kehtestatud EL keskkonnainfo direktiiv 2003/4/EÜ nõuavad keskkonnateabe avalikustamist ning sellest lähtudes ei saa mõnda liiki teavet keskkonnahäiringute kohta üldse ärisaladuseks pidada (vt ka KeÜS § 24 lg 5 p 1 kommentaari 6.3). Keskkonnaloa menetluses võib kasutada analoogia korras THS § 60 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt otsustab teabe käsitamise piiratud juurdepääsuga teabena loa andja, võttes muu hulgas arvesse avalikku huvi teabe avalikustamiseks. Loa andja avaldab teabe osas, mis ei sisalda ärisaladust, kui see on mõistlik ja teabest on võimalik aru saada.

5. KeÜS § 48 lg 4 kohaselt on igaühel õigus esitada avaliku väljapaneku ajal loataotluse või eelnõu kohta seisukohti ja küsimusi.

5.1. Igaühe õigus osaleda olulise mõjuga keskkonnaotsuste tegemises tuleneb juba KeÜS § 28 lõikest 1. Keskkonnaloa menetluses ei ole seatud osalemisõigusele olulise mõju nõuet, vaid igaühe osalemisõigus tekib kõigil juhtudel, kui loa andmine otsustatakse avatud menetluses.

5.2. Sõnastuslikult erineb KeÜS regulatsioon haldusmenetluse üldregulatsioonist. Nimelt on isikute ring, kes saab loataotlusele ja eelnõule seisukohti esitada, HMS regulatsioonis KeÜS sõnastusest erinev. HMS kohaselt saab haldusakti eelnõu kohta esitada seisukohti üksnes huvitatud isik (HMS § 49 lg 1), KeÜS-st tulenev erisäte annab selle võimaluse aga igaühele. Erisus ei ole sisuliselt siiski oluline, kuna huvitatud isiku mõistet HMS-s on praktikas sisustatud pigem selliselt, et see hõlmab kõiki isikuid, kes kavandatava otsustuse vastu huvi üles näitavad. HMS ei näe ette huvi põhjendamise kohustust.

5.3. KeÜS § 48 lg 4 reguleerib ka väljapaneku kestust, milleks on minimaalselt kaks nädalat. Kahenädalane miinimumkestus on haldusakti eelnõu avalikule väljapanekule seatud ka HMS-s, ent kuna KeÜS § 48 lg 1 viitab väljapanekule kohalduvate sätete osas üksnes HMS §-le 48 ja avaliku väljapaneku kestus on reguleeritud HMS §-s 49, siis on peetud otstarbekaks reguleerida kestust ka KeÜS-s. Väljapaneku kestuse määramisel peab loa andja siiski arvestama ka KeÜS § 28 lõikes 4 sätestatut ning määrama eriti mahukate menetluste korral pikema väljapaneku perioodi, et avalikkusel oleks võimalik tõhusalt osaleda. Selle reegli olulisust on rõhutatud ka KeÜS rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjas.